2-17-124318/16 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

VAHEOTSUS

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Vahur-Peeter Liin

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

17. juuli 2018. a, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-17-124318

Hagi ese

If P&C Insurance AS hagi H.I vastu 4601 euro 13

sendi saamiseks

Tsiviilasja hind

4601 eurot 13 senti

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja If P&C Insurance AS; registrikood

10100168; asukoht XXX, 11415, Harjumaa.

Hageja esindaja Paul Paas; e-post

Kostja H.I; isikukood XXX; elukoht XXX-i,

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx.

Viimane istung

4. juuli 2018

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata H.I taotlus aegumise kohaldamiseks. Tuvastada, et If P&C

Insurance AS hagi H.I vastu xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx liiklusõnnetuse tõttu

makstud kahjuhüvitise 4601 euro 13 sendi tagasinõudmiseks ei ole aegunud.

2. Toimetada otsus kätte pooltele.

Edasikaebamise kord ja tähtaeg

Otsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul

alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta

seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja

lahendamisega kirjalikus menetluses.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

1. If P&C Insurance AS (hageja) esitas 27. oktoobril 2017 Pärnu Maakohtule H.I (kostja)

vastu maksekäsu kiirmenetluse avalduse 4601,13 euro saamiseks.

2. Pärnu Maakohus andis 13. detsembri 2017. a määrusega asja üle Tartu Maakohtule

menetluse jätkamiseks hagimenetluses, kuna kostja esitas nõudele vastuväite.

3. Hageja esitas kostja vastu 2. jaanuaril 2018 hagi, milles palub kostjalt välja mõista

4601,13 eurot. Hagi kohaselt toimus xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, milles kostjale kuuluva

sõidukiga tekitati kahju Q AUTOGRUPP OÜ-le kuuluvale sõidukile. Liiklusõnnetuse

toimumise ajal oli kostja vastutus kindlustatud hageja juures, kuid puudus kehtiv

liikluskindlustuse poliis. Kuna kahjustatud sõiduki taastusremont ei olnud

majanduslikult põhjendatud, hüvitas hageja sõiduki liiklusõnnetuse eelse turuväärtuse

5750 eurot. Lisaks on hageja kandnud käsitluskulusid 51,13 eurot. Liiklusõnnetuse

toimumise ajal kehtinud liikluskindlustuse seaduse (LKindlS) § 48 lg2 p 6 kohaselt on

hagejal õigus esitada kostja vastu regressinõue ja LKindlS § 48 lg 3 alusel õigus nõuda

käsitluskulude hüvitamist. 5. septembril 2016 leppisid pooled kokku, et kostja hakkab

tagasinõuet täitma igakuiste 200 euro suuruste maksetega. Kokku on kostja tasunud

1200 eurot. Hageja nõuab veel tasumata summat. Hageja nõue ei ole aegunud, sest

kostja on nõuet tunnistanud ja osaliselt tasunud.

4. Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja palub kohaldada hageja nõude osas aegumist ja teha

selle kohta vaheotsus. Kostja leiab, et hagi on esitatud pärast tsiviilseadustiku üldosa

seaduse (TsÜS) § 150 lg 1 ja § 147 lg 1 järgi aegumistähtaja möödumist. Hageja oleks

pidanud pöörduma kohtusse hiljemalt 30. septembril 2016, mil möödus kolm aastat

väidetavalt kannatanule kahju hüvitamise ajast. Aegumine ei ole katkenud nõude

tunnustamisega. Kostja ei ole nõuet tunnustanud. Kahju eest vastutab Y.D. Kostja

maksis hagejale edasi üksnes talle Y.D makstud makseid. Kostjapoolset maksete

tasumist ei saa igal juhul tõlgendada nõude tunnustamisena suuremas ulatuses, kui ta

on makseid tasunud.

KOHTU SEISUKOHT

5. Kostja on esitanud taotluse aegumise kohta vaheotsuse tegemiseks.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 449 lg 3 kohaselt võib kohus teha

vaheotsuse aegumise kohaldamise kohta, jättes vaheotsusega aegumise kohaldamata

või kohaldades aegumist teha lõppotsuse, jättes hagi rahuldamata. Kohus leiab, et

vaheotsuse tegemine on põhjendatud, arvestades, et poolte vahel on vaidlus nõude

aegumise üle ning esitatud on ka sisulisi vastuväiteid nõude põhjendatuse üle, mille

tõendamine võib osutada keerukaks ja aeganõudvaks.

6. Hageja nõuab kostjalt liiklusõnnetusega tekitatud kahju hüvitamist. Liiklusõnnetus

toimus 15. septembril 2013. Seega tuleb kehtiva LKindlS § 83 kohaselt kohaldada

liiklusõnnetuse toimumise aegset seadust. Hageja on esitanud kostja vastu nõude

õnnetuse toimumise ajal kehtinud LKindlS § 48 lg 2 p 6 ja lg 3 alusel, mille kohaselt

on kindlustusandjal õigus esitada tagasinõue kindlustusvõtja vastu, kui

kindlustusjuhtumi toimumise hetkeks oli kindlustusmakse tasumata perioodi eest,

millal toimus kindlustusjuhtum. Vaheotsuse tegemisel tuleb seega leida, kui pikk on

nimetatud nõude aegumistähtaeg ning mis ajast see kulgema hakkas.

