2-15-14258/22 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Mati Maksing, Liis Arrak, Ulvi Loonurm

Määruse tegemise aeg ja koht

31. juuli 2018, Tallinn

Tsiviilasja number

2-15-14258

Tsiviilasi

Skuba Eesti OÜ hagi AKTSIASELTSI Transmap

vastu võlgnevuse ja viivise väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 28. mai 2018 otsus

Tsiviilasja hind

6 880,76 eurot

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Skuba Eesti OÜ apellatsioonkaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja (apellant): Skuba Eesti OÜ, lepinguline esindaja

vandeadvokaat Raul Markus

Kostja (vastustaja): AKTSIASELTS Transmap,

lepinguline esindaja Jüri Asari

Menetlustoiming

Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumine

RESOLUTSIOON

1. Keelduda Skuba Eesti OÜ apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest ja tagastada

kaebus koos lisadega apellandile käesoleva määruse jõustumisel.

2. Teatada apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumisest kõigile menetlus-

osalistele käesoleva määruse ärakirja kättetoimetamisega.

3. Apellatsioonimenetluse kulud jäävad hageja kanda, v.a kaebuselt tasutud

riigilõiv, mille tagastamist hageja võib taotleda.

4. Kindlaksmääratavad ringkonnakohtu menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada käesoleva määruse peale määruskaebus vahetult

Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb

tasuda kautsjon. Hagimenetluses võib määruskaebuse Riigikohtusse esitada üksnes

vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja

kestel menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

1. Harju Maakohus rahuldas 28. mai 2018 otsusega osaliselt Skuba Eesti OÜ (hageja) hagi

AKTSIASELTSI Transmap (kostja) vastu ning mõistis välja kostjalt hageja kasuks võla

338,47 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 338,47 eurot. Hagi jäi rahuldamata võla 5

940,7 euro ja viivise 940,06 euro saamiseks. Maakohus jättis menetluskulud poolte endi

kanda, v.a hageja poolt hagi esitamisel tasutud riigilõiv, mis jäi kostja kanda ja mille

maakohus kostjalt ka hageja kasuks välja mõistis.

2. Maakohtu otsuse peale esitas hageja 27. juunil 2018 elektrooniliselt apellatsioonkaebuse,

milles palus maakohtu otsuse tühistada osas, millega hagi jäeti rahuldamata ja uue otsusega

hagi täielikult rahuldada. Apellatsioonkaebus ei olnud varustatud saatja digitaalallkirjaga ja

sellelt polnud tasutud riigilõivu.

3. Ringkonnakohus jättis 2. juuli 2018 määrusega apellatsioonkaebuse käiguta ja andis

hagejale tähtaja 10 päeva alates määruse kättetoimetamisest allkirjastatud kaebuse esitamiseks

ja riigilõivu tasumiseks. Kohus märkis muu hulgas, et vandeadvokaat Raul Markus ei ole

varasemalt poole esindajana menetluses osalenud, seega peab kohtul olema võimalus

menetlusdokumendi saatja tuvastada.

4. Hageja lepinguline esindaja sai eelviidatud määruse kätte e-toimiku kaudu 3. juulil 2018,

seega puuduse kõrvaldamise tähtaeg lõppes 13. juulil 2018. Hageja tasus riigilõivu (450

eurot) 4. juulil 2018, kuid allkirjastatud kaebust ei ole tänaseni esitatud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest tuleb keelduda ja

kaebus tuleb tagastada selle esitajale.

6. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 336 lg 1 kohaselt võib avaldusi ja muid

dokumente, mis peavad olema kirjalikus vormis, kohtule esitada ka elektrooniliselt, kui kohus

saab esitatud dokumendi välja trükkida ja dokumendist teha koopiaid. Dokument peab olema

varustatud saatja digitaalallkirjaga või edastatud muul sellesarnasel turvalisel viisil, mis

võimaldab saatja tuvastada. Saatja loetakse üheselt tuvastatuks, kui elektronkirjale on lisatud

saatja isikliku võtme abil moodustatud autentsustunnistus.

