3-16-1587/40 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Daimar Liiv

Otsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

16. juuli 2018, Tallinn

Haldusasja number

3-16-1587

Haldusasi

N.L.i kaebus soodustingimustel pensioniõigusliku

staaži tuvastamiseks

Menetlusosalised

Kaebuse esitaja – N.L., esindaja Irina Vassiljeva

Vastustaja – Sotsiaalkindlustusamet, esindaja Silvia

Azojan

Asja läbivaatamise viis

Kohtuistung 19.04.2017, asja arutamise jätkamisega

kirjalikus menetluses.

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada kaebus osaliselt.

2. Tuvastada, et N.L.il on lisaks ajavahemikul 13.09.1982-04.02.1983 juba

tuvastatud 4 kuule ja 23 päevale soodustingimustel vanaduspensionile

õigust andvale soodusstaažile ajavahemikel 13.11.1980-10.08.1982 ja

26.06.1983-02.10.1994 täiendavalt soodustingimustel vanaduspensionile

õigust andvat soodusstaaži 10 aastat kaks kuud ja 27 päeva vastavalt

käesoleva kohtuotsuse seletava osas punktides 14 ja 15 toodud arvestusele.

3. Jätta menetluskulud menetlusosaliste enda kanda.

4. Sekretäril edastada kohtuotsus menetlusosalistele ja tagastada pärast selle

jõustumist Archivali Group OÜ-lt menetluse käigus välja nõutud

arhiividokumendid koos nende hoiukarbiga OÜ-le Archival Group.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib Tallinna Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva

jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 15. augustil 2018.

Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada

vastuapellatsioonkaebuse

päeva

jooksul

apellatsioonkaebuse

vastuapellatsioonkaebuse

esitajale

kättetoimetamisest

arvates

või

ülejäänud

apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses

märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus

menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).

Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb

tal Tallinna Ringkonnakohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse

esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning

apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. N.L. esitas 11.04.2016 Sotsiaalkindlustusametile (SKA) pensioniavalduse soodustingimustel

vanaduspensioni määramiseks soodustingimustel vanaduspensionide seaduse (SVPS) § 1 p 2

ning Eesti Vabariigi Valitsuse 16.07.1992 määrusega nr 206 kinnitatud loetelu nr 2 (edaspidi

loetelu nr 2), osa XIII, punkti 5 erialakoodi 17541 (töötajad, kes on nimetatud loetelu nr 2 XVIII

osa punkti 2 alapunktis 1, milles on märgitud erialakoodid nr 23485 ehk kõigi nimetustega

mehaanikud, nende abid ja 13482 ehk kõigi klasside ja nimetusega madrused) alusel.

2. 10.06.2016 otsusega nr 03579 otsustas SKA peatada N.L.i poolt esitatud pensioniavalduse

menetlemise seoses soodustingimustel vanaduspensioni määramiseks nõutava soodusstaaži

tõendamisega kohtus kuni kohtulahendi saamiseni, kui avaldus kohtule esitatakse kahe kuu

jooksul alates otsuse kättesaamisest.

05.08.2016 saabus Tallinna Halduskohtule N.L.i kaebus soodustingimustel pensioniõigusliku

staaži tuvastamiseks. Ühtlasi palub kaebaja tühistada SKA otsuse nr 03579.

Kaebaja palub tuvastada, et ta töötas soodustingimustele vanaduspensionile õigust andvatel

kutsealadel alates 03.04.1980 kuni 12.09.1982 ja alates 05.02.1983 kuni 23.02.1995 (kokku 14

aastat, 5 kuud ja 29 päeva).

3. Kohus võttis asja menetlusse oma 5.09.2016 määrusega, viis läbi eelmenetluse ja avalik

kohtuistung asjas toimus 19.04.2017 (protokoll tl 50). Kohtuistungil otsustas kohus menetlust

jätkata kirjalikus menetluses. 1.06.2017 määrusega määras kohus menetluse lõplikuud tähtajad

ja kohtuotsuse kuulutamise aja.

KAEBUSE ESITAJA NÕUDED JA PÕHJENDUSED

4. Kaebaja leiab, et Sotsiaalkindlustusamet on oma 10.06.2016 otsuses nr 03579 valesti jätnud

tuvastamata tema soodustingimustel pensioniõigusliku tööstaaži ajavahemikul 03.04.1980 kuni

12.09.1982 ja 05.02.1983 kuni 23.02.1995 ja palub tuvastada, et kaebaja töötas nimetatud ajal

lukksepp-seadistaja ja mehaanik seadistaja ametikohtadel, millel töötatud aeg tuleb lugeda

soodustingimustel vanaduspensioni määramiseks nõutava soodusstaaži hulka ning arvestades

seda määrata talle taotletud soodustingimustel vanaduspension. Kaebaja põhjendab oma

taotlust järgmiselt:

4.1. Kaebaja leiab, et vastustaja on valesti tõlgendanud ja rakendanud otsuse nr 03579 tegemisel

Eesti Vabariigi Valitsuse 16.07.1992 määrusega nr 206 kinnitatud loetelu nr 2 (edaspidi loetelu

nr 2), osa XIII, punkti 5 erialakoodi 17541 (töötajad, kes on nimetatud loetelu nr 2 XVIII osa

punkti 2 alapunktis 1, milles on märgitud erialakoodid nr 23485 ehk kõigi nimetustega

mehaanikud, nende abid.). Kaebaja leiab, et nimetatud sätte kõigi nimetustega mehaanikud ja

nende abid kohaldamisel on vastustaja valesti jätnud arvestamata, et selle sätte alla käis ka

tulenevalt töö sisust ja alluvusvahekordadest ka tema töötamine lukksepana, lukksepp-

seadistaja ja mehaanik seadistajana, kellena töötades kuulus ta laeva masinameeskonda ja oli

mehaaniku või mehaaniku abi üldnimetusele vastav erialaspetsialist.

