2-18-5837/20 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Mati Maksing, Liis Arrak ja Ulvi Loonurm

Määruse tegemise aeg ja koht

31. juuli 2018, Tallinn

Tsiviilasja number

2-18-5837

Tsiviilasi

Tallinna linna (Kristiine Linnaosa Valitsuse kaudu)

avaldus XX kinnisesse hoolekandeasutusse

ööpäevaringsele erihooldusteenusele paigutamiseks

Vaidlustatud kohtulahendid

Harju Maakohtu 22. mai 2018 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Tallinna linna määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja: Tallinna linn (Kristiine Linnaosa Valitsuse

kaudu), lepinguline esindaja Jevgeni Šimonjuk

Puudutatud isik: XX (isikukood XXXXXXXXXXX),

riigi õigusabi korras määratud esindaja advokaat Kadi

Sitska

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Tallinna linna 4. juunil 2018 taotlused osaliselt ning võtta toimikusse

täiendavate tõenditena Harju Maakohtu 18. aprilli 2018 e-kiri, vandeadvokaadi

Annemarie Kunila 16. aprilli 2018 arvamus tsiviilasjas nr 2-18-4245 ja korteri

fotod. Ülejäänud osas jätta sama kuupäeva taotlused rahuldamata.

2. Harju Maakohtu 22. mai 2018 määrus tühistada avalduse rahuldamata jätmise

osas ja teha uus määrus, millega avaldus rahuldada.

3. Paigutada XX hoolekandeasutusse ööpäevaringset erihooldusteenust saama tema

nõusolekuta tähtajaga üks aasta, st kuni 31. juulini 2019.

4. Määruskaebus rahuldada osaliselt.

5. Tunnistada määrus täitmisele kuuluvaks (viivitamata täidetavaks) määruse

kättetoimetamisega Tallinna linnale (Kristiine Linnaosa Valitsuse kaudu).

6. Menetluskulude jaotuse osas jätta punktis 2 viidatud määrus muutmata. Maa- ja

ringkonnakohtu menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda, välja arvatud

riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud ning tasu kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi

teostamise eest, mis jätta Eesti Vabariigi kanda.

7. Määrus saata menetlusosalistele ja AS-le HOOLEKANDETEENUSED (Valkla

kodu kaudu).

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel ja kinnise asutuse juhil, kuhu XX paigutatakse, on õigus esitada määruskaebus

Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse

esitamisel tuleb tasuda kautsjon. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlustoiminguid teha

ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel.

2 (7)

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja

kestel menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

MENETLUSE KÄIK

Tallinna linn (Kristiine Linnaosa Valitsuse kaudu, avaldaja) esitas 11. aprillil 2018 Harju

Maakohtule avalduse täisealise isiku XX (X, puudutatud isik) kinnisesse hoolekandeasutusse

ööpäevaringsele erihooldusteenusele paigutamiseks.

Avalduse kohaselt on puudutatud isik tulenevalt oma vaimsest tervisest vajanud ravi

psühhiaatriahaiglas alates 1992. aastast ja tema suhtes on korduvalt rakendatud tahtest

olenematut ravi. Puudutatud isik ei ole haiglaravi lõppedes mõistnud ravivajadust ega jälginud

arsti määratud raviskeemi, mistõttu vaimse tervise probleemid on süvenenud. Puudutatud isik

on raske puudega, tal on diagnoositud skisofreenia ja alkoholisõltuvus. Tervisliku seisundi

halvenemise tõttu muutub ta agressiivseks. Puudutatud isiku võimetust oma käitumisest aru

saada või seda juhtida näitab tema tekitatud tulekahju oma eluruumis, eakate naabrite

ähvardamine ja nende suhtes vägivalla kasutamine ning tahtest olenematu psühhiaatrilise ravi

kohaldamine tema suhtes nii Eestis kui ka välismaal.

