2-16-4740/64 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kaie Almere

Otsuse tegemise aeg ja koht

23. juuli 2018 Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-16-4740

Tsiviilasi

Silky Ways OÜ hagi A Me vastu vallasvara

ebaseaduslikust valdusest väljanõudmiseks ja A M

vastuhagi

Silky

Ways

OÜ

vastu

töötasu,

puhkusetasu, lähetustasu ja võlgnevuse nõudes

Tsiviilasja hind

Hagi hind 40 500 eurot hagi ja vastuhagi hind 15 853

eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja

vastuhagis

kostja

Silky

Ways

OÜ

(registrikood

10853123,

asukoht

Keskuse

5-6,

Olustvere alevik, Suure-Jaani vald, Viljandimaa

70401)

Hageja, vastuhagis kostja lepingulised esindajad

vandeadvokaat Vahur Kivistik ja Andres Past

Kostja, vastuhagis hageja A M (isikukood xxxx,

elukoht xxxx)

Kostja, vastuhagis hageja lepinguline esindaja

advokaat Henrik Kirsimäe

Asja läbivaatamine

Kohtuistungitel 07.10.2016, 17.11.2017, 15.02.2018,

04.06.2018

RESOLUTSIOON

1. Võtta vastu Silky Ways OÜ hagis hagist osaline loobumine ja lõpetada seoses

loobumisega osaliselt menetlus haginõude osas kohustada kostjat andma hageja

otsesesse valdusesse kaater xxxx, tehasetähisega xxxx; kaatri mootor xxxx, 4T,

XL; kaardiplotteri süütekomplekt; C-kategooria päästevarustus; Päästevestid

Hammar D-rõngaga; CMC65001 mootori lift; kütteseade Wallas 1800; Ankur

Osculati koos ankruotsaga; ANYTEC sõidukate; Anytec otsinguvalgusti Xenon;

Anytec logod; Anytec eemaldatav topitule mast; Anytec must peegeldusvastane

taust konsoolile; Anytec seonsori tugijalg; Anytec topsihoidjad; Anytec

õngeridva kinnitused ning Anytec rool; sõiduk xxxx, registreerimismärgiga

xxxx, tehasetähisega xxxx.

2. Hagiavaldus rahuldada Silky Ways OÜ raamatupidamise dokumentide ja

sülearvuti xxxx valduse üleandmise osas.

3. Kohustada kostjat A Mt (isikukood xxxx) andma hagejale Silky Ways OÜ-le üle

Silky Ways OÜ raamatupidamise dokumentide ja sülearvuti xxxx valdus.

4. Määrata otsuse resolutsiooni punkti 3 täitmise tähtajaks 3. päeva alates otsuse

resolutsiooni punkti 3 jõustumisest.

5. Jätta vastuhagi rahuldamata.

Menetluskulude jaotus

6. Jätta hagiavalduse ja vastuhagi menetluskulud täies ulatuses kostja A Me kanda.

7. Määrata menetluskulude rahaline suurus kindlaks pärast käesoleva kohtuotsuse

jõustumist.

EDASIKAEBAMISE KORD JA TÄHTAEG

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates

avalikult

teatavaks

tegemisest.

Apellatsioonkaebus

võidakse

lahendada

kirjalikus

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

1.Hageja palub kohtule esitatud hagiavalduses tunnistada hageja omandiõigust allnimetatud

vallasasjadele ning kohustada kostjat andma hageja otsesesse valdusesse: 1) kaater xxxx,

tehasetähisega xxxx; 2) kaatri mootor xxxx, 4T, XL; 3) kaardiplotteri süütekomplekt; 4) C-

kategooria päästevarustus; 5) Päästevestid Hammar D-rõngaga; 6) CMC65001 mootori lift; 7)

kütteseade Wallas 1800; 8) Ankur Osculati koos ankruotsaga; 9) ANYTEC sõidukate; 10)

Anytec otsinguvalgusti Xenon; 11) Anytec logod; 12) Anytec eemaldatav topitule mast; 13)

Anytec must peegeldusvastane taust konsoolile; 14) Anytec seonsori tugijalg; 15) Anytec

topsihoidjad; 16) Anytec õngeridva kinnitused; 17) Anytec rool; 18) sõiduk xxxx,

registreerimismärgiga xxxx, tehasetähisega xxxx; 19) Silky Ways OÜ raamatupidamise

dokumendid; 20) sülearvuti xxxx. Hageja palub kohtul määrata kostjale hagiavalduse p-s 1

nimetatud kohustuse täitmiseks 3 päeva alates kohtuotsuse jõustumisest. Hageja palub jätta

kõik menetluskulud kostja kanda.

