2-18-2591/32 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kai Kullerkupp, Üllar Roostoja, Andra Pärsimägi

Määruse tegemise aeg ja koht

14. august 2018, Tartu

Tsiviilasja number

2-18-2591

Tsiviilasi

Kohtu algatusel J.K. le eestkostja määramine

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 30. aprilli 2018 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

J.K. määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Määruskaebuse esitaja J.K. (puudutatud isik), ik XXX; esindaja

advokaat Marit Seesmaa riigi õigusabi korras

Puudutatud isik: L.U. (J.K. ema), ik XXXX

Puudutatud isik: Tartu linn (linnavalitsuse kaudu), rk 75006546;

esindaja Tiina Kruuse

RESOLUTSIOON

1. Jätta Tartu Maakohtu 30. aprilli 2018 määrus muutmata.

2. Jätta määruskaebus rahuldamata.

3. Jätta J.K. menetluskulud Eesti Vabariigi kanda.

4. Jätta L.U. ja Tartu linna menetluskulud nende endi

kanda.

5. Määrata Advokaadibüroo Tarmo Pilv ja Partnerid

vandeadvokaadi Marit Seesmaa tasu ja kulude suuruseks 90

eurot koos käibemaksuga. Saata määrus selles osas

täitmiseks Eesti Advokatuurile.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada Riigikohtule määruskaebuse 15-

päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Riigi õigusabi

tasu

suuruse

kindlaksmääramise

peale

võib

esitada

määruskaebuse ka riik ja riigi õigusabi osutanud advokaat.

ASJAOLUD

1. Tartu Maakohus algatas 16. veebruari 2018 määrusega hagita menetluse, et kontrollida J.K.

(edaspidi puudutatud isik) eestkoste vajadust ja põhjendatust. Kohtul tekkis puudutatud isiku

teovõime suhtes kahtlus teise tsiviilasja menetlemisel, milles paluti võõrandada puudutatud

isiku korteriomand.

2. 9 märtsil 2018 kohtule esitatud ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi aktist nr 10/18

nähtuvalt põeb puudutatud isik paranoidset skisofreeniat. Eksperdi hinnangul ei suuda isik

luulumõtete ja impulsiivse käitumise tõttu kestvalt oma tegudest aru saada ega neid juhtida ning

ei ole iseseisvalt võimeline osalema kohtumenetluses. Eksperdi hinnangul vajab puudutatud

isik piiratud teovõime tõttu eestkostjat eeldatavalt viieks aastaks. Eestkostja ülesanneteks on

isikule ravi ja sotsiaalteenuste tagamine, isikule kuuluvate rahaliste vahendite kasutamise

tagamine eestkostetava huvides, tema varaliste õiguste ja huvide kaitse tagamine, tema

esindamine ametiasutustes. Ekspert märkis, et puudutatud isik saab hakkama tehingutega

väiksema rahasumma ulatuses, kuid tema vaimne seisund ei võimalda tal anda seisukohta

eestkostja määramise ega eestkostja isiku suhtes.

3. Puudutatud isik (RÕA korras määratud esindaja kaudu) leidis, et esineb alus eestkoste

seadmiseks. Esindaja kohtus puudutatud isikuga psühhiaatriakliinikus ning vestles eelnevalt

puudutatud isiku emaga. Kohtumiste järgselt oli esindaja seisukohal, et puudutatud isiku

parimates huvides on eestkoste seadmine täies ulatuses tähtajaga viis aastat ning eestkostjaks

on põhjendatud määrata Tartu linn.

4. Tartu linna seisukoha järgi vajab puudutatud isik oma isiklike ja varaliste õiguste ning huvide

kaitseks eestkostet. Puudutatud isiku ema ei ole sobiv eeskostja.

5. Kohus kuulas 22.03.2018 SA TÜ Kliinikum psühhiaatriahaiglas ära puudutatud isiku ja tema

ema, L.U. (edaspidi puudutatud isiku ema).

Puudutatud isik ei soovi eestkoste algatamist, tema sõnul tal toimetulekuga probleeme pole ja

nad saavad emaga hästi hakkama. Puudutatud isik teadis nimetada oma isiku- ja eluaseme

andmeid ning omas ülevaadet oma sissetulekutest ja majanduslikust olukorrast. Isik kirjeldas

oma igapäevategevusi ja avaldas kohtule, et tema suurimaks sooviks on pere loomine.

Puudutatud isik tunnistas, et kuuleb hääli ning naabrid nurisevad, kui ta häältele vastu karjub.

Puudutatud isik oli teadlik, et häälte vaigistamiseks on vajalik võtta ravimeid.

Puudutatud isiku ema sõnul saab ta pojaga ise hakkama ning eestkostevajadust ei näe. Ta leidis,

et poja igapäevase elu korraldamine on tema ülesanne ja ütles, et ta saab sellega hästi hakkama.

