Legislator Case Law & Legislation
3-18-1333/10 AI generated

3-18-1333/10 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

Case Number 3-18-1333/10
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Maksu- ja Tolliamet (MTA) esitas 06.07.2018 Tallinna Halduskohtule maksukorralduse OÜ X käibemaksu arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigust ajavahemikul 2017. a

Legislator headnote

AI generated

3-18-1333/10 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium: a

Keywords

AI generated
action challenging schedule of claims consumer credit revocation capacity to incur bill liability undisclosed pre-existing condition objection to debt enforcement over-indebtedness
AI generated
3-21-99/3
3-21-99 2(5) 3. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 264 lg 1 kohaselt annab kohus seadusega sätestatud juhtudel haldustoimingu tegemiseks loa ja pikendab seda. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt esitab taotluse loa saamiseks selleks volitatud haldusorgan kirjalikult koos põhjendusega ning seaduses ettenähtud ja asja otsustamiseks vajalike tõendite ja seletustega. Kohus võib nõuda täiendavate tõendite või seletuste esitamist. MKS § 1361 ei sätesta maksukohustuslase seletuse esitamist maksuhalduri täitetoimingute sooritamiseks loa andmise menetluses. Kuna seadus ei näe ette seletuse küsimist isikult, kelle suhtes sooritatavaks toiminguks loa andmist otsustatakse, samuti ei tulene seadusest kohustust otsustada asi kohtuistungil, siis otsustab kohtunik loa andmise ainuisikuliselt, viivituseta ja kohtuistungit pidamata.
3-26-1020/2
teavitada käesoleva loa alusel täitetoimingute sooritamisest.
3-26-922/2
Anda luba Eesti Vabariigi (Maksu- ja Tolliameti kaudu) kasuks arestida mistahes Toimetada määrus kätte Maksu- ja Tolliametile, kellel tuleb kohut viivitamata
3-21-415/12
Maksuja Tolliamet (MTA) kontrollis 07.08.2020 korralduse nr 12.2-3/053238-1 alusel Valveteenus OÜ käibemaksu, tulumaksu, töötasudelt või muudelt töötajatele tehtud väljamaksetelt kinnipeetud tulumaksu ja kohustusliku kogumispensioni makse, sotsiaalmaksu ja töötuskindlustusmakse arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsust maksustamisperioodidel jaanuar – juuni 2020. Kontrolli käigus tuvastatud maksustamise seisukohalt tähendust omavad faktilised ja õiguslikud asjaolud on kajastatud MTA 26.11.2020 kontrollaktis nr 12.2-3/053238-7. Valveteenus OÜ esitas kontrollaktile eriarvamuse 11.12.2020.
3-26-612/2
Rahuldada Maksu- ja Tolliameti taotlus X suhtes täitmist tagavate toimingute sooritamiseks.

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Monika Laatsit ja

Villem Lapimaa

Määruse tegemise aeg ja koht

13. august 2018, Tallinn

Haldusasja number

3-18-1333

Haldusasi

Maksu- ja Tolliameti taotlus OÜ X suhtes täitmist

tagavate toimingute sooritamise loa saamiseks

Menetlusosalised

Taotleja – Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja Rivo

Koemets

Puudutatud isik – OÜ X, volitatud esindaja Meelis

Krautmann

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 9. juuli 2018. a määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

OÜ X määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta OÜ X määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 9. juuli 2018. a

määrus haldusasjas nr 3-18-1333 muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates (MKS § 1361 lg 4; HKMS § 235 lg-d 1 ja 3, § 265 lg 5).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Maksu- ja Tolliamet (MTA) esitas 06.07.2018 Tallinna Halduskohtule maksukorralduse

seaduse (MKS) § 1361 lg 1 alusel taotluse (ja 09.07.2018 taotluse täpsustuse) OÜ-le X

kuuluva vara osas täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa saamiseks, paludes kohtult

luba:

1)

seada käsutamise keelumärge Maanteeameti liiklusregistris ja väikelaevade registris

asuvale registrivarale;

2) seada 37 802,93 euro suurune hüpoteek kinnistule registriosa numbriga XXXXXX

(asukohaga XXX);

3-18-1333

2(11)

3) pöörata sissenõue rahalisele õigusele summas 91 777,23 eurot, valides meetmena aresti

seadmise äriühingule kuuluvale MTA kontol 8000000044 ja 8000000031 olevale rahale Eesti

Vabariigi kasuks (MTA kaudu);

4) pöörata sissenõue rahalisele õigusele summas 17 992,00 eurot, valides meetmena aresti

seadmise OÜ X ettemaksukontole (viitenumber 14702970) Eesti Vabariigi kasuks (MTA

kaudu);

5) arestida äriühingu pangakontodele tulevikus laekuvad summad Eesti Vabariigi kasuks

(MTA kaudu) 1 880 856,91 euro ulatuses.

Taotluse kohaselt kontrollib maksuhaldur 24.10.2017 korralduse nr 12.2-3/041641-1 alusel

OÜ X käibemaksu arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigust ajavahemikul 2017. a

märts‒august.

Kontrollimenetluses selgunud asjaolud annavad alust arvata, et OÜ X kajastas ajavahemikul

2017. a märts–august alusetult sisendkäibemaksu hulgas OÜ N ja M OÜ rekvisiitidega arvetel

märgitud käibemaksu kogusummas 1 673 967,61 eurot. Kuna kauba müüjaks ei olnud arvetel

märgitud isikud, siis on nende alusel tehtud väljamaksed OÜ-dele N ja M ning liikmesriikide

äriühingutele C KFT, T Sp. Z. ja T LLP käibemaksusumma osas ettevõtlusega mitteseotud

väljamaksed, millelt kuulub täiendavalt tasumisele tulumaksu 418 491,90 eurot. Nimetatud

maksusummale lisandub intress, mis taotluse esitamise hetke seisuga on 461 324,81 eurot.

Ehkki äriühingu raamatupidamisarvestuse kohaselt soetas OÜ X OÜ-lt N mootorikütust ning

kajastas esitatud arvete alusel märgitud käibemaksu (943 625,43 eurot) 2017. a märts–mai

käibedeklaratsioonidel sisendkäibemaksu hulgas, on maksuhalduril alust arvata, et OÜ N ei

olnud tegelik kauba müüja ja OÜ X pidi olema sellest teadlik. Raamatupidamisarvestuse

kohaselt ostis OÜ X M OÜ-lt mootorikütust ning arvestas arvetel märgitud käibemaksu (730

342,18 eurot) 2017. a juuli‒august käibedeklaratsioonidel sisendkäibemaksu hulgas.