2. Kostja ja hageja vahel olid töölepingulised suhted. Kostja töötas hageja juures

raamatupidajana. Seoses tööülesannete täitmisega anti hageja poolt kostjale kasutada

sülearvuti, lisaks võimaldati hageja poolt kostjal kasutada ka kaatrit koos selle lisavarustusega

ning sõidukit xxxx. Töölepingu ülesütlemise avalduses esitas hageja kostjale nõude hagi

resolutsioonis nimetatud esemete tagastamiseks, kuid kostja ei teinud seda. Kohustuse

täitmata jätmisega algas ka hageja valduse rikkumise periood. Raamatupidamisdokumentide

valdamine on tõendatud kostja 24.02.2015 e-kirjaga hagejale, milles kostja märgib, et niipea,

kui

hageja

on

kirjutanud

sõiduki

xxxx

kostja

nimele,

saadab

kostja

raamatupidamisdokumendid postiga hagejale.

3. 29.09.2016 menetlusdokumendis leiab hageja, et kostja on oma vastuse p-st 2.3 nähtuvalt

kinnitanud, et hageja raamatupidamise dokumendid on tema valduses, kuid tal on õiguslik

alus nende kinnipidamiseks. Samas ei ole kostja esitanud mistahes tõendeid selle kohta, et tal

oleks õiguslik alus dokumentide kinnipidamiseks, millest tulenevalt taotleb hageja jätta

nimetatud kostja väide tähelepanuta. Hagejale teadaolevalt ei ole kostja esitanud kuni

käesoleva ajani ka mistahes vastuhagi, millest nähtuksid mistahes tõendid kostjal hageja vastu

sellise seadusliku ja sissenõutava nõude eksisteerimiseks, mis saaks olla aluseks

raamatupidamise dokumentide välja andmisest ajutiseks keeldumiseks. Kuna kostja on

kinnitanud, et hageja raamatupidamise dokumendid on tema valduses, siis on kummaline

kostja väide, et sülearvuti xxxx on hageja valduses. Nimelt on selles sülearvutis hageja

raamatupidamine, mistõttu ei saa olla sülearvuti ja raamatupidamise dokumendid kahes

erinevas kohas.

KOSTJA VASTUVÄIDE HAGILE

4. Kostja ei võta hagi õigeks ega tunnista tema vastu suunatud nõudeid osaliselt. Hageja

esitatud nõude aluseks olevad asjaolud on tõendamata. Kostja leiab, et hagi on nii sisuliselt

kui ka õiguslikult põhjendamata ning tugineb paljasõnalistel väidetele. Kostja ei vaidle vastu

hagaivaldusese viidatud vallasasjade omandiõigusele. Hageja ei ole tõendanud, et haginõuete

punktis 1.1-1.8 ja 1.20 nimetatud vallasasjade üle teostaks tegelikku võimu kostja. Kostja

valduses ei ole järgmisi asju: 1) kaater xxxx, tehasetähisega xxxx; 2) kaatri mootor xxxx, 4T,

XL; 3) kaardiplotteri süütekomplekt; 4) C-kategooria päästevarustus; 5) Päästevestid Hammar

D-rõngaga; 6) CMC65001 mootori lift; 7) kütteseade Wallas 1800; 8) Ankur Osculati koos

ankruotsaga; 9) ANYTEC sõidukate; 10) Anytec otsinguvalgusti Xenon; 11) Anytec logod;

12) Anytec eemaldatav topitule mast; 13) Anytec must peegeldusvastane taust konsoolile; 14)

Anytec seonsori tugijalg; 15) Anytec topsihoidjad; 16) Anytec õngeridva kinnitused; 17)

Anytec rool; 18) Sõiduk xxxx, registreerimismärgiga xxxx, tehasetähisega xxxx ja 1.20)

sülearvuti xxxx.

5. Punktides 1.1-1.8 nimetatud vallasasjad asuvad kostjale teada olevalt hageja enda valduses,

st et nende asjade üle omab tegelikku võimu hageja ise, kuna need asuvad hageja

registrijärgsel asukoha aadressil xxxx. Sülearvuti xxxx on teadaolevalt hageja kui tööandja

valduses amortiseerunud. Kostja ei ole antud esemete valdust omaks võtnud ja nende asjade

valdus kostjal on tõendamata. Seega palub kostja antud nõuete osas jätta hageja nõuded

rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostjal on õiguslik alus haginõude punktis 1.19

nimetatud Silky Ways OÜ raamatupidamise dokumentide üleandmisest keeldumiseks. Hageja

ja kostja vahel oli töölepinguline suhe alates 01.07.2011. Hageja kui tööandja ei ole kostjale

kui töötajale lõpparvet tasunud.

VASTUHAGI ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA VASTUHAGI HAGEJA NÕUE

6. Kostja (vastuhagis hageja) palub kohtul välja mõista hagejalt TLS § 35 alusel saamata

jäänud töötasu summas 2 673,16 eurot, TLS § 71 alusel kasutamata jäänud aegumata

põhipuhkus summas 600 eurot, TLS § 40 lg 2 lause 2 alusel päevaraha 1 280 eurot ja VÕS §

1027 alusel 11 300 eurot. Kostja palub kostja kantud menetluskulud välja mõista hagejalt.

