3-18-711/11 · Tallinna Halduskohus Pärnu kohtumaja

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kristjan Siigur

Otsuse teatavakstegemine

20. juuli 2018, Tallinn

Haldusasja number

3-18-711

Haldusasi

A.S. kaebus Maksu- ja Tolliameti 9. aprilli 2018. aasta

otsuse nr 8-3.1/8463 tühistamise ning 158,04 euro

ulatuses 2017. aasta tuludeklaratsiooni alusel tekkinud

tagastusnõude täitmiseks kohustamise nõuetes.

Menetlusosalised

Kaebaja: A.S.

Vastustaja: Maksu- ja Tolliamet

Esindaja: Margo Karu

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada A.S. kaebus osaliselt. Tühistada Maksu- ja Tolliameti 9. aprilli 2018 otsus

nr 8-3.1/8463 osas, milles kaebaja taotles tagastusnõude täitmist 140 euro ulatuses

ning kohustada Maksu- ja Tolliametit selles osas tagastusnõude täitmise taotluse

uueks läbivaatamiseks. Muus osas jätta kaebus rahuldamata.

2. Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord: Menetlusosalistel on õigus kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebus

Tallinna Ringkonnakohtule hiljemalt 21. augustil 2018 (HkMS § 180, § 181 lg 1). Vastuseks teise

menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva

jooksul

apellatsioonkaebuse

menetlusosalisele

kättetoimetamisest

arvates

või

ülejäänud

apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Kui apellant soovib asja

arutamist kohtuistungil, tuleb seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on

nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib

apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Tallinna Ringkonnakohtule esitada

vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS §

116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse

(HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD

1. A.S. esitas 2017. aasta füüsilise isiku tuludeklaratsiooni, kus kajastus 180,02 euro suurune

enammakstud tulumaksusumma tagastusnõue. A.S. taotles tagastusnõude täitmist. Maksu- ja

Tolliamet tegi 9. aprillil 2018 otsuse nr 8-3.1/8463, millega jättis eelnimetatud tagastusnõude

täitmise taotluse rahuldamata ning tasaarvestas selle tagastusnõude 6. aprilli 2018 seisuga

21,98 euro ulatuses kohtutäitur Mati Kadaku menetluses oleva täiteasja nr 008/2007/6197

esemeks oleva nõudega ning 158,04 euro ulatuses sama kohtutäituri menetluses oleva

täiteasja nr 008/2008/11509 esemeks oleva nõudega.

KAEBAJA NÕUDED JA PÕHJENDUSED

2. A.S. esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, mida täpsustas 16. mail 2018 esitatud

menetlusdokumendis ning milles kaebaja taotleb kokkuvõttes Maksu- ja Tolliameti 9. aprilli

2018 otsuse nr 8-3.1/8463 otsuse tühistamist, Maksu- ja Tolliameti kohustamist (juhul kui

kohtutäitur tagastab 2017. aasta tuludeklaratsioonis kajastuvale tagastusnõudele vastava

summa kaebaja ettemaksukontole) 158,04 euro ulatuses selle summa üle kandmiseks kaebaja

arvelduskontole ning Maksu- ja Tolliameti keelamist teiste kohtutäiturite menetluses olevate

nõuetega.

3. Kaebaja on seisukohal, et Maksu- ja Tolliameti poolt tagastusnõude tasaarvestamine 158,04

euro ulatuses täitemenetluse nr 008/2008/11509 esemeks oleva nõudega on põhjendamatu.

Koos käesolevas asjas menetlusabi küsimuses esitatud määruskaebusega esitas kaebaja

kohtule kohtutäitur Mati Kadaku büroost 7. veebruaril 2018 saadetud e-kirja, mille kohaselt

saadeti kohtutäituri büroost Maksu- ja Tolliametile teade enammakstud tulumaksu

vabastamiseks aresti alt 140 euro ulatuses ehk elatusmiinimumi piires. Kaebaja on seisukohal,

et kuivõrd enammakstud tulumaksu tagastusnõude näol on tegemist sissetulekuga

täitemenetluse seadustiku tähenduses, ei kuulu see arestimisele. Kaebaja hinnangul on

maksuhaldur rikkunud kaebajale põhiseaduse §-st 32 tulenevat õigust oma vara vabalt

kasutada ning pole 9. aprilli 2018 otsuse tegemisel kaalutlusõigust nõuetekohaselt teostanud.

