2-17-18923/19 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U

S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtuasja number

2-17-18923

Määruse tegemise aeg ja koht

15.08.2018, Tallinn

Kohtukoosseis

Margo Klaar, Ulvi Loonurm, Ande Tänav

Kohtuasi

Osaühing Euronurk Spedition (likvideerimisel)

kaebus Tallinna kohtutäituri Kaire Põltsi

04.12.2017 otsusele täiteasjas nr 025/2016/4230

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 17.05.2018 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Osaühingu Euronurk Spedition (likvideerimisel)

määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja (võlgnik): Osaühing Euronurk Spedition

(likvideerimisel, registrikood 11270599), lepinguline

esindaja Anastasia Nezgovorova

Puudutatud isik 1 (kohtutäitur): Tallinna

kohtutäitur Kaire Põlts

Puudutatud isik 2 (sissenõudja): Aktsiaselts

TESATRANS (regitrikood 10105013), lepinguline

esindaja Marina Smirnova

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 17.05.2018 määrus muutmata ja Osaühingu Euronurk

Spedition (likvideerimisel) määruskaebus rahuldamata.

2. Menetluskulud jätta Osaühingu Euronurk Spedition (likvideerimisel) kanda.

3. Osaühingu Euronurk Spedition (likvideerimisel) taotlus täitemenetluse

peatamiseks või jätkamiseks tagatise vastu jätta rahuldamata.

4. Menetluskulud määrab maakohus kindlaks pärast lõpplahendi jõustumist

(TsMS § 177 lg 2).

Edasikaebamise kord ja selgitused

Määruse p-de 1 ja 2 peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul

määruse ärakirja kättesaamisest alates.

Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi

ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Seaduses sätestatud alustel võib

menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi

andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist.

1(7)

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja

ennistamist.

Asjaolud ja menetluse eelnev käik

1. Tallinna kohtutäituri Kaire Põltsi (kohtutäitur) menetluses on täiteasi nr

025/2016/4230, mille täitedokumendiks on Harju Maakohtu 22.02.2016 otsus

tsiviilasjas nr 2-14-62535, millega mõisteti avaldajalt RTLG OÜ kasuks välja võlg.

Otsus jõustus 17.10.2016. 08.12.2016 esitas RTLG OÜ otsuse sundtäitmiseks

avalduse kohtutäitur Kaire Põltsile. Kohtutäitur edastas Osaühingule Euronurk

Spedition (avaldaja) 01.11.2017 rahalise nõude arestimise akti, millega arestis

Tallinna kohtutäiturite Katrin Velleti ja Elin Vilippuse juures võlgnikule kuuluvad

rahalised nõuded kokku summas 341,82 eurot (tl 7). Arestimisaktis oli sissenõudjana

märgitud Aktsiaselts TESATRANS (sissenõudja). Täitedokumendi (kohtuotsuse)

alusel on sissenõudjaks RTLG OÜ. Esialgne sissenõudja RTLG OÜ loovutas nõude

praegusele sissenõudjale 27.11.2017 notariaalselt tõestatud nõude loovutamise

lepinguga. Kusjuures eelnevalt oli vormistatud 31.08.2017 notariaalselt kinnitatud

leping nõude loovutamise kohta (lk 46-47).

2. 13.11.2017 esitas avaldaja kaebuse kohtutäituri tegevusele 01.11.2017 rahalise nõude

arestimisel. Kaebuse kohaselt riivab arestimisakt oluliselt avaldaja õigusi, jättes ta

ilma seadusega ettenähtud arestist vabast miinimumist. TMS §-d 130–136 kehtivad ka

avaldaja suhtes, kuna arestivaba miinimumi arvestamisel ei tee TMS vahet füüsilisel ja

juriidilisel isikul. Kohtutäitur eksis, kui leidis, et sissenõudja asendamine on võimalik

kohtutäituri otsuse alusel. Avaldaja palus kohtutäituril tühistada rahalise nõude

arestimise akti kolme tööpäeva jooksul, jätta avaldaja käsutusse seadusega ettenähtud

mittearestitav miinimum, peatada täitemenetluse ja selgitada, mis õiguslikel alustel

asendas kohtutäitur omal algatusel sissenõudja.

