Legislator Case Law & Legislation
DE FR IT EN
Analyze in Legislator
3-18-1094/4 AI generated

3-18-1094/4 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

Case Number 3-18-1094/4
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date
Open official source Machine-readable Markdown (.md)

Legislator summary

AI generated

Tartu Vanglas kinnipeetav Tõnis Palm esitas Tartu Halduskohtule 31.05.2018. a kaebuse mittevaralise kahju hüvitamiseks. Kaebuse kohaselt toimus 11.–12.05.2016. a Pärnu Maakohtus kriminaalasjas nr 1-15-8374 kinnine kohtuistung. Kaebuse kohaselt on kriminaalasja algatamine olnud ebaseaduslik, järgnenud on arvukad rikkumised menetlustoimingute läbiviimisel ning süüdimõistmine on toimunud alusetult. Kaebaja taotleb alusetu jälitamise ja vahistamisega tekitatud kahju hüvitamist summas 20 000 eurot.

Legislator headnote

AI generated

3-18-1094/4 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja: Taotlus kahju hüvitamiseks SKHS § 5, 6 või 7 alusel tuleb esitada kriminaalmenetluses prokuratuurile (SKHS § 14 lg 2). Taotluse esitamise tähtaeg on kolm aastat arvates päevast, kui ta sai teada või pidi teada saama kahjust, sõltumata teadasaamisest aga mitte hiljem kui kümne aasta jooksul kahju tekitamisest või selle põhjustanud sündmusest arvates (§ 14 lg 4).

Keywords

AI generated
trade defence instruments reasonableness right to higher insurance cover extortion of excessive official fees statutory purchase right excessive price
AI generated
3-18-1127/7
Tartu Vanglas kinnipeetav Tõnis Palm esitas 04.06.2018.
3-18-1440/2
Tartu Vanglas kinnipeetav Tõnis Palm esitas Tartu Halduskohtule 24.06.2018 kaebuse mittevaralise kahju hüvitamiseks.
3-18-1262/2
Tõnis Palm esitas Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palub hüvitada ajalehes Postimees tema kohta avaldatud artikliga seoses talle tekitatud mittevaraline kahju summas 20 000 eurot.
3-22-2047/15
X (kaebaja) esitas 22. septembril 2022 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles taotleb Eesti Vabariigilt õigusemõistmise käigus tekitatud mittevaralise kahju eest hüvitise 10 000 eurot väljamõistmist. Kaebuse kohaselt esitas X ajavahemikul 1. september 2019 kuni 22. september 2022 Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajale erinevaid kaebusi ja esialgse õiguskaitse taotlusi (kokku 51 haldusasja), mis puudutasid tema kohtlemist Viru Vanglas ning vangistustingimusi. Kaebaja hinnangul rikkus kohus nende kaebuste ja taotluste menetlemisel tema subjektiivseid (protsessuaalseid) õigusi, mis on tagatud põhiseaduse § 24 lõikes 2 ja Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artiklis 6 lõikes 1 ja artiklis 13 ning HKMS §- s 27. Kaebaja palus end maksejõuetuse tõttu vabastada riigilõivu tasumise kohustusest.
3-17-1612/25
M. K. ja J. R. esitasid 01.06.2009 Pärnu Maakohtule (PMK) avalduse kinnisasjale juurdepääsu määramiseks üle E. R. ja M. R. ühisomandis oleva kinnistu. PMK alustas 25.09.2009 avaldajate avalduse alusel menetluse ja tegi tsiviilasjas nr 2-09-25392 23.11.2015 määruse, millega rahuldas avalduse osaliselt. M. R., E. R. ja N. R. esitasid maakohtu määrusele määruskaebuse, mis jäeti Tallinna Ringkonnakohtu (TlnRK) 29.07.2016 määrusega rahuldamata, kohtumäärus jäi muutmata. Seejärel esitasid M. R., E. R. ja N. R. määruskaebuse TlnRK määrusele, mis jäeti Riigikohtu tsiviilkolleegiumi (RKTK) 02.11.2016 määrusega nr 3- 7-1-2-824 menetlusse võtmata (tl 7-46).