4.2. Kaebaja leiab, et käesoleval juhul ei ole asjakohane arvestada Sotsiaalministeeriumi

seiskohaga haldusasjas nr 3-16-1821, milles loetletakse üles need ametinimetused, mida

käsiteletakse

mehaanikuna

ja

viidatakse

muuhulgas

SA

Innove

koduleheküljele

http://ametid.rajaleidja.ee/Laeva-masinameeskonna-liikmed. Kaebaja leiab, et SA Innove

kodulehekülg on käesolevas vaidluses asjakohatu allikas, kuna see ei ole seotud ei

rahvusvaheliste ega kodumaiste mereõiguse õigusnormidega. Kaebaja ei nõustu vastustaja

seisukohaga, et mehaanikud on erialakoodi nr 23485 mõistes ainult vanemmehaanik, esimene

ja teine mehaanik ja vahel ka kolmas mehaanik. Kaebaja leiab, et ta kuulus töötamisel

lukksepana, lukksepp- seadistajana ja mehaanik- seadistajana laeva masinameeskonda, töötas

sarnaselt laeva mootorite ja jõuseadmetega tegelenud mehaanikutega vahimeetodil sisuliselt

puhkepäevadeta ja oli sisuliselt mehaaniku abi positsioonil olles mehaanik-seadistaja vahetu

abiline (asendaja vahetuste ajal). Kaebaja viitab siinkohal ka tema esitatud tõenditele (tl 7-11)

ja sellele, et nendest nähtuvalt said pärast keskeriõppeasutuse või kõrgkooli lõpetamist kõik

laeva masinameeskonda kuuluvad mehaanikud ja nende abilised (lukksepad ja lukksepp

seadistajad teatud tüüpi (kala)laevadel) aastatel 1975-1996 Tööstusliku tootmise erialal

kvalifikatsiooni Tehnik-mehaanik või mehaanikainsener. Kaebaja märgib, et sisuliselt ei ole

käesolevas asjas vaidlust, et ta oli laeva masinameeskonnas töötavad isik ja seda kinnitavad ka

esitatud ja eelpoolmainitud tõendid üldisemas plaanis.

4.3. Kaebaja leiab, et vastustaja ei ole üldisemas plaanis endale selgeks teinud ja ka tõendanud,

milles seisnes lukksepa töö kalalaevadel ja seetõttu esitab ebapädevaid väiteid nagu ei

kuulunuks lukksepp-seadistaja, lukksepp ja mehaanik-seadistaja laeva masinameeskonda.

4.4. Kaebaja leiab, et tema töötamise arvestamisel soodusstaaži hulka tuleks lähtuda ainult

tööraamatu kannetest (tl 74-78), mitte Archival Group OÜ arhiiviteatistest nähtuvatest täpsetest

andmetest merel viibimise kohta, sest ta oli kogu tööraamatus kajastatud aja ametlikult tööl.

4.5. Kaebuse esitaja menetluskulude hüvitamise taotlust kohtule tähtaegselt ei esitanud.

VASTUSTAJA SEISUKOHT

5. Vastustaja kaebusega ei nõustu ja vaidleb sellele osaliselt vastu alljärgnevates küsimustes ja

põhjustel.

5.1. Vastustaja märgib, et haldusmenetluses kogutud dokumentidest nähtuvalt töötas kaebaja

vaidlusalusel perioodil lukksepana, lukksepp-seadistajana, treiali õpilasena, mehaanik-

seadistajana, laevaremondilukksepana ja viibis palgata reservis. Sotsiaalkindlustusameti

põhjendused, miks vaidlustatud perioodi ei saa dokumentide alusel soodustingimustel

vanaduspensionile õigust andva staaži hulka arvata, on toodud Sotsiaalkindlustusameti

10.06.2016 otsuses nr 03579.

5.2. Vastustaja leiab, et isikul on õigus soodustingimustel vanaduspensionile õigust andva

staaži tuvastamiseks pöörduda kohtusse ka juhul, kui dokumendid tema töötamise kohta on

säilinud, kuid need ei kajasta tema tööülesandeid, töösisu ja töötingimusi, mis on olulised

otsustamaks isiku õiguse üle saada soodustingimustel vanaduspensioni. Seega leiame, et

kaebajal on õigus taotleda tunnistajate ütluste alusel kohtu korras soodustingimustel

vanaduspensionile õigust andva staaži tuvastamist.

5.3. Oma täiendavas seisukohas märkis kaebaja, et 30.5.2017 tegi Tallinna Ringkonnakohus

analoogilises haldusasjas 3-16-1821 otsuse, milles tõstatati küsimus täistööaja arvestusest

laevameeskondade liikmete osas. Kaebaja leiab, et vaidlusalustel juhtudel ei ole tegelikult

vaidlust selle üle, kas töötamine toimus täistööajaga või mitte, vaid selles, milline periood

kuulub tulenevalt loetelust nr 2 soodusstaaži hulka arvamisele.

Loetelu nr 2 osa XIII punkti 5 kohaselt arvatakse soodusstaaži hulka töötamine ookeanidel ja

meredel kalapüügi ja -töötlusega, samuti püügipiirkonnas valmistoodangu vastuvõtuga

tegelevate kalalaevade meeskonnas ning loetelu nr 2 osa XVIII punkt 2 alapunkti 1 kohaselt

töötamine mere ja jõelaevastiku laevade (välja arvatud alaliselt sadama akvatooriumis töötavate

teenistusabilaevade, teenistussõitude, linnalähedase ja linnasisese ühenduse laevade)

meeskonnas. Tööraamatu kannete kohaselt on kaebaja tööle võetud Eesti Kalatööstusse

erinevatele ametikohtadele, mitte kindlasse laeva meeskonda. Millal ja millise laeva meeskonda

kaebaja on kuulunud, nähtub Archivali Group OÜ arhiiviteatiselt ja sellele lisatud isikliku

kaardi koopiast. Soodusstaaži hulka on arvatud kogu konkreetse laeva meeskonda kuulumise

aeg, ilma et oleks välja arvatud tööst vaba aeg, mis oli ettenähtud kõigile meeskonna liikmetele,

s.t et töötati graafiku alusel, kus töövahetusele (kas 8 tungi, 12 tundi vmt) järgnes puhke- ja

vabaaeg. Seega laevas viibimise kogu perioodi soodusstaaži hulka arvamisega, arvatakse

soodusstaaži hulka igapäevane töö- ja puhkeaeg.