3. Kohtutäitur jättis 04.12.2017 otsusega avaldaja kaebuse rahuldamata. Avaldajale kui

juriidilisele isikule ei kohaldu TMS §-d 130–136. Nimetatud sätted kohalduvad vaid

füüsilisele isikule, kes vajab mittearestitavat sissetulekut enese ja oma ülalpeetavate

elatamiseks/ülalpidamiseks. Kohtutäiturile esitati lisaks notariaalselt kinnitatud nõude

loovutamise lepingule ka notariaalselt tõestatud leping. Seega oli täidetud TMS § 18

lg-st 1 tulenev vorminõue. Kohtutäitur ei pidanud täitemenetluse peatamist

põhjendatuks, kuna arestimisakt oli koostatud nõuetekohaselt, sissenõudja asendamine

oli kehtiv ja avaldaja kaebus ei takistanud täitemenetluse läbiviimist.

Avaldaja nõue ja põhjendused

4. Avaldaja esitas Harju Maakohtule kaebuse kohtutäituri 04.12.2017 otsuse peale,

paludes selle tühistada, kohustada kohtutäiturit tühistama rahalise nõude arestimise

akti kolme tööpäeva jooksul, jätta avaldaja käsutusse seadusega ettenähtud

2(7)

mittearestitav miinimum, peatada täitemenetlus ja tuvastada, mis õiguslikel alustel

asendas kohtutäitur omal algatusel sissenõudja.

5. Maakohtule esitatud avalduse kohaselt riivab arestimisakt oluliselt avaldaja õigusi,

kuna jätab avaldaja ilma seadusega ettenähtud arestist vaba miinimumita. Kohtutäituril

puudub õigus arestida sissetulekut TMS § 132 lg 1 alusel, kui see ei ületa ühe kuu eest

ettenähtud alampalga suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust. TMS-st

ei tule, et nimetatud sätet ei saa kohaldada juriidilisest isikust võlgniku suhtes.

6. Avaldaja ei saanud enne täitemenetluse algatamist kätte teadet nõude loovutamise

kohta, vaid alles 02.10.2017. Nõude loovutamine peab olema notariaalselt tõestatud

mitte kinnitatud. Samal päeval (02.10.2017) esitas avaldaja RTLG OÜ-le vastuse

nõude loovutamise ja võimaliku tasaarveldamise kohta. Avaldaja ei nõustunud nõuete

tasaarveldamisega ning asus seisukohale, et nõuete loovutamine on algusest peale

tühine, kuna võlausaldaja RTLG OÜ poolt on algatatud täitemenetlus avaldaja vastu.

Sissenõudja seisukoht

7. Avaldaja nõue arestimisakti tühistamiseks on põhjendamatu. RTLG OÜ esitas

kohtutäiturile avalduse, milles palus end asendada uue võlausaldajaga, esitades

kohtutäiturile 31.08.2017 sõlmitud nõude loovutamise lepingu. Kohtutäitur kohustas

sissenõudjat esitama TMS §-s 18 sätestatule vastavas vormis nõude loovutamise

lepingu. 27.11.2017 esitas sissenõudja notariaalselt tõestatud nõude loovutamise

lepingu. Seega oli täitemenetluses sissenõudja asendamine seaduslik.

8. Ebaõige on avaldaja seisukoht, et TMS §-d 130–136 on kohaldatavad ka juriidilisele

isikule.

9. Sissenõudja palus menetluskulud jätta avaldaja kanda.

Kohtutäituri seisukoht

10. Kohtutäitur leidis, et kaebuses toodud asjaolud ei anna alust kaebuse rahuldamiseks,

palus jätta selle rahuldamata ning menetluskulud avaldaja kanda.