7. Hageja kui tööandja ja kostja kui töötaja vahel oli alates 01.07.2011 sõlmitud suuline

tööleping töölepinguseaduse (TLS) § 1 lg 1 mõistes, millise kostja lõpetas 15.01.2015. Antud

juhul ei ole hageja tasunud kostjale töötasu järgnevalt. 01-31.08.2014 485,28 eurot; 01-30.09.

2014 485,28 eurot; 01-31.10.2014 485,28 eurot; 01-30.01.2014 485,28 eurot; 01-31.12.2014

485,28 eurot; 01-15.01.2015 246,76 eurot. Kokku 2673,16 eurot. Hagejal on kostjale

hüvitamata puhkusehüvitist perioodi 01.01-31.12.2014 eest 600 eurot. Töötajal on õigus

nõuda töölähetusega kaasnevate kulude hüvitamist. Välislähetuse korral on töötajal õigus

nõuda lisaks välislähetuse päevaraha käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel kehtestatud

tingimustel ja alammääras, kui pooled ei ole kokku leppinud hüvitamist suuremas määras.

Kostja viibis töötajana ja seoses töökohustuste täitmisega välislähetuses ja hagejal on

tasumata päevarahad järgnevalt. 27-28.09.2011 Soome, Loimaa 64,00 eurot; 13.02.2012 Läti,

Riia Trimble süsteemide hooldus 32,00 eurot; 17-18.05.2012 Läti, Saulkrasti Trimble

süsteemide paigaldus 64,00 eurot; 10-12.06.2012 Läti, RaganaTrimble süsteemide paigaldus

96,00 eurot; 03-06.07.2012 Leedu, Vilnius Trimble süsteemide paigaldus 128,00 eurot; 27-

30.01.2013 Läti, Riia Trimble süsteemide paigaldus 128,00 eurot; 17-21.03.2013 Leedu,

Kaunas Trimble süsteemide paigaldus 160,00 eurot; 23-24.04.2013 Läti, Jelgava Trimble

süsteemide konsultatsioon 64,00 eurot; 29.04-01.05.2013 Soome, Rauma Trimble süsteemide

paigaldus 96,00 eurot; 02-08.05.2013 Leedu, 3 linna Trimble süsteemide paigaldus 224,00

eurot; 26-30.05.2013 Holland, Dronten Trimble süsteemide koolitus 160,00 eurot; 01.09.2013

Läti, Dobele Trimble süsteemide konsultatsioon 32,00 eurot; 02.09.2013 Läti, Rezekne

Trimble süsteemide hooldus 32,00 eurot. Töötasu kokku 1 280,00 eurot. Hageja ei ole

kostjale lõpparvet töölepingu lõppemisel väljastanud. Töösuhte lõppemisel väljamaksmata

lõppearve on summas 4 553,16 eurot.

8. Kostja kandis kaatri soetamiseks kuupäeval 04.05.2012 vastavalt 9500,00 ja kuupäeval

10.08.2012 1800,00 eurot, kokku 11300,00 eurot hageja seadusliku esindaja T K

arveldusarvele. Kaatri sissemakse tasuti aga hageja arvelt. T K sai seeläbi hageja makse

optimeerides otse kostja tasutud summa endale ilma, et äriühingust oleks ettevõtlusega

mitteseotud rahalisi väljamakseid tehtud. Kostja maksete eesmärk oli kaatri ostu

finantseerimine kostja osalusel. Kostja nõuab hagejalt eeltoodud summasid alusetu

rikastumise sätete, so alternatiivselt võlaõigusseaduse § 1027 või § 1028 lg 1 või § 1029 või

1030 lg 1 alusel 11300,00 euro tagastamist. Hageja on alusetult rikastunud kostja arvelt.

VASTUHAGIS KOSTJA SEISUKOHT

9. Hageja palub jätta vastuhagi rahuldamata ning jätta menetluskulud hageja kanda. Hageja

lähetustasude nõue on osaliselt aegunud. Kostja nõuab lähetustasusid perioodist 27.09.2011 –

02.09.2013. Hageja lähetustasu nõue on aegumata osas osaliselt tõendamata ja tõendatud osas

täidetud. Hageja ei ole esitanud mistahes tõendeid selle kohta, et ta 2013 oleks viibinud kostja

nõudmisel ja korraldusel välislähetustes (peale Hollandi, mille eest kostja on hagejale

tasunud). Kostja hinnangul on hageja nõue lähetustasude osas 2013 täielikult põhjendamatu.