Puudutatud isik vajab pikaaegset stabiilset keskkonda, kus talle oleks tagatud vajalikud ravi- ja

hooldusteenused. Tal puudub haiguskriitika, ravimeid võtab ainult kontrollimisel. Tema

käitumine on psühhootilistest elamustest tulenevalt ettearvamatu ja ohtlik ning püsivate

skisofreenia luulude ja alkoholisõltuvuse tõttu võib ta seada ohtu nii enda kui ka teiste inimeste

elu ja tervise. Puudutatud isiku käitumist ja tervislikku seisundit on võimalik kontrolli all hoida

vaid tugevdatud järelevalvega tingimustes, sest pakutavatest sotsiaalteenustest ta keeldub. Oma

olukorda ta ei mõista, mistõttu vajab paigutamist kinnisesse hoolekandeasutusse ööpäeva-

ringsele erihooldusteenusele.

Psühhiaatri arvamusest nähtub puudutatud isiku haigestumise ja haiguse kulgemise kohta, et

puudutatud isik põeb rasket kroonilise kuluga psüühikahäiret (paranoidset skisofreeniat), mis

piirab tema võimet kestvalt ümbritsevast aru saada ja oma käitumist juhtida. Ta vajab pidevat

psühhiaatrilist ravi, milleta jäämisel tema tervislik seisund halveneb. Haiguse ägenemise-

halvenemise foonil on tal korduvalt esinenud käitumist, mille tõttu on ta olnud ohtlik endale ja

ümbritsevale. Sisuline haiguskriitika isikul puudub, ravivajadust adekvaatselt ei mõista.

Puudutatud isik vajab viibimist hoolekandeteenusel, kus on talle tagatud sotsiaalabi (turvaline

elukeskkond, abi igapäevatoimingutes jms) ning järjepidev psühhiaatriline ravi ja selle

jälgimisvõimalust. Isiku ööpäevaringse järelevalvega hooldusteenuse määramata jätmisel võib

ta olla ohtlik endale ja teistele. Arvestades puudutatud isikul esineva häire iseloomu ja

tervislikku seisundit, vajab ta esialgu ööpäevaringsele erihooldusteenusele suunamist.

Puudutatud isikule määratud esindaja toetas avaldust, kuna isik võib tavatingimustes olla

ohtlik. Puudub alus prognoosida isiku tervisliku seisundi ja sotsiaalse toimetuleku paranemist.

Isik vajab pikaajalist viibimist keskkonnas, kus on talle tagatud sotsiaalne ja meditsiiniline abi.

Teenuse osutamise vältel on võimalik kaaluda teisi võimalikke teenuseid.

AS HOOLEKANDETEENUSED (edaspidi „hoolekandeasutus“), kelle üksusele Valkla

Kodu maakohus saatis avalduse menetlusse võtmise määruse, leidis, et tegemist võib olla

erihooldusteenust vajava kliendiga. Hoolekandeasutus esitas arvamuse ainult kohtult saadetud

dokumentide, mitte aga puudututud isikule hooldusteenuse osutamise põhjal.

3 (7)

Sotsiaalkindlustusamet toetas avaldust. Pärast rehabilitatsiooniplaani koostamist on

asjaolude muutumisel võimalik isik paigutada kergemale teenusele.

Maakohus kuulas 10. mail 2018 ära puudutatud isiku, kes orienteerus ajas, kohas ja isikus.

Ta selgitas loogiliselt viimaseid sündmusi. Isik kinnitas, et tal ei ole viimasel ajal olnud

erimeelsusi kaaskodanikega, ta ei ole kedagi ähvardanud ega kellegagi kakelnud. Ta tarvitab

ravimeid ja kinnitas, et jätkab raviplaani järgmist haiglast vabanedes. Puudutatud isiku raviarst

lisas, et isikuga on koostöö nõrk. Puudutatud isikule sobiks raviarsti sõnul erihooldekodu.

Viimane ohtlik sündmus oli tulekahju, haiglas on isik olnud rahulik ja allunud ravile.

MAAKOHTU MÄÄRUS

Maakohus jättis 22. mai 2018 määrusega (vaidlustatud määrus) avalduse rahuldamata.

Menetluskulud jättis maakohus menetlusosaliste endi kanda, v.a riigi õigusabi tasu ja kulud

ning tasu kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi teostamise eest, mis jäid Eesti Vabariigi kanda.