Pojal on alaareng ja ta kuuleb hääli, kuid juhul, kui temaga rahulikult käituda, ei ole ta kellelegi

ohtlik. Ravimeid võtab korralikult ja usub nendesse. Puudutatud isik viibib tihti haiglas, kuid

kodus olles käib päevakeskuses ja koos emaga poes.

MAAKOHTU SEISUKOHT

6. Maakohus jättis puudutatud isikule eestkostja määramata.

Puudutatud isik mõistab oma tegude tagajärgi ja saab oma elukorralduse ja asjade ajamisega

ema kaasabil hakkama. Kohtupsühhiaatria ekspert on küll diagnoosinud isikul vaimuhaiguse,

kuid asjaoludest nähtuvalt on isik sellest teadlik, see allub ravile ning isik ei ole ravist

keeldunud. Hoolimata oma psüühikahäirest on isik võimeline oma tegudest aru saama ja

ainuüksi asjaolu, et tulenevalt oma haigushoogudest häirib puudutatud isik naabreid, ei ole

aluseks tema tunnistamiseks piiratud teovõimega isikuks.

PKS § 203 lg 2 teise lause kohaselt võib eestkostja määrata ainult nende ülesannete täitmiseks,

milleks eestkoste on vajalik. Eestkoste ei ole vajalik, kui täisealise huve saab kaitsta volituse

andmise ning perekonnaliikmete või muude abiliste kaudu. Ka juhul, kui kohus tuvastab isiku

piiratud teovõime, ei vaja isik hoolimata piiratud teovõimest eestkostet osas, milles tema

õigused ja huvid on kaitstud muul viisil, sh kui isik on volitanud kedagi oma asju ajama ja/või

tema perekonnaliikmed või muud abilised tagavad tema toimetuleku ja heaolu. Puudutatud isik

on teinud emale volituse oma rahaasjade ajamiseks ning isikute elukorraldus mõlema kinnitusel

sellisena toimib.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

7. J.K. (RÕA esindaja kaudu) esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub

maakohtu määruse tühistada ja teha uue määruse, millega seada endale eestkostjaks Tartu linn.

Määruskaebuse põhjenduste kohaselt ei saa puudutatud isik kestvalt oma tegudest aru.

Puudutatud isiku ema ei suuda kaitsta puudutatud isiku huvide kaitset ja ta on loonud olukorra,

kus korterisse ladustatud prügi tagajärjel on tekkinud korterisse tugev hais.

8. Tartu linn leiab, et puudutatud isik vajab eestkostet ja palub nimetada end eestkostjaks.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

9 Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS 657 lg 1 p 1 ja TsMS § 659 alusel

jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata.

10. Eestkostja määramine on kohtu kaalutlusotsus, mille tegemisel arvestatakse kõigi oluliste

asjaoludega. Ringkonnakohus saab maakohtu kaalutlusotsusesse sekkuda vaid siis, kui

maakohus ületas kaalutluspiire või rikkus kaalutluse tegemisel menetlusõigust muul viisil.

Ringkonnakohtu hinnangul ei teinud maakohus diskretsioonivigasid ega kohaldanud valesti

materiaalõiguse norme.

Muu hulgas tugines maakohus eestkostja määramata jätmisel puudutatud isiku ärakuulamisel

kogetud vahetule muljele. Isiku ärakuulamise eesmärk on tagada, et eestkostet ei seataks ega

pikendataks põhjendamatult. Samuti aitab isiku vahetu ärakuulamine paremini saavutada selle,

et eestkostetava teovõimet piirataks võimalikult vähe, ja ka seda, et eestkostja ülesanded

määrataks sellised, mis oleksid võimalikult asjakohased ja põhjendatud, s.o eestkostetava

seisundit, olukorda ja vajadusi kõige enam arvestavad. Kohtu järeldus vahetu mulje teel saadud

veendumuse sisu kohta peab olema kohtulahendist jälgitav (vt ka RKTKm 2-12-18265, p 19).

Maakohtu määrusest on ärakuulamisel kogetu selgelt nähtav ja maakohtu veendumuse

kujunemine jälgitav. Muu hulgas ärakuulamise tulemusena jõudis maakohus veendumusele, et

isiku toimetulekuks ei ole vajalik eestkoste ning puudutatud isikul on ülevaade oma

majanduslikust olukorrast. Ringkonnakohtul pole põhjust selles kahelda ja menetlusõiguse

järgimise korral ei saa kõrgema astme kohus pidada madalama astme kohtus ärakuulamisel

tekkinud muljet ebaõigeks.