10. Kostja on seisukohal, et hageja nõue puhkusetasu hüvitamiseks summas 600 eurot

perioodi 01.01. – 31.12.2014 eest on põhjendamatu. TLS § 68 lg 1 sätestab, et põhipuhkust

antakse töötatud aja eest. Seega tekib ka puhkusetasu hüvitamise kohustus, kui on

põhipuhkuse andmise kohustus. Hageja on ise viidanud oma töötasu nõudes töötasu nõude

alusena TLS §-le 35, millest võib järeldada, et hageja ei teinud tööd perioodil august 2014

kuni töölepingu lõppemine 15.01.2015. Seega, kuna hageja nimetatud perioodil tööd ei

teinud, siis ei ole ka täidetud TLS § 68 lg-s 1 põhipuhkuse andmise eeldus (puhkust antakse

aja eest, mil töötaja reaalselt tööd tegi). Kuna põhipuhkuse andmise kohustust ei ole, siis ei

ole ka puhkusetasu maksmise kohustust.

11. Hageja töötasu nõue on põhjendamatu perioodi 01.08.2014 – 15.01.2015 osas, lähtudes

TLS § 35. Kostja on seisukohal, et hagejal ei ole TLS § 35 järgset keskmise tasu nõuet kostja

vastu, kuivõrd töö mitteandmise on põhjustanud hageja kui töötaja käitumine. Nimelt teatas

hageja kostjale suuliselt augustis 2014, et tema enam tööd teha ei kavatse kostja huvides ega

täitnud tööülesandeid. Nimetatut kinnitab mh ka hageja enda 19.03.2015 kiri pealkirjaga

seisukohad, milles avaldas, et tema hinnangul on tööleping lõppenud juba 26.08.2014.

Kahjuks jätsid pooled selle korrektselt vormistamata ja seepärast esitas kostja 15.01.2017

töölepingu ülesütlemise avalduse. Töölepingu ülesütlemise avalduses on ka märgitud

töölepingu ülesütlemise põhjusena, et töötaja ei ole ilmunud tööle ega täitnud tööülesandeid

alates 2014.a augustikuust. Hageja ei ole töölepingu lõpetamise põhjuseid mitte kunagi

vaidlustanud.

12. Hageja väide, et kostja ei ole andnud talle tööd, ei ole ka tõsiseltvõetav. Nimelt töötas

kostja hageja juures raamatupidajana. Selleks, et hageja saaks tööd teha ei vajanud ta kostjalt

erikorraldusi, kuid hageja lihtsalt tööd ei teinud. Kogu raamatupidamislik hageja

dokumentatsioon on siiani hageja valduses (mille üleandmise kohta käib ka põhiline

kohtuvaidlus), mis on põhjustanud kostjale tõsiseid probleeme raamatupidamise taastamise

kohustuse tõttu.

13. Hageja alusetu rikastumise on põhjendamatu poolt 04.05.2012 T K pangakontole kantud

summas 9500 euro ja 10.08.2012 kantud 1800 euro arvelt. Kokku 11 300 eurot. Hageja

omistab kostja lepingulise esindaja kirjale ebaõige tähenduse. Kostja selgitab, et 2015

proovisid hageja ja kostja leida omavaheliste õigussuhete korrastamiseks lahendusi. Kostjat

esindas 2015.a läbirääkimistel advokaat Sulev Tammemägi. Kostja on seisukohal, et advokaat

Sulev Tammemägi 05.10.2015 kirja tuleb vaadata koosmõjus hageja esindaja 28.09.2015

kirjaga, mis on samuti kostja hagiavalduse lisana 6 esitatud. Kostja on seisukohal, et

arvestades kostja esindaja 05.10.2015 ja hageja esindaja 28.09.2015 e-kirju koosmõjus, siis on

ilmne, et kostja esindaja eksis hageja poolt ülekantud 9500 euro tagastamise suhtes

kohustatud isikus. Kostja esindaja 05.10.2015 e-kirja ei saa käsitleda kostja omaksvõtuna

9500 euro kostjale tagastamise suhtes ja hageja nõue kostja suhtes on aegunud TsÜS § 151 lg

1 alusel. Juhul, kui kohus asub seisukohale, et 04.05.2012 üle kantud rahasumma tagastamise

nõue ei ole aegunud kostja esindaja 05.10.2015 kirjas esitatu tõttu, siis 10.08.2012 üle kantud

rahasumma tagastamise nõue on igal juhul aegunud. Kostja esindaja ega ka hageja ei ole

10.08.2012 ülekantud rahasumma küsimust oma kirjavahetuses puudutanud.

14. Hageja ei ole tõendanud, et tal on alusetu rikastumise nõue kostja vastu. Hageja on oma

28.09.2015 kirjas käsitlenud 04.05.2012 ülekannet T Kle kui tähtajatut laenu T Kle. Juhul, kui

tegemist on tähtajatu laenuga T Kle, siis puudub hagejal nõue eelnimetatud summas kostja

vastu, kuna hageja kandis sellisel juhul raha lepingulisel alusel ja lepingu teine pool ei olnud

kostja vaid T K. Eelduslikult on sellisel juhul ka 10.08.2012 ülekanne tehtud samadel

asjaoludel. Hageja ei ole selgitanud oma nägemust VÕS § 1029 ega § 1030 lg 1 kohaldamise

aluseid, mistõttu ei ole kostjal võimalik nende kohaldavuse osas seisukohta võtta.