Maakohus tugines sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) § 105 lg-le 1 ja Riigikohtu

30. aprilli 2013 määrusele tsiviilasjas nr 3-2-1-44-13.

Maakohus lähtus puudutatud isikust saadud vahetust muljest ja uuris tema tervislikku seisundit

iseloomustavaid tõendeid. Selle põhjal leidis kohus, et täidetud ei ole kõik SHS § 105 lg 1

punktides loetletud kolm tingimust selleks, et avaldus rahuldada. Tõendatud ei ole puudutatud

isiku pigem kindlat ohtlikkust lähitulevikus ega tema vägivaldsust lähiminevikus. Ainuüksi

asjaolu, et tal esineb raske psüühikahäire, ei ole aluseks tema paigutamiseks kinnisesse asutusse.

Kohalikul omavalitsusel eestkostjana võib olla keeruline korraldada puudutatud isiku elu, kuid

see ei anna kohtule alust piirata isiku vabadust olukorras, kus seadus selleks alust ei anna.

MÄÄRUSKAEBUS

Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse tühistada ja uue

määrusega avalduse rahuldada. Menetluskulud palub avaldaja panna riigi kanda.

Määruskaebuse põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised.

Esiteks hindas maakohus tõendeid ja asjaolusid valikuliselt ja ebaõigesti, mistõttu jäid

tuvastamata isiku kinnisesse asutusse paigutamise eeldused. Tervisliku seisundi halvenedes

muutub puudutatud isiku käitumine agressiivseks. Kohus ei arvestanud ega hinnanud seda

väidet ega teisi avaldaja esile toodud asjaolusid: puudutatud isiku suhtes on algatatud

kriminaalmenetlus, teiste isikute ähvardamised, tema eluruumis toimus 2018. aastal põleng.

Teiseks jättis maakohus põhjendamatult kõrvale spetsialistide arvamused ja lähtus ainult oma

siseveendumusest. Kohus kuulas puudutatud isiku ära 10. mail 2018 psühhiaatriakliinikus.

Menetlustoiming kestis 30 minutit ja selle käigus vestles kohtunik nii puudutatud isiku kui ka

raviarstiga. Järelikult kujundas kohus arvamuse pelgalt 10–15 minutilise kohtumise pinnalt, mis

on lühike aeg andmaks adekvaatset hinnangut psüühiliselt haige isiku ohtlikkusele lähitulevikus.

Kuigi vestluse käigus kinnitas arst, et puudutatud isikuga on koostöö nõrk, olid kohtu jaoks

piisavalt usutavad puudutatud isiku lubadused jätkata ravimite võtmist ja loobuda alkoholist.

Puudutatud isik kinnitas kohtule, et pole viimase ajal kedagi ähvardanud. Puudutatud isik viibib

statsionaarsel ravil alates 31. jaanuarist 2018, kus talle on tagatud igapäevane hooldus, turvaline

keskkond, ravimite kasutamine, alkoholi tarbimise keeld ja tugevdatud järelevalve, mille

tulemusel tervisesesund ajutiselt paranes. Aega enne ravil viibimist kohus arvesse ei võtnud,

kuigi avalduse lahendamise seisukohalt on see määrava tähendusega.

Kolmandaks ei võtnud kohus arvesse, et puudutatud isikule on korduvalt kohaldatud tahtest

olenematut ravi. See kinnitab puudutatud isiku ohtlikkuse suurt tõenäosust iseendale ja teistele,

mis võib avalduda lähitulevikus, kui puudutatud isik enam ei viibi kontrollitud keskkonnas.

4 (7)

MENETLUSE EDASINE KÄIK

Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja andis puudutatud isiku esindajale tähtaja

sellele vastamiseks. Puudutatud isiku esindaja nõustus kaebusega.

Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle 12. juunil 2018 lahendamiseks

Tallinna Ringkonnakohtule, kuhu tsiviilasja toimik saabus 14. juunil 2018.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus on osaliselt põhjendatud ning vaidlustatud määrus

tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 2, § 659 ja § 667 lg 2 kohaselt

tühistada avalduse rahuldamata jätmise osas. Ringkonnakohus saab teha ise uue määruse,

millega määrab paigutada puudutatud isik hoolekandeasutusse ööpäevaringset erihooldus-

teenust saama tema nõusolekuta tähtajaga üks aasta. Menetluskulude jaotuse osas jääb

vaidlustatud määrus muutmata ja määruskaebus rahuldatakse osaliselt.

Avaldaja esitas 4. juunil 2018 koos määruskaebusega taotlused tõendite vastuvõtmiseks.

Ambulatoorse kohtupsühhiaatria ekspertiisi akti nr 178 ega vaidlustatud määrust ei ole vaja

võtta toimikusse, sest need on juba varasemalt olemas (tl 14–17 ja 54–55). Viidatud dokumente

ei ole nende elektroonilise esitamise tõttu vaja tagastada.

Ringkonnakohus võtab täiendavate tõenditena vastu Harju Maakohtu 18. aprilli 2018 e-kirja,

vandeadvokaadi Annemarie Kunila 16. aprilli 2018 arvamuse tsiviilasjas nr 2-18-4245 ja

korteri fotod. TsMS § 662 lg 3 kohaselt võib määruskaebuse põhjendamiseks esitada uusi

asjaolusid ja tõendeid, mistõttu puudub ringkonnakohtul alus keelduda nende vastuvõtmisest.

Avaldaja märkis kaebuse lisana ka 29. märtsi 2018 kohtupsühhiaatriaekspertiisi, kuid kohtute

infosüsteemist nähtuvalt ei ole seda tegelikult esitatud. Seetõttu ei ole taotlust vaja lahendada.

Avaldaja taotleb täisealise puudutatud isiku paigutamist kinnisesse asutusse (erihooldekodu)

ööpäevaringsele tugevdatud järelevalvega erihoolekandeteenusele. TsMS § 475 lg 1 p 6 ja

ptk 54 järgi vaatab kohus avalduse läbi hagita asjana. TsMS § 477 lg 5 kohaselt ei ole kohus

hagita asja läbivaatamisel seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende

hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti.

TsMS § 533 lg 1 p 1 näeb ette, et kohus otsustab isiku elukohajärgse valla- või linnavalitsuse

avalduse alusel psüühiliselt haige isiku paigutamise tema tahteta või tahte vastaselt

psühhiaatriahaiglasse või hoolekandeasutusse koos vabaduse võtmisega ja talle haiglaravi

kohaldamise. Seaduses on sätestatud sarnased alused isiku kinnisesse asutusse paigutamiseks

nii hoolekandeasutusse ööpäevaringsele erihooldusteenusele SHS § 105 alusel kui tahtest

olenematu vältimatu psühhiaatrilise abi korras ravile psühhiaatrilise abi seaduse § 11 alusel.

Kuna SHS näeb ette hoolekandeasutusse paigutamise tingimused ja avaldaja taotleb puudutatud

isiku kinnisesse asutusse paigutamist sel alusel, siis tuleb avaldust käsitleda taotlusena

paigutada puudutatud isik hoolekandeasutusse ööpäevaringset erihooldusteenust saama tema

nõusolekuta.

Tingimused, mille esinemisel paigutatakse täisealine isik hoolekandeasutusse ööpäeva-

ringset erihooldusteenust saama tema nõusolekuta, on sätestatud SHS § 105 lg-s 1 järgmistena:

1) isikul on raske psüühikahäire, mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada või seda

juhtida; 2) isik on endale või teistele ohtlik, kui ta jäetakse paigutamata hoolekandeasutusse

ööpäevaringset erihooldusteenust saama; 3) varasemate abimeetmete rakendamine ei ole

osutunud küllaldaseks või muude abimeetmete kasutamine ei ole võimalik.

Maakohus tuvastas õigesti, et praegusel juhul esineb SHS § 105 lg 1 p-s 1 toodud tingimus.

