2-18-6750/7 · Tartu Maakohus Valga kohtumaja
Legislator summary
AI generatedKinnitada 9. juulil 2018 kohtule esitatud saneerimiskava aktsiaselts „Ritsu“ Võlausaldajate nõuded ja nende struktuur saneerimiskava kinnitamise järgselt:
Legislator headnote
AI generated2-18-6750/7 · Tartu Maakohus Valga kohtumaja: Kinnitada 9. juulil 2018 kohtule esitatud saneerimiskava aktsiaselts „Ritsu“ Võlausaldajate nõuded ja nende struktuur saneerimiskava kinnitamise järgselt:
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
Tsiviilasi nr 2-18-6750
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
kohtunik Hiie Lindmets
Otsuse avalikult teatavaks-
tegemise aeg ja koht
20. juuli 2018, Tartu kohtumaja
Tsiviilasja number
2-18-6750
Tsiviilasi
aktsiaselts „Ritsu“ saneerimismenetlus
Menetlustoiming
saneerimiskava kinnitamine
Menetlusosalised ja nende
esindajad
avaldaja/ettevõtja aktsiaselts „Ritsu“ (rk 10051352; asukoht Linna,
Linna küla, Tõrva vald, 68619 Valgamaa; e-post ritsu@ritsu.ee),
juhatuse liikmed Ants Randmaa ja Andrus Randmaa, e-post
ants.randmaa@ritsu.ee
saneerimisnõustaja
vandeadvokaat
Margo
Lemetti
(Advokaadibüroo Derling; Kaluri 2, 51013 Tartu; tel 502 2651; e-
post margo.lemetti@derling.ee);
saneerimisnõustaja Andres Juhkam (Oasis Capital OÜ; A. Haava tn
26-8,
50409
Tartu;
tel
5752;
e-post
andres.juhkam@oasiscapital.ee);
87 võlausaldajat vastavalt määruse lisa 1 nimekirjale
Kohtuistungi toimumise aeg
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1. Kinnitada 9. juulil 2018 kohtule esitatud saneerimiskava aktsiaselts „Ritsu“
saneerimismenetluses.
2. Võlausaldajate nõuded ja nende struktuur saneerimiskava kinnitamise järgselt:
Nõudeid ei rühmitata.
Nõude tasumisel on maksepuhkus perioodil 10. mai 2018 - 30. aprill 2019. Maksepuhkuse perioodil
makstakse nõudelt intressi iga kuu 30.ndal kuupäeval. Intressimäär on fikseeritud intressimäära
alusel 4,0% aastas. Nõude täitmine toimub kuu 30.ndal kuupäeval makstavate kuumaksetega.
Esimene kuumakse tasutakse 30. mail 2019 ja viimane kuumakse 30. aprill 2024. Kokku teostatakse
60 järjestikust (ehk 5 aasta jooksul) võrdse suurusega kuumakset. Nõude tegelikult jäägilt tasutakse
intressi fikseeritud intressimäära alusel 4,0% aastas. Intress sisaldub kuumakses.
2(11)
Võlausaldaja
Põhinõue
Kõrval
nõue
(viivise
d)
Põhi-
nõude
vähen
damin
e
Kõrvaln
õude
vähenda
mine
Nõue peale
nõuete
ümberkuju
nda
mist
Intres
simää
r
aastas
Kuumakset
e arv.
Esimene
kuumakse
kõigil
30.05.2019
Kuumaks
e
peale
maksepu
hkust
Intress
ühes
kuus
makse-
puhkuse
ajal
Intress
maksepu
hkuse
ajal
kokku
Tagasima
ksete
summa
SEB Pank
arvelduslaen
699,65
0,00
0,00%
50%
134 699,65
4,00%
kuumakset
2480,70
449,00
5088,65
930,60
SEB Pank
käibekapitalilaen
30 000,00
0,00
0,00%
50%
30 000,00
4,00%
kuumakset
552,50
100,00
1133,33
34 283,07
SEB Pank
krediitkaart
3446,72
0,00
0,00%
50%
3446,72
4,00%
kuumakset
63,48
11,49
130,21
3938,81
RAIT AS
63 803,28
0,00
0,00%
50%
63 803,28
4,00%
kuumakset
1175,03
212,68
2410,35
72 912,42
PELLOPUU OY
77 562,90
0,00
0,00%
50%
77 562,90
4,00%
kuumakset
1428,44
258,54
2930,15
88 636,49
LASITA AKEN AS
37 672,37
0,00
0,00%
50%
37 672,37
4,00%
kuumakset
693,79
125,57
1423,18
43 050,82
Maksu-ja Tolliamet
69 625,13
3038,77
0,00%
50%
71 144,52
4,00%
kuumakset
1310,23
237,15
2687,68
81 301,75
Armin Puit
18 626,00
0,00
0,00%
50%
18 626,00
4,00%
kuumakset
343,03
62,09
703,65
21 285,22
Mechelin Eesti OÜ
11 135,74
0,00
0,00%
50%
11 135,74
4,00%
kuumakset
205,08
37,12
420,68
12 725,58
KERO TRADING
OÜ
8 100,54
0,00
0,00%
50%
8100,54
4,00%
kuumakset
149,18
27,00
306,02
9257,05
ARU GRUPP AS
11 485,96
0,00
0,00%
50%
11 485,96
4,00%
kuumakset
211,53
38,29
433,91
13 125,80
Packdale Logistics
31 349,23
0,00
0,00%
50%
31 349,23
4,00%
kuumakset
577,34
104,50
1184,30
35 824,93
Virumaa
Metsatööstus AS
14 961,08
0,00
0,00%
50%
14 961,08
4,00%
kuumakset
275,53
49,87
565,20
17 097,06
Heelix Grupp AS
7723,86
0,00
0,00%
50%
7723,86
4,00%
kuumakset
142,25
25,75
291,79
8826,59
Puumerkki AS
8942,49
0,00
0,00%
