2-17-110801/7 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Kohtunik

Otsuse tegemise aeg ja koht

Tsiviilasja number

Tsiviilasi

Tsiviilasja hind

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Asja läbivaatamine

RESOLUTSIOON

(TAGASELJAOTSUS)

Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja

Vallo Kariler

13. august 2018. a, Tallinn

2-17-110801

Osaühing Aktiva Finants (OÜ AF Võlamenetlus

üldõigusjärglane) hagi O. H. vastu võla nõudes

404,88 eurot

Hageja: Osaühing Aktiva Finants (registrikood

10746479; senise hageja OÜ AF Võlamenetlus

(kustutatud) üldõigusjärglane), seaduslik esindaja Ü.

M. Kostja: O. H. (isikukood xxx) Kirjalikus

menetluses

1.

2.

3.

4.

5.

6. Asendada senine hageja OÜ AF Võlamenetlus (kustutatud; registrikood 12290871)

tema üldõigusjärglasega Osaühing Aktiva Finants (registrikood 10746479).

Rahuldada hagi tagaseljaotsusega osaliselt.

Mõista kostjalt O. H. (isikukood xxx) hageja Osaühing Aktiva Finants (registrikood

10746479) kasuks välja 364,82 eurot (võlgnevus 309,52 eurot ja seisuga 09.10.2017

viivis 55,30 eurot).

Mõista kostjalt O. H. hageja Osaühing Aktiva Finants kasuks välja viivis

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras põhivõlasummalt

309,52 eurot alates 10.10.2017 kuni põhivõla tasumiseni, kuid kokku mitte enam kui

254,22 eurot.

Jätta hagi rahuldamata sissenõudmiskulude ja osaliselt viivisenõude osas.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine:

6.1.

Jätta menetluskulud 96% ulatuses kostja ja 4% ulatuses hageja kanda.

6.2.

Määrata kindlaks hageja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud summas

190 eurot (riigilõiv 100 eurot ja põhjendatud õigusabikulu 90 eurot).

6.3.

Mõista kostjalt O. H. hageja Osaühing Aktiva Finants kasuks menetluskuluna

välja 96% punktis 6.2 kindlaks määratud summast, s.o 182,40 eurot.

Menetluskuludelt tuleb kostjal hagejale tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113

lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni

menetluskulude tasumiseni.

2-17-110801

7. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

Edasikaebamise kord

Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule

30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv,

mille suurus sõltub tsiviilasja hinnast. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui

kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Harju Maakohtule

30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kui tema poolt hagiavaldusele

vastamata jätmine oli tingitud mõjuvatest põhjustest. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte

avalikult, siis võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest

või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kajalt tuleb tasuda kautsjon summas, mis

vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500

eurot.

Kautsjon

tuleb

kostjal

tasuda

Rahandusministeeriumi

arvelduskontole

nr

EE571010220229377229 AS-is SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is, nr

EE513300333522160001 Danske Bank A/S Eesti filiaalis või nr EE221700017003510302

Luminor Bank AS-is. Maksekorralduse selgitusse tuleb märkida tsiviilasja number. Koos

kajaga tuleb kohtule esitada andmed kautsjoni tasumise kohta.

Kohtu selgitused

- Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust TsMS § 415 lg 1 p-des 1-3

sätestatud aluse esinemise korral.

- Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti

asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a

juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Kajast peab nähtuma, millises

ulatuses kostja soovib menetluse taastamist. Koos kajaga tuleb kostjal esitada kõik asja

ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja oma väidete kohta tõendid.

- Kaja osalise või täieliku rahuldamise korral tagastatakse kautsjon, kaja rahuldamata jätmise

korral arvatakse riigituludesse. Kautsjonit ei tagastata, kui hagi toimetati kätte

nõuetekohaselt, sh avalikult, ning hagi võis tagaseljaotsusega rahuldada. Kohus võib

eelnimetatud juhul kautsjoni tagastada, kui kostja ei saanud hagile vastata õnnetusjuhtumi

või haigestumise tõttu, millest ei olnud võimalik kohut teavitada.

- Tagaseljaotsuse peale kaja esitamisega seotud täiendavad menetluskulud jäävad kaja esitaja

kanda, sõltumata hagi rahuldamisest.

- Tagaseljaotsuse teeb kohus ilma kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3) ning

tunnistab selle omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks (TsMS § 468 lg 1 p 2).