Isik ei pruugi olla võimeline maksukohustuse määramisel tasuma maksuotsusega määratavat

summat ning selle sissenõudmine võib osutada võimatuks. Arvestades maksumenetluse ja

võimaliku kohtumenetluse pikkust, on vajalik, proportsionaalne ja põhjendatud täitmist

tagavate toimingute sooritamine, kuna meetmete mitterakendamise korral võib haldusakti

täitmine olla raskendatud või koguni osutuda võimatuks. Maksuhaldur põhjendas kahtlust, et

pärast maksuotsuse väljastamist võib selle sundtäitmine osutuda raskemaks või isegi

võimatuks, alljärgnevalt:

1) esineb põhjendatud kahtlus, et OÜ X kajastas teadlikult ajavahemikul 2017. a märts‒august

KMD-del, TSD-del ja raamatupidamises reaalselt mittetoimunud tehinguid;

2) äriühing vähendas kontrollitaval perioodil käibemaksukohustust 1 673 967,61 euro võrra ja

tulumaksukohustust 418 491,90 euro võrra, mistõttu on alust arvata, et kui isik on kasutanud

võimalusi sellises ulatuses maksukohustuse vältimiseks ega ole toiminud seadusega

kooskõlas, siis teeb ta seda ka tulevikus. Nimetatud summale lisandub intress, mis taotluse

esitamise seisuga on 461 324,81 eurot;

3) maksupettusega seonduvalt on maksuhaldur määranud äriühingule 15.07.2016

maksuotsusega nr 12.2-3/019120-33 täiendavaks maksusummaks 171 035,83 eurot, mille osas

on esitatud ajatamise taotlus 03.07.2018. Lisaks kuulub sundtäitmisele 15.07.2016

maksuotsuse nr 12.2-3/019120-33 intress 140 447,81 eurot;

4) maksupettusega seonduvalt on äriühingule tehtud 04.03.2018 maksuotsus nr 12.2-

3/038476-23, millega määrati maksusumma 88 676,41 eurot, kuid mille täitmine on

kohtumenetluse tõttu peatatud;

3-18-1333

3(11)

5) lisaks käesoleva taotlusega hõlmatud maksuperioodile alustas maksuhaldur 13.03.2018

korraldusega nr 12.2-3/043455-11 kontrolli äriühingu käibe- ja tulumaksu arvestamise ning

deklareerimise õigsuse üle ajavahemikul september 2017–jaanuar 2018. Selles osas on

tekkinud põhjendatud kahtlus, et OÜ X võib olla vähendanud oma käibemaksu kohustust 1

325 623,41 euro võrra ja tulumaksu kohustust 331 405,86 euro võrra;

6) OÜ-le X on edastatud majandustegevuse keelamise otsuse projekt, kuna äriühingu suhtes

on läbiviidud või pooleli mitmeid maksu-, väärteo- ja kriminaalmenetlusi. On tõenäoline, et

äriühingul keelatakse tegeleda ühe aasta jooksul kütuse müügiga ning rahalise kohustuse

määramisel võib kohustuse sundtäitmine ka sel põhjusel osutuda keeruliseks;

7) käesoleval aastal deklareerib OÜ X käivet üsna võrdselt kulutustega. Äriühingu

müügikäive oli kokku üle 4 miljoni euro, kuid samal ajal tasumisele kuuluv käibemaks vaid

keskmiselt 1739,62 eurot kuus. Seega ei nähtu OÜ X käibedeklaratsioonidelt kasumlikku

tegevust.

OÜ-le X maksuotsusega määratava võimaliku rahalise nõude suurus on kokku 2 092 459,51

eurot.

Äriühingule kuulub B nimeline kinnistu nr XXXXXX, asukohaga XXX, millele on seatud

kohtulik hüpoteek Eesti Vabariigi kasuks summas 33 390,56 eurot, mis tagab Tallinna

Halduskohtu 02.07.2015 määruse alusel osaliselt 15.07.2016 maksuotsusega sisse nõutavat

summat. Äriühing on esitanud taotluse hüpoteegi kustutamiseks, kuna ta tasus täiendava

tagatise 242 072 eurot. Maksuhaldur ei ole nimetatud taotlust rahuldanud, kuid kaalub seda,

misjärel on kinnisasi hüpoteekidest vaba ning MKS § 130 lg 1 p-s 2 nimetatud täitetoiming

võimalik.

Äriühingule kuuluvatele sõiduvahenditele on Tallinna Halduskohtu 02.07.2015 määrusest nr

3-15-1616 tulenevalt seatud käsutuskeelumärked ning need tagavad osaliselt 15.07.2016

maksuotsusest tulenevat maksukohustust. Seoses täiendava kütusemüüja tagatise maksmisega

esitas äriühing 12.06.2018 taotluse keelumärgete eemaldamiseks, mille rahuldamist

maksuhaldur kaalub. Sellisel juhul on sõidukid keelumärgetest vabad ning MKS § 130 lg 1 p-

s 1 nimetatud täitetoimingu sooritamine võimalik. Tegemist on vähelikviidse vallasvaraga,

mida on igal ajal võimalik müüa. Võimaliku vara müügi puhul enne kontrolli lõppemist ei saa

olla kindel, et müügist saadud raha jääb arvelduskontole ning seda on piisavas summas

kontrolli lõppemisel võimaliku maksumääramise tagatiseks.

Maksuhaldur arestis 15.07.2016 maksuotsuse sundtäitmiseks OÜ X arveldusarved Swedbank

AS-s ja Coop Pank AS-s, mille tulemusel kanti maksuhaldurile üle 91 777,23 eurot. OÜ X

vaidlustas nimetatud täitetoimingu Tallinna Halduskohtus, kus esialgse õiguskaitse korras

(Tallinna Halduskohtu 03.07.2018 määrus nr 3-18-1297) vabastati äriühingu pangakontod

aresti alt ning kohustati maksuhaldurit raha tagastama. Seisuga 06.07.2018 on arestitud

summad maksuhalduri valduses kontodel 8000000044 ja 8000000031, mistõttu maksusumma

laekumise tagamiseks on vajalik viidatud kontodel oleva raha arestimine. Samuti on vajalik

arestida ettevõtte pangakontod, kuniks sinna veel vahendeid laekub. Hüpoteegi ja

keelumärgete seadmine sõidukitele ja väikelaevadele ei kata määratavat summat. Samuti ei

kata määratavat summat maksuhalduri kontol oleva OÜ-le X kuuluva raha arestimine.