Kaebaja heidab Maksu- ja Tolliametile ette ka seda, et viimane jättis läbi vaatamata kaebaja

taotluse tasaarvestada 2017. aasta tuludeklaratsiooni alusel tekkinud tagastusnõudega 2018.

aasta maamaksu tasumise nõue ning et viimane tasaarvestas selle hoopis 2016. aasta

tuludeklaratsioonist tekkinud tagastusnõudega, mille täitmise osas on kaebaja ja

maksuhalduri vahel pooleli vaidlus haldusasjas nr 3-17-1170. Kaebaja leiab samuti, et

käesoleva asja lahendamisel tuleb põhiseadusvastasuse tõttu kohaldamata jätta TMS § 111.

VASTUSTAJA SEISUKOHT

4. Maksu- ja Tolliamet taotleb A.S. kaebuse rahuldamata jätmist. Vastustaja selgitab, et

kohtutäituri poolt 140 euro ulatuses nõude aresti alt vabastamine ei olnud maksuhaldurile

teada ning seetõttu oli kaebaja tagastusnõude tasaarvestamine kohtutäituri menetluses oleva

nõudega õiguspärane. Vastustaja selgitab, et maksuhalduril ei ole juurdepääsu infosüsteemile

„TÄITIS“ ning kohtutäituri sõnumi kõnealuse aresti muutmise kohta sai maksuhaldur Registrite

ja Infosüsteemide Keskuselt järgmisel kujul: „07.02.2018 13:05:06 ArestiMuutmine

Muutmineõnnestus:summa=146437,34,saldo=146437,34,

delta=0,tasutud_kpv=“, millest ei nähtunud kuidagi, et mingisuguses osas oleks nõue arestist

vabastatud. Vastustaja selgitab täiendavalt, et isegi kui maksuhalduril oleks olnud teave täituri

poolt aresti muutmise kohta, ei olnuks võimalik kaebaja tagastusnõude täitmiseks

enammakstud tulumaksu summa kandmine kaebaja arvelduskontole, kuna kaebaja suhtes on

erinevad nõuded täitmisel ka teiste kohtutäiturite juures, kes ei ole teinud sarnast otsust

enammakstud tulumaksu tagastusnõude aresti alt osaliseks vabastamiseks.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

5. Vaadanud läbi poolte seisukohad ning nende kinnituseks esitatud tõendid ning

kohtumenetluse käigus kohtutäituri büroost saadud dokumendid, leian, et A.S. kaebus on

põhjendatud osaliselt. Kuivõrd kohtutäitur oli täitemenetluse nr 008/2007/11509 raames

vabastanud kaebaja ettemaksukonto aresti alt 140 euro ulatuses, ei olnud maksuhalduri 9.

aprilli 2018 otsusega kõnealuses osas kaebaja tagastusnõude tasaarvestamine kohtutäituri

menetluses oleva nõudega põhjendatud. Maksuhalduril tuleb tagastusnõude täitmise taotlus

selles osas uuesti läbi vaadata. Maksuhaldurile pole siiski võimalik panna kohustust

tagastusnõue täita ja vastav summa kaebaja arveldusarvele kanda, kuna ei saa välistada, et

kõnealune summa on kehtivalt arestitud teiste kohtutäiturite poolt nende menetluses olevate

nõuete täitmise eesmärgil. Maksuhaldur peab seda tagastusnõude täitmise taotluse uuel

läbivaatamisel kontrollima.

6. Põhjendamatu on kaebaja etteheide selle kohta, et maksuhaldur ei ole kaebaja 2018. aasta

maamaksukohustust tasaarvestanud 2017. aasta tuludeklaratsiooni alusel tekkinud

tagastusnõudega. Rahandusministri 19. detsembri 2008 määruse nr 51 „Riiklike maksude

maksuhalduri poolt hallatavate nõuete ja kohustuste arvestusse kandmise, tasumise ja

tagastamise kord“ § 6 lg 1 kohaselt hallatakse isiku kõiki maksukorralduse seaduse (MKS) §

105 lõikes 6 nimetatud kohustustega seotud rahalisi toiminguid ühel unikaalse viitenumbriga

ettemaksukontol. See tähendab seda, et kaebaja kohustused maksuhalduri ees kaetakse

ettemaksukontol olevate vahendite arvelt seaduses ettenähtud järjekorras. MKS-ist ei tulene,

et maksukohustuslane saaks määrata, et konkreetne maksukohustus tuleb tasaarvestada

konkreetse tagastusnõudega. See, et 2018. aasta maamaksu tasumise tähtpäeval oli kaebaja

ja maksuhalduri vahel pooleli vaidlus haldusasjas 3-17-1170, mis puudutas 2016. aasta

tuludeklaratsioonis kajastatud tagastusnõude täitmist, ei saanud kuidagi mõjutada selle

maamaksukohustuse täitmist või mittetäitmist ettemaksukontol olevate vahendite arvel.

