2-18-2978/12 AI generated

2-18-2978/12 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Case Number 2-18-2978/12

Court / Authority Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Jurisdiction

Estonia (EE)

Decision Date 2018-07-27

Open official source Machine-readable Markdown (.md)

Legislator summary

AI generated

M A (hageja) esitas 23.02.2018 Harju Maakohtule hagi M A (kostja) vastu abielu lahutamise nõudes. Abielu on sõlmitud xxxx Eesti Evangeelses Luterlikus Kirikus. Hageja elab lastega

Legislator headnote

AI generated

2-18-2978/12 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: Abielu on sõlmitud xxxx Eesti Evangeelses Luterlikus Kirikus. Hageja elab lastega

Keywords

AI generated

living expenses medical care requirements breach of maintenance obligation indigence old-age, survivors' and disability insurance prolonged absence

AI generated

mail 2009.a, kell 16.00 Narva kohtumaja kantselei Tsiviilasja number 2-07-25254 Tsiviilasi, hageja nõue J F hagi S F`i vastu abielulahutuse ja elatise suurendamise nõudes Tsiviilasja hind 31 200 krooni Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: J F (isikukood: xxx; elukoht: xxx) Hageja lepinguline esindaja: Emma Kakosjan (kontaktaadress: Kreenholmi 23A-3, Narva 20203) Kostja: S F(sünd: xxx.a; elukoht: xxx) Asja läbivaatamise kuupäev 18.05.2009.a, avalik kohtuistung Istungil osalenud isikud Hageja lepinguline esindaja Emma Kakosjan Sekretär Jekaterina Masalska Resolutsioon

13. mail 2020 esitas D O Viru Maakohtule hagiavalduse T O vastu abielulahutamise nõudes. Avalduse kohaselt abikaasad ei ela koos alates 26.09.2018. T O on uus pere. Koos hagiavaldusega esitas hageja kohtule menetlusabi taotluse. 01.06.2020 määrusega kohus rahuldas hageja menetlusabi taotluse riigipoolse menetlusabi andmiseks menetluskulude kandmisel ja vabastas hageja abielu lahutamise nõudelt riigilõivu 100 (ükssada) euro tasumisest hagiavalduse esitamisel.

Viru Maakohtule 06. juunil 2007.a. esitatud hagiavalduse kohaselt on poolte abielu sõlmitud 14. juunil 2003.a. Kooselust on sündinud tütar … 21.märtsil 2003.a. Kostja pole materiaalset abi ei hagejale ega tütrele osutanud. 2007.a. talvel lõppesid poolte vahel faktilised abielusuhted ning sellest ajast elavad pooled eraldi. Hageja on seisukohal, et abielusuhete taastamine ei ole võimalik.

Toimetada otsus kätte pooltele ning saata pärast jõustumist Tartu Linnavalitsuse avalikult teatavakstegemisest.

L. ja G.L. abielu on registreeritud 23. jaanuaril 1965.a Kohtla-Järve Linna TSN TK Perekonnaseisuaktide Büroos. Kohtule 03.06.2005 esitatud hagiavalduse kohaselt on pooltevaheline abielu lõppenud, kuna pooled elavad lahus juba 27 aastat. Kostja ei ole nõus abielu lahutama Perekonnaseisuametis. Hageja palub lahutada pooltevaheline abielu. Kohtuasja number 2-05-2375 Otsuse tegemise aeg ja koht

Full text

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Dina Sõritsa

Otsuse tegemise aeg ja koht

27. juuli 2018 Tallinn

Tsiviilasja number

2-18-2978

Tsiviilasi

M A hagi M A vastu abielu lahutamise nõudes

Tsiviilasja hind

3 500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja M A (isikukood xxxx, xxxx, e-post xxxx)

Kostja M A (isikukood xxxx, xxxx, e-post xxxx)

Kohtuistungi toimumise aeg

23.04.2018 ja 26.07.2018

RESOLUTSIOON

1. Hagiavaldus rahuldada.

2. Lahutada M A (isikukood xxxx) ja M A (isikukood xxxx) abielu, mis sõlmiti

xxxx Eesti Evangeelses Luterlikus Kirikus ja mille kohta on tehtud abielukanne

nr xxxx.

