2-18-4179/7 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Mati Maksing, Liis Arrak ja Ulvi Loonurm

Määruse tegemise aeg ja koht

31. juuli 2018, Tallinn

Tsiviilasja number

2-18-4179

Tsiviilasi

ROi hagi Tallinn, Sõpruse pst 242 korteriühistu vastu

ebaõigete andmete ümberlükkamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 24. mai 2018 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

ROi määruskaebus

Menetlusosaline ja tema

esindaja ringkonnakohtus

Hageja (määruskaebuse esitaja): RO (isikukood

xxxxxxxxxx), lepinguline esindaja Inna Bodagovskaja

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Harju Maakohtu 24. mai 2018 määrus tühistada ja saata asi menetlusse võtmise

otsustamiseks samale maakohtule.

2. Määruskaebus rahuldada.

Edasikaebamise kord

Käesoleva kohtumääruse peale ei saa esitada määruskaebust.

MENETLUSE KÄIK

RO (hageja) esitas 16. märtsil 2018 Harju Maakohtule hagi Tallinn, Sõpruse pst 242

korteriühistu (kostja) vastu ebaõigete andmete ümberlükkamiseks. Hageja palub kohustada

kostjat ümber lükkama 12. oktoobril 2016 korteriühistu üldkoosolekul ja 17. jaanuaril 2018

trepikodade teabetahvlitel avaldatud ebaõiged andmed, et hageja on kostjale võlgu.

Hageja soovib, et kostja lükkaks ebaõiged andmed ümber selliselt, et kõigile 12. oktoobri 2016

üldkoosolekul osalenutele saadetaks vastav teade tähitud kirjaga ja ebaõigete andmete

ümberlükkamise teade avalikustataks ka trepikodade teabetahvlite kaudu. Ümberlükkamise

teade peab olema kirjutatud nii eesti kui ka vene keeles ja olema allkirjastatud kostja esinaise

poolt omakäeliselt.

Hageja väitel:

− on ta Tallinnas aadressil Sõpruse pst 242 asuva elamu korteriomandi nr xx omanik;

− kostja teatas 12. oktoobril 2016 toimunud korteriühistu liikmete üldkoosolekul, et

hageja on kostjale võlgu 330 eurot ja elab ühistu teiste liikmete kulul;

− kostja juhatus pani 17. jaanuaril 2018 avalikult teavetahvlitele teate, et hageja võlgneb

kostjale 1 732,99 eurot;

− maakohtu menetluses on tsiviilasi nr x-xx-xxxx, milles lahendatakse vaidlust hageja

võla suuruse üle. Hageja vaidleb kommunaalkulude arvutamise korra ja arvutatud

kommunaalkulude suurusele vastu.

2 (3)

MAAKOHTU MÄÄRUS

Maakohus keeldus 24. mai 2018 määrusega (vaidlustatud määrus) hagi menetlusse võtmast

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 2 p 1 alusel, kuna hageja õiguste rikkumine

ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades

hagiavalduses esitatud faktiliste asjaolude õigsust.

Üksnes asjaolu, et kostja on korteriühistu üldkoosolekul teatanud koosolekul osalejatele hageja

võlgnevusest ja pannud elamu teabetahvlile teate hageja võlgnevuse kohta, ei ole hageja õiguste

rikkumine, millele riik peaks andma õiguskaitset. Ühistu liikmest võlglase võla avaldamine

ühistu koosolekul või elamu teabetahvlil ei ole keelatud. Sisuliselt soovib hageja enda

võlgnevuse ümberlükkamist, samal ajal siiski mööndes, et ta on korteriühistule võlgu, kuna

pole kommunaalteenuste eest tasunud, sest arved on valed. Hageja on hagiavalduses märkinud,

et maakohtu menetluses on tsiviilasi nr x-xx-xxxx, milles lahendatakse vaidlust hageja võla

suuruse üle. Hageja vaidleb nimetatud hagis kommunaalkulude arvutamise korra ja arvutatud

kommunaalkulude suurusele vastu.

Hagiavaldusest ja Kohtute Infosüsteemist (KIS) nähtub, et menetlus tsiviilasjas nr x-xx-xxxx

kestab ja jõustunud kohtuotsust selles asjas ei ole. Seetõttu ei ole teada, kas kostja on hageja

võlgnevuse suurust ühistuliikmetele avaldades esitanud ebaõigeid andmeid või mitte. Tulles

ebaõigete andmete ümberlükkamise nõudega kohtusse, peab olema ilmselge, et andmed on

valed. Ebaõigeid andmeid on võimalik ümber lükata üksnes siis, kui avaldati tegelikkusele

mittevastavaid andmeid. Kohus ei saa ebaõigete andmete ümberlükkamise vaidluse

lahendamisel hakata lahendama tsiviilasja nr x-xx-xxxx raames lahendamisele kuuluvat poolte

vahelist vaidlust kommunaalkulude suuruse üle.

Hageja märkis, et ei taotle võla suuruse tuvastamist, vaid üksnes asjaolu tuvastamist, et

üldkoosolekul tuvastatud võla suuruse summa ei vasta tegelikkusele. Sellise asjaolu

tuvastamine ei ole võimalik, sest ilma hageja võla suuruse eelneva tuvastamiseta ei ole võimalik

kindlaks teha, et üldkoosolekul avaldatud andmeid on ebaõiged. Ebaõigete andmete esitamisele

on võimalik tugineda üksnes peale seda, kui vaidlus kommunaalkulude arvutamise korra ja

hageja kommunaalkulude võlgnevuse osas on lahendatud.