7. Peamine vaidlus taandub käesolevas asjas küsimusele, kas maksuhalduril oli 9. aprilli 2018

otsuse tegemisel alust keelduda tagastusnõude täitmisest ja see tasaarvestada kohtutäituri

Mati Kadaku menetluses oleva nõudega 158,04 euro ulatuses. Rõhutan, et siinkohal ei ole

oluline küsimus sellest, kas kohtutäitur oli kaebaja tagastusnõude arestinud õiguspäraselt.

Tagastusnõude täitmise üle otsustamisel või ettemaksukontolt summade kohtutäituri

ametialasele arvele kandmisel ei olnud maksuhalduril mistahes õigust hinnata kohtutäituri

tegevuse õiguspärasust ega mingisugust kaalutlusõigust. Kohtutäituri toiminguid, kui need

kaebaja õigusi rikuvad, on kaebajal võimlik vaidlustada selleks täitemenetluse seadustikus

(TMS) sätestatud korras, esitades kaebuse esmalt kohtutäiturile ning kohtutäituri poolse

lahendusega mittenõustumisel kaevata otsuse peale maakohtule. Ühelgi juhul ei saa

täitemenetluses võlgnik (antud juhul kaebaja) nõuda, et TMS §-s 111 nimetatud võlgniku

suhtes kohustatud isik (antud juhul maksuhaldur) keelduks kohtutäiturile kohustuse

täitmisest põhjusel, et kohtutäituri tegevus nõude arestimisel oli õigusvastane. Kaebuses on

kaebaja leidnud, et TMS § 111 tuleks vastuolu tõttu põhiseadusega kohaldamata jätta.

Kaebaja põhjendustest võib aimata, et tema hinnangul on see säte vastuolus põhiseaduse §-s

32 tagatud omandõigusega. Kaebaja see argument on ilmselgelt põhjendamatu ega vaja

põhjalikumat analüüsi. Põhiseaduse §-s 32 sätestatud omandiõigus ei ole piiramatu ning TMS

§ 111, nagu kõik täitemenetluse raames võlgniku omandiõiguse piiramisele suunatud

meetmed, on kantud eesmärgist tagada teiste isikute (st. võlausaldajate-sissenõudjate)

omandiõiguse kaitse. Tegemist on ilmselgelt eesmärgipärase, vajaliku ja mõõduka meetmega.

8. Enammakstud tulumaksu tagastusnõude näol on tegemist isiku rahalise nõudega

maksuhalduri vastu. Riigikohtu tsiviilkolleegium on kohtuasjas nr 3-2-1-124-16 tehtud

kohtumääruses leidnud, et enammakstud tulumaksu tagastusnõuet tuleb käsitada

sissetulekuna, millele sissenõude pööramise erisätted sisalduvad TMS §-des 130 jj. Sissetuleku

arestimine tähendab seda, et võlgniku suhtes kohustatud isik (antud juhul MTA) ei või

kohtutäituri poolt arestitud ulatuses oma kohustust täita võlgnikule ehk talle summat välja

maksta, vaid peab selle kandma üle kohtutäiturile. Kordan, et kohustatud isikul, isegi kui

tegemist on maksuhalduriga, ei ole mistahes õigust hinnata, kas kohtutäituri on sissetuleku

arestinud õiguspäraselt või keelduda kohustuse kohtutäiturile täitmisest argumendiga, et

kohtutäitur on arestinud sissetuleku osa, mis seaduse kohaselt arestimisele ei kuulu.

Kohustatud isik peab juhinduma kohtutäituri arestimisaktist ja kohtutäituri poolt selles tehtud

muudatustest.

9. Käesoleval juhul nähtub kohtutäitur Mati Kadaku büroost kohtule 17. mail 2018 saadud

andmetest, et 7. veebruaril 2018 on kohtutäitur täiteasjas nr 008/2008/11509 teinud

elektroonilisse arestimissüsteemi kande, millega on kaebaja nõude Maksu- ja Tolliameti vastu

(rida, mille tulbas „Pank“ on märgitud „MTA“ ning tulbas „Tüüp“ kanne „Aresti muutmine“)

vabastanud arestist 140 euro ulatuses (kanne tulbas „Täiend. mitte-arest. (EUR)“).