11. Avaldajale kui juriidilisele isikule ei kohaldu TMS §-de 130–136 sätted. Nimetatud

sätetest nähtuvalt on võlgniku sissetulekuks nt igakuine töötasu, ametipalk, seadusel

põhinev elatis, riiklik pension, saadavad toetused ja hüvitised, samuti enammakstud

tulumaksu tagastusnõue. TMS §-de 130–136 põhieesmärk on tagada võlgnikule tema

suhtes korraldatava täitemenetluse tingimustes tema enda ja tema ülalpeetavate

ülalpidamiseks minimaalselt vajalikud vahendid. Kehtivas menetluspraktikas on

asutud seisukohale, et TMS § 130–136 on kohaldatavad üksnes füüsilisest isikust

võlgnikule, kes vajab mittearestitavat sissetulekut enese ja ülalpeetavate

elementaarseks elatamiseks/ülalpidamiseks võlgniku vara suhtes läbiviidava

täitemenetluse ajal. Lisaks on kuutasu alammäär sätestatud TLS-s vaid füüsilisest

isikust töötajale. Juriidilisest isikust võlgniku õiguste rikkumine võlgnikule igakuise

mittearestitava sissetuleku mittejätmise teel ei ole võimalik. Eeltoodu tõttu ei kehti

praeguses asjas ka TMS § 133 lg 1 teine lause, mille järgi kohtutäitur tühistab

võlgniku avalduse alusel kolme tööpäeva jooksul konto arestimise ulatuses, mis tagab

võlgnikule arestimisele mittekuuluva sissetuleku.

3(7)

12. 06.10.2017 saabus kohtutäiturile sissenõudja esindaja teavituskiri, mille kohaselt oli

31.08.2017 RTLG OÜ ja Aktsiaseltsi TESATRANS vahel sõlmitud nõude

loovutamise leping, mille alusel sissenõudja RTLG OÜ andis Aktsiaseltsile

TESATRANS üle nõude võlgniku Osaühing Euronurk Spedition (likvideerimisel)

vastu summas 1226,92 eurot, mistõttu oli alates 31.08.2017 võlgniku Osaühingu

Euronurk Spedition (likvideerimisel) suhtes uueks sissenõudjaks Aktsiaselts

TESATRANS. Samal kuupäeval (06.10.2017) esitati ka lihtkirjalikus vormis nõude

loovutamise leping. Kohtutäitur kohustas sissenõudjat esitama TMS § 18 sätestatule

vastavas vormis nõude loovutamise lepingu. 13.10.2017 esitas sissenõudja notariaalse

kinnitusega nõude loovutamise lepingu ja 27.11.2017 täiendavalt notariaalselt

tõestatud lepingu. Sellega oli täidetud TMS § 18 lg 1 sätestatud vorminõuded täitmisel

oleva nõude loovutamise kohta.

13. 01.11.2017 koostatud rahalise nõude arestimise aktis on sissenõudjaks Aktsiaselts

TESATRANS ning kui kohus leiab, et sissenõudja asendamine ei olnud õiguspärane,

siis toimub täitmine esmase sissenõudja RTLG OÜ kasuks, keda tuleb sellisel juhul

lugeda mitteasendatuks. Järelikult ei ole alust vaidlusaluse arestimisakti tühistamiseks

üksnes sissenõudja asendamise tõttu, sest esmane sissenõudja ei oleks sellisel juhul

sissenõudjana oma õigusi täitemenetluses minetanud.

14. Kohtutäituril puudub täitemenetluses õigus hinnata tasaarvestuse õiguspärasust.

Esimese astme kohtu määrus ja selle põhjendused

15. Maakohus jättis 17.05.2018 määrusega avalduse rahuldamata ja menetluskulud

avaldaja kanda.

16. Avaldaja on juriidiline isik, mistõttu ei kohaldu tema suhtes TMS §-de 130–136

sätted. Nimetatud sätted kohalduvad üksnes füüsiliste isikute suhtes, kuna juriidilisel

isikul ei ole võimalik saada mittearestitavat sissetulekut TMS mõttes. Juriidiline isik

võib saada tulu teenuste või kaupade müügist. TMS §-dest 130–136 nähtuvalt on

võlgniku sissetulekuks nt võlgniku igakuine töötasu, ametipalk, seadusel põhinev

elatis, riiklik pension, saadavad toetused ja hüvitised, samuti enammakstud tulumaksu