50%
8942,49
4,00%
kuumakset
164,69
29,81
337,83
10 219,20
Jamil Henri Alaoui
Mrani
000,00
484,38
0,00%
50%
130 242,19
4,00%
kuumakset
2398,61
434,14
4920,26
836,75
Reinu Saluoks
40 000,00
0,00
0,00%
50%
40 000,00
4,00%
kuumakset
736,66
133,33
1511,11
45 710,76
Art Media Agency
OÜ
888,00
0,00
0,00%
50%
888,00
4,00%
kuumakset
16,35
2,96
33,55
1014,78
AD Projekt OÜ
6326,40
0,00
0,00%
50%
6326,40
4,00%
kuumakset
116,51
21,09
239,00
7229,61
AITA AS
3440,26
0,00
0,00%
50%
3440,26
4,00%
kuumakset
63,36
11,47
129,97
3931,42
Amv Grupp OÜ
3000,00
0,00
0,00%
50%
3000,00
4,00%
kuumakset
55,25
10,00
113,33
3428,31
ARCO
TRANSPORT AS
600,00
0,00
0,00%
50%
600,00
4,00%
kuumakset
11,05
2,00
22,67
685,66
B4B OÜ
9947,38
0,00
0,00%
50%
9947,38
4,00%
kuumakset
183,20
33,16
375,79
11 367,56
BDP Eesti OÜ
160,56
0,00
0,00%
50%
160,56
4,00%
kuumakset
2,96
0,54
6,07
183,48
Bendres Baltic Nord
OÜ
911,66
0,00
0,00%
50%
911,66
4,00%
kuumakset
16,79
3,04
34,44
1041,82
Bregvald OÜ
1990,90
0,00
0,00%
50%
1990,90
4,00%
kuumakset
36,67
6,64
75,21
2275,14
Combiwood OÜ
6804,00
0,00
0,00%
50%
6804,00
4,00%
kuumakset
125,31
22,68
257,04
7775,40
Cortex Eesti AS
129,60
0,00
0,00%
50%
129,60
4,00%
kuumakset
2,39
0,43
4,90
148,10
DIARA INFRA OÜ
652,01
0,00
0,00%
50%
652,01
4,00%
kuumakset
12,01
2,17
24,63
745,10
DSV Transport AS
403,20
0,00
0,00%
50%
403,20
4,00%
kuumakset
7,43
1,34
15,23
460,76
Dunlop Hilfex OY
Eesti Filiaal
144,70
0,00
0,00%
50%
144,70
4,00%
kuumakset
2,66
0,48
5,47
165,36
E&A TRANSPORT
OÜ
5661,94
0,00
0,00%
50%
5661,94
4,00%
kuumakset
104,27
18,87
213,90
6470,29
Eesti Meedia AS
138,00
0,00
0,00%
50%
138,00
4,00%
kuumakset
2,54
0,46
5,21
157,70
Eesti Puitmajaliit
MTÜ
2657,41
0,00
0,00%
50%
2657,41
4,00%
kuumakset
48,94
8,86
100,39
3036,81
Espak Tartu AS
121,23
0,00
0,00%
50%
121,23
4,00%
2,23
0,40
4,58
138,54
3(11)
kuumakset
Estravel AS
545,00
0,00
0,00%
50%
545,00
4,00%
kuumakset
10,04
1,82
20,59
622,81
ETRA BALTI AS
136,50
0,00
0,00%
50%
136,50
4,00%
kuumakset
2,51
0,46
5,16
155,99
Euroopa Transpordi
OÜ
1000,00
0,00
0,00%
50%
1000,00
4,00%
kuumakset
18,42
3,33
37,78
1142,77
FEDAK EESTI OÜ
361,55
0,00
0,00%
50%
361,55
4,00%
kuumakset
6,66
1,21
13,66
413,17
Greencarrier Freight
Services
Estonia OÜ
4284,00
0,00
0,00%
50%
4284,00
4,00%
kuumakset
78,90
14,28
161,84
4895,62
Haklift Baltic OÜ
170,25
0,00
0,00%
50%
170,25
4,00%
kuumakset
3,14
0,57
6,43
194,56
HANSACOM OÜ
466,80
0,00
0,00%
50%
466,80
4,00%
kuumakset
8,60
1,56
17,63
533,44
Helen Projekt OÜ
1245,00
0,00
0,00%
50%
1245,00
4,00%
kuumakset
22,93
4,15
47,03
1422,75
Inseneribüroo
Gunnar Kangur
1800,00
0,00
0,00%
50%
1800,00
4,00%
kuumakset
33,15
6,00
68,00
2056,98
J.S. Inseneribüroo
OÜ
401,04
0,00
0,00%
50%
401,04
4,00%
kuumakset
7,39
1,34
15,15
458,30
Kaivi Trans OÜ
2350,00
0,00
0,00%
50%
2350,00
4,00%
kuumakset
43,28
7,83
88,78
2685,51
Kesko Senukai
Estonia AS
3186,06
0,00
0,00%
50%
3186,06
4,00%
kuumakset
58,68
10,62
120,36
3640,93
Kilekaubandus OÜ
593,89
0,00
0,00%
50%
593,89
4,00%
kuumakset
10,94
1,98
22,44
678,68
KIRIMIRI OÜ
1488,00
0,00
0,00%
50%
1488,00
4,00%
kuumakset
27,40
4,96
56,21
1700,44
KT- Invest OÜ
1162,20
0,00
0,00%
50%
1162,20
4,00%
kuumakset
21,40
3,87
43,91
1328,13
Kulgur Projekt OÜ
191,00
0,00
0,00%
50%
191,00
4,00%
kuumakset
3,52
0,64
7,22
218,27
Kulukaubandus OÜ
189,94
0,00
0,00%
50%
189,94
4,00%
kuumakset6
kuumakset
3,50
0,63
7,18
217,06
Lektar Eesti OÜ
882,72
0,00
0,00%
50%
882,72
4,00%
kuumakset
16,26
2,94
33,35
1008,75
Makserv OÜ
129,13
0,00
0,00%
50%
129,13
4,00%
kuumakset
3,38
0,43
4,88
147,57
MET-Terakeskus AS
2146,40
0,00
0,00%
50%
2146,40
4,00%
kuumakset
39,53
7,15
81,09
2452,84
MiTek Industries AB
filiale
MiTek Baltik
1656,90
0,00
0,00%
50%
1656,90
4,00%
kuumakset
30,51
5,52
62,59
1893,45
MONIER OÜ
2911,78
0,00
0,00%
50%
2911,78
4,00%
kuumakset
53,62
9,71
110,00
3327,49
Männiku Saekoda
OÜ
12 636,00
0,00
0,00%
50%
12 636,00
4,00%
kuumakset
232,71
42,12
477,36
14 440,03
NRT OÜ
853,00
0,00
0,00%
50%
853,00
4,00%
kuumakset
15,71
2,84
32,22
974,78
ORTHEZ OÜ