Hageja apellatsioonkaebus ei ole digitaalallkirjaga varustatud ja sellele ei ole lisatud hageja

lepingulise esindaja isikliku võtme abil moodustatud autentsustunnistust. Seega ei vasta

esitatud kaebus seaduses sätestatud vorminõuetele.

7. TsMS § 336 lg 4 kohaselt võib kohus menetlusosalise elektronpostiga esitatud avalduse või

muu menetlusdokumendi lugeda piisavaks ka juhul, kui see ei vasta sama paragrahvi lõigetes

1-3 sätestatud nõuetele, eelkõige digitaalallkirjaga varustamise nõudele, kui kohtul ei ole

kahtlust saatja isikus ja dokumendi saatmises, eriti kui samalt elektronposti aadressilt on

kohtule sama asja menetluses sama menetlusosalise poolt varem esitatud digitaalallkirjaga

dokumente või kui kohus on nõustunud, et talle võib avaldusi või muid dokumente esitada ka

sellisel viisil.

TsMS § 336 lg 4 tekstist nähtuvalt on tegemist normiga, mis võimaldab kohtul lugeda tavalise

elektronpostiga esitatud menetlusdokument piisavaks, kui kohtul ei ole kahtlust saatja isikus.

Selline norm soodustab tsiviilasja lahendamist mõistliku aja jooksul, sest elektronposti teel on

võimalik dokumente edastada oluliselt kiiremini kui muude sidevahenditega. Seetõttu on

TsMS §-s 2 märgitud tsiviilkohtumenetluse ülesande tagamiseks soovituslik TsMS § 336 lg-t

4 kohtumenetluses võimalikult laialt rakendada. Siiski on normi rakendamine kohtu õigus ja

rakendamise eelduseks kahtluse puudumine saatja isikus (vt Riigikohtu 29. mai 2012 määrus

tsiviilasjas nr 3-2-1-74-12, p 8).

2 (3)

Kuivõrd vandeadvokaat R. Markus ei ole varasemalt poole esindajana menetluses osalenud, ei

ole kohtul võimalik menetlusdokumendi saatjat tuvastada. Seega ei kuulu käesoleval juhul

TsMS § 336 lg 4 kohaldamisele, kuna kohtul on kahtlus apellatsioonkaebuse saatja isikus.

Samuti puudub ringkonnakohtul selgus, kas kaebuse esitamine on hageja tegelik tahe.

Apellatsioonkaebuse menetlemisega kaasnevad üldjuhul kulud ja apellandil võib tekkida

kohustus need vastaspoolele hüvitada. Ka sel põhjusel on ringkonnakohtu hinnangul oluline,

et kaebuse esitamisel järgitaks seadusest tulenevaid vorminõudeid.

8. TsMS § 637 lg 2 alusel tuleb hageja apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keelduda,

kuivõrd apellatsioonkaebus esitati elektronposti teel ilma digitaalallkirjata. Kui kohus keeldub

apellatsioonkaebust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et kaebust ei

ole esitatud (TsMS § 638 lg 10).

9. TsMS § 639 lg 1 ja TsMS § 168 lg 1 alusel kannab apellant menetluskulud, kui kohus

keeldub kaebust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Seega tuleb apellatsioonimenetluse

kulud jätta hageja kanda. Kuna ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebuse menetlusse

võtmisest enne selle kostjale vastamiseks edastamist, siis ei saanud kostjal

apellatsioonimenetluses tekkida vastaspoolelt välja mõistmisele kuuluvaid menetluskulusid.

Järelikult pole vaja kulusid rahaliselt kindlaks määrata.

10. Hageja võib TsMS § 150 lg 1 p 2 alusel esitada taotluse apellatsioonkaebuselt tasutud

riigilõivu tagastamiseks. Riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes

selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti (TsMS

§ 150 lg 4). Riigilõivu tagastamise nõue lõpeb kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust,

millal riigilõiv tasuti, kuid mitte enne menetluse jõustunud lahendiga lõppemist (TsMS § 150

lg 6).

11. TsMS § 638 lg-st 9 tulenevalt on käesolev määrus edasikaevatav.

/ allkirjastatud digitaalselt /

/ allkirjastatud digitaalselt /

/ allkirjastatud digitaalselt /

Mati Maksing

Liis Arrak

Ulvi Loonurm

3 (3)