tagastusnõue. TMS §-de 130–136 põhieesmärk on tagada võlgnikule tema suhtes

korraldatava täitemenetluse tingimustes tema enda ja tema ülalpeetavate

ülevalpidamiseks minimaalselt vajalikud vahendid (Riigikohtu 21.04.2010 määrus

tsiviilasjas nr 3-2-1-36-10, p 13). Juriidilisel isikul puudub vajadus end või teisi

seaduses sätestatud isikuid füüsilise isiku kombel ülal pidada. Seega on võlgniku

kaebus selles osas alusetu ning kohtutäituri otsus õiguspärane.

17. TMS § 18 lg 1 sätestab kohtulahendist tuleneva nõude puhul sissenõudja

eriõigusjärgluse tõendamiseks selge vorminõude – õigusjärglus peab olema tõendatud

kohtulahendiga, avaliku registri väljavõttega või notariaalselt tõestatud dokumendiga.

13.10.2017 esitati kohtutäiturile Tallinna notari Liivi Laosi poolt 12.10.2017

kinnitatud nõude loovutamise leping, mille puhul ei ole tegemist notariaalselt tõestatud

dokumendiga, mistõttu nimetatud dokumendi alusel puudus kohtutäituril õigus lubada

Aktsiaseltsil TESATRANS menetlusse asuda. Kohtutäituri tegevust ei õigusta ka

asjaolu, et loovutustehingus osalenud juriidiliste isikute juhatuse liikmed on samad.

Vaatamata sellele on kohtutäitur juba 01.11.2017 koostatud nõuete arestimise aktis

4(7)

käsitlenud Aktsiaseltsi TESATRANS sissenõudjana. Nõuetele vastav eriõigusjärglust

tõendav dokument koostati alles 27.11.2017.

18. Arestimisaktis ebaõige sissenõudja nimetamine ei saanud rikkuda võlgniku õigusi,

mistõttu on arestimisakti vaidlustamine nimetatud alusel põhjendamatu. TMS § 114 lg

1 sätestab, et nõude arestimisaktis peavad olema märgitud järgmised andmed: 1)

sissenõutava summa suurus; 2) arestitava nõude üldine kirjeldus; 3) viide

täitedokumendile; 4) korraldus täita kohustus võlgniku asemel kohtutäiturile. TMS §

55 sätestab, et arestimine on tühine ja sellest ei tulene õiguslikke tagajärgi arestimise

kohta käivate menetlusnormide olulise rikkumise korral, eelkõige kui: 1) vara on

arestitud ilma kehtiva täitedokumendita; 2) võlgnikule ei ole kätte toimetatud

täitmisteadet; 3) vara on arestinud ebapädev isik; 4) võlgnikku ei ole olulises osas

teavitatud tema õigustest täitemenetluses ja see tõi kaasa võlgniku õiguste rikkumise.

Kohtuni ei ole toodud ühtegi asjaolu, mis annaks aluse tühistada 01.11.2017 koostatud

nõuete arestimise akti. Seadus ei näe ette, et arestimisaktis ebaõige sissenõudja

nimetamine tooks kaasa nõuete arestimise tühisuse.

19. Maakohus ei käsitlenud nõuete tasaarvestamise õiguspärasust, kuna kaebemenetlus

kohtutäituri otsusele seda ei võimalda. Kohus ei saa kohtutäituri otsuse õiguspärasuse

analüüsimisel väljuda kohtutäiturile esitatud esialgse kaebuse raamidest. Avaldaja ei

tuginenud kohtutäiturile esitatud kaebuses tasaarvestuse ebaseaduslikkusele. Samal

põhjusel ei käsitlenud maakohus sissenõudja esindaja volituse küsimust.

Määruskaebus ja selle põhjendused

20. Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palus tühistada maakohtu määruse ja peatada

täitemenetlus täiteasjas nr 025/2016/4230 või alternatiivselt lubada täitemenetluse

jätkamine tagatise vastu ning jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda.