Puudutatud isikul on raske psüühikahäire, mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada

või seda juhtida. Nimelt põeb puudutatud isik rasket kroonilise kuluga psüühikahäiret

püsikululist paranoidset skisofreeniat, millele on iseloomulik paranoidsete- ja suurusmõtete

5 (7)

esinemine, mõttekäiguhäired, perioodilised meelepetted ning aastatega süvenenud defekt

tunde- ja tahteelus. Samuti kuritarvitab puudutatud isik alkoholi, mille tõttu on haigus korduvalt

ägenenud. Selles osas nõustub ringkonnakohus maakohtu põhjendustega ega korda neid.

Samas leidis maakohus ebaõigesti, et puudutatud isik ei ole endale ega teistele ohtlik, kui

ta jäetakse paigutamata hoolekandeasutusse ööpäevaringset erihooldusteenust saama ja tema

suhtes on võimalik muude abimeetmete kasutamine (SHS § 105 lg 1 p-des 2 ja 3 sätestatud

eeldus). See tõi kaasa ebaõige kohtulahendi.

Ringkonnakohus leiab, et puudutatud isik võib osutuda käesoleval ajal ja lähemas tulevikus

ohtlikuks eelkõige endale. Riigikohus on selgitanud, et isiku ohtlikkusele võib viidata mh

puudulik haiguskriitika, st olukord, kus isik ei saa aru oma haiguse tõsidusest (vt

14. veebruari 2018 määrus tsiviilasjas nr 2-15-3662, p 14.1).

Eksperdi arvamuse (tl 14–17) kohaselt pole puudutatud isikul vaatamata ravile kujunenud

haigustaju ning ta pole suuteline adekvaatselt olukorda hindama ja igapäevaselt toime tulema.

Ta ei mõista oma toimetulematuse raskust ning keerukaid sotsiaalseid suhteid. Oma

psühhootilistest elamustest tulenevalt on puudutatud isik keeldunud talle osutatavast nii

meditsiinilisest kui sotsiaalsest abist. Ekspertiisiaktist järeldub, et puudutatud isikul puudub

täielikult haiguskriitika, st ta ei saa ravivajadusest aru.

Ekspertiisiaktist nähtuvalt on puudutatud isik statsionaarsel ravil psühhiaatriakliinikus viibinud

kokku 20 korda. Viimase viie aasta vältel on ta haiglaravil viibinud korduvalt: 31. märts –

30. mai 2013, 27. september – 17. oktoober 2013, 12. – 31. märts 2014, 26. november –

15. detsember 2014, 30. september – 16. oktoober 2015, 9. – 15. aprill 2016, 5. –20. juuni 2016,

12. oktoober – 16. november 2016, 27. november – 29. detsember 2016, 2. – 7. oktoober 2017.

Haiglajärgse toetusravi on ta enamasti katkestanud, väljakirjutatud ravimeid retseptikeskuse

andmetel välja ei ostnud, küll aga jätkas alkoholi kuritarvitamist, mille tõttu haigus on korduvalt

ägenenud. Puudutatud isik on alkoholi kuritarvitamise tagajärjel sattunud korduvalt EMO-sse.

Viimasel hospitaliseerimisel (31. jaanuaril 2018) käitus puudutatud isik ebaadekvaatselt ja

agressiivselt. Ta karjus, räuskas, kõndis mööda osakonda alasti ringi, sõimas personali

idiootideks, esitas röökivalt ebakohaseid ja vastuolulisi nõudmisi ümbritsevatele. Enda

arstlikust läbivaatusest puudutatud isik keeldus, tõmbas veenikanüüli välja, talle õnnestus teha

vaid baasanalüüsid. Samuti oli puudutatud isik osakonnas konfliktne, keeldus vererõhu

mõõtmisest, kuigi vastavad väärtused olid eluohtlikult kõrged.