Tsiviilkohtumenetluse seadustik (eespool ja edaspidi TsMS) § 209 lg 1 sätestab, et muu hulgas

juriidilisest isikust poole lõppemise korral lubab kohus menetlusse astuda selle poole

üldõigusjärglasel, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Üldõigusjärglus on võimalik menetluse

igas staadiumis. Äriregistrist nähtub, et Osaühing Aktiva Finants on ühendanud endaga muu

hulgas OÜ AF Võlamenetlus. Ühinemine on kantud äriregistrisse 03.08.2018, misjärel on OÜ

AF Võlamenetlus registrist kustutatud. Ühinemine on üldõigusjärgluse juhtum. Seega on

tegemist menetlusõigusjärglusega TsMS § 209 lg 1 mõttes ning Osaühing Aktiva Finants tuleb

lubada üldõigusjärglasena hagejaks. Sisuliselt läheb menetlus üldõigusjärglasele tervikuna üle,

st menetlust võib jätkata ka siis, kui üldõigusjärglane menetlusse astumise avaldust TsMS § 209

lg 1 alusel ei esita või menetluses osalemisega ei nõustu (vt Riigikohtu 22.11.2011. a otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-113-11, p 50). Kohus leiab, et

2 (3)

2-17-110801

menetluse käesolevas etapis ja olukorras, kus üldõigusjärglane ei ole menetlusse astumise

avaldust esitanud, tuleb senine hageja asendada tema üldõigusjärglasega. Vastavalt TsMS §

209 lg-le 2 on üldõigusjärglasele kohustuslikud kõik enne tema menetlusse astumist tehtud

menetlustoimingud samal määral, kui need oleksid olnud kohustuslikud tema õiguseelnejale.

Kohus teeb tagaseljaotsuse põhjusel, et kostja, kellele hagi on kätte toimetatud postkasti

jätmisega TsMS § 326 järgi, ei vastanud hagile kohtu määratud tähtaja jooksul (TsMS § 407 lg

1). Sellisel juhul loetakse hageja märgitud asjaolud kostja poolt omaksvõetuks ja kohus

kontrollib ainult hagi õiguslikku põhjendatust. Kohtu hinnangul on hagi selles märgitud

asjaolude õigsuse korral õiguslikult põhjendatud, v.a sissenõudmiskulude ja seisuga

09.10.2017 viivisenõude osas, mis ületab 55,30 eurot. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult

põhjendatud, jääb hagi TsMS § 407 lg 6 alusel rahuldamata (vt nt Riigikohtu 03.05.2017. a

määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-21-17, p 16 jj).

Rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel tuleb põhivõlast suuremat viivisenõuet põhjendada

võlausaldajal, st võlausaldaja peab tõendama suurema kahju olemasolu (vt

Riigikohtu 26.10.2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-87-10, p 12). Hageja ei ole vastavat kahju

tõendanud, seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja edasiulatuva viivise

põhivõlgnevuse ulatuses, s.o mitte üle põhivõla summa.

Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses

või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). Kuivõrd kohus rahuldab hagi ligikaudu

96% ulatuses, peab kohus juhindudes TsMS § 163 lg-st 1 põhjendatuks jätta menetluskulud 4%

ulatuses hageja ja 96% ulatuses kostja kanda. Menetluskulude rahalise suuruse määrab

menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus

samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise

suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise

taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg 1).

Kohus, tutvunud hageja menetluskuludega (riigilõiv 100 eurot ja õigusabikulud 375 eurot),

leiab, et need kuuluvad rahuldamisele osaliselt (sh riigilõiv 100 eurot ja põhjendatud

õigusabikulu 90 eurot). Tegemist on nn masshagiga, kus hageja kasutab hagiavaldusena

väljatöötatud standardset vormi. Kohus arvestab lepingulise esindaja kulude väljamõistmisel

asja keerukust ja mahtu, hageja esindaja tehtud tööd ning asjaolu, et asjas ei ole toimunud

sisulist vaidlust ega istungeid. Kuna kostja kohtule teadaolevalt mingeid menetlustoiminguid

teostanud ei ole, puuduvad kostjal hüvitatavad menetluskulud. Seega tuleb kostjalt hageja

kasuks menetluskuludena välja mõista 182,40 eurot (s.o 190-st eurost 96%).

Tulenevalt TsMS §-st 178 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi

peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate

menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega

menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale

võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma

kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.

/ allkirjastatud digitaalselt /

Vallo Kariler

kohtunik

3 (3)