Äriühingu käibemaksu tagatiste kontol on võimalike tulevikus määratavate maksusummade

tagatiseks 05.07.2018 seisuga 360 064,00 eurot. Ettemaksukonto saldo on 0,00 eurot, kuid

sellelt on Tallinna Halduskohtu 02.07.2015 määruse nr 3-15-1616 alusel arestitud 17 992

eurot. Muid varalisi ega rahalisi õigusi ei tea maksuhaldur OÜ-l X olevat. Seoses täiendava

kütusemüüja tagatise maksmisega esitas äriühing 12.06.2018 taotluse ettemaksukontolt aresti

3-18-1333

4(11)

eemaldamiseks, mille rahuldamist maksuhaldur kaalub. Sellisel juhul vabaneb isiku

ettemaksukontole 17 992,00 eurot. Seega oleks MKS § 130 lg 1 p-s 3 nimetatud täitetoimingu

sooritamine võimalik. Samas ainuüksi OÜ X ettemaksukonto arestimine rahaliste nõuete

tagamiseks ei ole eraldiseisvalt piisav võimaliku maksumääramise tagatiseks.

Kooskõlas MKS § 1361 lg 2 p-ga 3 lõpetab maksuhaldur täitetoimingu, kui OÜ X on esitanud

tagatise MKS § 120 lg 1 p 3 ja § 121 kohaselt suuruses 2 553 784,32 eurot (põhinõue 2 092

459,51 eurot + intress 461 324,81 eurot), valides tagatise liigi vastavalt MKS §-s 122

loetelule. Asendustagatise esitamisel tuleks arvestada asjaoluga, et esitatav tagatis peab lisaks

maksuhalduri nõudele katma ka sundtäitmise kulud, mille suurus oleneb tagatise liigist (MKS

§ 122). Kui OÜ X soovib tagatissumma kanda deposiiti, siis on kantava deposiidi väärtuseks

2 553 784,32 eurot.

2. Tallinna Halduskohus rahuldas 09.07.2018 määrusega taotluse ning andis MTA-le loa

Eesti Vabariigi kasuks (MTA kaudu):

1) hüpoteegi seadmiseks OÜ-le X kuuluvale kinnistule asukohaga XXX, BA

(kinnistusraamatu registriosa nr XXXXXX, ärimaa 100%) summas 37 802,93 eurot;

2) käsutamise keelumärgete kandmiseks Maanteeameti liiklusregistris ja väikelaevade

registris OÜ-le X kuuluvale järgmisele registrivarale:

a) sõiduauto CADILLAC (VIN-kood XXXXXXXXXXXXX; reg.märk XXXXXX);

b) paadiveok Tiki Treiler (VIN-kood XXXXXXXXXXXX; reg.märk XXXXX);

c) ATV Kawasaki (VIN-kood XXXXXXXXXXXXXXX; reg.märk XXXXXX);

d) ATV Kawasaki (VIN-kood XXXXXXXXXXXXXXXX; reg.märk XXXXXX);

e) ATV Kawasaki (VIN-kood XXXXXXXXXXXXXXX; reg.märk XXXXXX);

f) ATV Kawasaki (VIN-kood XXXXXXXXXXXXXXXXX; reg.märk XXXXXX);

g) ATV Kawasaki (VIN-kood XXXXXXXXXXXXXXXXX; reg.märk XXXXXX);

h) ATV Kawasaki (VIN-kood XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX; reg.märk XXXXXX);

i) skuuter Sea Doo (HIN-kood XXXXXXXXXXXXXXXXXX; reg.märk XXXX);

j) skuuter Sea Doo (HIN-kood XXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXX; reg.märk XXXX);

k) skuuter Sea Doo (HIN-kood XXXXXXXXXXXXXXXXXXX; reg.märk XXXX);

l) mootorpaat Blesser (HIN-kood XXXXXXXXXXXXXXXXX; reg.märk XXXXXX).

3) aresti seadmiseks OÜ X ettemaksukontole (viitenumber 14702970) summas 17 992 eurot;

4) aresti seadmiseks OÜ-le X kuuluvale ja MTA kontol 8000000044 ja 8000000031 olevale

rahale summas 91 777,23 eurot;

5) aresti seadmiseks OÜ X arvelduskontodele Eesti krediidiasutustes 1 880 856,91 euro

ulatuses.

Taotlus vastab MKS § 1361 lg 2 nõuetele. Täidetud on MKS § 1361 lg-s 1 sätestatud eeldused,

et toimumas on kontrollimenetlus ning selle tõenäoliseks tulemuseks on rahalise nõude või

kohustuse määramine. Maksuhaldur alustas 24.10.2017 korraldusega nr 12.1-3/041641-1 OÜ

X käibemaksu arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsuse kontrolli ajavahemikul 2017. a

märts kuni august. Taotluses toodud asjaolusid ning taotlusele lisatud tõendeid aluseks võttes

ei ole välistatud kontrollimenetluse tulemusel maksuotsuse koostamine, mille kohaselt

suureneb OÜ X maksukohustus kontrollitaval perioodil kokku 2 092 459,51 euro võrra.

Nimetatud summast 1 673 967,61 moodustab OÜ N ja M OÜ arvetele märgitud käibemaks

ning 418 491,90 eurot tulumaks, mis on arvestatud käibemaksusummalt, mida maksuhaldur

loeb ettevõtlusega mitteseotud väljamakseks. Rahalise kohustuse määramine on nii

sisendkäibemaksu puudutavas osas kui ka tulumaksu puudutavas osas tõenäoline. Taotluses

toodud asjaoludel ei välista rahalise kohustuse määramist ka kehtiv kohtupraktika,

maksunõude aegumine või äriühingu õigusvõime puudumine.