Kohtutäituri otsus vastav summa arestist vabastada tähendab, et selle summa osas ei pea

võlgniku suhtes kohustatud isik TMS § 111 alusel olla kohustust täitma kohtutäiturile.

Lähtudes analoogiast TMS § 144 lõikega 4, mille kohaselt on nõue arestitud, kui arestimisakt

on võlgniku suhtes kohustatud kolmandale isikule kätte toimetatud, tuleb asuda seisukohale,

et ka arestimise osas tehtud muudatused, sealhulgas arestimisaktis näidatud summa osaline

arestist vabastamine, on kehtivad ajast, mil kohtutäitur on vastava otsuse kohustatud isikule

teatavaks teinud. Käesoleval juhul on kohtutäitur teinud otsuse 140 euro osas kaebaja

tagastusnõue arestist vabastada, edastanud Maksu- ja Tolliametile elektroonilist

arestimissüsteemi kaudu. Vastustaja ei selgita üheselt, kas Maksu- ja Tolliamet, olles võlgniku

suhtes kohustatud kolmanda isiku rollis TMS § 111 tähenduses (ehk võlgniku suhtes

analoogses situatsioonis nagu tööandja töötasunõude puhul) kasutab TMS §-s 631 sätestatud

elektroonilist arestimissüsteemi või mitte. On usutav, et vastustaja ei näe täitemenetluse

infosüsteemi (TÄITIS) andmeid nii nagu kohtutäitur, samas nähtub vastustaja poolt esitatud

seletusest, et mingisugusel kujul Maksu- ja Tolliamet siiski elektroonilise arestimissüsteemi

kaudu kohtutäiturite poolt saadetud teateid ja kandeid näeb. Nõustun, et vastustaja

seletusele lisatud kannetest nähtub, et kõnealuses täiteasjas on 7. veebruaril 2018 aresti

muudetud, ent sellest kandest ei nähtu üheselt, milles see muutmine on seisnenud. Samas

väidab kohtutäituri büroo töötaja, et 8. veebruaril 2018 on Maksu- ja Tolliamet kohtutäituri

kõnealusele teatele vastanud. Kohtutäituri büroost esitatud infosüsteemi ekraanitõmmiselt

nähtub tõepoolest, et tulbas „Vastuse tekst“ on märge „Arest muudetud“ ning vastuse

kuupäeva tulbas märge „08.02.2019“. Ülaltoodud asjaolude pinnalt saab järeldada, et

kohtutäitur edastab Maksu- ja Tolliametile arestimisi puudutavaid andmeid kõnealuse

elektroonilise arestimissüsteemi kaudu. Vastustaja väidab ka ise, et „saab elektroonilises

arestimise süsteemis TÄITIS sõnumeid kujul mida edastab maksuhaldurile Registrite ja

Infosüsteemide Keskus (RIK)“. Jääb selgusetuks, kuidas on võimalik, et Maksuhaldur

(tegutsedes TMS § 111 tähenduses kohustatud kolmanda isiku rollis) saab elektroonilise

arestimissüsteemi kaudu mistahes arestimist puudutavaid sõnumeid, kui ta ei ole TMS §-s 631

sätestatud elektroonilist arestimissüsteemi kasutav isik. Seega saab vastustaja seletusest siiski

järeldada, et Maksu- ja Tolliameti on elektroonilise arestimissüsteemi kasutaja ning selle

süsteemi kaudu saab kohtutäitur edastada arestimisakte ja arestide muudatusi puudutavat

teavet. Võimalik, et kõnealuse infosüsteemi kaudu kohtutäituri ning Maksu- ja Tolliameti vahel

sarnaseid ettemaksukontole laekuvate tagastusnõuete arestimisi käsitlevate andmete

edastamine toimub puudulikult ning Maksu- ja Tolliamet ei saa reaalselt teavet selle kohta,

milliseid muudatusi kohtutäitur arestimise osas teinud on, ent käesolevas olukorras ei või

seetõttu kaitsetusse positsiooni jääda võlgnik. Seetõttu, isegi kui on tõsi, et Maksu- ja

Tolliamet sai kohtutäituri poolt elektroonilises arestimissüsteemis tehtud kande 140 euro osas

nõude arestist vabastamise kohta sellisel kujul, nagu vastustaja seletuse märgitud, saab

lugeda, et kohtutäitur teatas arestimise muutmisest Maksu- ja Tolliametit. Neil asjaoludel ei

olnud maksuhalduril 9. aprilli 2018 otsuse tegemise ajal alust tasaarvestada kaebaja

tagastusnõuet 140 euro ulatuses kohtutäituri menetluses oleva nõudega. Ülejäänud osas oli

kohtutäitur tagastusnõue arestinud ja maksuhalduril oli igal juhul kohustus täita selles osas

tagastusnõue kohtutäiturile ja mitte kaebajale.

