1-08-16101/10 · Tallinna Ringkonnakohus

1-08-16101

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg, koht Kohtukoosseis Sekretär Apelleeritud kohtuotsus

Apellandid

Prokurör Kaitsja

RESOLUTSIOON

EDASIKAEBUS

07. oktoober 2009.a.,Tallinn Jüri Paap, Julia Katškovskaja, Paavo Randma Maaria Rei Harju Maakohtu 14.04.2009.a. kohtuotsus Silver Mägi süüdistuses süüdistatav Silver Mägi ja tema kaitsja adv. Owe Ladva Kristina Väliste adv. Owe Ladva

Harju Maakohtu 14.04.2009.a. kohtuotsus Silver Mägi süüdistuses jätta muutmata ja esitatud apellatsioonid rahuldamata. Kohtuotsuse peale võib kaevata kassatsioonikorras Riigikohtule päeva jooksul. Selle õiguse kasutamise soovist tuleb samale ringkonnakohtule teatada kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest.

Asjaolud ja menetluse käik

Maakohtu apelleeritud otsusega tunnistati

Silver MÄGI, sünd. 16.11.1987.a., Eesti kodanik, varem karistatud kriminaalkorras viiel korral, vahi all,

süüdi võõrasse hoonesse ebaseadusliku sissetungimises KarS § 266 lg 1 järgi, mille eest karistas 6 kuulise vangistusega, ning eluohu põhjustanud süütamises KarS § 404 järgi, olulises ulatuses võõra asja rikkumises või hävitamises KarS §

203 järgi ja üldohtlikul viisil mitme inimese tapmises KarS § 114 p 2, 3 järgi, mille eest karistas KarS § 63 lg 1 alusel 15 aastase vangistusega. Nende kuritegude eest liitkaristuseks mõistis kohus 15 aastat vangistust.

Kohtuotsuse kohaselt tungis S.Mägi 05.08.2008.a. kella 23.30-23.42 vahelisel ajal valdaja tahte vastaselt 8 korteriga puumajja Tallinnas Xxxx-xxxxxxxx xx/x, vajutades läbi välisukse katkise aknaklaasi seestpoolt ukselingi alla.

Seejärel süütas ta tikku kasutades sama hoone tagumises trepikojas asunud kivivilla. Puhkenud tulekahju kandus edasi maja esimese ja teise korruse koridoridesse, tekkinud vingugaasi ja olulise varalise kahju põhjustanud tulekahjuga seati ohtu majaelanike- M. M., A.A., K. R., P. M., A. M., M. M. ja

K. T. elu ja tervis, saadud vingumürgitusse surid sündmuskohal korteris nr X olnud A. K., T. N. ja S. S..

Maakohus leidis, et S.Mägi tungis kõnesolevasse majja süütamise eesmärgil st otsese tahtlusena, soovides kahjustada maja ja selle tegevusega hirmutada M. M.. Ka süütamine ja vara hävitamine või rikkumine oli toime pandud otsese tahtlusena, süüdistatav teadis, et tegemist on puumajaga, mis võtab kergesti tuld, ta ootas leekide tõusu ja lahkus majast kellelegi teatamata. Ehkki teda on varem karistatud omavolilise sissetungimise eest, kvalifitseeriti arutuselolev sissetungimine KarS § 266 lg 1 järgi, tulenevalt süüdistusest.

Maakohtu otsuse kohaselt oli S.Mägi teadlik, et hilisel kellaajal viibivad majas inimesed, süüdates trepikoja välistas ta isikute väljumise selle kaudu. Otseselt ta küll ei pürginud kellegi surma saabumisele, kuid sündmuskohalt kellelegi teatamata ükskõikselt lahkumisega süüdistatav möönis mistahes tagajärjeka surmasaabumise võimalust. Isiku üldist elukogemust ja teospetsiifikat silmas pidades polnud kõige raskema tagajärjemajaelanike surmamittesaabumise lootus adekvaatne, see ei toetunud mingile konkreetsele asjaolule. Tulenevalt saabunud tagajärjest pani S.Mägi toime üldohtlikul viisil kolme isiku tapmise kaudse tahtlusena. Apellatsioonid ja taotluste sisu

S.Mägi pole oma apellatsiooni kohaselt nõus talle mõistetud karistusega ja palub seda millegi võrra vähendada.

Ringkonnakohtu istungil kinnitas apellant, et ta on nõus kandma karistust ettevaatamatusest isikute surma põhjustamise eest. Mõistetava vangistuse kestvus ei peaks ületama 10 aastat.

Kaitsja taotleb kohtuotsus tühistada S.Mägi süüditunnistamises KarS § 114 p 2,

3 järgi ja uue otsusega kaitsealune selles õigeks mõista. Kaitsja arvates saabus mitme inimese surm süüdistatava ettevaatamatuse tõttu: kellegi surma ta ei soovinud ja isegi ei pidanud seda möönma. Haiglasliku teiste inimestega mittearvestajana ta lootis, et tulekahju märgatakse ja kustutatakse ning keegi surma ei saa. Selliseks lootuseks oli tal alus, sest kõiki majas viibinud inimesi eraldas süütekohast koridori vaheuks ja korteriuks. Kaebajale on arusaamatu, miks inimesed, kes hukkusid, ennast ei päästnud, sest ülejäänud majaelanikud ei tundnud ohtu oma elule ja päästsid ennast ise. Hilise kellaaja tõttu pidid kõik korterite uksed olema lukustatud, kuid hiljem selgus, et selle korteri uks, kus hukkusid elanikud, polnud suletud. Ootuspärane olija tegelikult nii ka järgnestuletõrje kiire saabumine sündmuskohale Tallinna vanalinnas.