3-18-1333

5(11)

Maksuhaldur on taotluse p-des 2.1. ja 2.2. toonud välja üksikasjaliku analüüsi

kontrollimenetluses tuvastatud asjaoludest, mis annavad aluse arvata, et OÜ X ja OÜ N ning

OÜ X ja M OÜ vahelised tehingud ei ole toimunud raamatupidamises kajastatud viisil ning

toime on pandud maksupettus. Maksuhalduri väljatoodud asjaolud ja esitatud tõendid annavad

aluse järelduseks, et OÜ N ja M OÜ ei olnud nende poolt esitatud arvetel märgitud kauba

tegelikuks müüjaks, vaid müüja oli tundmatu kolmas isik, ning nimetatud ettevõtted olid

tehinguahelasse kaasatud üksnes riigilt käibemaksu väljapetmise eesmärgil.

Täidetud on MKS § 1361 lg-s 1 sätestatud eeldus, et kontrolli tulemusel antava haldusakti

sundtäitmine võib osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks tulenevalt maksukohustuslase

tegevusest. Maksuhaldur on veenvalt taotluse p-des 3 ja 4 näidanud ära põhjendatud kahtluse,

et võimaliku maksukohustuse tagamata jätmine taotluses märgitud viisil tooks kaasa selle, et

maksukohustuse täitmine oleks sisuliselt võimatu. Maksuhaldur on põhistanud kahtlust, et

sarnaselt 15.07.2016 maksuotsuses tuvastatule on äriühing ka ajavahemikul 2017. a märts

kuni august pannud toime makspettuse.

Taotlusest nähtuvalt saab tundmatutelt kolmandatelt isikutelt kütuse ostmist ning näiliku

tehingu ahela loomist riigilt käibemaksu väljapetmise eesmärgil pidada kaebaja teadlikuks

tegevuseks. Maksuhalduri esitatud tõendeid aluseks võttes pidi kaebaja olema teadlik tehingu

tegelikest asjaoludest ning teda ei saa pidada tehingutes heauskseks ostjaks, kellel on

vaatamata tehinguahelas toimunud maksupettusele õigus sisendkäibemaksu mahaarvamiseks.

Olukorras,

kus

isik

on

teadlikult,

eesmärgipäraselt

ja

pahatahtlikult

kajastanud

maksuarvestuses arveid, mis ei ole kooskõlas tehingute tegelike asjaoludega, on oht tulevase

maksuotsuse täitmise vältimiseks suur, kuna isiku tegevuse eesmärgiks on maksude

tasumisest hoiduda ning luua endale alusetu sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus. Seda

järeldust ei muuda ka asjaolu, et haldusasjas 3-16-1646 jõustunud 15.07.2016 maksuotsuse nr

12.2-3/019120-33 täitmiseks esitas äriühing ajatamise taotluse (taotluse p 3.3).

Et võimaliku määratava rahalise kohustuse sundtäitmine võib tulevikus osutuda keeruliseks,

kinnitab ka asjaolu, et OÜ-le X edastati arvamuste ja vastuväidete esitamiseks otsuse projekt,

mille eesmärgiks on OÜ X majandustegevuse keelamine tegevusloa VKM000745 aluseks

oleval tegevusalal. Kuigi tegemist võib olla erinevate asjaolude kokkulangemisega, siis pärast

majandustegevuse keelamise otsuse projekti kättesaamist võttis OÜ X ühendust

maksuhalduriga ja esitas taotluse Tallinna Halduskohtu 02.07.2015 määrusega 3-15-1616

lubatud täitmistoimingute lõpetamiseks, kuna ta tasus 2018. a veebruaris maksuhalduri

18.07.2016 otsusega nr 12.2-3/00106-2 määratud täiendava tagatise 242 072 eurot. Seega ei

ole välistatud, et äriühingu soov vabastada temale kuuluv kinnistu, mille kaudu äriühing

teostab kütuse jaemüüki, hüpoteegi alt, ja registervara keelumärgete alt, on seotud hoopis

sooviga neid võõrandada.

Maksuhalduri taotluse rahuldamine aitab avaliku huvi kaitsele selgelt kaasa ning välistab

olukorra, kus võimalikku maksuotsust ei ole võimalik täita muus ulatuses, kui vedelkütuse

seaduse (VKS) §-s 41 sätestatud tagatisega, millest on maha arvatud 15.07.2016

maksuotsusega määratud maksukohustus. Nimelt nähtub haldusasjas 3-18-1297 esitatud

kaebusest ja selle esialgse õiguskaitse kohaldamise määrusest, et kaebaja soovib 15.07.2016

maksukohustuse täita tagatise arvelt.

Võttes aluseks taotluse p-s 3.3 toodu, on lisaks käesoleva kontrollimenetluse raames

esitatavale

võimalikule

nõudele

sissenõutavaks

muutunud

OÜ-le

X

15.07.2016

maksuotsusega määratud maksusumma 171 035,83 eurot, millele lisandub intress 140 447,81

eurot. Samuti on 30.01.2018 maksuotsusega nr 12-2.3/038476-23 isikule määratud

maksusumma 88 676,41 eurot, mille osas on vaidlus halduskohtus pooleli (haldusasi 3-18-

3-18-1333

6(11)

445). Lisaks on maksuhaldur alustanud 13.03.2018 korraldusega nr 12.2-3/043455-11 OÜ X

käibe- ja tulumaksu arvestamise ning deklareerimise õigsuse kontrolli perioodil 2017. a

september kuni 2018. a jaanuar ning ka selles menetluses on tekkinud põhjendatud kahtlus, et

äriühing võib olla kontrollitaval perioodil vähendanud oma käibemaksu kohustust 1 325

623,41 euro võrra ja tulumaksu kohustust 331 405,86 euro võrra. Eelnevast tulenevalt on

tõenäoline, et maksu määramise hetkeks ei pruugi äriühingul olla piisavaid rahalisi vahendeid,

et määratavat maksukohustust ja sellega kaasnevat intressinõuet täita.