MÄÄRUSKAEBUS

Hageja esitas määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse tühistada ja saata asi tagasi

maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks.

Määruskaebuse põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised:

− hagi menetlusse võtmisest keeldumisel ei hinnanud maakohus seda, et tegemist on

hageja au ja väärikuse rikkumisega kostja juhatuse poolt nende ebaseadusliku tegevuse

tõttu. Inimese au ja väärikus on puutumatu ja kaitstud põhiseaduse §-ga 17;

− maakohus tõlgendas ebaõigesti hagi eset. Hageja palus mitte tuvastada, mis määral on

andmed ebaõiged, vaid tuvastada au teotamine nende andmetega ning palus need ümber

lükata;

− maakohus ignoreeris hageja taotlust menetluse peatamiseks. Kohus ei põhjendanud,

miks ei saa vastavalt hageja ettepanekule jagada asja kaheks - periood kuni

12. oktoobrini 2016 ja periood alates 13. oktoobrist 2016 - ning peatada menetlus

esimese perioodi osas kuni tsiviilasjas nr x-xx-xxxx kohtuotsuse jõustumiseni.

MENETLUSE EDASINE KÄIK

Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, ei rahuldanud seda ja edastas kaebuse

3. juuli 2018 kirjaga lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

3 (3)

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus tuleb kooskõlas TsMS § 667 lg-ga 2 ning

§ 659 ja § 657 lg 1 p 3 alusel tühistada. Asi tuleb saata menetlusse võtmise otsustamiseks

maakohtule. Määruskaebus rahuldatakse.

Väär on maakohtu seisukoht, et hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud

faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik. Käesoleval juhul näeb hageja oma

isikuõiguste rikkumist enda võlgnikuna kujutamises ja soovib ebaõigete andmete

ümberlükkamist. Hageja väitel on tema võla kohta esitatud andmed valed. Kui eeldada selle

väite õigsust, siis ei ole alust keelduda hagi menetlemast.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1047 lg 1 kohaselt on isiklike õiguste rikkumine isiku või tema

tegevuse kohta ebaõigete andmete avaldamise või faktilist laadi andmete mittetäieliku või

eksitava avaldamisega õigusvastane, kui avaldaja ei tõenda, et ta ei teadnud avaldamisel

andmete ebaõigsusest või mittetäielikkusest ega pidanudki sellest teadma. Sama paragrahvi

teise lõike kohaselt loetakse teise isiku au teotava või teisele isikule majanduslikult kahjuliku

asjaolu avaldamine õigusvastaseks, kui avaldaja ei tõenda, et avaldatud asjaolu vastab

tegelikkusele.

VÕS § 1047 lg 4 alusel võib kannatanu ebaõigete andmete avaldamise korral nõuda andmete

avaldamise eest vastutavalt isikult andmete ümberlükkamist või paranduse avaldamist avaldaja

kulul sõltumata sellest, kas andmete avaldamine oli õigusvastane.

Seega ebakohaste väärtushinnangute või ebaõigete faktiväidete avaldamise korral näeb

õiguskord üldjoontes ette võimaluse saada õiguskaitset, st tegemist on õiguskorras kaitstava

õigushüvega. Õiguskaitse andmist ei välista iseenesest asjaolu, et väidete aluseks olevad

asjaolud ja nende tõendatus on vaidluse all teises tsiviilasjas.

Eeltoodust tulenevalt keeldus maakohus ennatlikult hagi menetlusse võtmisest TsMS § 371

lg 2 p 1 alusel, kuivõrd hagis esiletoodud asjaoludel võib hagejal olla nõue kostja vastu. Ka

korteriühistu ei või avaldada ebaõigeid andmeid oma liikmete võlgade kohta. VÕS § 1047 lg 4

kohaldamiseks vajalike asjaolude tõendamise koormuse väljaselgitamiseks peab kohus poolte

seisukohtadele faktiväidete olemasolu ja nende au teotava iseloomu kohta andma esialgse

õigusliku hinnangu ning selgitama, milliseid asjaolusid peab kumbki pool tõendama selleks, et

saavutada soovitud õiguslikku tagajärge (vt Riigikohtu 31. mai 2006 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-

161-05, p 13 neljas lõik).

TsMS § 173 lg 3 sätestab, et kui kõrgema astme kohus tühistab alama astme kohtu lahendi

ja saadab asja uueks läbivaatamiseks, jätab ta menetluskulude jaotuse alama astme kohtu

otsustada. Seega tuleb maakohtul otsustada menetluskulude jaotus sõltuvalt asja lahendamise

tulemusest.

TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale

määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. TsMS § 372 lg 5

esimese lause kohaselt võib hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale

hageja esitada määruskaebuse. Kuna ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse ja saadab asja

menetlusse võtmise otsustamiseks tagasi maakohtule, siis ei saa käesoleva määruse peale

kaevata.

/ allkirjastatud digitaalselt /

/ allkirjastatud digitaalselt /

/ allkirjastatud digitaalselt /

Mati Maksing

Liis Arrak

Ulvi Loonurm