5.4. Puhkepäevi, millele tekkis õigus kindlasse laevameeskonda kuulumisega, kompenseeriti

meremeestele pärast reisilt tulekut üldjuhul 1-2 kuulise maal viibimisega enne, kui nad määrati

järgmise laeva meeskonda. Nimetatud kuni 2-kuused perioodid ajavahemikul, kui isikud ei

kuulunud ühegi laeva meeskonda, kuid kasutasid merel oleku tõttu saamata jäänud puhkepäevi,

on samuti arvatud soodusstaaži hulka. Seega on soodusstaaži hulka arvatud täistööajaga

töötamine laevade meeskondades. Loetelus nimetatud „laevade meeskonnas töötavatel“ eeldab

laeva meeskonda kuulumist, kusjuures laeva meeskonda määrati meremehed üldreeglina seoses

merele minekuga. Seega tuleb loetelust nr 2 üheselt, et soodusstaaži hulka saab arvata ainult

need perioodid kui isik kuulus (oli määratud) mingi laeva meeskonna koosseisu.

Isiku kaartidel on kajastatud kogu meremehe teenistuskäik, millest nähtub nii laeva

meeskondadesse kuulumise aeg kui ka viibimine pikaajalistel koolitustel, palgata puhkusel (nt

kaebaja puhul 21.11.1994 kuni 23.2.1995 palgata reserv) jne, millal ta ei kuulunud ühegi laeva

meeskonda. Tööraamatu kannetes eelnimetatud asjaolud ei kajastu, nähtub vaid tööle võtmine,

osaliselt ametinimetuste muutumine ja töölt vabastamine. Tööraamatu kannetest ei nähtu ka

asjaolu, et kolmel perioodil on kaebaja töötanud kaldakoosseisus (Laevaremonditehases

perioodil 14.4.1980 kuni 22.9.1980 lukksepp, perioodil 17.5.1985 kuni 9.8.1985 treiali õpilane

ja perioodil 21.9.1987 kuni 22.10.1987 laevaremondilukksepp).

Vastustaja toob välja, et Loetelu nr 2 osa XVIII „Transport ja side“ punkt 2 „Mere- ja

jõetransport“ alapunktis 3 on loetletud kaldakoosseisu ametikohad, mis kuuluvad soodusstaaži

hulka arvamisele: kood 11429 lõhkaja; kood 13450 maaler laevavärvimisel ja laevakere

puhastamisel dokis; kood 14478 trümmimotorist; dokker-mehhanisaator. Sooduspensionile

õigust andvate ametikohtadena ei ole kaldakoosseisus nimetatud mehaanikut, lukkseppa ega

seadistajat ehkki nähtuvalt kaebaja isikukaardilt olid nimetatud ametikohad olemas ka

kaldakoosseisus. Vastustaja leiab, et tööraamatu kannete alusel kogu Eesti Kalatööstuses ja

selle õigusjärglase juures töötatud aja arvamisel soodusstaaži hulka oleks käsitatav loetelu

täiendamisega.

5.5. Vastustaja märgib, et haldusasjas 3-10-601 tehtud kohtuotsuse p-des 15 ja 16 (jõustunud

Riigikohtu määrusega) asus Tallinna Halduskohus seisukohale, et ei Sotsiaalkindlustusametil

ega kohtul ei ole õigust täiendada Vabariigi Valitsuse kehtestatud tööde ja ametikohtade loetelu

ega võrdsustada mõnda nimekirjades nimetamata tööd või ametikohta soodusstaaži andva töö

või ametikohaga pelgalt selle tõttu, et oli tegemist töötamisega tervist kahjustavates tingimustes

ning kokkupuude ohuteguritega. Samas lahendis on kohus leidnud, et mitte igasugune

tervistkahjustavates tingimustes töötamine ei anna õigust sooduspensionile ning et nimekirjade

koostamise

eesmärk

ei

olnud

loetleda

võimalikult

täpselt

üles

kõikvõimalikud

tervistkahjustavad tööd, vaid selekteerida, missuguste tööde ja ametikohtade puhul on

soodustingimustel vanaduspensioni määramine õigustatud.

Eeltoodud põhjendustel leiab vastustaja, et tulenevalt SVPS-st ja loetelust nr 2 ei saa

vaidlusaluseid töötamise perioode arvestada soodusstaaži hulka tööraamatu kannete alusel ning

et soodusstaaži hulka saab arvata ainult ujuvkooseisu ehk konkreetse laeva meeskonna kooseisu

kuulumise perioodid ja nende eest ettenähtud puhkepäevade kompenseerimise 1-2 kuulised

perioodid. Eelnimetatud halduspraktika alusel on sooduspensione määratud loetelude

kehtestamisest, mida kinnitab ka Riigi Sotsiaalkindlustusameti 16.12.1996 kiri „Praktikas

tõusetunud küsimuste lahendamisest“.

5.6. Loetelu nr 2 osa XIII „Toiduainetetööstus“ punkt 5 „Kalapüük ja –töötlus. Ookeanidel ja

meredel kalapüügi ja -töötlusega, samuti püügipiirkonnas valmistoodangu vastuvõtuga

tegelevate kalalaevade meeskond“ on loetletud sooduspensionile õigust andvad ametid, mis on

seotud kalapüügiga merel:

kood 14160 kalajahuseadme juht;

kood 23187 kõigi nimetustega meistrid kalapüügil ja –töötlusel;

kood 22021 püügipiirkonna ülem, tema asetäitja ja abi;

kood 22058 ekspeditsiooniülem, tema asetäitja ja abi.