Maksuhalduri valitud meetmed on eesmärgipärased ja proportsionaalsed ning nende

koguväärtus ei ületa eeldatavat maksukohustust. Hüpoteegi seadmine OÜ X kinnistule

registriosa numbriga XXXXXX summas 37 802,93 on lubatav. Hüpoteek ei koorma

maksukohustuslast ülemäära, kuna äriühingul säilib õigus koormatud kinnisasja vallata,

kasutada ja käsutada (vt asjaõigusseaduse § 333). Äriühingule kuuluvate sõidukitele (sh

veesõidukitele) käsutamiskeelu seadmine on lubatav. Maksuhaldur on analüüsinud OÜ-le X

kuuluvate sõidukite eeldatavat turuväärtust ning võtnud väärtuse arvestamisel aluseks

keskmise hinna. Kokku on sõidukite keskmine väärtus 64 303,44 eurot. Taotluses toodud

põhjendustel on lubatav ka ettemaksukonto ja pangakonto arest ning maksuhalduri kontol

olevate äriühingu rahaliste vahendite arestimine. Kuigi tegemist on selgelt OÜ X õigusi enim

piiravate meetmetega, õigustab seda äriühingu pikaajaline käitumine kütusesektoris,

võimaliku rikkumise iseloom ning maksuotsusega eeldatavalt sissenõutava summa suurus.

Kohtule ei nähtu muid võimalikke alternatiive, millega tagada maksusumma laekumine ning

teisalt vältida või vähendada OÜ X omandiõiguse või ettevõtlusvabaduse riivet.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

3. OÜ X palub 23.07.2018 määruskaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 09.07.2018

määrus ja teha asjas uus määrus, millega jätta MTA taotlus rahuldamata.

Halduskohus on põhjendamatult leidnud, et MKS § 1361 lg 1 alusel taotluse rahuldamise

eeldused on täidetud. Kohus on ebaõigesti hinnanud maksunõude esitamise tõenäosust ega ole

arvesse võtnud asjaolu, et OÜ X tegevusalal on kehtestatud seadusega tagatise esitamise nõue

tekkida võiva maksukohustuse täitmiseks (VKS § 41). OÜ X on esitanud MTA-le tagatiseks

360 064 eurot, mis on Tallinna Halduskohtu 02.07.2015 määrusega nr 3-15-1616 antud loa

alusel arestitud OÜ X ettemaksukontol.

Taotluse sisu on ebaõige. OÜ X tegi maksuhaldurile 20.06.2018 teabenõude, milles palus

teavet 24.10.2017 korraldusega nr 12.2-3/041641-1 alustatud maksukontrollis seni tuvastatud

asjaolude ja nende maksustamisalase tähenduse kohta. MTA kinnitas 22.06.2018 e-kirjas, et

OÜ X maksukohustust muutvaid asjaolusid ei ole veel tuvastatud. Ei ole usutav, et

maksumenetluses tuvastatud asjaolud kahe nädala jooksul olulisel määral muutusid. Taotlus

on esitatud selleks, et mitte tagastada määruskaebuse esitajale Tallinna Halduskohtu esialgse

õiguskaitse määrusega haldusasjas nr 3-18-1297 tagastamisele kuuluvat summat. MTA eiras

määruse täitmist, hoidis kinni raha 91 777,23 euro ulatuses ja jättis selle pangakontole tagasi

maksmata. Samal ajal esitas MTA kohtule taotluse, mille maksuõigusrikkumise kirjeldus ja

põhjendused on otsitud ega tingi maksusumma määramist.

Halduskohus on ebaõigesti leidnud, et rahalise kohustuse määramine sisendkäibemaksu

puudutavas osas on tõenäoline. Maksuhaldur ei ole esitanud põhjendusi selle kohta, millist

hoolsuskohustust OÜ X tehingute tegemisel OÜ-dega M või N rikkus ning millised seni

tuvastatud asjaolud võimaldavad väita, et OÜ-l X oli teave selle kohta, et arvetel märgitud

isikud ei ole tegelikud müüjad. Tehingupartnerite kohta tuvastatud asjaolud ei võimalda teha

3-18-1333

7(11)

järeldust, et OÜ X pidi teadma, et need ei ole tegelikud kütuse müüjad. OÜ X on täitnud kõik

VKS § 191 lg-test 1 ja 2 tulenevad nõuded. Halduskohus ei ole sellega arvestanud.

Halduskohus on taotlust valesti mõistnud ja märkinud määrusesse asjaolusid, mida taotluses

ei ole mainitud. Taotluses ei heideta OÜ-le X ette tehingupartneri tausta ebapiisavat kontrolli

ning küsitav ei saa olla kauba üleandmine, kui maksuhaldur tuvastas, et kütuse üleandmine

toimus laoteenuseid osutanud AS K, AS M ja AS N juures ning viimaste osalusel.

Käibemaksu maksustamine tulumaksuga ei ole antud juhul maksuseaduste järgi võimalik, sest

OÜ X soetas kütuse teistelt käibemaksukohustuslastelt. Tundmatut müüjat tuleks pidada

käibemaksukohustuslaseks KMS § 3 lg 1 mõistes. Kuna tehingutest tekkinud maksustatav

käive ületas 16 000 eurot, siis oli kütust müünud isik kohustatud end registreerima ja lisama

müügile käibemaksu. Müüja tegi seda, sest kütuse müügiarvetel on märgitud tehingusumma

ja arvestatud käibemaks.

Halduskohus jättis tähelepanuta, et OÜ X on esitanud maksuhaldurile nõutava tagatise. Kui

maksuhaldur oleks tuvastanud, et võimaliku käibemaksupettuse ohu tõttu ei ole tagatud

tekkida võiv käibemaksukohustuse täitmine, siis saab maksuhaldur algatada esitatud tagatise

ümbervaatamise menetluse (VKS § 42). Kehtiva tagatise korral (praegu 342 072 eurot), ei ole

käibevarade, sh rahade ja pangakontode arestimine põhjendatud, sest maksuhalduril on

kasutada muid meetmeid, mis OÜ X tegevust vähem kahjustavad ega tekita sedavõrd

negatiivseid tagajärgi OÜ X majandustegevusele.

Halduskohus on ebaõigesti osutanud maksupettuse kahtlusele. Taotluses on maksuhaldur

üksnes väitnud, et OÜ X pidi teadma, et tegemist ei ole tegeliku müüjaga. Seetõttu on

põhjendamatu halduskohtu seisukoht, et tundmatutelt kolmandatelt isikutelt kütuse ostmist

ning näiliku tehingu ahela loomist riigilt käibemaksu väljapetmise eesmärgil tuleb pidada

kaebaja teadlikuks tegevuseks. Kohtumäärusest ei nähtu, millised tõendeid halduskohus uuris

ja hindas sellisele seisukohale jõudmiseks. Halduskohus rikkus HKMS § 157 lg-t 1 ehk

kohtulahendi põhjendamiskohustust.