1450,80
0,00
0,00%
50%
1450,80
4,00%
kuumakset
26,72
4,84
54,81
1657,93
Peetri Puit OÜ
15 231,35
0,00
0,00%
50%
15 231,35
4,00%
kuumakset
280,51
50,77
575,41
17 405,92
PENOSIL EESTI
OÜ
1498,07
0,00
0,00%
50%
1498,07
4,00%
kuumakset
27,59
4,99
56,59
1711,95
PUUMARKET AS
4389,13
0,00
0,00%
50%
4389,13
4,00%
kuumakset
80,83
14,63
165,81
5015,76
PÖLKKY Oy
14 447,88
0,00
0,00%
50%
14 447,88
4,00%
kuumakset
266,08
48,16
545,81
16 510,59
Rae Majad OÜ
6050,00
0,00
0,00%
50%
6050,00
4,00%
kuumakset
111,42
20,17
228,56
6913,75
RENDIBUSS OÜ
960,00
0,00
0,00%
50%
960,00
4,00%
kuumakset
17,68
3,20
36,27
1097,06
Ritsu Ehituse OÜ
566,08
0,00
0,00%
50%
566,08
4,00%
kuumakset
10,43
1,89
21,39
646,90
Ruukki Products AS
4927,04
0,00
0,00%
50%
4927,04
4,00%
kuumakset
90,74
16,42
186,13
5630,47
Schenker AS
129,30
0,00
0,00%
50%
129,30
4,00%
kuumakset
2,38
0,43
4,88
147,76
SIGA Cover AG
502,60
0,00
0,00%
50%
502,60
4,00%
kuumakset
9,26
1,68
18,99
574,36
Sihtasutus TARTU
TEADUSPARK
491,68
0,00
0,00%
50%
491,68
4,00%
kuumakset
9,06
1,64
18,57
561,88
4(11)
Skan Holz Helme
839,80
0,00
0,00%
50%
839,80
4,00%
kuumakset
15,47
2,80
31,73
959,70
Tartu Katuseehitus
OÜ
1042,15
0,00
0,00%
50%
1042,15
4,00%
kuumakset
19,19
3,47
39,37
1190,94
TEKNOS OÜ
503,72
0,00
0,00%
50%
503,72
4,00%
kuumakset
9,28
1,68
19,03
575,64
TM Hooldusgrupp
OÜ
652,00
0,00
0,00%
50%
652,00
4,00%
kuumakset
12,01
2,17
24,63
745,09
Tõrva Tarbijate
Ühistu
235,99
0,00
0,00%
50%
235,99
4,00%
kuumakset
4,35
0,79
8,92
269,68
Vaidawood OÜ
5888,58
0,00
0,00%
50%
5888,58
4,00%
kuumakset
108,45
19,63
222,46
6729,29
Veguma OÜ
180,00
0,00
0,00%
50%
180,00
4,00%
kuumakset
3,31
0,60
6,80
205,70
VILVO AUTO AS
909,83
0,00
0,00%
50%
909,83
4,00%
kuumakset
16,76
3,03
34,37
1039,73
Viru
Elektrikaubandus AS
443,80
0,00
0,00%
50%
443,80
4,00%
kuumakset
8,17
1,48
16,77
507,16
VÄRVIKESKUSTE
GRUPP OÜ
1432,29
0,00
0,00%
50%
1432,29
4,00%
kuumakset
26,38
4,77
54,11
1636,78
W.E.G. Eesti OÜ
292,96
0,00
0,00%
50%
292,96
4,00%
kuumakset
5,40
0,98
11,07
334,79
WOODEN HOUSES
PLUS SIA
2301,60
0,00
0,00%
50%
2301,60
4,00%
kuumakset
42,39
7,67
86,95
2630,20
WÜRTH AS
547,86
0,00
0,00%
50%
547,86
4,00%
kuumakset
10,09
1,83
20,70
626,08
XL Parts Baltics SIA
Eesti filiaal
391,20
0,00
0,00%
50%
391,20
4,00%
kuumakset
7,20
1,30
14,78
447,05
Eesti Höövelliist OÜ
1036,80
0,00
0,00%
50%
1036,80
4,00%
kuumakset
19,09
3,46
39,17
1184,82
Advokaadibüroo
TGS Baltic AS
777,00
0,00
0,00%
50%
777,00
4,00%
kuumakset
14,31
2,59
29,35
887,93
Ants Randmaa
(XXX )
710,03
0,00
0,00%
50%
145 710,03
4,00%
kuumakset
2683,47
485,70
5504,60
512,92
Margit Randmaa
(XXX )
65 189,88
0,00
0,00%
50%
65 189,88
4,00%
kuumakset
1200,57
217,30
2462,73
74 496,98
3. Järelevalvet saneerimiskava täitmise üle teostavad saneerimisnõustajad Margo Lemetti ja Andres
Juhkam.
4. Kohustada saneerimisnõustajaid esitama saneerimiskava täitmise kohta võlausaldajale ja kohtule
igal poolaastal aruanne, milles kirjeldada ettevõtte majanduslikku seisundit, saneerimiskava täitmist
ja muid olulisi asjaolusid, mille vastu võlausaldajal võib olla huvi. Esimene aruanne esitada
saneerimisnõustajatel kohtule 31. oktoobriks 2018.
5. Toimetada määrus kätte aktsiaseltsile „Ritsu“, Margo Lemettile, Andres Juhkamile ja kõigile
määruse lisas 1 nimetatud võlausaldajatele.
6. Määrus kuulub viivitamatult täitmisele.
Edasikaebamise kord
Määruse peale võib ettevõtja või võlausaldaja esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu kaudu Tartu
Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamise päevale järgnevast päevast arvates.
Asjaolud
AS Ritsu esitas kohtule 30. aprillil 2018 saneerimisavalduse.
Kohus algatas 10. mai 2018 määrusega AS Ritsu saneerimismenetluse ja nimetas
saneerimisnõustajateks vandeadvokaat Margo Lemetti ja finantsekspert Andres Juhkami.
Saneerimisnõustajad Margo Lemetti ja Andres Juhkam esitasid 9. juulil 2018 kohtule kinnitamiseks
saneerimiskava.
Võlausaldaja AS SEB Pank esitas 4. juulil 2018 kohtule avalduse saneerimiskava kinnitamata
jätmiseks.