21. Maakohus asus ekslikult seisukohale, et menetlusosaliste vahel puudus vaidlus selles,

et 31.08.2017 esitas RTLG OÜ avaldajale teate nõude loovutamise kohta (tlk 50

pöördel) ja 31.08.2017 esitas sissenõudja avaldajale avalduse nõude summas 874,41

eurot tasaarvestamise kohta (tlk 51 pöördel). Pärast tasaarvestust moodustas avaldaja

võlg sissenõudja ees 374,84 eurot, millest sissenõudja informeeris ka kohtutäiturit.

Avaldaja vaidles nõuete loovutamisele ja tasaarvestusele vastu. Maakohus ei nõudnud

avaldajalt selle kohta tõendite esitamist ja asus seetõttu põhjendamatult seisukohale, et

tasaarvestus on toimunud. Maakohus ei hinnanud kohtutäituri seisukohta, et temal

puudub täitemenetluses õigus hinnata tasaarvestuse õiguspärasust.

22. Sissenõudja muutmine ei ole võimalik kohtutäiturile e-kirja saatmisega. Avaldaja on

jätkuvalt seisukohal, et nõude loovutamise leping peab olema notariaalselt tõestatud.

Sellist seisukohta kinnitavad ka kohtutäitur ja sissenõudja oma käitumisega, kuna

sissenõudja esitas 27.11.2017 notariaalselt tõestatud nõude loovutamise lepingu.

01.11.2017 nõude arestimise akt on tühine, kuna on koostatud enne nõude loovutamise

lepingu sõlmimist vale sissenõudja huvides.

23. Maakohus tuvastas õigesti, et 12.10.2017 kinnitatud nõude loovutamise lepingu puhul

ei olnud tegemist notariaalselt tõestatud dokumendiga ja kohtutäituril puudus õigus

lubada sissenõudjal menetlusega ühineda. Kohtutäituri tegevust ei õigusta ka asjaolu,

et loovutustehingus osalenud juriidiliste isikute juhatuse liikmed on samad. Sellega on

5(7)

maakohus tuvastanud kohtutäituri rikkumise täitemenetluses ning see võib olla alus

avaldaja kaebuse rahuldamiseks.

24. Maakohus rikkus menetlusnorme, kui ei andnud avaldajale tähtaega kohtutäituri ja

sissenõudja vastustele omapoolsete seisukohtade ja tõendite esitamiseks.

Selgitamiskohustuse täitmisega selgitab kohus välja ja täpsustab menetlusosaliste

puudustega esitatud asjaolusid ja nõudeid. Maakohtu määrus on avaldaja suhtes

ebaproportsionaalselt kahjulik.

Menetluse edasine käik

25. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas

läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

26. Sissenõudja vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata.

Kohtutäitur määruskaebusele seisukohta ei esitanud.

Määruse põhjendused

27. Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuse ja kohtuasja materjalidega, leiab, et

maakohtu määrus tuleb TsMS §-de 659 ja 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata. Ükski

määruskaebuses esitatud väide ei anna alust määruse tühistamiseks. Ringkonnakohus

nõustub TsMS § 654 lg 6 ja § 659 alusel maakohtu määruses toodud põhjendustega

ning sellest tulenevalt põhjendusi ei korda. Määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.

Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.

28. Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuses märgituga, et maakohus luges

tasaarvestuse toimunuks. Maakohus ei käsitlenud tasaarvestamise õiguspärasuse

küsimust. Kohus on seotud kohtutäiturile esitatud kaebuses toodud nõuete ja

asjaoludega ning kohtule esitatud avalduses ei saa esitada uusi asjaolusid ega nõudeid.

Kohtutäiturile esitatud kaebuses avaldaja ei vaidlustanud tasaarvestusega seonduvat,

seega ei saa ta sellele tugineda ka kohtumenetluses ning kohtul ei ole võimalik

tasaarvestuse õiguspärasuse küsimust käesolevas asjas hinnata.