Halduskohus on alusetult tuginenud OÜ X majandustegevuse keelamise otsuse projektile.

Nimetatud menetlus ei õigusta OÜ X ettevõtlusvabaduse ja omandiõiguse riivet eelaresti

rakendamise kaudu. OÜ X esitatud taotlus Tallinna Halduskohtu 02.07.2015 määrusega nr 3-

15-1616 lubatud täitetoimingute lõpetamiseks ei ole seotud majandustegevuse keelamise

otsuse projekti esitamisega. Maksuhaldur teatas juba 04.07.2018, et taotlus lahendatakse

ajatamise taotluse läbivaatamise käigus. Sellest tulenevalt on MTA 06.07.2018 taotluses

kohut eksitanud väitega, et maksuhaldur kaalub selle taotluse rahuldamist ja seepärast on

vajalik varade täiendav arestimine. Seega on põhjendamatu halduskohtu seisukoht, et kaebaja

soovib registervara keelumärgete alt vabastada selleks, et see võõrandada. Põhjendamatu on

ka tuginemine sellele, mis saab siis, kui maksuhaldur peaks isiku majandustegevuse kütuse

müüjana keelama.

Asjaolu, et praegusest tagatisest ja OÜ X varadest ei jätku taotluses nimetatud

maksukohustuse täitmiseks, ei tähenda, et esineb piisavalt põhjendatud kartus, et

maksukohustuslane võiks tulevast võimalikku maksuvõlga hakata vältima. OÜ X on talle

esitatud maksunõuded vaidlustanud ja jõustunud lahenditest tulenevate maksunõuete täitmine

on tagatud. Seisuga 31.05.2018 olid OÜ X varad kokku 598 303,51 eurot ning omakapital 413

190,96 eurot. OÜ-l X on võimalik täita jooksvad ja sissenõutavaks muutunud kohustused

majandustegevusest tekkinud rahaliste vahendite arvelt ning osalt maksunõude täitmist

ajatades. Välistada ei saa olukorda, kus maksuhalduri tehtud maksuotsus tühistatakse.

3-18-1333

8(11)

Halduskohus ei ole arvestanud juba kehtivate keelumärgete ja hüpoteekidega. Tallinna

Halduskohus andis 02.07.2015 määrusega nr 3-15-1616 loa seada hüpoteegi ja keelumärked

varadele, mis tagavad 15.07.2016 maksuotsusega nr 12.3-3/019120-33 määratud maksunõude

täitmist. MTA taotles käesoleva taotlusega uue hüpoteegi ja keelumärgete seadmist samale

varale, kuigi varasemad on kehtivad. Samale varale sama isiku poolt topelt keelumärgete

seadmine on küsitav. Pangakonto arestimine võib erakordselt intensiivselt riivata OÜ X

majandustegevust

ja

toimetulekut.

See

koormab

äriühingut

ebamõistlikult,

sest

maksumenetlus on pooleli ja ole teada, kas ja millal maksuhaldur jõuab maksuotsuste

andmiseni. OÜ X on tegutsenud kütuse müüjana pikaajaliselt ja täitnud kõik MTA nõuded, sh

esitanud täiendavad tagatised. MTA kontol 8000000044 ja 8000000031 olevad rahalised

vahendid 91 777,23 eurot on sisuliselt summa, mille MTA oleks kohustatud Tallinna

Halduskohtu 03.07.2018 määruse nr 3-18-1297 alusel OÜ-le X tagastama ja mille arvelt on

OÜ-l X võimalik täita 15.07.2018 maksuotsust või maksta juurde tagatist, kui maksuhaldur

täidab maksuotsuse esitatud tagatise arvel. Halduskohus ei ole põhjendanud, miks ta lubab

arestida nimetatud summad olukorras, kus MTA peaks need viivitamata täitmisele kuuluva

kohtumääruse alusel tagastama.

4. Maksu- ja Tolliamet palub 06.08.2018 kirjalikus vastuses jätta määruskaebus

rahuldamata ja halduskohtu määrus muutmata ning nõustub halduskohtu määruse

põhjendustega.

OÜ X lähtub ekslikult eeldusest, et kohus peaks MTA taotlust (sh selle aluseks olevaid

tõendeid) hindama sama standardi järgi kui maksuotsuse puhul. MKS § 1361 alusel loa

andmine toimub lihtmenetluses ja piiratud teabe tingimustes, kus kohtul tuleb otsustus vastu

võtta ennetavalt, hinnates isiku käitumise võimalikkust ning kahjulike tagajärgede saabumise

tõenäosust. Kuna kontrollimenetlus alles kestab, siis oli kohtul kohustus ja võimalus hinnata

vaid seda, kas kontrolli tulemusel on maksu määramine tõenäoline või mitte. Enamus

määruskaebuse esitaja väidetest on sisulised.

OÜ X on esitanud MTA-le tagatise 360 064 eurot, mis ei ole kaugeltki piisav, tagamaks

kõnealuse kontrolli tulemusel võimalikku maksukohustust (2 092 451,51 eurot), arvestamata

seejuures äriühingule 15.07.2016 maksuotsusega nr 12.2-3/019120-33 määratud täiendavat

maksusummat 171 035,83 eurot, millele lisandub intress. OÜ X 03.07.2018 esitatud ajatamise

taotlus jäi MTA 01.08.2018 otsusega nr 13-1/0327 rahuldamata. Samuti on OÜ-le X määratud

30.01.2018 maksuotsusega nr 12-2.3/038476-23 tasumisele maksusumma 88 676,41 eurot,

mille osas on vaidlus halduskohtus pooleli (haldusasi 3-18-445). Lisaks on maksuhaldur

alustanud 13.03.2018 korraldusega nr 12.2-3/043455-11 OÜ X käibe- ja tulumaksu

arvestamise ning deklareerimise õigsuse kontrolli perioodil 2017. a september kuni 2018. a

jaanuar ning ka selles menetluses on tekkinud põhjendatud kahtlus, et äriühing võib olla

kontrollitaval perioodil vähendanud oma käibemaksu kohustust 1 325 623,41 euro võrra ja

tulumaksu kohustust 331 405,86 euro võrra.

Kui kõiki taotluses kirjeldatud asjaolusid kogumis ja omavahelises koostoimes hinnata, tekib

igal juhul põhjendatud kahtlusele selles, et OÜ X teadis, et tegelikkuses ei toimunud tehingud

selliselt, nagu maksuhaldurile on näidata püütud ning variühingud olid tehinguahelasse

kaasatud üksnes riigilt käibemaksu väljapetmise eesmärgil.