Saneerimisnõustajad esitasid 9. juulil 2018 vastuse AS SEB Pank avaldusele saneerimiskava
kinnitamata jätmiseks.
5(11)
Võlausaldaja AS SEB Pank esitas 19. juulil 2018 kohtule avalduse saneerimiskava kinnitamata
jätmise avaldusest loobumiseks. Kuna AS SEB Pank on saneerimiskava kinnitamata jätmise
avaldusest loobunud, jätab kohus panga avalduse menetlemata.
Saneerimisnõustajad esitasid 19. juulil 2018 kohtule teate, et AS Ritsu on kaasanud 150 000
saneerimislaenu ning saneerimiskava punktis 3.1 märgitud tingimus on täidetud ning ettevõtte
likviidsus saavutatud.
Saneerimiskava sisu
1. Ettevõtja üldandmed
AS Ritsu on asutatud 1991 ja on läbi oma 27 aastase ajaloo peamiselt tegutsenud ümar- ja
nelikantpalkmajade projekteerimise, tootmise ja ehitusega. Kõrvaltegevuseks on olnud
puidutööpinkide projekteerimine ja tootmine.
AS Ritsu on Lõuna-Eesti suuremaid puitmaja tootjaid ja hetkel töötab töölepingu alusel 49 töötajat.
AS Ritsu kontor ja tootmisbaas asuvad Linna külas Tõrva vallas Valga maakonnas. AS Ritsu
müügist moodustab eksport ca 70%. Peamised sihtturud on Saksamaa, Norra, Suurbritannia,
Hispaania, Jaapan, Iirimaa, Prantsusmaa, Soome, Itaalia, Rootsi, Austria, Šveits, Venemaa ja Eesti.
Aastate jooksul on toodangut eksporditud 40 riiki. AS-le Ritsu on väljastatud: ISO XXX
kvaliteedijuhtimissüsteem, hetkel käsil üleminek XXX standardile; Sentral Godkjent – Norras
tunnustatud ehitusettevõtte kinnitus; Euroopa Tehniline Heakskiit (ETA) ja CE mark. AS Ritsu
omandis on kaks kinnistut: kinnistu Palgi, suurusega 4,81 ha (registriosa XXX) ja kinnistu
Katlamaja, suurusega 0,84 ha (registriosa XXX ). AS Ritsu ainuaktsionäriks ja asutajaks on Ants
Randmaa. Juhatuse liikmeteks on Ants Randmaa ja Andrus Randmaa; nõukogu liikmeteks Margit
Randmaa, Mirjam Randmaa ja Karin Randmaa; tegevjuhiks Elari Kivisoo.
2. Ettevõtja majanduslik olukord
AS Ritsu majandustegevus on olnud viimastel aastatel kahjumlik. Kui perioodil 2013 – 2016 oli
ettevõtte EBITDA (äritegevuse rahavoog) 110 000 euroga positiivne, siis 2017 oli vastav näitaja ligi
-300 000 eurot. AS Ritsu käive langes 2017 25% ja brutokasumimarginaal oli vaid 24%.
Kahjumite peamiseks põhjuseks 2017 on olnud:
- äritegevuse ebaefektiivsus; See on eelkõige tootmise tööjõukulu, arvestades tootmise kõikuvaid
mahte ning kõrge üldhalduse palgakulu. Tootmise efektiivsuse parandamiseks on töötajate arvu
vähendatud varasemalt 72 (2016) töötajalt 49 töötajani. Üldhalduse palgakulu on plaanis juunikuu
jooksul vähendada (lähemalt saneerimisabinõudes). Tegevuskulu on olnud üldjoontes kontrolli all
ja selle osakaal ei ole olnud käibega võrreldes suur.
- üleinvesteerimine põhivarasse (üleliigsed tootmisvõimsused), mis on alakoormatud või mida
tootmiseks ei kasutata; Kahjumlikel majandusaastatel investeeris ettevõte unikaalse patenteeritud
nurgatapi täisautomaatse tootmisliini ehitusse ca 530 000 eurot. Tänaseks on tootmisliin valmis ja
müügis, kuna puudub uue tootega turule minekuks vajalik ressurss. Ka teised üleliigsed või
alakoormatud tootmisliinid on pandud müüki.
- üksikud ebaõnnestunud tarned: 2017 jäi klientidelt laekumata kokku ca 60 000 eurot;
müügiosakonna viga eelarvestamisel tekitas Marokosse tarnitud 12 maja tarnel 48 000 euro suuruse
kahjumi (plaanitud 15%-lise kasumi asemel);
- langus palkmaja turul.
Aastal 2016 ja 2015 jäi klientidelt laekumata ca 50 000 eurot (ehituse üleandmisele järgnema
pidanud 10% maksed elementmajade eest, mis olid turule sisenemise faasis pangagarantiidega
tagamata – kokku kolm objekti Norras). Ühtlasi jäi lattu seisma Aserbaidžaani kliendile valmistatud
väliköögi hoone maksumusega 30 000 eurot.
6(11)
Tootmisseadmeid tootev metalliosakond on nüüdseks suletud, kuna osutus mitmel järjestikusele
aastal kahjumlikuks ning osakonna arenguperspektiivi hindas juhatus madalaks ja eeldatavalt
investeeringumahukaks.
Peamist tulu on teenitud nelikantpalkmajade tootmisest. Viimastel aastatel on jõudsalt suurenenud
elementmajade tootmine ja tulu ehitustöödest. Ümarpalkmaja müük on olnud aastati väga erinev,
kuid on sel aastal, võrreldes eelmise aasta madalseisuga, kasvav.