29. Ringkonnakohtu arvates tuvastas maakohus õigesti, et 01.11.2017 koostatud rahalise

nõude arestimise akt ei ole tühine, vaatamata sellele, et see oli koostatud varem kui

notariaalselt tõestatud nõude loovutamise leping. TMS § 55 kohaselt on arestimine

tühine ja sellest ei tulene õiguslikke tagajärgi arestimise kohta käivate

menetlusnormide olulise rikkumise korral. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et

ebaõige sissenõudja nimetamine ei ole selline oluline rikkumine, mis tooks kaasa

arestimise tühisuse. Lisaks ei ole vaidlust, et 27.11.2017 on esialgne võlausaldaja

loovutanud notariaalselt tõestatud lepinguga nõude avaldaja vastu puudutatud isikule

II ja alates sellest ajast on puudutatud isik II sissenõudja.

30. Avaldaja heitis maakohtule ette, et maakohus ei küsinud avaldaja seisukohta

kohtutäituri ja sissenõudja vastuste osas. Ringkonnakohtu hinnangul ei eksinud

maakohus menetlusõiguse normi vastu. TsMS § 477 lg 1 ja § 396 koostoimest tuleneb,

et kohus küsib avaldajalt teiste menetlusosaliste poolt esitatud vastuste kohta

seisukoha, kui see on vajalik asja kiirema ja õigema lahendamise huvides.

Kolleegiumi arvates ei olnud vastuse küsimine käesolevas menetluses vajalik.

6(7)

31. Maakohus selgitas 20.12.2017 määruses avaldajale avalduses esinevaid puudusi ja

palus need kõrvaldada. Pärast puuduste kõrvaldamist asus maakohus lahendama

avaldaja poolt esitatud nõuet asjaoludel, millele oli avaldaja tuginenud. Maakohtule ei

saa ette heita selgitamiskohustuse rikkumist. Selgitamiskohustuse raames ei ole kohtul

kohustust selgitada avaldajale, milliseid nõudeid ja millistel alustel saaks ta esitada.

Ringkonnakohus selgitas eelnevalt, et kohus on seotud avaldaja poolt kohtutäiturile

esitatud kaebuses toodud nõude ja asjaoludega ning avaldaja ei saa kohtule esitada

teistel asjaoludel põhinevat kaebust, kui ta oli esitanud kohtutäiturile, mistõttu puudus

kohtul alus ja vajadus selgitada avaldajale võimalust avaldust uute asjaoludega, mida

ei olnud esile toodud kohtutäiturile esitatud kaebuses, täiendada.

32. Maakohtu määrus ei ole ebaproportsionaalselt kahjulik avaldaja suhtes. Pelgalt

asjaolu, et avaldaja ei nõustu maakohtu seisukohtade ja järeldustega, ei tähenda, et

need oleksid valed. Kuna kaebuses esitatud asjaolud ei andnud põhjust kohtutäituri

04.12.2017 otsuse tühistamiseks, ei saanud maakohus teha teistsugust lahendit.

33. Määruskaebuse esitaja taotlus täitemenetluse peatamiseks või selle jätkamiseks

tagatise vastu tuleb jätta rahuldamata. TsMS § 4771 lg 1 järgi saab esialgset

õiguskaitset hagita asjas kohaldada üksnes seaduses sätestatud juhul. TsMS § 368 lg 1

p 6 järgi saab kohus hagi tagamisena täitemenetluse peatada, täitemenetluse jätkamist

lubada tagatise vastu või täitetoimingu tühistada juhul, kui täitedokument on hagi

esitamisega vaidlustatud või kui kolmas isik on esitanud hagi vara arestist

vabastamiseks või muul põhjusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks. Seadusest

ei tulene, et kohtutäituri otsuse vaidlustamisel oleks võimalik kohaldada avaldaja poolt

soovitud tagamisabinõusid.

34. Maakohus jättis õigesti menetluskulud seoses kaebuse rahuldamata jätmisega avaldaja

kanda. Määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud jäävad määruskaebuse

rahuldamata jätmise tõttu selle esitaja, s.o avaldaja, kanda (TsMS § 171 lg 1).

Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus pärast menetlust lõpetava

lahendi jõustumist (TsMS § 177 lg 1 p 2 ja lg 2).

Margo Klaar

Ulvi Loonurm

Ande Tänav

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

7(7)