OÜ X varadel olevad kehtivad keelumärked ja hüpoteegid tagavad hetkel 15.07.2016

maksuotsusega nr 12.3-3/019120-33 määratud maksunõude täitmist. Vaidlusaluse taotluse

alusel seatud keelumärked ja hüpoteegid jääksid tagama 24.10.2017 alustatud kontrolli

tulemusel võimalikku maksukohustuse (2 092 459,51 eurot) täitmist.

3-18-1333

9(11)

Seoses Tallinna Halduskohtu esialgse õiguskaitse määruse haldusasjas nr 3-18-1297 alusel

tagastamisele kuuluva summaga märgib MTA, et OÜ X arvelduskontod vabastati aresti alt

06.07.2018. Kuna maksuhalduri 06.07.2018 taotlusest on näha, et täitmist tagavad toimingud

on vajalikud, et tagada 24.10.2017 alustatud kontrolli tulemusel määratav tõenäoline

maksukohustus (käibemaks summas 1 673 967,61 ja tulumaks 418 491,90), siis oli antud

juhul põhjendatud ka arestitud arvelduskontodele raha tagastamise viibimine kuniks

09.07.2018 kohtumääruseni, milles kohus võttis seisukoha antud taotluse osas.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. Tallinna Halduskohtu

09.07.2018 määrus on seaduslik ja põhjendatud ning puudub alus selle tühistamiseks.

Nõustudes halduskohtu määruse põhjendustega, ei pea ringkonnakohus vajalikuks neid

HKMS § 201 lg-le 4 ja § 203 lg-le 2 tuginedes korrata.

6. Olukorras, kus MTA on alustanud maksumenetlust, mille eesmärgiks on teha maksuotsus,

on MKS § 1361 lg 1 eeldusteks, et: 1) maksuhaldur kontrollib maksude tasumise õigsust; 2)

kontrolli tõenäoliseks tulemuseks on rahalise nõude või kohustuse määramine; 3)

maksuhalduril on kontrollimisel tekkinud põhjendatud kahtlus, et sundtäitmine võib osutuda

oluliselt raskemaks või võimatuks; 4) sundtäitmise võimatus (või oluline raskenemine)

tuleneb maksukohustuslase tegevusest ning 5) halduskohtule esitatavas taotluses on MKS §

1361 lg 2 p 3 kohaselt märgitud andmed tagatise kohta, mille esitamisel lõpetab maksuhaldur

täitetoimingud. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohaga, et MKS § 1361 lg-s 1

sätestatud eeldused on praegusel juhul täidetud.

7. Haldustoiminguks loa andmise menetluses ei anna kohus siduvat hinnangut sellele, kas on

tõsikindlalt võimalik väita, et prognoositav maksuotsus MTA poolt märgitud summas

koostatakse. MKS § 1361 rakendamiseks peab esinema käimasolev kontrollimenetlus ning

kohus ei kontrolli seejuures üksikasjalikult, kas maksumenetluse tulemusena maksuhalduri

poolt eelduslikult tehtav maksuotsus oleks õiguspärane (vt Riigikohtu üldkogu 27.11.2012

määrus nr 3-3-1-15-12, p 49). Küll aga hindab kohus seda, kas läbiviidava maksumenetluse

tõenäoliseks tulemuseks on maksuotsuse koostamine. Võimaliku maksuotsuse sisuline

kohtulik kontroll saab toimuda alles pärast selle maksuotsuse tegemist esitatava kaebuse

läbivaatamisel.

8. Menetlusosaliste vahel ei ole vaidlust selles, et MTA on OÜ X suhtes alustanud

24.10.2017 korraldusega nr 12.2-3/041641-1 OÜ X käibemaksu arvestamise, deklareerimise

ja tasumise õigust ajavahemikul 2017. a märts‒august. Halduskohtule esitatud taotluses on

märgitud rahalise nõude hinnanguline suurus koos selgitustega, millele vastav hinnang

tugineb. Halduskohus on õigesti leidnud, et maksuhalduri taotluses toodud asjaolusid ning

taotlusele lisatud tõendeid aluseks võttes ei ole välistatud maksuotsuse koostamine MTA

poolt välja toodud summas. Ringkonnakohus nõustub selle järeldusega.

9. Määruskaebuse esitaja leiab, et MTA on põhjendamatult pöördunud taotlusega

halduskohtusse, kuna OÜ X on esitanud MTA-le nõutud VKS kohase tagatise. Seetõttu on

täitamata eeldus, et kontrolli tulemusel antava haldusakti sundtäitmine võib osutuda oluliselt

raskemaks või võimatuks tulenevalt maksukohustuslase tegevusest.

10. OÜ X on tasunud MTA-le tagatise 360 064 eurot. Ringkonnakohus nõustub maksuhalduri

seisukohaga, et esitatud tagatis ei ole ilmselgelt piisav OÜ X olemasoleva ega tulevikus

tekkida võiva maksukohustuse katteks. Maksuhaldur on välja toonud, et lisaks käimasoleva

kontrollimenetluse raames esitatavale võimalikule nõudele (2 092 451,51 eurot) on OÜ-l X

3-18-1333

10(11)

sissenõutavaks muutunud 15.07.2016 maksuotsusega määratud maksusumma 171 035,83

eurot, millele lisandub intress 140 447,81 eurot. MTA 04.03.2018 maksuotsusega nr 12-

2.3/038476-23 on äriühingule määratud maksusumma 88 676,41 eurot, mille osas on vaidlus

halduskohtus pooleli (haldusasi nr 3-18-445). Lisaks on maksuhaldur alustanud 13.03.2018

korraldusega nr 12.2-3/043455-11 kontrolli OÜ X käibe- ja tulumaksu arvestamise ning

deklareerimise õigsuse kontrolli perioodil 2017. a september kuni 2018. a jaanuar ning ka

selles menetluses on maksuhalduril tekkinud põhjendatud kahtlus, et äriühing võib olla

kontrollitaval perioodil vähendanud oma käibemaksu kohustust 1 325 623,41 euro võrra ja

tulumaksu kohustust 331 405,86 euro võrra. Seega on tõenäoline, et maksu määramise

hetkeks ei pruugi äriühingul olla maksukohustuse täitmiseks piisavalt rahalisi vahendeid.