AS Ritsu majanduslik olukord on halvenenud eelkõige 2017 suure kahjumi tõttu. Ka varasemate
aastate (2013 – 2016) äritegevuse kasumlikkus on olnud ebapiisav. Omakapital ja käibekapitali
positsioon on vähenenud. Käibekapital on XXX seisuga negatiivne summas ligikaudu -
787 000 eurot, mis tähendab, et lühiajaliste intressi mittekandvate kohustustega (peamiselt ostjate
ettemaksed ja võlad hankijatele) finantseeritakse pikaajalise kasutuse ja tasuvusega põhivara, mis ei
ole jätkusuutlik. Käibekapital oli neli aastat tagasi 120 000 eurot. Tulenevalt senisest ärimudelist ei
vajaks ettevõte kasumlikult töötamise korral palju käibekapitali, kuna enamus käibevara
rahastatakse ostjate ettemaksete ja hankijate võlgade arvelt, mis eeldab ostjate ja hankijate poolset
usaldust. AS Ritsu kohustused on kiirelt kasvanud, seda eelkõige lühiajaliste kohustuste arvelt. Kui
lühiajalised kohustused olid 5 aastat tagasi 0,67 m eurot siis nüüd on see enam kui kahekordistunud
(1,41 m eurot). Lühiajaliste kohustustega on kaetud kahjumeid. Suur osa lühiajalistest kohustustest
on kahjumite tõttu paratamatult muutunud ka sissenõutavaks (n hankijate võlad on summas 387 837
eurot seisuga XXX ja maksuvõlg koos viivitusintressiga on 48 778,61 eurot seisuga 25.05.2018).
AS Ritsu konkurentsieelisteks on: tehnoloogiast tulenevad eelised, mis võimaldavad pakkuda
toodete juures lisaväärtusi võrreldes konkurentidega; tootmisvõimsus ja –maht võrreldes
konkurentidega on suurem; paindlikkus ja kliendi vajadustele sobivate lahenduste projekteerimise,
tootmise ja ehitamise võimekus; pikaajaline kogemus, tugev kaubamärk ja kvaliteetsest tootest
tulenev positiivne referents.
3. Saneerimise eesmärgipärasus ja pankrotihinnang
Saneerimise eesmärgiks on ettevõtja majandusliku olukorra parandamine tagamaks ettevõtte
maksevõime ja majandustegevuse jätkumine. Sellega seoses on eesmärgiks saneerimiskavaga
võetud kohustuste teenindamine vastavalt kavas ettenähtud tingimustele, mis oleks võlausaldajatele
võrreldes pankrotiga kasulikum. Omaniku jaoks on eesmärk päästa ettevõte pankrotist ja töötajate
jaoks konkurentsivõimeliste töökohtade säilitamine. Saneerimiskava koostamisel on arvestatud
põhimõttega, et nii võlausaldajad kui ka ettevõtte omanik peaksid saneerimisest, võrreldes ettevõtte
pankrotiga, võitma. Seega saneerimise tulemusena peab kõikidelt nõuetelt teenitav tulu olema
pankrotiga
võrreldes
suurem.
Samuti
on
aluseks
saneerimisseaduses
(ja
laiemalt
maksejõuetusõiguses) sätestatud põhimõte, mille kohaselt sarnasete õigustega võlausaldajate
nõudeid tuleb kohelda nõuete ümberkujundamisel sarnaselt. Omaniku huvi on eelkõige
saneerimismenetluse õnnestumine ja ettevõtte majandusraskuste ületamine, mis tõstaks oluliselt
temale kuuluvate AS Ritsu aktsiate väärtust.
Saneerimise kasulikkuse (eesmärgipärasuse) sh võlausaldajatele saneerimise kasulikkuse
hindamiseks on läbi viidud pankrotihinnang. Pankrotitesti abil on hinnatud pandiga tagamata nõuete
(PankrS § 153 lg 1 p 2) väärtust pankrotimenetluse korral. Pankroti korral saaksid tõenäoliselt
rahuldatud nõuded, mis on tagatud pandiõigustega. Võlausaldajate nõuded, kellele ei kuulu
pandiõigus, saavad rahuldatud osaliselt ja seda hinnanguliselt ligi 70% ulatuses ning seda
pankrotimenetluses jaotise alusel mitte enne 1,5-2,5 aastat. Võimalike kohtuvaidluste korral isegi
pikema perioodi vältel ja väiksemas summas. Arvestatud ei ole siin võimalike täiendavate
kõrvalnõuetega, mis vähendaks pankrotimenetluses nõude rahuldamise määra veelgi. Lisaks tuleb
silmas pidada, et põhivara müük võib pankrotimenetluses oma spetsiifilisuse tõttu osutuda
keerukaks ja aeganõudvaks ning müügihinda on ette raske prognoosida. Seetõttu tuleks AS Ritsu
pankrotihinnangut võtta kui väga ligikaudset.
4. Saneerimisabinõude kirjeldus ja eesmärgipärasus
7(11)
4.1. Saneerimislaenu kaasamise kohustus
AS Ritsu täiendav finantseerimisvajadus on saneerimisnõustajate hinnangul (saneerimiskava
koostamise hetke andmetele tuginedes) juuni lõpu seisuga 65 000 eurot (täiendav laenuvajadus AS
Ritsu bilansi prognoosis kuude lõikes kuni 2018 lõpp). Täiendav finantseerimisvajadus plaanitakse
katta täiendava laenuga. Laen on vajalik käibekapitali finantseerimiseks ja eelduseks ettevõtte
maksevõimele. AS Ritsu kohustub kaasama saneerimislaenu hiljemalt 60 päeva jooksul peale
saneerimiskava kinnitamist kohtu poolt.
Saneerimisnõustajad esitasid 19.07.2018 kohtule teate, et AS Ritsu on kaasanud 150 000
saneerimislaenu ning saneerimiskava punktis 3.1 märgitud tingimus on täidetud ning ettevõtte
likviidsus saavutatud.
4.2. Äritegevusele ebavajaliku ja alakoormatud vara realiseerimine
Varade müügi eesmärk on vabastada raha äritegevuse seisukohalt mittevajalike või alakoormatud
varade alt, et lisada käibekapitali ja vähendada võlakoormust.
1. Mittekasutatavad või alakoormatud tootmisliinid: renoveeritud/konserveeritud ja tänases
tootmises mittekasutatav ümarpalkmajade tootmisliin; täna tootmises kasutatav, kuid alakoormatud
ümarpalkmajade tootmisliin; äsja valminud uus automaatliini patenteeritud nurgatapi tootmiseks.
AS Ritsu soovib saada tootmisliinide müügist kokku 330 000 eurot.
2. Tootmishoone (krundi suurus 5350 m2 ja hoone pindala 464 m2). Hoone plaanitud müügihinnaks
on 120 000 eurot.
3. Katlamaja, tervikvara müügihinnaks on plaanitud 120 000 eurot.
4. Tootmishoone (516 m2) koos laohoonega (440 m2). Plaanitud müügihind on 60 000 eurot.
5. Tootmishoone (638 m2), kuivati (150 m2) ja laohoone (400 m2). Plaanitud müügihind koos
tootmisliiniga 100 000 - 130 000 eurot.