Eeltoodud ametid on kõik seotud kalapüügi ja -töötlemisega laevadel ehk siis ainuomased

kalalaevadele.

Lisaks eelnevatele on koodi 17541 alusel õigus sooduspensionile töötajatel, kes on nimetatud

loetelu nr 2 osa XVIII punkti 2 alapunktis 1. Loetelu nr 2 osa XVIII „Transport ja side“ punkt

2 „Mere- ja jõetransport“ alapunktis 1 „Mere- ja jõelaevastiku laevade (välja arvatud alaliselt

sadama akvatooriumis töötavate teenistusabilaevade, teenistussõitude, linnalähedase ja

linnasisese ühenduse laevade) meeskond“ on koodi 23485 all nimetatud kõigi nimetustega

mehaanikud, nende abid.

5.7. Vastustaja toob välja, et Kutsekoja kodulehel toodud laevamehaaniku kutsestandardi

kohaselt on laevamehaanik erialast kvalifikatsiooni omav meresõiduspetsialist, kelle

tööülesandeks on laeva jõuseadmete ja abimehhanismide ohutu töö tagamine, laeva

masinameeskonna vahiteenistuse organiseerimine ja pidamine ning inimelude ja varade

säilitamise

tagamine

laevas

kõigi

olemasolevate

vahenditega.

(http://www.kutsekoda.ee/et/kutseregister/kutsestandardid/10087207/lae/laevamehaanik-i-ii-

iii-iv-11pdf).

Masinameeskonna (s.h mehaaniku) põhiline töökoht on masinaruumis, kus peale merel olevate

raskete ilmastikutingimuste on müra ja kuumus. Seadistaja (ka mehaanik-seadistaja) hooldab,

remondib, seadistab ja häälestab toodet valmistavat masinat või tehnoloogialiini.

Lukksepp on metallitöid tegev tööline, kes valmistab ja taastab detaile, kuid olenevalt lukksepa

profiilist, ka paigaldab, hooldab, reguleerib, remondib ja demonteerib seadmeid, torustikke jne.

Seega on seadistaja, mehaaniku ja lukksepa tööülesanded erinevad ning sellest tulenevalt on

kaebaja arvates erinevad ka mehaaniku, lukksepa, mehhaanik-seadistaja ja lukksepp-seadistaja

tööülesanded. Asjaolu, et igapäevaselt laeval töötades, erinevate ametinimetustega isikud

aitasid ja hädavajadusel ka asendasid üksteist (oldi ju siiski merel piiratud isikkoosseisuga), ei

anna vastustaja arvates alust ametikohtade võrdsustamiseks ja loetelu nr 2 laiendamiseks.

5.8. Vastustaja leiab, et tunnistajate ütlustest ja kaebaja selgitustest nähtuvalt tegeles kaebaja

kalatöötlusliini mehaanikuna ja mehaanik-seadistajana, samuti lukksepana ja lukksepp-

seadistajana, kelle ülesandeks oli kalatöötlusliini hooldamine, remont ja seadistamine. Kaebaja

tööülesandeks ei olnud laeva jõuseadmete ja abimehhanismide ohutu töö tagamine, laeva

masinameeskonna

vahiteenistuse

organiseerimine,

kaebaja

ei

kuulunud

laeva

masinameeskonda. Tunnistajate ütlustest nähtuvalt oli laeval ka masinameeskonna mehhaanik,

kelle tööülesandeks oli laeva jõuseadmete ja abimehhanismide ohutu töö tagamine. Kuna

tunnistajate ütlustest nähtuvalt oli kaebaja töö täies ulatuses seotud laeval kalatöötluse

mehhanismide häireteta töö tagamine. Seega peaks vastustaja arvates kaebaja ametikoht

sisalduma loetelu nr 2 osa XIII „Toiduainetetööstus“ punktis 5 „Kalapüük ja –töötlus.

Ookeanidel ja meredel kalapüügi ja -töötlusega, samuti püügipiirkonnas valmistoodangu

vastuvõtuga tegelevate kalalaevade meeskond“, kus on nimetatud kalapüügi ja – töötlusega, s.h

kalatöötlusliiniga, seotud ametikohad nagu kalajahuseadme juht, kõigi nimetustega meistrid

kalapüügil ja –töötlusel jt.

5.9. Kokkuvõtvalt on Sotsiaalkindlustusamet seisukohal, et õigus sooduspensionile on üksnes

laeva masinameeskonna mehaanikul ja soodusstaaži hulka arvamisele kuuluvad ainult kindla

laeva meeskonna koosseisu kuulumise perioodid koos nende eest ettenähtud puhkepäevade

kompenseerimise 1-2 kuulised perioodidega.

5.10 Vastustaja ei esitanud tähtajaks menetluskulude hüvitamise taotlust ega selleks ettenähtud

dokumente.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

6. Käesolevas asjas soovib kaebaja vastavalt esitatud kaebusele tuvastada, et tema töötamine

erinevatel ametikohtadel (mehaanik, mehaanik-seadistaja, lukksepp-seadistaja ja lukksepp)

ajavahemikus 03.04.1980-23.02.1995) vastab Vabariigi Valitsuse 16.07.1992 määrusega nr

206 kinnitatud loetelu nr 2 alusel erialakoodile 23485 (kõigi nimetustega mehaanikud ja nende

abid) ja oli töötamine tervistkahjustavate ja raskete töötingimustega tootmisalade, tööde,

kutsealade ja ametikohale loetelu nr 2 erialadel.

7. Käesolevas asjas seisneb vaidlus eelkõige selles, kas N.L.i töötamine mehaanik-seadistaja,

lukksepp-seadistaja ja lukksepana vastab tööle erialakoodi 23485 all.