Veel kaitsja rõhutab, et S.Mägi ei varjanud oma tegu ei sõprade ega hiljem politsei ees.

Ringkonnakohtu istungil täpsustas kaitsja, et kõnesolevat surma põhjustamist tuleks kvalifitseerida KarS § 115 järgisurma põhjustamine ettevaatamatusest.

Ringkonnakohtu seisukoht

Apellatsioonides pole vaidlustatud S.Mägi süüditunnistamist KarS §-de 266 lg 1, § 404 ja § 203 järgi. Seetõttu puudub KrMS § 331 lg 2 kohaselt vajadus nende tegude käsitlemiseks käesolevas kohtuotsuses.

Kumbki apellatsioon ei puuduta objektiivselt kindlakstehtud tegude tõendatust. Apellatsioonides puudutatud asjaolud olid esitatud juba maakohtu istungil. Apelleeritud kohtuotsuses on nende suhtes antud õigusteooriale ja olemasolevale kohtupraktikale tuginev käsitlus ja hinnang. Seetõttu piirdub ringkonnakohus käesolevas kohtuotsuses KrMS § 342 lg 3 p 1 alusel üksnes omapoolsete põhjenduste lisamisega.

Kehtivas seaduses eristatakse teise inimese surma tahtlikku põhjustamist (käesoleva kriminaalasja kontekstis tapmine kahe või enama isiku suhtes- KarS § 114 p 3) teise inimese surma põhjustamisest ettevaatamatusest (KarS § 117). Nende kuritegude eristamisel on vajalik kindlaks teha, kas süüdlase teo kõigi objektiivsete tunnustesurmav tegu, surm ja nendevaheline kausaalseossuhtes tahtlus esineb või mitte.

Tehakse vahet tahtluse erinevate vormidekavatsetus, otsene tahtlus, kaudne tahtlusvahel. Tapmine on kavatsetud, kui kannatanu surm on toimepanija eesmärk. Tapmine on toime pandud otsese tahtlusega, kui toimepanija teab, et tema tegu põhjustab kannatanu surma või kui ta saab aru, et kannatanu surm on tema teo vältimatu tagajärg. Tapmine on toime pandud kaudse tahtlusega, kui toimepanija küll otseselt ei püüdle tagajärje saavutamisele, kuid peab võimalikuks, et tema tegu põhjustab kannatanu surma ning ta möönab seda, suhtub tagajärjesse ükskõikselt.

Seevastu surma põhjustamisel ettevaatamatusest peab süüdlane võimalikuks, et tema tegu põhjustab kannatanu surma, kuid tähelepanematuse või kohusetundetuse tõttu loodab seda vältida. Oluline siinjuures on, et lootus tagajärje mittesaabumisele peab olema tõsimeelne ja toetuma konkreetsetele asjaoludele, kõnesolev lootus tagajärje mittesaabumisele ei ole sõltuvuses süüdlase poolt mittekontrollitavast juhuslikkusest.

Käesolevas kuriteoasjas maakohus tuvastas, et S.Mägi süütas puitmaja trepikojas hilisel kellaajal lahtise tule otsese tahtlusena tuttavale kättemaksmise motiivil, vaieldamatu tagajärjekolme isiku surma, põhjustas ta aga kaudse tahtluse vormis.

Ringkonnakohtu arvates on selline järeldus S.Mägi tahtluse vormidest kooskõlas kriminaalasja materjalidega: süütamisega ta pidas võimalikuks (möönis), et sellega võib kaasneda majas olevate isikute surm. Saades küll aru sellise tagajärje saabumise võimalikkusest, suhtus ta sellesse ükskõikselt. Apellatsioonis nimetatud lootus, et keegi ei saa surma põhjustel, et süütekohta eraldas majaelanikest koridori vaheuks ja korteriuks ning saabuv tuletõrje kustutab tule kiiresti, ei ole ringkonnakohtu arvates tõsimeelnemaja teise korruse trepikojas kiiresti levivast põlengust S.Mägi kellelegi ei teatanud ja ta eemaldus juba lausleekides olevast majast. S.Mägi isiksushäire ei takistanud tal aru saada süüksarvatud teo keelatusest ja oma käitumist vastavalt sellele arusaamisele juhtida.

Tapmist süütamisega loeb kohtupraktika üheselt (näiteks RKKK 3-1-1-76-07) tapmiseks üldohtlikul viisil KarS § 114 p 2 tähenduses. Kuna arutuseloleva tahtliku käitumisega põhjustati mitme inimese surm, siis on S.Mägi kuritegu kvalifitseeritud õigesti KarS § 114 p 2, 3 järgi.

Käesoleval juhul vastab S.Mägi üks tegu mitmele eri süüteokoosseisule, seetõttu mõisteti talle KarS § 114 p 2, 3, § 203 ja § 404 järgi üks karistus. Kuriteo tunnistamine ei ole vaadeldav KarS § 57 lg 1 nimetatud asjaoluna, mis peab mõjustama mõistetavat karistust.

Kohtuotsus tuleb KrMS § 337 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonid rahuldamata.

Jüri Paap Julia Katškovskaja Paavo Randma