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number 3-18-1094 Määruse kuupäev

19. juuli 2018 Kohtunik Roby Koik Kohtuasi Tõnis Palmi kaebus õigusvastase kriminaalmenetlusega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks Resolutsioon Tagastada Tõnis Palmi kaebus haldusasjas nr 3-18-1094. Edasikaebamise kord Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule jooksul arvates määruse kättesaamisest. Asjaolud

1. Tartu Vanglas kinnipeetav Tõnis Palm esitas Tartu Halduskohtule 31.05.2018. a kaebuse mittevaralise kahju hüvitamiseks. Kaebuse kohaselt toimus 11.–12.05.2016. a Pärnu Maakohtus kriminaalasjas nr 1-15-8374 kinnine kohtuistung. Kaebuse kohaselt on kriminaalasja algatamine olnud ebaseaduslik, järgnenud on arvukad rikkumised menetlustoimingute läbiviimisel ning süüdimõistmine on toimunud alusetult. Kaebaja taotleb alusetu jälitamise ja vahistamisega tekitatud kahju hüvitamist summas 20 000 eurot.

2. Tartu Halduskohtu 11.06.2018. a määrusega jäeti kaebus käiguta ja kohustati kaebajat kaebuse täpsustamiseks (tl 7).

3. Tõnis Palm esitas 21.06.2018. a puuduste kõrvaldamise avalduse kaebuses (tl 10–11), mille kohaselt on kaebus kokkuvõtlikult esitatud riigi vastu seonduvalt süüteomenetlusega. Kahjunõue ei ole esitatud seoses õigusemõistmisega. Kaebaja saab aru, et selleks annaks aluse üksnes asja menetlenud kohtuniku enda süüdmõistmine. Kahju, millest kaebaja sai teada kohtus ja kohtuotsusest on tekitatud eelkõige enne kohut. Kaebaja taotleb kaebuse halduskohtus menetlusse võtmist, või alternatiivselt prokuratuurile edastamist.

Kohtu seisukoht

4. Kohus jääb kaebuse käiguta jätmise määruses väljendatud seisukoha juurde, et kuna kaebaja tahteks on nõuda kahju hüvitamist seoses talle menetleja poolt süüteomenetluses tekitatud kahju eest, siis on isikul õigus nõuda kahju süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduses (SKHS) sätestatud alustel, ulatuses ja korras.

Taotlus kahju hüvitamiseks SKHS § 5, 6 või 7 alusel tuleb esitada kriminaalmenetluses prokuratuurile (SKHS § 14 lg 2). Taotluse esitamise tähtaeg on kolm aastat arvates päevast, kui ta sai teada või pidi teada saama kahjust, sõltumata teadasaamisest aga mitte hiljem kui kümne aasta jooksul kahju tekitamisest või selle põhjustanud sündmusest arvates (§ 14 lg 4).

Halduskohtu pädevusse ei kuulu seega süüteomenetluses menetleja poolt tekitatud kahju hüvitamise nõude läbivaatamine.

5. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 1 järgi tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. Kaebuse tagastamisel selgitab kohus võimaluse korral, kuhu ja millises korras on kaebajal võimalik asja lahendamiseks pöörduda (HKMS § 121 lg 3). HKMS § 4 lg 1 kohaselt on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette muud menetluskorda. Kohus on seisukohal, et käesoleva kaebuse menetlemine ei kuulu halduskohtu pädevusse, sest selleks on ette nähtud teistsugune menetluskord. Lõppkokkuvõttes on kaebajale kohtukaebeõigus tagatud maakohtus SKHS §-s 17 ja kriminaalmenetluse seadustiku 15. peatükis sätestatud korras, mida on menetlejad kohustatud kaebajale lähemalt selgitama, kui vaidluse lahendamiseks kaebajal tekib üldse vajadus kohtulikule kaitsele.

HKMS-i sätted ja SKHS-i rakendussätted ei sätesta halduskohtule alust kaebuse prokuratuurile lahendamiseks edastamiseks.

/allkirjastatud digitaalselt/