11. PKS § 203 lg 2 sätestab, et eestkoste ei ole vajalik, kui täisealise huve saab kaitsta volituse

andmise ning perekonnaliikmete või muude abiliste kaudu. Isik ei vaja hoolimata piiratud

teovõimest eestkostet osas, milles tema õigused ja huvid on kaitstud muul viisil, sh kui isik on

volitanud kedagi oma asju ajama ja/või tema perekonnaliikmed või muud abilised tagavad tema

toimetuleku ja heaolu. Eestkostja määramisele kui kõige äärmuslikumale abinõule tuleb

eelistada võimaluse korral muid abinõusid. Mh on võimalik isiku asjade ajamiseks anda volitus

(vt ka RKTKm 3-2-1-87-11, p 21). Ringkonnakohus on seisukohal, et puudutatud isiku

elukorraldus on toimiv ja eeskoste seadmine vajalik ei ole. Ringkonnakohus kuulas ära

puudutatud isiku ema, puudutatud isiku elukoha juures viibinud linnavalitsuse töötajad ja

puudutatud isiku abistaja Lea Saare EELK kogudusest (ärakuulamine protokollitud eraldi

27. juulil 2018). Ärakuulamisel selgus, et puudutatud isik tuleb majanduslikult toime, tal ei ole

võlgasid ning tema korteriomand on rahuldavas seisus. Puudutatud isik ei ole oma rahalisi

vahendeid ebaadekvaatselt kasutanud.

Ringkonnakohus leiab, et teises tsiviilasjas toimuvas korteriomandi sundvõõrandamise

menetluses saab puudutatud isiku huve esindada tema advokaat. Kuna sundvõõrandamise

aluseks olevaid faktilisi asjaolusid peab tõendama hageja ja puudutatud isik osaleb selles

tsiviilasjas kostjana, ei ole puudutatud isikul sundvõõrandamise menetluses faktiliste asjaolude

tõendamiskoormist ning puudutatud isik saab oma huve kaitsta hagile vastu vaieldes ja hageja

esitatud faktilisi asjaolusid mitte omaks võttes. Selleks ei ole vaja eestkostjat.

Seega on puudutatud isiku õigused ja huvid tsiviilkäibes piisavalt kaitstud ja ainuüksi psüühilise

haiguse olemasolu ei anna alust eestkoste seadmiseks PKS § 203 lg 2 kohaselt. Seetõttu tuleb

jätta määruskaebus rahuldamata.

12. Ringkonnakohus märgib, et J. K esindaja on põhjendamatult omaks võtnud faktiväited, mis

ei vasta tegelikkusele. Ringkonnakohtule avaldasid linnavalitsuse töötajad, et J. K korteriomand

ei ole koristamata, korterisse ei ole ladustatud prügi ja korter ei haise. Riigi õigusabi korras

määratud esindaja peab lähtuma esindatava huvidest ning tõendamata faktiväidetega

nõustumine läheb esindaja ülesannetega vastuollu. AdvS § 40 lg 2 kohaselt peab õigusteenus

olema õigeaegne ja asjatundlik ning põhinema asjaolude, tõendite, õigusaktide ja kohtupraktika

põhjalikul uurimisel. Advokaat peab vajaduse korral koguma kliendi huvides tõendeid.

13. Ringkonnakohus selgitab, et puudutatud isiku esindajal ei ole iseseisvat kaebeõigust ning

esindaja ei ole menetlusosaline. Tsiviilkohtumenetluses omistatakse esindaja tegevus

esindatavale. Seega saab tegu olla vaid puudutatud isiku määruskaebusega, mitte tema esindaja

määruskaebusega. Siiski saab ringkonnakohus määruskaebust menetleda, kuna advokaadilt

eeldatakse TsMS § 226 lg 1 järgi esindusõigust ja puudutatud isik ei ole kohtule teatanud, et

teda esindaval advokaadil esindusõigust ei ole.

14. Ringkonnakohus jätab puudutatud isiku menetluskulud TsMS § 172 lg 1 alusel riigi kanda,

kuna puudutatud isik ei ole eelduslikult võimeline ise menetluskulusid kandma. Linna ja

puudutatud isiku ema menetluskulud on põhjendatud jätta nende endi kanda.

15. Ringkonnakohus leiab, et advokaat M. Seesmaa 15. mai 2018 taotlus riigi õigusabi tasu

suuruse kindlaksmääramiseks tuleb rahuldada osaliselt. RÕS § 25 lg 1 kohaselt määratakse riigi

õigusabi tasu ja kulud kindlaks vajalikus ja põhjendatud ulatuses. Kaheldav on määruskaebuse

esitamise vajalikkus, kuna advokaat taotles määruskaebusega oma esindatavale õiguslikult

ebasoodsamat olukorda. Esindaja määramine riigi arvel ei muuda tsiviilkohtumenetluses

advokaadi rolle, ülesandeid ega vastutust (vt ka RKTKm 2-15-2894, p 14). Lisaks ebaselgele

kaebuse esitamise vajalikkusesele ei ole tasu taotletud ulatuses ka põhjendatud. Advokaat tõi

esile ja võttis omaks enda esindatava suhtes ebaõigeid faktiväiteid (vt käesoleva määruse p 12).

Seega ei täitnud advokaat kohaselt ka AdvS 40 lõikes 2 sätestatud kohustusi. Võttes arvesse

eeltoodut, ei ole põhjendatud ajakulu üle 1,5 tunni (75 eurot + käibemaks, kokku 90 eurot).

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Kai Kullerkupp

Üllar Roostoja

Andra Pärsimägi