MENETLUSE KÄIK

15. Hageja esitas 29.09.2016 kohtule osaliselt hagist loobumise avalduse. Hageja taotleb, et

kohus arvestaks TsMS §-iga 168 lg 4 menetluskulude kindlaksmääramisel. Asjaolu, et asjad,

mille osas hageja hagist loobub, olid kostja valduses, tõendavad hagiavaldusele lisatud

dokumendid. Hageja palub võtta vastu p-s 2 esitatud hagist osaline loobumine hagiavalduse

taotluste osa p-des 1.1 – 1.18 osas.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

16. Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 5 otsuse resolutsiooniga

lahendab kohus selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused, samuti

rakendatud hagi tagamise abinõudega seotud küsimused. Seega lahendab kohus esmalt poolte

poolt esitatud ja kohtu poolt seni lahendamata taotlused.

17. Kohtul on lahendamata hageja avaldus osaliselt hagist loobumiseks. TsMS § 428 lg 1 p 3

kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS §

429 lg 1 kohaselt võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni,

esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi

lõpetab asja menetluse. Kohus ei võta TsMS § 429 lg 4 kohaselt hagist loobumist vastu, kui

see on ilmses vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega või kahjustab avalikku

huvi.

18. Käesolevas tsiviilasjas ei kahjusta osaline hagist loobumine avalikku huvi ega ole

vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega. Kohus leiab, et hagist loobumine

tuleb vastu võtta ja lõpetada osaliselt menetlus haginõude osas kohustada kostjat andma

hageja otsesesse valdusesse 1) kaater xxxx, tehasetähisega xxxx; 2) kaatri mootor xxxx, 4T,

XL; 3) kaardiplotteri süütekomplekt; 4) C-kategooria päästevarustus; 5) Päästevestid Hammar

D-rõngaga; 6) CMC65001 mootori lift; 7) kütteseade Wallas 1800; 8) Ankur Osculati koos

ankruotsaga; 9) ANYTEC sõidukate; 10) Anytec otsinguvalgusti Xenon; 11) Anytec logod;

12) Anytec eemaldatav topitule mast; 13) Anytec must peegeldusvastane taust konsoolile; 14)

Anytec seonsori tugijalg; 15) Anytec topsihoidjad; 16) Anytec õngeridva kinnitused; 17)

Anytec rool; 18) sõiduk xxxx, registreerimismärgiga xxxx, tehasetähisega xxxx ning

tsiviilasja menetlus lõpetada nimetatud nõude osas. Eeltoodust tulenevalt jätkub vaidlus

sülearvuti xxxx ja hageja raamatupidamise dokumentide väljaandmise osas ning vastuhagi

osas. Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 432 ei saa hageja, juhul, kui menetlus on

lõpetatud, uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama

hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on

lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse

lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Menetluskulude jaotuse osas seoses

hagist osalise loobumisega peab kohus põhjendatuks lähtuda analoogia korras TsMS § 173 lg-

st 5, võttes menetluskulude jaotuse kohta seisukoha tervikuna, arvestades nii hagejapoolset

hagist loobumist, kui ka hageja poolt esitatud teiste nõuete rahuldamise.

19. Kohus leiab, hinnates kõiki kohtule esitatud tõendeid kogumis, et hagiavaldus on

põhjendatud ja tuleb rahuldada. Vastuhagi ei ole põhjendatud ja rahuldamisele ei kuulu.

20. Kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema

nõuded ja vastuväited (TsMS 230 lg 1). Juhul, kui pooled ei vaidle nõude õigusliku aluse üle

ning sellega nõustub ka kohus, siis ei ole kohtul kohustust selgitada poolele eelmenetluses

tõendamiskoormise jaotust (st TsMS § 230 lg-s 1 nimetatud reeglit) ega seda, kas poole

esitatud tõenditest piisab nõude rahuldamiseks. Seega on hagimenetluses poole kohustus

tagada, et ta esitab piisavad tõendid oma nõude rahuldamiseks (vt Riigikohtu otsus nr 3-2-1-

41-15, p 19). TsMS § 231 lg 2 järgi poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja

tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kuni

vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise

tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.

21. Kohus tuvastab järgmised asja lahendamiseks olulised asjaolud. Pooled ei vaidle järgmiste

asjaolude üle, mis kohus loeb TsMS § 231 lg-te 2 ja 4 ning viidatud dokumentaalsete tõendite

alusel tuvastatuks. Hageja on Silky Ways OÜ raamatupidamise dokumentide ja sülearvuti

xxxx omanik. Nimetatu on tõendatud Musta-Pekka OY arvega (lisa 3). Raamatupidamise

dokumendid koostati hageja igapäevase majandustegevuse käigus. Nimetatu on tõendatud ka

kostja omaksvõtuga 04.06.2018 toimunud kohtuistungil, et raamatupidamisdokumendid on

elektrooniliselt kostja valduses.