Ringkonnakohtu hinnangul väljendub puudutatud isiku ohtlikkus iseendale täielikus

haiguskriitika puudumises ja sellest tulenevalt ravimite võtmata jätmises, mille tõttu on tema

seisund pärast haiglast lahkumist alati kiiresti halvenenud. Arvestades asjaolusid, et puudutatud

isik on iga kord pärast ravilt vabanemist loobunud ravimite võtmisest ja hakanud taas tarvitama

alkoholi, tuleb asuda seisukohale, et ta tegelikult ei mõista oma ravivajadust. Seda ei kummuta

puudutatud isiku enda kinnitused maakohtu ärakuulamisel. Tervikuna on senise käitumismustri

tulevikus kordumine väga tõenäoline.

Lisaks viitab puudutatud isiku ohtlikkusele iseenda suhtes tema sotsiaalne toimetulematus.

Puudutatud isik võib ennast nälga jätta, kuna toidu ostmise asemel kulutab ta raha alkoholi ja

suitsude peale. Ka see tingib maakohtu hinnangust erinevale seisukohale asumise, kuigi selleks

on juba piisav eelnevas tuvastatud ohtlikkus.

Nähtuvalt puudutatud isiku esindaja arvamusest (tl 8891) suhtles esindaja sotsiaalametnikuga,

kes tegeleb puudutatud isiku probleemidega juba 13 aastat. Sotsiaalametniku hinnangul

puudutatud isik iseseisvalt rohtusid ei võta, sest tal puudub selleks tahtmine, raha raiskab ta

alkoholi, suitsude ja muule, mida peab hetkel olulisemaks. Ekspertiisiaktist nähtub, et

puudutatud isik on küll pöördunud kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötajate poole, kuid on

keeldunud igasugusest abist, sh isegi toidust, kuigi kurtis nälga ja toimetulematust.

6 (7)

Maakohtule esitatud avalduse ja ekspertiisiakti kohaselt toimus puudutatud isiku eluruumis

31. jaanuaril 2018 põleng ja pärast seda on puudutatud isik viibinud ravil psühhiaatriakliinikus.

Ekspertiisiaktis on välja toodud, et oma kodus tekkinud tulekahjusse suhtus puudutatud isik

emotsionaalselt tuimenenult ebaadekvaatselt, rääkis sellest ükskõikselt, kuid oletas, et jättis

soojakoti magama jäädes sisse. Puudutatud isiku esindaja arvamusest nähtub, et tuletõrje ütluste

kohaselt sai põleng puudutatud isiku elukohas alguse suitsukonist.

Koos määruskaebusega esitatud fotodelt (tl 76–77) nähtub, et puudutatud isiku elukoht on peale

tulekahju niivõrd halvas seisus, et seal ei ole võimalik elada. Puudutatud isik sellest aga aru ei

saa, ja leiab, et tal on võimalik korteris edasi elada. Ekspertiisiakti kohaselt ei saa puudutatud

isik aru oma toimetulekuraskusest, on muretu ja ükskõikne edasise suhtes.

Kuivõrd puudutatud isiku käitumine on raske psüühilise haiguse tagajärjel ebaadekvaatne ning

ta suhtub enda ja ümbritsevate varasse ükskõikselt, võib pigem kindlalt kui tõenäoliselt väita,

et ta ei järgi ka edaspidi ohutusnõudeid ning seab sellega ohtu ümbritsevate isikute elu ja vara.

Ka selles osas hindab ringkonnakohus ärakuulamisel antud ütlusi maakohtust erinevalt. Pelgalt

orienteerumine ajas, kohas ja isikus ning loogilised seletused ja isiku enda kinnitused ei ole

piisavad, et jätta kõrvale muud tõendid isiku ohtlikkuse kohta endale ja ümbruskonnale.

Esindaja arvamusest nähtub, et esindaja külastas puudutatud isikut haiglas 18. mail 2018. Isik

on sama päeva hommikul toodud osakonna II korruse palatist I korruse palatisse. Põhjuseks oli

palatikaaslase suhtes norivaks muutumine. Puudutatud isik tunnistas, et ta soovis rohkem

privaatsust ja talle ei meeldinud palatikaaslase tegevus (teki ära kiskumine). Esindaja vestles

osakonna õega, kelle väitel on puudutatud isiku haiglas viibimise ajal olnud juhtumeid, kus

temaga samasse palatisse paigutatud teine patsient on tulnud viia kehavigastustega haiglasse,

sest puudutatud isik tarvitas tema suhtes kehalist vägivalda.

