2-17-125598/31 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kaie Almere

Otsuse tegemise aeg ja koht

13.07.2018 Tallinn

Tsiviilasja number

2-17-125598

Tsiviilasi

Osaühing VTS Clima hagi ISOEST OÜ vastu

võlgnevuse nõudes

Tsiviilasja hind

6 314 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Osaühing VTS Clima (registrikood 10886097,

asukoht Teaduspargi tn 1, 12618, Tallinn), lepinguline

esindaja Aleksei Kester

Kostja ISOEST OÜ (registrikood 11339500, asukoht

Kvartsliiva tn 3, 11216 Tallinn), lepinguline esindaja

Anastasia Nezgovorova

Asja läbivaatamine

Kohtuistungil 11.04.2018

RESOLUTSIOON

1. Hagiavaldus rahuldada.

2. Välja mõista ISOEST OÜ-lt Osaühing VTS Clima kasuks põhivõlg 5 000 eurot.

3. Välja mõista ISOEST OÜ-lt Osaühing VTS Clima kasuks viivis põhinõudelt (5

000 eurot) 0,1% päevas alates 16.10.2016, kuid mitte rohkem kui 1 314 eurot.

4. Jätta

Osaühing

VTS

Clima

16.04.2018

taotlus

11.04.2018

protokolli

parandamiseks rahuldamata. Lisada Osaühing VTS Clima esitatud parandused

11.04.2018 kohtuistungi protokolli juurde.

Menetluskulude jaotus

5. Jätta menetluskulud kostja ISOEST OÜ kanda.

6. Määrata menetluskulude rahaline suurus kindlaks pärast käesoleva kohtuotsuse

jõustumist.

EDASIKAEBAMISE KORD JA TÄHTAEG

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates

avalikult

teatavaks

tegemisest.

Apellatsioonkaebus

võidakse

lahendada

kirjalikus

menetluses, kui kaebus ei taotleta selle lahendamist istungil.

HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

1. Hageja palub kohtule esitatud hagiavalduses kostjalt välja mõista põhivõlgnevus 5 000

eurot. Samuti palub hageja välja mõista kostjalt viivis 0,1% päevas alates 16.10.2016, kuid

mitte rohkem kui 1 314 eurot, mis on lepingulise viivise piirang. Menetluskulud palub

hageja jätta kostja kanda.

2. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 21.07.2016 ventilatsiooniseadmete ostu-

müügilepingu nr 121/EST/2016 (edaspidi leping), mille alusel sai kostja hagejalt seadme ja

kostja kohustus saadud seadme eest hagejale tasuma. Hageja täitis lepingu ning saatis kauba

kostjale koos arvega 02.09.2016 ning kostja võttis kauba vastu 05.09.2016. Kostja ei täitnud

oma kohustusi hageja ees nõuetekohaselt. Arve maksetähtaeg oli 15.10.2016 ja kostjal tekkis

alates 15.10.2016 hageja ees võlgnevus summas 5 000 eurot.

3. Vastuseks kostja vastuväidetele leiab hageja, et kostja viitab õigesti, et lepingu p 6.1.

kirjeldab hageja kohustust panna kaup kokku kolme nädala jooksul alates tarnekuupäevast.

seadme tarnekuupäev on 05.09.2016. Hageja on täitnud oma lepingulise kohustuse kauba

tarne kohustuse osas õigeaegselt. Hageja ei rikkunud automaatika paigaldamise tähtaegu.

Hageja (kostja 19.02.2018 vastuses tarnija) tarnekohustuse täitmise tähtaeg on kirjeldatud

lepingu p-s 2.2. Lepingu p 2.2 kohaselt on kauba tarneaeg 4 nädala jooksul alates lepingu

sõlmimise kuupäevast ning ettemaksu laekumisest. Lepinguline ettemaks laekus hageja

pangakontole 25.07.2016. Kuna kostja tasus ettemaksu mitte lepingu kuupäeval 19.07.2016

vaid 25.07.2016, siis hageja lepingulise kohustuse täitmise tähtaja arvutus algas 26.07.2016.

Hagejal (lepingus tarnija) on õigus pikendada tarneaeg lepingus sätestatud p-s 2.2. Kostja

19.02.2018 viide automaatika paigaldamisele ei oma käesolevas tsiviilasjas õiguslikku

tähendust. Hageja nõuab kostjalt tema poolt tasumata jäetud 5 000 eurot seadmete eest,

mille lepinguline maksumus on 8 201 eurot. 750 eurot automaatika paigalduse eest on kostja

hagejale tasunud.