8. Kohus märgib, et kõigepealt ei nõustu ta pärast tõenditega tutvumist ja tunnistajate

ülekuulamist vastustaja üldise seisukohaga, et mehaanik-seadistaja puhul on tegemist

liitametikohaga, mida ei ole loetelus 2 nimetatud. Kohus märgib, et loetelus 2 erialakoodi

23485 alla paigutatud erialade sõnastus on järgmine: „23485 Kõigi nimetustega mehaanikud,

nende abid“. Kohus märgib, et loetelus on eraldi mehaanikutena välja toodud veel koodi 25410

all kõigi klasside ja nimetustega elektrimehaanikud, mis on kohtu arvates mõistetav, sest

elektriseadmed ja nende korrashoid ning selleks vajalik kutsekvalifikatsioon erineb oluliselt

muudest laeval kasutatavatest eelkõige mehaanilistest ja kütuse põletamise abil töötavatest

seadmetest nagu ka nendega teostatavad tööd. Seetõttu on õigustatud vastava eriala eraldi välja

toomine loetelus 2, mis aga ei tähenda, et loetelu 2 tuleks seetõttu tõlgendada vastustaja pakutud

moel kitsendavalt.

Kohus on pärast esitatud tõendite ja tunnistajate ütluste hindamist seisukohal, et puudub

igasugune mõistlik alus vastustaja väidetel, et mehaanik-seadistaja ei ole mehaanik koodi

23485 mõistes. Kohus põhjendab oma seisukohta kõigepealt asjaoluga, et juba koodi 23485

sõnastusest tulenevalt käivad selle nimetuse alla kõigi nimetustega mehaanikud. Teiseks

tuleneb kõigist esitatud tõenditest – Namsov Fishing Enterprise (PTY)LTD, Articnam Fishing

Company Limited ja Levert Shipping Company esitatud tõenditest (tl 7-11), tunnistajate

vastavatest ütlustest, et mehaanik-seadistaja oli enamasti laeva masinameeskonna (mehaanika

allüksuse) koosseisus töötav vähemalt mehaaniku kutsekvalifikatsiooniga spetsialist. Kohus

märgib, et vastustaja püüd sisustada mehaaniku nime ainult laeva jõuseadmetega (ilmselt siis

mootorid) töötavate ametikohtadega ei kannata kriitikat juba ainuüksi seetõttu, et

laevamootoritega töötavatest erialadest on nimekirjas eraldi välja toodud koodi 14718 all kõigi

nimetustega motoristid (masinistid) ja nende abid. Lisaks nähtub ka vastustaja enda poolt

viidatud kutsekoja kutsestandarditest, et laevamehaanik on erialast kvalifikatsiooni omav

meresõiduspetsialist, kelle tööülesandeks on laeva jõuseadmete ja abimehhanismide ohutu töö

tagamine, laeva masinameeskonna vahiteenistuse organiseerimine ja pidamine ning inimelude

ja

varade

säilitamise

tagamine

laevas

kõigi

olemasolevate

vahenditega.

Laeva

abimehhanismide hulka kuuluvad nähtuvalt laevamehaaniku kutsestandardi punktist 5.2.11. 1)

pumbad, kompressorid, ventilaatorid, kütuste ja õlide filtrid ning separaatorid; 2) hüdroajamid;

3) rooliseadmed; 4) tekimehhanismide ja lastikäsitlusseadmed; 5) laevasüsteemid; 6)

tuleohutust ja keskkonnakaitset tagavad seadmed; 7) kalapüügi ja –töötlusseadmed. Kohus

peab selles nimekirjas toodust oluliseks kõigepealt seda, et laeva abimehhanismide all on

nimetatud ka kalapüügi ja –töötlusseadmed ning asjaolu, et nimetud seadmete korrashoid

kuulub laevamehaaniku töökohustuste hulka. Oluline on ka asjaolu, et kutsestandardist

nähtuvalt on see kehtestatud laevamehaaniku, kui laevas kõrgeimat kvalifikatsiooni ja

ametikohta (mehaanikaüksuse või vahel kasutatava teise nimega masinameeskonna) omava

mehaaniku jaoks, mitte kõigi laevas töötavate mehaanikute jaoks. Seetõttu ei nõustu kohus

vastustaja seisukohaga, et mehaanikuna saab käsitleda kood 23485 mõistes ainult

laevamehaanikut, kelleks vastustaja peab vanemmehaanikut, esimest, teist ja vahel ka

kolmandat mehaanikut. Nimetatud seisukoht põhineb mitte õigusaktil või kutsestandardil, vaid

õppenõustamiskeskuse Rajaleidja kodulehel avaldatud reklaammaterjalil (vt. viide 2 tl 55),

mille eesmärgiks ei ole mingilgi kombel täpsustada või määratleda õiguslikult konkreetseid

mehaanikute ametikohti või erialasid. Samuti ei ole selles mingitki moodi kajastatud

kalalaevadega seotut. Kaebaja on siinkohal sellele asjaolule kohtu arvates õigustatult

tähelepanu juhtinud.

Kohus märgib, et sisuliselt on ebaõige ka vastustaja seisukoht, et mehaanik-seadistaja on

liitamet. Kohus märgib, et igasuguste mehhanismide töö tagamine eeldab muuhulgas ka nende

seadistamist, mis on üks tegevustest mehhanismide töö tagamisel. Nähtuvalt kohtus tunnistajate

poolt antud ütlustest, kasutati kalatöötluslaevadel ametinimetust mehaanik-seadistaja

mehaanikaüksuse (masinameeskonna laiemalt) mehaanikute suhtes, kes vastustasid sisuliselt

vastavate seadmete ja vanemmehaanikuna eelkõige laeva abimehhanismide hulka kuuluvate

kalatöötlusseadmete töö ja korrashoiu eest. Samas selgitasid tunnistajad ka seda, et vajadusel

olid mehaanik-seadistajad abiks ka kõigi muude laevamehhanismide töö tagamisel ja pidasid

ka vahikordi. Kohus leiab, et vastustaja on valesti tõlgendanud erialakoodi 23485 mehaaniku

ametinimetust ja seetõttu loeb käesoleval juhul tuvastatuks, et kogu kaebaja poolt mehaanik-

seadistaja ametikohal töötatud aeg tuleb lugeda soodustingimustel vanaduspensioni õiguse

andva tööstaaži hulka.