Arvestades puudutatud isiku raske psüühilise haiguse senist kulgu ja et ta ei pea ravimite

tarvitamist vajalikuks, võib pigem kindlalt kui tõenäoliselt väita, et kaasinimeste suhtes

agressiivne käitumine kordub.

Seega tuleb kokkuvõtvalt asuda seisukohale, et haiguse ägenemise tõttu on puudutatud isik

ohtlik ka ümbritsevatele isikutele, kuna võib kahjustada nende tervist ja vara. Eksperdi

arvamuse kohaselt ei ole alust prognoosida isiku tervisliku seisundi ega sotsiaalse toimetuleku

paranemist lähiajal. Ka teised tõendid ei viita peatse paranemise võimalikkusele.

Ringkonnakohus leiab, et arvestades puudutatud isiku tervislikku seisundit ja hoiakuid ravi

vajalikkuse suhtes, on talle vajalik ööpäevaringne erihooldus. Puudutatud isikul puudub

haiguskriitika ja ta on hoolekandeasutusse ööpäevaringsele erihooldusteenusele paigutamata

jätmise korral nii käesoleval ajal kui lähemas tulevikus ohtlik eelkõige endale, kuid ka teistele.

Puudutatud isik on ravimite mittevõtmisel ebaadekvaatne, agressiivne, ettearvamatu ning

ennasthävitav (liigtarvitab alkoholi), mida tõendab mh tema senine haiguslugu: vabanedes

psühhiaatriakliinikust satub ta sinna peagi tagasi, seejuures aina tihedamini, kuna tal tekivad

vabanemisel paranoidsed- ja suurusmõtted, mõttekäiguhäired ja perioodilised meelepetted.

Maakohtule esitatud avalduses ning puudutatud isiku esindaja, hoolekandeasutuse ja

Sotsiaalkindlustusameti seisukohtades ja ka ekspertiisiaktis on puudutatud isiku hoolekande-

asutusse ööpäevaringsele erihooldusteenusele paigutamise vajadust piisavalt põhjendatud. Ka

tsiviilasjas nr 2-18-4245 puudutatud isikule riigi õigusabi korras määratud esindaja leidis, et

senised meetmed (eelkõige korduv ravi korraldamine) pole andnud tulemusi ning puudutatud

isik peaks viibima kontrollitud keskkonnas, kus oleks tagatud talle ettenähtud ravimite

manustamine, mis tagaks nii tema kui teiste ohutuse (tl 78).

Seega katkematu ravi saamiseks vajab puudutatud isik ööpäevaringset erihooldusteenuste, kuna

varasemad abinõud (mh lühiajaline ravi) ei ole osutunud küllaldaseks ja muude abinõude

kasutamine ei ole võimalik.

7 (7)

Kõikide sotsiaalteenuste saamiseks, v.a kohtu poolt ööpäevaringsele erihooldusteenusele

paigutamine, on vajalik isiku nõusolek (taotlus). Isikule on võimalik pakkuda ravi väljaspool

kinnist asutust juhul, kui isik oma ravivajadusest aru saab, kuna sellisel juhul toimub ravi

vabatahtlikkuse alusel (rohtude võtmine, arsti külastamine). Samuti on toetatud elamise teenuse

ja kogukonnas elamise teenuse eeldusena sätestatud see, et isik suudab ise enda eest hoolitseda

(SHS § 95 p 2 ja § 98 p 2).

Käesoleval juhul ei saa puudutatud isik enda ravivajadusest aru. Samuti nähtub puudutatud

isiku käitumisest, et tal puudub tahe sotsiaalteenuste saamiseks. Puudutatud isik on keeldunud

talle osutatavast nii meditsiinilisest kui ka sotsiaalsest abist. Kuna puudutatud isik ei saa aru

enda ravivajadusest, sh ei soovi ka sotsiaalteenuste osutamist ega suuda enda eest ise hoolitseda,

ei ole võimalik alternatiivseid meetmeid rakendada.