2/4

7. Kohus leiab, et LKindlS § 48 lg 2 p-st 6 ja lg-st 3 tulenev nõue on kindlustuslepingust

tulenev nõue. Tegemist on kindlustusandja nõudega, mis tuleneb sellest, et

kindlustusvõtja on rikkunud lepingust tulenevat kohustust tasuda kindlustusmakse.

Seega kohaldub nõude aegumistähtaja pikkusele ja algusele VÕS § 475 lg 1, mille

kohaselt kindlustuslepingust tulenevate nõuete aegumistähtaeg on kolm aastat.

Aegumistähtaeg hakkab kulgema kalendriaasta, mil nõue muutub sissenõutavaks,

lõpust. Tegemist on erinormiga TsÜS § 146 lg 1 ja § 147 lg 1 suhtes. Kuivõrd

liiklusõnnetus toimus 15. septembril 2013, ei saanud hageja nõue enne seda

sissenõutavaks muutuda. Seega hakkas kolmeaastane aegumistähtaeg kulgema 2013. a

lõpust. Aegumistähtaeg oleks seega möödunud 31. detsembril 2016 kell 24.00. Samas

on hageja tuginenud asjaolule, et aegumine katkes, kuna kostja on nõuet tunnistanud.

TsÜS § 158 lg 1 kohaselt aegumine katkeb ja algab uuesti kohustatud isiku poolt nõude

tunnustamisega. TsÜS § 158 lg 2 kohaselt võib nõude tunnustamine seisneda ka nõude

osalises tasumises. Kohus leiab, et tunnistaja V.K ütlustega on tõendatud asjaolu, et

kostja on võtnud hagejaga hageja töötaja V.K kaudu 5. septembril 2013 ühendust ning

on kokku leppinud võla tasumises osamaksetena. Sellise kokkuleppe olemasolu

kinnitab ka kohtule esitatud kostja pangakonto väljavõte, millest nähtub, et kostja on

teinud 16. septembrist 2013 kuni 11. märtsini 2017 hagejale viis makset, mille

selgitusse on märgitud hagejapoolne juhtumi kahjukäsitluse nr E42137185L.

Tunnistaja ütlustest nähtub, et viimane kontakt kostjaga oli 20. märtsil 2017, mil kostja

lubas teha täiendava makse. Kohus leiab, et kostja tunnistas eelnimetatud kokkulepete

sõlmimise ja hagejale maksete tegemisega TsÜS § 158 mõttes võlga, mistõttu

aegumine katkes ja algas uuesti nii 5. septembri 2016 kokkuleppe ning järgnevate

kokkulepete sõlmimisega, kui ka iga hagejale tehtud maksega. Viimane ajahetk, mil

kostja nõuet tunnistas on seega 20. märts 2017, millest hakkas kulgema kolmeaastane

aegumistähtaeg, mis oleks lõppenud 20. märtsil 2020.

8. Kostja on esitanud aegumise katkemisele vastuväited, et tema nõuet ei tunnistanud,

vaid kandis hagejale edasi üksnes autot liiklusõnnetuse ajal juhtinud Y.D talle tehtud

maksed, ning nõuet saab lugeda tunnistatuks üksnes ulatuses, milles makseid tehti.

Samas ei ole kostja oma väidete kinnitamiseks ühtegi tõendit esitanud. Tunnistaja

ütlustest ei nähtu, et kostjal oli kokkulepe hagejaga Y.D maksete edastamiseks või, et

kostja oleks nõuet üksnes osaliselt tunnistanud. See ei nähtu ka kostja kontoväljavõttes

olevatest selgitustest maksete kohta. Kohus märgib, et LKindlS § 48 järgne tagasinõue

ei ole oma olemuselt perioodiliste maksetega tasutav võlg, vaid üldjuhul tuleb see

tasuda ühe maksena, erinevalt näiteks tervise kahjustamisega tekitatud kahju hüvitise

maksetest võlaõigusseaduse § 136 lg 2 järgi. Seda ei muuda ka asjaolu, et kostja leppis

kokku hagejaga võla tasumise osamaksetena. Aegumist saaks lugeda katkenuks vaid

osaliselt üksnes juhul, kui nõude tunnistamisest või sellega seotud asjaoludest nähtuks

võlgniku tahe tunnistada üksnes osa võlast. Praeguses asjas ei nähtu sellised asjaolud

aga ühestki kohtule esitatud tõendist.

9. Hageja esitas maksekäsu kiirmenetluse avalduse kohtule 27. oktoobril 2017, mil

aegumistähtaeg ei olnud eeltoodust tulenevalt möödunud. Maksekäsu kiirmenetluse

avalduse kohtule esitamisega aegumine TsÜS § 160 lg 2 p 3 alusel peatus. Seega ei ole

nõue aegunud.

10. Kuna asja menetlus jätkub, ei määra kohus TsMS § 173 lg-te 1 ja 5 kohaselt kindlaks

menetluskulude jaotust, vaid see määratakse kindlaks asja menetlust lõpetavas

lahendis.

/allkirjastatud digitaalselt/

3/4

Vahur-Peeter Liin

Kohtunik

4/4