6. Saekaater/tootmishoone (377 m2), töökoda/olmehoone (165m2), kuivatid (4 tk, 474 m2) ja
laohoone/varjualune (260 m2). Plaanitud müügihind on 200 000 eurot.
AS Ritsu võtab saneerimiskavaga kohustuse müüa nimetatud vara kooseisu kuuluvaid objekte
hiljemalt 30.10.2019 viisil, mille tulemusena summaarne müügitulu on vähemalt 230 000 eurot. Kui
AS Ritsu rikub nimetatud kohustust, siis kohustuvad saneerimisnõustajad informeerima sellest
kohut.
4.3. Tööjõu efektiivsem kasutamine ja tööjõu vähendamine
Tänaseks töötab AS-is Ritsu 49 inimest (2016 oli 71 töötajat, 2017 61 töötajat). Töötajate arvu on
plaanis saneerimise vältel veelgi vähendada ning töötajate ülesandeid liita. Üldhalduse osakonnast
koondatakse 2018 juunis 6 inimest, mis võimaldab hoida kokku palgakulu koos tööjõumaksudega
ligikaudu 73 000 eurot aastas.
Eesti klient on peamiselt eraklient, siis on ka töö maht ja päringute maht proportsionaalselt suurem
just koduturul. Tehtavate hinnapakkumiste mahust ca 50% on tehtud koduturule. AS Ritsu
lansseeris uue kodulehe www.ritsu.ee, kus on Eesti turu jaoks käivitamisel hinnapäringute ja –
pakkumiste süsteem, kus esmane pakkumine saadetakse kliendile automaatselt, millega loodetakse
tõsta oluliselt müügitöö efektiivsust.
4.4. Materjalikulu vähendamine
Aastane prognoositav nelikantpalkmaja materjalikulu kokkuhoid (arvestusega, et liimpalgi tooriku
kulu osakaal kogu nelikantpalkmaja materjalikulust, mis on kokku 1500 m3, on ca 75%) on
hinnanguliselt 73 000 eurot.
4.5. Püsiva iseloomuga tegevuskulude kokkuhoid
8(11)
Kui 2016 ja 2017 moodustasid tegevuskulud ligikaudu 200 000 eurot aastas, siis 2018
prognoositakse selle jäämist 150 000 euro juurde. Selline püsiva iseloomuga tegevuskulude tase oli
2015 ja on olnud 2017. See teeb võrreldes eelneva kahe aastaga kokkuhoidu 40 000 – 50 000 eurot
aastas.
4.6. Võtmetöötajate optsiooniprogramm
5. Nõuete ümberkujundamise tingimused
Saneerimiskava koostamisel on lähtutud võlausaldajate nõuete võrdsest kohtlemisest. Nõuete
ümberkujundamise teiseks aluspõhimõtteks on keeld kohelda saneerimismenetluses nõudeid
pankrotimenetlusest halvemini. Nõudeid ei ole kujundatud ümber suuremal määral kui on olnud
vajalik saneerimise õnnestumiseks (n põhinõuet ei vähendata). Nõuete ümberkujundamisel on
arvestatud saneerimise eesmärgipärasusega. Saneerimiskava arvestab nõuete ümberkujundamisel
võlausaldajatele kuuluvate pandiõigustega ja nende säilimisega.
Saneerimiskavaga ei kujundata ümber järgmisi nõuded:
1. vaieldavad nõuded, mille saneerimiskavas ümberkujundamist SanS § 43 ei luba;
2. töölepingust tulenevad töötajate nõuded, mille ümberkujundamist ei luba SanS § 22 lg 2;
3. nõuded, mis kuuluvad nn strateegilistele hankijatele. Hankija loetakse saneerimiskavas
strateegiliseks, kellel on võimalik ettevõtte toimimiseks oluline leping üles öelda ja lõpetada
teenuse osutamine või kauba tarne, mis võib kahjustada oluliselt saneerimise väljavaateid või tooks
endaga kaasa suuremaid kulusid;
4. mitterahalisi nõudeid. Majade ostjatega sõlmitud müügilepingutest tulenev ostja poolne
täitmisnõue, mida ei ole võimalik ümber kujundada.
5. väikesed nõuded, mille suurus on alla 100 euro. Nende nõuete ühe korraga tasumine oleks
menetluse ökonoomsuse põhimõttest lähtuvalt põhjendatud.
Saneerimiskavaga hõlmatud nõuded ei rühmitata. Võlausaldaja häälte arv on võrdeline tema
põhinõude suurusega. Saneerimiskavaga kujundatakse ümber 87 võlausaldaja kohustused kokku
summas 1 062 918,78 eurot.
Nõuete ümberkujundamise tingimused:
1) Nõude suuruse ümberkujundamine:
- põhinõudeid ei vähendata;
- kõrvalnõudeid (viivise nõue) vähendatakse 50%. Nõude vähendamiseks annab õigusliku aluse
SanS § 22 lg 1 p 3.
2) Nõude täitmine ja intress:
- maksepuhkus; Nõude tasumisel on maksepuhkus perioodil XXX -XXX . Maksepuhkuse perioodil
makstakse nõudelt intressi iga kuu 30.ndal kuupäeval. Intressimäär on fikseeritud intressimäära
alusel 4,0% aastas.
- nõude täitmine; Nõude täitmine toimub kuu 30.ndal kuupäeval makstavate kuumaksetega.
Esimene kuumakse tasutakse 30.05.2019 ja viimane kuumakse 30.04.2024. Kokku teostatakse 60
järjestikust (ehk 5 aasta jooksul) võrdse suurusega kuumakset. Nõude tegelikult jäägilt tasutakse
intressi fikseeritud intressimäära alusel 4,0% aastas. Intress sisaldub kuumakses.
- nõude tasumise ajatamiseks (kohustuse täitmise tähtaja pikendamine ja täitmine osamaksetega)
annab õigusliku aluse SanS § 22 lg 1 p 1 ja p 2.