3. Kummagi poole kantud menetluskulud jätta poolte endi kanda.

4. Abielu lõpeb kohtus abielu lahutamise korral päeval, millal kohtuotsus jõustub.

Edasikaebamise kord ja tähtaeg

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7,

Tallinn, e-posti aadress talrk.menetlus@kohus.ee) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja

hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus

menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. M A (hageja) esitas 23.02.2018 Harju Maakohtule hagi M A (kostja) vastu abielu lahutamise

nõudes. Abielu on sõlmitud xxxx Eesti Evangeelses Luterlikus Kirikus. Hageja elab lastega

ligi 2 aastat üksinda ja soovib oma eluga edasi minna. Kostjaga hageja ei suhtle ega tea,

millega kostja tegeleb. Kostjalt on välja mõistetud ka elatis lastele, mida ta ei maksa.

2. 23.04.2018 toimunud kohtuistungile kostja ei ilmunud. Hageja jäi kohtuistungil hagi juurde

ja leppimist võimalikuks ei pea.

3. Kohus kuulas 30.04.2018 M A ära telefoni teel. Kostja selgitas, et ta ei ole kätte saanud

menetluse dokumente. Tema e-posti aadress on xxxx, elukoha aadress on samuti õige. Kostja

ei osanud abielu lahutamise osas seisukohta võtta, kuid kinnitas, et on abikaasaga elanud

lahus juba 4 aastat. Kohus saatis kostjale hagiavalduse ja menetlusse võtmise määruse

postkasti jätmisega. 07.05.2018 kostja teatas, et saavad hagejaga kokku. 18.06.2018 M A

teatas, et sai kostjaga kokku ja kostja oli abielu lahutusega nõus, kuid soovib menetlust

venitada.

4. Kohus määras uueks istungiajaks 26.07.2018 ja toimetas kostjale kohtukutse kätte e-posti

teel ja elukoha aadressil postkasti jätmisega. 26.07.2018 kohtuistungile kostja ei ilmunud.

Hageja kinnitas istungil, et jääb hagiavalduse juurde.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

5. Kohus leiab, et hagiavaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

6. Kohus kuulas tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 346 lg 2 hageja

kohtus isiklikult ära 23.04.2018 ja 26.07.2018 ning kostja 30.04.2018 telefoni teel. Hageja jäi

abielu lahutamise nõude juurde ega pidanud leppimist võimalikuks. Kostja oma kindlat

seisukohta abielu lahutamise osas ei avaldanud, kuid avaldas, et abikaasad elavad lahus juba 4

aastat.

7. Perekonnaseaduse (PKS) § 63 alusel lõpeb abielu, kui abielu lahutatakse. PKS § 67 lg 1

kohaselt kohus võib abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted

on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad

kooselu ei taasta. Tulenevalt PKS § 67 lg 2 abielusuhete lõppemist eeldatakse, kui abikaasad on

elanud vähemalt kaks aastat eraldi. PKS § 67 lg 3 näeb ette, et kohus peab tarvitusele võtma

abinõud poolte lepitamiseks, välja arvatud juhul, kui see on asjaoludest tulenevalt võimatu või

ebamõistlik. Kohus võib anda pooltele kuni kuuekuulise leppimisaja.

8. Kohus asub seisukohale, et abielu taastamine ei ole võimalik ilma mõlema poole vastava

tahteta. Hageja väitel on poolte kooselu lõppenud vähemalt 2 aastat tagasi, kostja väitel

elavad abikaasad lahus juba 4 aastat, seega saab tulenevalt PKS § 67 lg-st 2 eeldada

abielusuhete lõppemist. Hageja ei pea leppimist võimalikuks ega soovi abielu jätkata. Kostja

ei ole ärakuulamisel avaldanud, et ta sooviks abielu säilitada. Pooli seovad küll ühised

lapsed, kuid kuna poolte abielulised suhted on lõppenud ja puudub mõlemapoolne tahe abielu

jätkamiseks, siis on kohtul alust arvata, et pooled kooselu ei taasta. Eeltoodut arvestades on

kohtu hinnangul käesoleval juhul ebamõistlik võtta tarvitusele abinõud poolte lepitamiseks

selleks leppimisaja andmisega. Kohus asub seisukohale, et poolte abielusuhted on

pöördumatult lõppenud ning poolte kooselu taastamine ei ole võimalik. Seega tuleb poolte

abielu lahutada.

9. PKS § 66 p 2 kohaselt abielu lõpeb kohtus abielu lahutamise korral päeval, millal kohtuotsus

jõustub.

10. TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kumbki poolt oma

menetluskulud ise. Sellest tulenevalt jätab kohus kummagi poole kantud menetluskulud

poolte endi kanda.

/allkirjastatud

digitaalselt/ Dina Sõritsa

kohtunik