9. Teiseks on käesoleva vaidluse lahendamisel oluliseks küsimus, milliseid elukutseid ja

ametikohti hõlmab erialakoodis 23485 nimetatud „kõigi mehaanikute abid“. Nimetatud sätte

tõlgendamiselt ei ole võimalik kohtu arvates piirduda ainult ametikoha nimetusega, vaid tuleb

vaadata ka abide sisuliste töötingimuste seotust mehaaniku tööga, sest ainult sellisel juhul on

võimalik vastava mõiste õigesti sisustamine.

Kohus märgib seda küsimust lahates kõigepealt, et sisulist vaidlust ei ole menetlusosaliste vahel

küsimuses, et kaebaja töötas ametikohtadel lukksepp-seadistaja ja lukksepp olles mehaanik-

seadistaja alluvuses. Kohutistungil antud tunnistustest ja eelpoolmainitud laevandusfirmade

poolt esitatud tõenditest nähtuvalt on kohus kõigepealt seisukohal, et lukksepad ja lukksepp-

seadistajad olid vähemalt kaebajat puudutanud juhtudel töötamisel kalapüügi- ja

kalatöötluslaevadel laeva masinameeskonna liikmed ja töötasid sisuliselt samades tingimustes

ja režiimis nende juhi - mehaanik-seadistajatega. Neil tuli lisaks puhkepäevadeta töögraafikule

ka väljakutsete korral koheselt asuda tööülesandeid täitma ja parandama või korrastama-

seadistama näiteks purunenud või rikkis mehhanisme. Kohus peab käesoleva asja õigeks

lahendamiseks oluliseks asjaolu, et kõik erialaste organisatsioonide poolt esitatud tõendid

mainivad otse ära, et ka lukksepad pidid omama mehaaniku kutseharidust ja mehaanikainseneri

või tehnik-mehaaniku kvalifikatsiooni-eriharidust. Sama kinnitasid ka tunnistajad kohtuistungil

antud ütlustes. Kohus peab oluliseks, et vastustaja enda 9.11.2016 kohtule esitatud vastuses

kohtunõudele oma arusaamisest mehaanik-seadistaja ja lukksepa töödest, on kirjeldanud

tegelikult lukksepa töid väga sarnaselt mehaanik-seadistaja töödele märkides, et „Lukksepp on

metallitöid tegev tööline, kes valmistab ja taastab detaile, kuid olenevalt sellest, milline

lukksepp on, ka paigaldab, hooldab, reguleerib, remondib ja demonteerib seadmeid, torustikke

jne.“. Kohus märgib, et nähtuvalt vastustaja enda kirjeldusest on lukksepa tööks muuhulgas

seadmete paigaldamine, hooldamine, reguleerimine, remontimine ja demonteerimine, mis on

kaheldamatult ka mehaaniku üldised tööülesanded.

Lisaks eeltoodule peab kohus vajalikuks märkida, et SA Kutsekoda toodud kutsestandardites

olevate erinevate lukkseppade kutsestandarditest (nende hulgas ei ole lihtsalt lukksepa ega

laevalukksepa kutsestandardeid) nähtub üheselt, et lukkseppade tööülesannete hulka kuulub

spetsialiseerumisele vastavate seadmete paigaldamine, remont, hooldus ja reguleerimine ehk

sisuliselt teeb ta mehaanikuga sarnaseid töid abistades mehaanikut, kui kõrgema

kvalifikatsiooniga erialaspetsialisti.

10. Käesolevas asjas selgus nii tunnistajate ütlustest kui ka esitatud tõenditest, et lukksepp ja

lukksepp-seadistaja töötasid koos mehaanik-seadistajaga, olles viimase abiliseks. Tunnistajad

selgitasid kohtule ka seda, et osadel juhtudel töötasid mehaanikud ka ise praktikas lukksepa

ametikohal, kuna sõltuvalt laeva suurusest, püügipiirkonnast ja püügi eeldatavast edukusest

võis olla lukksepa ametikoht mõnel laeval paremini tasustatav kui mehaaniku ametikoht mõnel

teisel laeval. Tunnistajad selgitasid, et üldjoontes võib öelda, et mehaanikutena töötanud

mehaaniku erialadiplomiga spetsialistide karjääri alustati lukksepa positsioonilt liikudes järk-

järgult edasi laeva vanemmehaaniku kohani ehk tegu oli sisuliselt laevas töötavate mehaaniku

kvalifikatsiooniga spetsialistide karjääriredeliga mehaaniku eriala raames.

Lisaks kõigele eelpooltoodule asendas tunnistajate ütluste alusel lukksepp-seadistaja otseselt

mehaanik-seadistajat sel ajal kui viimane puhkas.

Kohus leiab, et kõiki neid tõendeid arvesse võttes saab ja tuleb asuda seisukohale, et kalalaeva-

ja kalatöötluslaeva masinameeskonnas täitsid lukksepp-seadistaja ja lukksepp enamasti

mehaaniku (kelleks kalatöötlemis- ja püügiseadmetel oli kohtu veendumusel mehaanik-

seadistaja) abi rolli loetelus 2 koodi 23485 mõistes.