22. Hageja nõuab kostjalt Silky Ways OÜ raamatupidamise dokumentide ja sülearvuti xxxx

valduse üleandmist. Selle nõude õiguslik alus on asjaõigusseaduse (AÕS) § 80 lg 1, mille

kohaselt omanikul on nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab. Seega

AÕS § 80 kohaldamiseks peab hageja tõendama, et ta on asja omanik ning et kostja valdab

asja ebaseaduslikult. Eeltoodust nähtuvalt ei ole poolte vaidlust AÕS § 82 lg 1 järgi hageja

tõendamiskoormisesse kuuluvate asjaolude, so hageja omandi üle. AÕS § 82 lg 1 omanik

peab vaidluse korral tõendama, et valdaja valdab temale kuuluvat asja.

23. Pooltel on vaidlus sülearvuti valduse osas. Hageja väitel andis ta nimetatud sülearvuti

kosja valdusesse. Tulenevalt kostja vastuväidetest kontrollib kohus esmalt, kas sülearvuti on

kostja valduses. Kostja ja hageja vahel olid töölepingulised suhted. Kostja töötas hageja

juures raamatupidajana. Seoses tööülesannete täitmisega anti hageja poolt kostjale kasutada

sülearvuti. Kohus leiab, et raamatupidamisdokumentide valdamine on tõendatud kostja

24.02.2015 e-kirjaga hagejale (lisa 13), milles kostja märgib, et niipea, kui hageja on

kirjutanud sõiduki xxxx kostja nimele, saadab kostja raamatupidamisdokumendid postiga

hagejale. Kohus leiab, et hageja seadusliku esindaja vande all antud ütlusega on tõendamist

leidnud, et sülearvuti on kostja valduses. T K andis 04.06.2018 toimunud kohtuistungil ütlusi

selle kohta, et ta andis sülearvuti xxxx kostja valdusesse. Aastat täpselt ei mäleta, aga nad

soetasid need kostjaga ühel ajal ja lasid sinna paigaldada raamatupidamistarkvara, et me ei

peaks istuma kogu aeg serveris. Selle programmi võib paigaldada ükskõik millisesse

arvutisse, aga selleks, et seda aktiveerida, on vaja võtit, mille väljastab InteliSoft. See arvuti

on oluline, kuna selle sees on SilkyWaysi raamatupidamine. Akti arvuti üleandmise kohta ei

koostanud, sest nad olid A Mega sõbrad. Arvutid osteti SilkyWaysi vahenditest. 13.06.2016

hagi vastuses on kostja punktis 2.3. kinnitanud, et hageja raamatupidamise dokumendid on

tema valduses, kuid tal on õiguslik alus nende kinnipidamiseks. Kuna kostja on kinnitanud, et

hageja raamatupidamise dokumendid on tema valduses, siis on tõendatud, et sülearvuti xxxx

on kostja valduses. Nimelt on selles sülearvutis hageja raamatupidamine, mistõttu ei saa olla

sülearvuti ja raamatupidamise dokumendid kahes erinevas kohas.

24. Hageja on menetluses selgitanud lasi MacBook Pro´sse paigaldada Intellisoft OÜ

tarkvara Profit, mille abil koostati arveid ja aruandeid. Profit ise paigaldab kohandatud

tarkvara selle tellinud isiku riistvarasse korral on vajadus võtta ühendust Intellisoft OÜ-ga, et

saada kõik dokumendid ja dokumentide põhjade vormistused üle tõsta – seda tehtud ei ole,

mistõttu on selge, et arvutivahetust ei toimunud. Kohus nõustub kostjaga, et sellest nähtub, et

xxxx peab olema veel kostja käes kuna vastasel juhul ei oleks saanud ta Profit tarkvara abil

koostatud kandeid esitada. Seega on raamatupidamisdokumendid hoiustatud sülearvuti xxxx

sees. Kostja ei ole vaidlustanud asjaolu, et ta tegi nimetatud arvutiga tööd ning järelikult pidi

arvuti olema kostja valduses. Kostja ei ole tõendanud arvuti valduse üleandmist hagejale.

Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et tõendamist on leidnud, et kostja valduses oli hagejale

kuuluv xxxx. Kostja ei ole tõendanud, et tal oli õigus keelduda raamatupidamisdokumentide

ja sülearvuti hagejale üle andmast VÕS § 101 lg 1 p 2 ja § 110 lg 1 mõistes. Eeltoodust

tulenevalt tuleb hagi rahuldada.