Eelnevast tuleneb, et puudutatud isiku kinnisesse asutusse paigutamise eeldused on täidetud.

Seega rahuldab ringkonnakohus avalduse SHS§ 105 lg-s 1 toodud sõnastuses (vt eespool p 13).

SHS § 105 lg 5 järgi võib kohus paigutada isiku tema nõusolekuta hoolekandeasutusse

hooldamisele kuni üheks aastaks kohtumääruse tegemisest arvates. Kui nimetatud tähtaja

möödumisel ei ole ära langenud SHS § 105 lg-s 1 loetletud asjaolud, võib kohus valla- või

linnavalitsuse või isiku seadusliku esindaja taotluse alusel pikendada isiku hoolekandeasutuses

nõusolekuta hooldamise tähtaega kuni ühe aasta kaupa. Ka TsMS § 538 lg 2 järgi ei või isikut

kinnisesse asutusse paigutada kauemaks kui üheks aastaks määruse tegemisest arvates, kui

seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Seega määrab ringkonnakohus paigutada puudutatud isik hoolekandeasutusse ööpäevaringset

erihooldusteenust saama tema nõusolekuta üheks aastaks. Ringkonnakohtu hinnangul ei esine

asjaolusid, mis tingiksid lühema tähtaja määramise.

TsMS § 541 lg 4 alusel võib kohus tunnistada isiku kinnisesesse asutusse paigutamise

määruse täitmisele kuuluvaks määruse kättetoimetamisega isiku eestkostjale. Ringkonnakohtu

hinnangul on puudutatud isikule erihooldusteenuse kohene osutamine eelkõige isiku enda

huvides. Harju Maakohtu 19. aprilli 2018 määrusega tsiviilasjas nr 2-18-4245 määrati

puudutatud isiku eestkostjaks Tallinna Linnavalitsus (Kristiine Linnaosa Valitsuse kaudu). Neil

kaalutlustel tuleb määrus tunnistada viidatud sätte ja TsMS § 463 lg 2 kaudu kohalduva § 467

lg 1 alusel viivitamata täidetavaks alates selle avaldajale kättetoimetamisest.

TsMS § 542 lg 1 alusel tuleb määrus saata täitmiseks hoolekandeasutusele, keda maakohus

pidas sobivaks teenuse osutajaks ja kes andis ka arvamuse puudutatud isiku kohta.

TsMS § 172 lg 3 esimese lause järgi kannab isiku kinnisesse asutusse paigutamise ja sellega

seotud menetluse kulud riik, kui kohus ei jäta neid täielikult või osaliselt isiku enda või tema

eestkostja kanda, kuna see on kohtu arvates õiglane ja isik suudab kulusid eeldatavasti kanda.

Menetlusosaliste kohtuvälised kulud võib TsMS § 172 lg 8 järgi jätta riigi kanda üksnes juhul,

kui kohtuväliste kulude kandmiseks anti isikule menetlusabi (Riigikohtu 14. veebruari 2018

määrus tsiviilasjas nr 2-15-3662, p 16 teine lõik). Seega tuleb vaatamata avaldusel

rahuldamisele jaotada menetluskulud nii nagu seda tegi maakohus. Tulenevalt kulude jaotusest

puudub vajadus neid rahaliselt kindlaks määrata. Puudutatud isiku esindaja tasutaotluse

lahendab kohus täna eraldi määrusega.

TsMS § 543 võimaldab esitada määruskaebuse käesoleva määruse peale. Lisaks menetlus-

osalistele on kaebeõigus ka selle kinnise asutuse juhil, kuhu puudutatud isik paigutatakse. Isik,

kelle suhtes on abinõusid rakendatud, võib esitada määruskaebuse sõltumata abinõude

rakendamise lõpetamisest, mh tuvastamaks kinnisesse asutusse paigutamise ebaseaduslikkust.

/ allkirjastatud digitaalselt /

/ allkirjastatud digitaalselt /

/ allkirjastatud digitaalselt /

Mati Maksing

Liis Arrak

Ulvi Loonurm