Kohus peab siinkohal veel vajalikuks märkida, et ta ei nõustu vastustaja 9.11.2016 kirjas

väljendatud seisukohaga, et masinameeskonna (sh. mehaaniku) põhiline töökoht on

masinaruumis, kus peale merel olevate raskete ilmastikutingimuste on müra ja kuumus. Ka see

seisukoht põhineb ilmselt osaliselt eelpoolmainitud Rajaleidja koduleheküljel oleval eelkõige

reklaami- ja töö tutvustamise iseloomuga materjalil, mitte õigusaktidel ega reaalsel mehaaniku

tööl laeval. Kohus märgib, et isegi laevamehaaniku kutsestandardeid lugedes on ilmselge, et

tema vastutusalaks on kogu laev koos kõigi selle tehnoloogiliste seadmetega. Erinevad

mehaaniku ametinimetused, millele kaebaja viitab, tähistasidki praktikas konkreetses laevas

eelkõige seda, milliste seadmete eest laevas vastav mehaanik tavaliselt vastutas ja sugugi mitte

kõik need ametikohad ei olnud seotud masinaruumiga. Kohus märgib, et masinaruum on

peamiseks töökohaks eelkõige motoristide ja masinistide kvalifikatsiooniga ja ametinimetusega

spetsialistidele.

11. Kohus toob välja ka asjaolu, et lisaks raksetele ilmastikutingimustele (mis masinaruumis

töötavaid isikuid mõjutavad oluliselt vähem), tuli kalatöötlusseadmetega tegelevatel

mehaanikutel ja nende abidel paratamatult töötada seadmetega, mis olid saastatud bioloogilise

massiga (püügiobjektiga) ja neil oli ka sageli ka vaja viibida näiteks seoses saagi

transportimiseks kasutatavate mehhanismidega väljaspool laeva siseruume. Kohus leiab, et

seetõttu ei saa pidada nende tööd vähem tervist kahjustavaks, kui masinaruumis töötavatel

spetsialistidel.

12. Arvestades asjaolu, et Vabariigi Valitsus on loetelu 2 kood 23485 ametikoha kirjelduse

andnud laialt (kõigi nimetusega mehaanikud ja nende abid) ning täpsustamata ja piiritlemata

seda nimekirja ainult masinaruumis töötavate mehaanikutega ja abide ametinimetustega, on

kohtu arvates üheselt arusaadav, et sellise laia loetelu andmisel peeti silmas seda, et kõik

nimetatud ametikohti täitnud isikud töötavad tervistkahjustavates tingimustes laevameeskonnas

ja abide määratlemisel tuleb eelkõige arvestada nende tegelikkuses täidetavaid tööülesandeid

ja töökorraldust mehaaniku abistamisel.

Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et käesolevas asjas tuleb kaebaja töötamine lukksepp-

seadistaja ja lukksepana lugeda töötamiseks ametikohal, mis annab staaži soodustingimustel

pensioni saamiseks.

Kohus peab vajalikuks välja tuua, et kuigi kaebajaga töötas ühel laeval ühel ajal ainult tunnistaja

M. G. 1993-1994 aastal, ei ole kahtlust tulenevalt menetluse käigus esitatud Archivali Grupp

OÜ

dokumentidest,

arhiiviteatisest

ja

tööraamatu

väljavõtetest

(tl

19-24)

ning

Sotsiaalkindlustusameti 10.06.2016 otsusest nr 03579 (tl 15-16), et kaebaja töötas

eelpoolkirjeldatud ametikohtadel ajavahemikus 03.04.1980-23.02.1995.

13. Käesolevas asjas ei ole vaidlust otsuses nr 03579 tuvastatud asjaolu üle, et N.L.i

soodustingimustel vanaduspensionile õigust andva soodusstaaži hulka arvatakse tema

töötamine perioodil 13.09.1982 kuni 04.02.1983 (kokku 4 kuud ja 23 päeva) mehaanikuna RAS

Ookeanis.

Kaebaja on taotlenud arvata tema soodustingimustel vanaduspensionile õigust andva

soodusstaaži hulka kogu kaebaja töötamise periood ajavahemikel 03.04.1980-12.09.1982 ja

05.02.1983-23.02.1995 lisaks Sotsiaalkindlustusameti poolt juba selle hulka arvatud ajale.

Kohus märgib, et kaebaja leiab, et soodusstaaži arvestamisel tuleks lähtuda ainult kaebaja

tööraamatus sätestatud tööstaažist, mitte Archival Group OÜ arhiiviteatiselt nähtuvatest

andmetest, sest kaebaja arvates tuleb arvesse võtta loetelu nr 2 kaks osa XVIII punkt 2 alapunkti

1, mille kohaselt tuleb soodusstaaži arvestamisel arvestada töötamist mere ja jõelaevastiku

laevade meeskonnas ja mitte konkreetse laeva meeskonda kuulumise aeg. Kohus siinkohal

kaebajaga ei nõustu ja leiab tuginedes senisele kohtu- ja halduspraktikale, et õige on vastustaja

seisukoht, mille kohaselt arvestatakse soodusstaaži hulka arhiiviteatistelt nähtuvad konkreetse

laeva meeskonda kuulumise aeg ning kuni 2- kuulised perioodid aastas ajavahemikust, mil

isikud ei kuulunud ühegi laeva meeskonda. Konkreetse laeva meeskonda kuulumine on

kajastatud ka isiku kaartidel ning neilt nähtub ka pikaajalisel koolitusel, ja palgata puhkusel

viibimise aeg ehk eraldatud on soodustingimustel pensioni saamiseks tööstaaži hulka arvatav

tööaeg seoses terviskahjustavate ja raskete töötingimustega ja aeg, mil neid tingimusi ei olnud.

Kohus leiab, et kehtiva kohtu- ja halduspraktika muutmiseks puudub tal käesoleval hetkel

seaduslik ja kohtupraktikast tulenev õiguslik alus.

14. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus tuvastatuks ja loeb täiendavalt varem vastustaja poolt

kindlaks tehtud ajavahemikule 13.09.1982-04.02.1983 (kokku 4 kuud ja 23 päeva) kaebaja

soodustingimustel

vanaduspensionile

õigust

andva

soodusstaaži

hulka

järgmised

ajavahemikud, mil kaebaja töötas RAS Ookeani ujuvkoosseisus kalamajanduse töönduslikel

laevadel lukksepana, lukksepp-seadistaja ning mehaanik-seadistajana:

1. 13.11.1980-26.03.1981 (kokku 4 kuud ja 13 päeva) lukksepp

2. 06.04.1981-09.11.1981 (kokku 7 kuud ja 3 päeva) lukksepp

3. 27.11.1981-19.06.1982 (kokku 6 kuud 23 päeva) lukksepp-seadistaja

4. 29.07.1983 kuni 22.11.1983 (kokku 3 kuud ja 24 päeva) mehaanik-seadistaja

5. 21.12.1983 kuni 22.06.1984 (kokku 6 kuud ja 1 päev) lukksepp

6. 23.07.1984 kuni 17.01.1985 (kokku 5 kuud ja 25 päeva) mehaanik- seadistaja

7. 01.11.1985 kuni 30.04.1986 (kokku 6 kuud) mehaanik-seadistaja

8. 14.08.1986 kuni 04.11.1986 (kokku 2 kuud ja 21 päeva) mehaanik-seadistaja

9. 06.02.1987 kuni 13.07.1987 (kokku 5 kuud ja 7 päeva) mehaanik-seadistaja

10. 27.10.1987 kuni 09.04.1988 (kokku 5 kuud 13 päeva) mehaanik-seadistaja

11. 20.06.1988 kuni 02.12.1988 (kokku 5 kuud ja 12 päeva) mehaanik-seadistaja

12. 07.04.1989 kuni 05.10.1989 (kokku 5 kuud ja 28 päeva) mehaanik-seadistaja

13 17.10.1989 kuni 12.04.1990 (kokku 5 kuud ja 26 päeva) mehaanik-seadistaja

14. 01.10.1990 kuni 07.03.1991 (kokku 5 kuud 7 päeva) mehaanik-seadistaja

15. 26.08.1991 kuni 11.05.1992 (kokku 8 kuud ja 16 päeva) mehaanik-seadistaja

16. 30.04.1993 kuni 18.01.1994 (kokku 8 kuud ja19 päeva) mehaanik-seadistaja

17. 01.06.1994 kuni 02.10.1994 (kokku 4 kuud ja 2 päeva) mehaanik-seadistaja

Kokku tuvastas kohus seega täiendavalt kaebaja soodustingimustel vanaduspensionile õigust

andvat soodusstaaži 8 aastat ja 1 kuu ulatuses.

15. Kohus märgib, et eelpooltoodud arvestus ei sisalda praktikas täiendavalt tervistkahjustava

tööaja sisse arvestatavaid kuni kahekuiseid nö. puhkuseperioode, mil kaebaja ei kuulunud ühegi

laeva meeskonda. Kohus on seisukohal, et nii kehtiva kohtupraktika kui ka nimekirjade sisulise

põhjuse – tuvastada tervistkahjustavates tingimustes töötamise aeg - arvestamisel on senisest

kohtu ja halduspraktikas tulenevalt jätkuvalt aastas kuni 2-kuise reiside vahelise aja

arvestamine soodustingimustel tööaja sisse.

Sellest tulenevalt arvestab kohus selliste ajavahemikena kaebajale soodustingimustel

vanaduspensionile õigust andva soodusstaaži hulka järgmised ajavahemikud:

1. aastal 1981: 27.03-5.04. ja 10.11-26.11 (kokku 27 päeva),

2. aastal 1982: 20.06-20.08 (kokku 2 kuud),

3. aastal 1983: 26.06-28.07 ja 23.11-20.12 (kokku 2 kuud)

4. aastal 1984: 23.06-22.07 (kokku 1 kuu)

5. aastal 1985: 18.01-18.03 (kokku 2 kuud)

6. aastal 1986: 1.05-1.07 (kokku 2 kuud)

7. aastal 1987: 1.01-4.02 ja 14.07-10.08 (kokku 2 kuud)

8. aastal 1988: 10.04-10.06 (kokku 2 kuud)

9. aastal 1989: 1.01-1.03 (kokku 2 kuud)

10. aastal 1990: 13.04-13.06 (kokku 2 kuud)

11. aastal 1991: 8.03-8.05 (kokku 2 kuud)

12. aastal 1992: 12.05-12.07 (kokku 2 kuud)

13. aastal 1993: 28.02-29.04 (2 kuud)

14. aastal 1994: 19.01-19.03 (2 kuud)

Kokku teeb see 2 aastat 1 kuu ja 27 päeva

16. Kokkuvõtvalt tuvastas kohus perioodidel 13.11.1980-10.08.1982 ja 26.06.1983-02.10.1994

täiendavalt N.L.i soodustingimustel vanaduspensionile õigust andvat soodusstaaži 10 aastat

kaks kuud ja 27 päeva lisaks ajavahemikul 13.09.1982-04.02.1983 juba tuvastatud 4 kuule ja

23 päevale.

17. Vastavalt HKMS § 108 lg 1 lausele 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Käesoleval juhul rahuldas kohus kaebuse osaliselt ja tuvastas soodusstaaži umbes 2/3 ulatuses

taotletust. Kaebaja ei ole kohtule menetluskulude hüvitamise nõuet tähtaegselt esitanud. Seega

jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda.

18. Kohus on käesoleva menetluse käigus OÜ Archival Groupi käest välja nõudnud arhiivi

originaaldokumendid, mis asetsevad toimiku juures eraldi hoidjas- arhiivikarbis. Nimetatud

dokumendid tuleb sekretäril koos arhiivikarbiga pärast käesoleva otsuse jõustumist tagastada

OÜ Archival Grupile.

/Allkirjastatud digitaalselt/

Daimar Liiv

Kohtunik

OSALISELT TÜHISTATUD TALLINNA RINGKONNAKOHTU 11.02.2019

KOHTUOTSUSEGA.