Asjaolu, et maksuhalduril on võimalus alustada ka tagatise suurendamise menetlust VKS § 42

lg 4 järgi, ei võta maksuhaldurilt õigust taotleda kohtult luba täitmist tagavate toimingute

sooritamiseks MKS § 1361 kohaselt, kui tingimused taotluse esitamiseks kohtule on täidetud.

Halduskohus on asjakohaselt märkinud, et maksude laekumine on oluline avalik huvi ning

taotletud meetmete kohaldamine aitab avaliku huvi kaitsele kaasa ning välistab olukorra, kus

võimalikku maksuotsust ei saa täita muus ulatuses kui VKS §-s 41 sätestatud tagatisega,

millest on maha arvatud 15.07.2016 maksuotsusega määratud maksukohustus.

11. Täitetoiminguks loa andmine MKS § 1361 alusel on prognoosotsus olukorras, kus puudub

kindel teadmine isiku võimaliku käitumise kohta tulevikus (Riigikohtu halduskolleegiumi

18.06.2013 määrus nr 3-3-1-28-13, p 11.3.1; Riigikohtu halduskolleegiumi 30.04.2013

määrus nr 3-3-1-4-13, p 22). Põhjendatud kahtluse olemasolu hindab kohus senises

maksumenetluses kogutud tõendite pinnalt ning selline kahtlus ei eelda, et maksukohustuslane

oleks teinud konkreetseid toiminguid selleks, et raskendada maksuhalduril võimaliku

maksusumma hilisemat sissenõudmist, vaid MKS § 1361 alusel täitmist tagavate toimingute

ennetav rakendamine ongi nähtud ette selliste võimaluste ärahoidmiseks (vt nt Tallinna

Ringkonnakohtu 27.10.2016 määrus nr 3-16-1228; 12.01.2015 määrus nr 3-14-52172;

27.01.2015 määrus nr 3-14-51698). Põhjendatud kahtluseks annavad praegusel juhul põhjust

käimasoleva maksumenetluse käigus maksuhalduri kogutud tõendid, mis viitavad

maksupettusele. Olukorras, kus isik on teadlikult, eesmärgipäraselt ja pahatahtlikult

kajastanud maksuarvestuses reaalselt mittetoimunud tehinguid, mis ei ole kooskõlas tehingute

tegelike asjaoludega, on olemas oht, et maksu määramise korral ei ole maksuvõla hilisem

sissenõudmine võimalik või on oluliselt raskem (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 07.04.2015

määruse nr 3-15-537, p 12). Seejuures on maksuhaldur välja toonud, et tegemist ei ole

äriühingu ühekordse käitumisega. Seoses maksupettusega on MTA teinud OÜ-le X

varasemalt 15.07.2016 maksuotsuse nr 12.2-3/019120-33. Maksuotsus on kehtiv. OÜ X

03.07.2018 esitatud ajatamise taotluse on MTA 01.08.2018 otsusega nr 13-1/0327 jätnud

rahuldamata. Samuti on MTA teinud äriühingule seoses võimaliku maksupettusega

04.03.2018 maksuotsuse nr 12.2-3/038476-23, mille täitmine on hetkel poolelioleva

kohtumenetluse tõttu peatatud. Maksupettuse kahtlus viitab sellele, et maksuotsuse hilisem

sundtäitmine võib maksukohustuslase tegevuse tulemusel osutuda oluliselt raskemaks või

võimatuks.

12. Halduskohus on asjaolusid ja OÜ X huve üksikasjalikult ja täielikult kaalunud ning

pidanud taotletud meetmete kohaldamist proportsionaalseks. Ringkonnakohus nõustub

halduskohtu analüüsiga.

MTA on taotluses selgitanud, et OÜ-le X kuuluv kinnisasi pindalaga 3091 m² XXX on hetkel

kaetud kohtuliku hüpoteegiga Eesti Vabariigi kasuks summas 33 390,56 eurot, taotluses

märgitud sõidukitel lasub käsutuskeeld ning OÜ X ettemaksukonto nr 14702970 on 17 992

euro ulatuses arestitud. Tegemist on 02.07.2015 Tallinna Halduskohtu määruse nr 3-15-1616

ning 03.07.2015 MTA avalduse alusel teostatud täitetoimingutega. Taotlusest nähtuvalt on

3-18-1333

11(11)

OÜ X 12.06.2018 esitanud taotluse kinnistult hüpoteegi, sõidukitelt keelumärgete ja

ettemaksukontolt aresti eemaldamiseks seoses täiendava tagatise esitamisega 242 072 eurot

ning MTA kaalub taotluse rahuldamist. Sellisel juhul on kinnisasi hüpoteegist ja sõidukid

keelumärgetest vabad ning ettemaksukontole vabaneb 17 992 eurot, mistõttu on MKS § 130

lg 1 p-des 1, 2 ja 3 nimetatud täitetoimingute sooritamine võimalik. OÜ X ettemaksukonto ja

pangakonto arest ning maksuhalduri kontol olevate äriühingu rahaliste vahendite arestimine

on OÜ-d X enim koormavad täitetoimingud, samas ei nähtu praegusel juhul alternatiivseid

võimalusi maksukohustuse täitmise tagamiseks. MTA on vastuses määruskaebusele

selgitanud, et kehtivad täitetoimingud tagavad hetkel MTA 15.07.2016 maksuotsusega nr

12.3-3/019120-33 määratud maksunõude täitmist. MTA 06.07.2018 taotluse alusel seatud

keelumärked, hüpoteek ja ettemaksukonto arest jäävad tagama 24.10.2017 alustatud kontrolli

tulemusel määratava võimaliku maksukohustuse (2 092 459,51 eurot) täitmist. Lisaks märgib

ringkonnakohus, et ringkonnakohtu 30.07.2018 määrusega tühistati haldusasjas nr 3-18-1297

halduskohtu 03.07.2018 määrusega kohaldatud esialgne õiguskaitse, millega kohus oli

peatanud MTA 29.06.2018 arvelduskontode arestimise korralduste kehtivuse, kohustanud

MTA-d vabastama OÜ X arvelduskontod Coop Pank AS-s ja AS-s Swedbank aresti alt ning

tagastama arvelduskontodelt üle kantud summad.

(allkirjastatud digitaalselt)