25. Järgmisena võtab kohus seisukoha vastuhagi osas. Esmalt analüüsib kohus kostja töötasu

nõuet perioodi 01.08.2014-15.01.2015 osas. Vaidlus puudub selles, et kostja töötas hageja

juures alates 01.06.2011. Hageja ütles kostjaga sõlmitud töölepingu üles 15.01.2015

töölepinguseaduse (TLS) § 88 lg 1 p 3 alusel töökohustuse rikkumise tõttu ja TLS § 88 lg 1 p

3 alusel usalduse kaotamise tõttu. Vaidlus puudub selles, et kostja hageja poolset töölepingu

ülesütlemist ei vaidlustanud. TLS § 35 kohaselt tööandja peab töövõimelisele ja töö

tegemiseks valmis olevale töötajale maksma keskmist töötasu ka juhul, kui töötaja ei tee tööd

seetõttu, et tööandja ei ole andnud tööd, ei ole teinud töö tegemiseks vajalikku toimingut või

on muul viisil töö vastuvõtmisega viivitanud, välja arvatud juhul, kui töö andmata jätmise on

põhjustanud töötaja süü. Kohus leiab, et hageja töötasu nõue on põhjendamatu ja

rahuldamisele ei kuulu. Kohus leiab, et tulenevalt asjaolust, et kostja ei vaidlustanud

töölepingu ülesütlemist, siis saab asuda seisukohale, et kostja nõustus töölepingu lõpetamise

alusega ning sellega, et kostja ei ilmunud tööle ega täitnud tööülesandeid alates augustist 2014

ning rikkus seetõttu töötaja kohustusi. Nimetatud asjaolud on tõendatud ka hageja poolt

kohtule esitatud tõenditega selle kohta, et kostja ei ole alates augustist 2014 hageja kasuks

tööd teinud omaalgatuslikult ja enda huvidest lähtudes, mitte hageja poolt tingituna. Kohtule

esitatud Facebooki lehega on tõendatud, et kostja oli hiljemalt 26.07.2014 kuni vähemalt

01.08.2014 puhkusel, purjetades Euroopas ringi. Põhihuviks, nagu nähtub kostja Facebookist

ning evelyn.ee kodulehelt, oli kostjal purjetamine – sh peeti purjemeeskonnaga maha

kolmapäevakuid, kostja oli vähemalt korra võistlusametnik ning 2014. aasta lõpus registreeris

kostja ka firma Evelyn Yachting OÜ mille kõrvalt haldas veel kipper .ee portaali ja tegutses

Kalevi Jahtklubis. Seda, et pärast augustit 2014 ei olnud poolte vahel töösuhet kinnitab ka

kostja 19.03.2015 kiri pealkirjaga „Seisukohad“, milles kostja märkis, et „Tööleping kestis

alates 01.07.2011 kuni 26.08.2014“. Samuti tõendab kostja poolt alates augustist

tööülesannete täitmata jätmist asjaolu, et käibedeklaratsioon ja TSD 2014. aasta augustikuu

eest jäid Maksu- ja Tolliametile tähtajaks esitamata kuna raamatupidamise dokumendid olid

kostja valduses ning hagejal ei olnud mille baasil dokumentatsioon esitada. Nimetatu on

tõendatud 24.02.2015 kostja kirjaga, kus märgib, et raamatupidamise dokumendid saadab

kostja hagejale kui saab oma tahtmise, st kui hageja müüb 1 euroga auto reg.numbriga xxxx

kostjale. Ka järgnevate kuude eest ei esitanud kostja käibedeklaratsioone ega TSD-sid ning

alates 2014.aasta augustikuust on käibedeklaratsioonid ja TSD-d esitanud hageja juhatuse

liige T K. Maksu- ja Tolliameti töötamise registrist nähtuvalt töötas A M töötas Silky Ways

01.07.2014 kuni 26.08.2014. Eeltoodust tulenevalt kostja töötasu nõue rahuldamisele ei

kuulu.

26. Kostja nõuab hagejalt puhkusetasu nõuet perioodi 01.01.2014 kuni 31.12.2014 eest

summas 600 eurot. TLS § 71 kohaselt töölepingu lõppemisel on tööandja kohustatud

hüvitama töötajale kasutamata jäänud aegumata põhipuhkuse rahas. Hageja on tõendanud, et

kostja puhkas 2014.aastal nii Kreekas kui Euroopas ringi purjetades. Samuti tuvastas kohus

eelnevalt, et kostja ei töötanud hageja juures perioodil 01.08.2014 kuni 15.01.2015 ning

seetõttu on puhkusetasu nõue alusetu.