6. Saneerimiskava täitmise tagamise täiendavad meetmed
6.1. AS Ritsu laenuvõtmise ja vara koormamise piirang
AS Ritsu kohustub saneerimiskava kehtivuse ajal mitte koormama talle kuuluvat vara mistahes
kolmandate isikute õigustega ning mitte võõrandama ega muul viisil üle andma talle kuuluvaid
kinnistuid (või osa nendest) ilma saneerimisnõustajate sellekohase kirjaliku nõusolekuta. Samuti
kohustub AS Ritsu saneerimiskava kehtivuse ajal mitte võtma täiendavaid laenukohustusi ja mitte
9(11)
andma täiendavaid laene, garantiisid ega käendusi ilma saneerimisnõustajate sellekohase kirjaliku
nõusolekuta.
6.2. AS Ritsu aruandlus ja informeerimiskohustus
AS Ritsu on kohustatud tagama võlausaldajate ja saneerimisnõustajate informeerituse olulistest
ettevõtet puudutavatest sündmustest kogu saneerimismenetluse jooksul. AS-l Ritsu on koos
saneerimisnõustajatega kohustus edastada võlausaldajatele ülevaateid saneerimiskava täitmise kohta
vähemalt kaks korda aastas peale saneerimiskava jõustumist, mida nõuab SanS § 50 lg 2. AS Ritsu
kohustub andma SanS § 50 lg 5 alusel saneerimisnõustajatele saneerimisjärelevalve teostamiseks
igakuist aruandlust (sh bilanss, kasumiaruanne, pangakonto väljavõtted, ülevaade maksmata
arvetest, päevaraamat) aruandekuule järgneva kuu 30.ndaks kuupäevaks. AS Ritsu kohustub
informeerima saneerimisnõustajaid koheselt saneerimiskava mistahes rikkumisest.
7. Prognoositav majanduslik seisund pärast saneerimist
Saneerimise eesmärgi täitmine seisneb eelkõige toimiva äriorganisatsiooni säilitamises ja
arendamises viisil, mis tagaks parimal moel kõikide kavaga ümberkujundatud nõuete tasumise täiel
määral. AS Ritsu prognoositavat majanduslikku seisundit pärast saneerimisabinõude elluviimist ja
saneerimiskava täitmise õnnestumist iseloomustab saneerimiskava lisas olev finantsprognoos.
Prognoos:
1. AS Ritsu saneerimiskava tingimuste kohaselt on hiljemalt 30.04.2024 tasutud kõik
saneerimiskavas ümberkujundatud nõuded.
2. AS Ritsu äritegevus loob XXX. aastal juhtkonna prognooside kohaselt äritegevusega raha
(EBITDA) ligi 157 000 eurot, seda 3 500 000 eurose müügikäibe juures, mis on ettevõttele igati
jõukohane.
3. AS-l Ritsu on seisuga 30.04.2024 omakapitali ligi 900 000 eurot. Omakapital kasvab saneerimise
vältel peamisel äritegevuse poolt loodava kasumi arvel. Kohustuste maht langeb saneerimisel
1 626 160,43 eurolt (seisuga XXX ) ligi 500 000 euroni (XXX ), mida saab pidada jätkusuutlikuks
võlakoormaks ja võimaldab kohustuste refinantseerimist ja vajadusel täiendava kapitali kaasamist.
4. Ettevõttes töötab ligi 40-45 töötajat.
AS Ritsu kindlustab saneerimiskava täitmisel oma maksevõime ja kapitaliseerituse (piisavalt
omakapitali, mis vastab ka äriseadustikus kehtestatud nõudele), mis võimaldab ka peale
saneerimiskava täitmist äritegevust jätkata.
8. Saneerimisnõustajate arvamus
Saneerimisnõustajad on andnud omapoolse põhjaliku hinnangu saneerimiskava suhtes juba
saneerimiskavas. Saneerimisnõustajate arvates on AS Ritsu saneerimiskava täitmine (maksevõime
ja kasumliku äritegevuse taastamine), hoolimata riskidest, võimalik. Eesmärgi täitmiseks plaanib
AS Ritsu viia ellu saneerimiskava punktis 3 kirjeldatavad saneerimisabinõud, mille elluviimine on
hea juhtimise korral võimalik. AS Ritsu juhtkond ootab sel aastal peale saneerimismenetluse
algatamist XXX käivet 2 166 590 eurot (äritegevuse rahavoog 98 551 eurot), 2019 käivet 3
194 233 eurot (äritegevuse rahavoo 370 763 eurot) ja 2020 käivet 3 258 118 eurot (äritegevuse
rahavoo 167 284 eurot). Arvestades hetke tellimuste mahtu, varasemate aastate müügikäivet ning
rakendatavaid saneerimisabinõusid kulude kokkuhoiu osas, peaks prognooside täitmine olema
tõenäoline. Mais oli müügikäive 372 200 eurot ja rahavoog (EBITDA) 57 600 eurot, mis on head
tulemused ja saneerimiskavas tehtud prognoosidega kooskõlas. Juuni ja juuli peaks saneerimiskava
ja täidetavate tellimiste järgi hinnatuna tulema samuti hea kuud.
Rahavoo prognoos näitas, et ettevõte, viies ellu plaanitavad saneerimisabinõud, suudab luua
põhitegevusega raha piisavalt, et tasuda saneerimiskava maksed (kavas AS Ritsu rahavoo
prognoos). Kuna kirje „raha saneerimiskava nõuete muutusest“ arvestab saneerimiskavaga
ümberkujundatud kohustuste tasumisega ja kirje „raha perioodi lõpus“ on alati positiivne, siis
tähendab see seda, et saneerimiskava maksetega ei tohiks tekkida raskusi eeldusel, et saneerimisel
10(11)
seatud eesmärgid täidetakse ja saneerimisabinõud viiakse ellu. Ettevõtte raha loomisvõime oli
aluseks nõuete ümberkujundamise tingimuste väljatöötamisele.
Nõuete ümberkujundamisel on lähtutud põhimõttest, et ettevõte suudaks teenindada oma
kohustused eelkõige põhitegevusest loodava raha arvelt. Ettevõtte makseraskused peaksid saama
ületatud hiljemalt kahe kuu jooksul peale saneerimiskava kinnitamist, peale mida ei tohi jääda
ühtegi õigeaegselt tasumata kohustust. AS Ritsu on kaasanud 150 000 saneerimislaenu ning
saneerimiskava punktis 3.1 märgitud tingimus on täidetud ning ettevõtte likviidsus saavutatud.