9. Maksuhalduril tuleb kaebaja tagastusnõude täitmise taotluse osas teha uus otsus. Võimlaik,

ka kõnealuse 140 euro suuruse summa kandmiseks kaebaja arveldusarvele esineb

mingisugune muu õiguslik alus. 9. aprilli 2018 otsuse tühistamise tingib aga see, et vastavas

osas ei saa see kuuluda tasaarvestamisele täiteasja nr 008/2008/11509 esemeks oleva

nõudega. Juhul kui maksuhaldur on eelnimetatud täiteasja raames kandnud kohtutäiturile üle

ka summa, mis oli arestist vabastatud, see tähendab täitnud kaebaja enammakstud tulumaksu

tagastusnõude kohtutäiturile ilma, et kaebaja ettemaksukontole oleks jäänud 140 eurot, tuleb

kohtutäituril tõenäoliselt otsustada selle summa tagastamine kaebaja ettemaksukontole, sest

sisuliselt on tegemist olukorraga, kus võlgniku suhtes kohustatud isik on kohtutäiturile täitnud

nõude suuremas ulatuses, kui see arestitud oli. Arusaadavalt on kaebaja ja kohtutäituri vahel

hetkel Tallinna Ringkonnakohtu menetluses olevas tsiviilasjas nr 2-18-7152 vaidlus selle üle,

kas kohtutäitur saab, olukorras, kus täitemenetlus on peatatud, summa tagastada. Selle

tsiviilasja lõpptulemus ei oma aga olulist tähtsust käesoleva vaidluse lahendamise seisukohast.

Maksuhaldur saab tagastusnõude täitmisest keelduda juhul, kui selleks on selge õiguslik alus.

Õigusliku aluse puudumisel ei saa tagastusnõude täitmisest keeldumise põhjuseks olla

muuhulgas see, et kõnealust summat maksuhalduri õigusvastase tegevuse tulemusena

ettemaksukontol enam ei ole (nt. et see on üle kantud kohtutäiturile). Leian, et sellises

olukorras ei pea kaebaja (võlgnik ) hakkama nõudma vaidlusalust summat kohtutäiturilt, vaid

saab maksuhaldurilt nõuda tagastusnõude täitmist ning maksuhaldur saab täitmisest

keelduda, kui selleks on õiguslik alus.

10. Käesoleva vaidluse seisukohast on asjakohatud kaebaja argumendid, mis puudutavad

seda, kui suure osa tagastusnõudest kohtutäitur üldse arestida oleks võinud. Kaebuses

käsitletud TMS § 132 reguleerib kohtutäituri tegevust sissetuleku arestimisel, mitte aga

arestimisakti saanud kohustatud kolmanda isiku tegevust arestimisaktiga kohtutäituri poolt

pandud kohustuse täitmist. Nagu eelnevalt märkisin, tuleb kohustatud kolmandal isikul

võlgniku vastu olev kohustus kohtutäiturile täita sõltumata sellest, kas kohtutäituri on

võlgniku vastava nõude arestinud õiguspäraselt või mitte. Juhul kui kaebaja leiab, et

tagastusnõude arestimise tulemusel on arestitud ka arestimisele mittekuuluv sissetulek, on

tal võimalik esitada kohtutäiturile avaldus arestimise tühistamiseks ulatuses, mis tagab

võlgnikule arestimisele mittekuuluva sissetuleku ning selle rahuldamata jätmisel vaidlustada

kohtutäituri tegevus TMS-s sätestatud korras.

11. HkMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebuse

rahuldamisega on otsus tehtud vastustaja kahjuks. Kuivõrd kaebaja ei ole esitanud tõendeid

kantud menetluskulude kohta, jäävad poolte kulud nende endi kanda.

/allkirjastatud digitaalallkirjaga/

Kristjan Siigur

kohtunik