27. Kostja on esitanud hageja vastu ka lähetustasu nõude perioodi eest 27.09.2011 –

02.09.2013. TLS § 40 lg 2 kohaselt töötajal on õigus nõuda töölähetusega kaasnevate kulude

hüvitamist. Välislähetuse korral on töötajal õigus nõuda lisaks välislähetuse päevaraha

käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel kehtestatud tingimustel ja alammääras, kui pooled ei ole

kokku leppinud hüvitamist suuremas määras. Kohus nõustub hageja seisukohaga, et

lähetustasude puhul kuulub kohaldamisele TsÜS § 146 lg 1, mis sätestab, et tehingust

tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat. TsÜS § 147 lg 1 sätestab, et aegumistähtaeg

algab nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kui õigustatud

isik võib nõuda teiselt isikult teatud teost hoidumist, algab teost hoidumise nõude

aegumistähtaeg kohustuse rikkumisest. Sama paragrahvi lg 3 sätestab, et kokkulepitud tasu

maksmise nõude aegumistähtaeg algab selle aasta lõppemisest, mil nõue muutub

sissenõutavaks. Hageja lähetustasu nõue on aegumata osas osaliselt tõendamata ja tõendatud

osas täidetud. Kostja ei ole esitanud lähetuskorraldust ega lähetusaruandeid. Kohtule esitatud

fotod ei tõenda välislähetuses viibimist. 25.05.2017 vastuses märkis hageja, et on maksnud

160 eurot lähetustasu Hollandi lähetuse eest. Kostja ei ole nimetatule vastuväiteid esitanud.

Kostja esitatud pangakonto väljavõttega on tõendatud, et päevarahade eest on hageja

maksnud.

28. Järgmisena analüüsib kohus alusetu rikastumise nõuet. Hageja on esitanud nõudele

aegumise vastuväite. Sellest tulenevalt analüüsib kohus esmalt nõude aegumist. Pooled ei

vaidle selle üle, et poolte vahel ei ole sõlmitud laenulepingut. Seega võib pooltevaheline

õigussuhe tuleneda alusetust rikastumisest. Kostja esitatud nõue võiks kuuluda rahuldamisele

VÕS § 1028 lg 1 alusel kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva

või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei

ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära.

29. Kohtule esitatud tõenditega on tõendamist leidnud, et kostja on T K pangakontole

kandnud 04.05.2012 9500 eurot ja 10.08.2012 1800 eurot. Kokku 11 300 eurot. Kostja on

seisukohal, et hageja nõue ei ole põhjendatud. Hageja on alusetu rikastumise kohta esitanud

maksekorraldused T K kontole ja kostja lepingulise esindaja 05.10.2015 e-kirja. Hageja

esindaja oma 28.09.2015 kirjas teatas hageja nägemuse võimalikust kompromissist.

Nimetatud kirjas on hageja käsitlenud tema kontolt T K kontole 04.05.2012 kantud summat 9

500 eurot tähtajatu laenuna T Kle ja hageja esindaja on näinud ette nimetatud summa

tagastamise T K poolt ühe oma kompromissettepaneku tingimusena. Kohus nõustub hageja

seisukohaga, et hageja esindaja on ekslikult käsitlenud T Kle tehtud ülekannet kostja

kohustusena. Kohus leiab, et kostja esindaja 05.10.2015 e-kirja ei saa käsitleda kostja

omaksvõtuna 9 500 euro kostjale tagastamise suhtes. Kohus on seisukohal, et kostjal ei saa

olla alusetu rikastumise nõuet kostja vastu, kuna kostja tasus eelpool nimetatud summad T K

pangakontole, mitte hageja pangakontole. T K vande all antud ütlustega on tõendamist

leidnud, et A M ei kandnud 11 300 eurot T K kontole mingi kokkuleppe alusel. Seega

vastuhagis hageja ei ole tõendanud, et tal on alusetu rikastumise nõue vastuhagis kostja vastu.

Hageja on oma 28.09.2015 kirjas käsitlenud 04.05.2012 ülekannet T Kle kui tähtajatut laenu

T Kle. Seega oli lepingu pool T K.

30. Seega hageja ei ole tõendanud, et hageja oleks kostjalt saanud midagi saanud olemasoleva

või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei

ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. Sellest tulenevalt ei saa

kostjal olla alusetu rikastumise nõuet hageja suhtes. Seega ei tule kohtul analüüsida, kas

nimetatud nõue on aegunud.

MENETLUSKULUD

31. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus

rahuldas hagi ja jättis vastuhagi rahuldamata. Eeltoodust tulenevalt tuleb menetluskulud jätta

kostja kanda. TsMS § 168 lg 4 kohaselt kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi,

kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi

seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Kohus leiab, et osalise hagist

loobumise osas tuleb samuti menetluskulud jätta kostja kanda, kuna et kostja on pärast hagi

esitamist hageja nõude loobutud ulatuses rahuldanud

32. Kooskõlas TsMS § 174 lõikega 4 määrab tsiviilasja lahendanud maakohus

menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast käesoleva kohtuotsuse jõustumist TsMS §

177 lõikes 2 sätestatud korras. TsMS 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab

vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus

kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi

peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kaie Almere

kohtunik