Riskidena, mis võivad ohustada saneerimiskava täitmist, näevad saneerimisnõustajad, et: seoses
saneerimisega on oht, et mitte kõik kliendid ei julge teha AS-le Ritsu ettemakset toodetava maja
eest, mis võiks ohustada müügiprognooside täitmist, ja ei suudeta kontrollida kulusid ja tegutseda
seetõttu piisavalt kasumlikult (sh kulusid kontrollida). Riskid võiksid ohustada kavaga võetud
kohustuste täitmist, sh ümberkujundatud nõuete õigeaegset tasumist. Eelnevast tulenevalt,
arvestades tavapäraselt suuremaid riske, on AS Ritsu majandusliku olukorra parandamine ja tema
kasumlikkuse taastamine saneerimiskava alusel saneerimisnõustaja arvates siiski tõenäoline.
Võlausaldajad, kes on saneerimiskava vastu võtnud, on samuti andnud oma toetuse AS Ritsu
saneerimise õnnestumiseks. Saneerimisnõustajad on kontrollinud võlausaldajate nõudeid seisuga
XXX nii ettevõtja kui ka võlausaldajate poolt esitatud dokumentide alusel. Saneerimismenetluse
käigus ei tekkinud AS Ritsu ja selle võlausaldajate vahel olulisi lahkarvamusi saneerimiskavaga
hõlmatud nõude suuruse osas ning lahkarvamused, mis tekkisid, lahendati (AS Ritsu aktsepteeris
võlausaldaja erinevat nõude jääki) AS Ritsu ja võlausaldajate vahel läbirääkimiste teel enne
saneerimiskava
projekti
koostamist
ja
võlausaldajatele
väljasaatmist.
Seega
on
kõik
saneerimiskavas ümberkujundatud nõuded seisuga XXX tõendatud ja õiguspärased.
Saneerimisnõustajate arvamuse kohaselt on kõik ümberkujundatavad nõuded tõendatud ja
õiguspärased ning ühegi võlausaldaja seadusest tulenevaid õigusi ei ole saneerimiskava koostamise
käigus rikutud. Seega on saneerimisnõustajate arvates põhistamist leidnud asjaolu, et
saneerimiskava kinnitamiseks kohtu poolt on täidetud kõik SanS § 28 sätestatud eeldused ja alused,
ning saneerimiskava elluviimine tagab võimaluse parima lahenduse leidmiseks nii AS-ile Ritsu kui
ka selle võlausaldajatele ehk oleks kokkuvõttes eesmärgipärane (SanS § 2).
Kohtu seisukoht
1. SanS § 28 lg 1 kohaselt kui võlausaldajad on saneerimiskava vastu võtnud, esitatakse see
SanS § 10 lg 2 p 3 nimetatud tähtaja jooksul kohtule kinnitamiseks. SanS § 28 lg 2 kohaselt
peab kohus saneerimiskava kinnitamisel kontrollima p-des 1-5 sätestatut.
2. Kohtu 10. mai 2011 määrusega määrati saneerimiskava kohtule esitamise tähtajaks 9. juuli
2018. Saneerimiskava on esitatud kohtule tähtaegselt 9. juulil 2018. Kohus on kontrollinud
SanS § 28 lg 2 p-des 1-5 nimetatut. Saneerimiskava vastab kõikidele nimetatud nõuetele:
saneerimisteade on kõikidele võlausaldajatele kätte toimetatud kas elektrooniliselt, tähitud
postiga või allkirja vastu; võlausaldajatele on seaduses sätestatud tähtaega arvestades
edastatud saneerimiskava; võlausaldajatele on edastatud SanS §-s 23 sätestatud üleskutse
esitada seisukoht saneerimiskava vastuvõtmiseks; samuti on saneerimiskava vastuvõtmisel
järgitud SanS §-s 24 ettenähtud korda.
3. Saneerimiskava suhtes hääletusõigust omavate võlausaldajate hääletustulemuste kohta on
koostatud hääletusprotokoll. Saneerimiskava on välja saadetud 87 võlausaldajale.
Saneerimiskava hääletamisel rühmi ei moodustatud. Saneerimiskava võeti AS Ritsu
võlausaldajate poolt vastu. Saneerimiskava poolt hääletas 69 võlausaldajat ehk 79,31%
saneerimiskavaga hõlmatud võlausaldajatest, kellele kuulus 80,99% häältest. Vastu
hääletasid kaks võlausaldajat (2,3% kõigist, kellele kuulus 16,39% häältest), sh AS SEB
Pank (15,81% häältest), kelle vastuhääl ei oma aga seoses kava kinnitamata jätmise
avaldusest loobumisega enam kaalu. Hääletamata jätsid 16 võlausaldajat ehk 18,39% kõigist
saneerimiskavaga hõlmatud võlausaldajatest, kellele kuulus 2,63% häältest. Seega on
11(11)
saneerimiskava poolt hääletanud vähemalt pool kõigist võlausaldajatest, kellele kuulub
vähemalt kaks kolmandikku kõigist häältest, ja hääletamisel ei ole rikutud võlausaldajate
õigusi.
4. SanS § 21 lg 1 sätestab nõuded saneerimiskavale. Saneerimiskavas peab muu hulgas
sisalduma: ettevõtte majandusliku seisundi kirjeldus saneerimismenetluse algatamise
seisuga ja nende põhjuste analüüs, mis on kaasa toonud ettevõtte saneerimise vajaduse;
ettevõtte prognoositav majanduslik seisund pärast saneerimist; saneerimiskava täitmise
tähtaeg; rakendatava saneerimisabinõu kirjeldus ja eesmärgipärasuse analüüs, sealhulgas
võlausaldaja nõude ümberkujundamise kirjeldus ja põhjendus; saneerimiskava mõju
ettevõtte töötajatele. Kohus leiab, et saneerimiskava sisaldab SanS § 21 lg-s 1 ettenähtud
andmeid. AS Ritsu näol on tegemist olulise ettevõttega ja muu hulgas olulise tööandjaga
saneerimisseaduse § 27 lg 2 p 3 tähenduses, kuna AS Ritsu pakub Lõuna-Eestis tööd 49
töötajale.
5. Saneerimiskava tuleb kinnitada. Kohtu kinnitatud saneerimiskava on täitedokument
saneerimiskavaga ümberkujundatud nõude suhtes ja saneerimiskavas nimetatud tähtaja
jooksul ei saa nõuet maksma panna (SanS § 45 lg 5). Saneerimisnõustajate tasu ja kulutuste
hüvitamise lahendab kohus eraldi määrusega.
/allkirjastatud digitaalselt/
kohtunik