4. Hageja ei ole lepingut rikkunud ning hageja nõue kostja vastu põhineb pooltevahelisel

lepingul. Pooltevahelised suhted põhinevad kahepoolsel lepingul, iga kostja poolne katse

viidata kolmandale isikule on käesolevas tsiviilasjas asjakohatu. Kostja ei ole tõendanud oma

väidet, et hageja tööd olid lõpetatud alles 07.03.2017. Leping ei sisalda hageja vastutust

kostja (lepingus ostja) tellijate ees. Samuti ei oma tähtsust väide, et kostja jäi oodatud

kasumist ilma hageja tegevuse/tegevusetuse tagajärjel. Kostja viide käsundilepingu

regulatsioonidele on ebaõige, kuna pooltevahelise lepingu liik on ostu-müügileping. Hageja

nõustub kostja 19.02.2018 vastuses esitatud viitega lepingu p-le 4, et hagejal (lepingus

tarnija) on õigus pikendada tarneaeg sätestatud p 2.2. Hageja rakendas oma eespool

kirjeldatud lepingulist õigust kuna kostja tasus ettemaksu mitte 19.07.2016 vaid 25.07.2016 .

Arve oli hageja poolt kostjale välja saadetud 02.09.2016 kostja kodulehel avaldatud

elektronposti aadressile arved@isoest.ee (http://isoest.ee/contact-est.html, viimati vaadatud

08.03.2018). Kostja sai arve kätte, sest arve on kostja poolt osaliselt tasutud 19.10.2016.

KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE

5. Kostja ei võta hagi õigeks, ei tunnista tema vastu suunatud nõudeid ning vaidleb nendele

vastu. Kostja hinnangul on hagi alusetu ning hagis esitatud nõuded ei kuulu mistahes ulatuses

rahuldamisele. Kostja palub menetluskulud jätta täies ulatuses hageja kanda.

6. Kostja leiab, et hageja rikkus lepingu punkti 7.1, milles on ettenähtud tarne- ning

automaatika paigaldamise tähtajad. Hageja lepingu rikkumiste tõttu osutus kostjal võimatuks

täita lepingulised kohustused kolmandate isikute ees ning kostja ei saanud tasu oma tellijalt

Kehra Lasteaed Lepatriinult. Kehra Lasteaed Lepatriinu omanik ei saanud kasutada seadet

eesmärgipäraselt perioodil 14.09.2016-07.03.2017 (e. ventilatsiooniagregaadi kokkupanemise

perioodil) hageja poolt tulenevatel põhjustel. Hageja lõpetas tööd alles 07.03.2017. Seega on

tegemist olulise lepingu rikkumisega ning kostja kandis kulusid leppetrahvile ning õigusabile.

Kostja jäi hageja tõttu kasumist ilma.

7. 23.04.2018 esitatud seisukohas leiab kostja, et vastavalt 19.07.2016 lepingu punktile 2.2 on

kauba tarnetähtaeg (seadmed) 4 nädala jooksul alates lepingu sõlmimise kuupäevast ning

ettemaksu laekumisest. Leping oli sõlmitud 19.07.2016. Seega pidi olema kaup tarnitud

hiljemalt 08.08.2016. Kui tarnetähtaja arvutamisel lähtuda ettemaksu tasumise kuupäevast, siis

pidi olema kaup tarnitud hiljemalt 15.08.2016. Hageja ise kinnitab kohtule oma hagis ja

hilisemates dokumentides, et tarnis kaupa alles 05.09.2016. Seega olulise hilinemisega. Kostja

on seisukohal, et hageja meelevaldselt tõlgendab lepingu p 2.2, mille kohaselt on hagejal

lepinguline õigus tarnetähtaja pikendamiseks. Vastav õigus on hagejal küll olemas, kuid

tarnetähtaja pikendamine pidi olema poolte poolt kooskõlastatud olema või vähemalt tuli

hagejal tarnetähtaja edasilükkamisest kostjat teavitama. Kostja on seisukohal, et lepingut tuleb

tervikuna hinnata. Leping omab nii ostu-müügi, kui ka töövõtu- ja käsunduslepingu tunnused.

Kostja leiab, et hagejal võib olla lepingust tulenev nõudeõigus kostja vastu, kuid hageja saab

nõuda kostjalt nõude summat käibemaksuta. Seega võib hageja nõue kostja vastu moodustada

maksimaalselt 2 801,56 eurot (põhinõue 5 000 – 2 191,44 eurot käibemaks; lepingu üldsumma

on 13 148,64 eurot).

8. 18.06.2016 sõlmisid kostja ja OÜ Sulane ehituse alltöövõtulepingu objektil „Lepatriinu

Lasteaed”, lepingu sisuks on renoveerimistöid riigihankel. Kostja esines lepingus alltöövõtjana

ning Sulane OÜ töövõtjana. Kostja sai teostada omapoolsed kohustused Sulane OÜ ees alles

peale

hageja

VTS

Clima

OÜ

poolt

lepinguliste

kohustuste

täitmist,

e.

peale

ventilatsiooniagregaadi kohale tarnimist, kokkupanemist, sisselülitamist, kohandamist ning

ekspluateerimissi sisseviimist, samuti kohustas hageja õpetama lasteaia töötajaid afregaadi

kasutama. Kostja on seisukohal, et antud juhul on tegemist lepingu olulise rikkumisega hageja

poolt. Kostja ja Sulane OÜ on sõlminud kohtulikku kompromissi, mille alusel tasub Sulane

OÜ IsoEst OÜ-le 3 500 eurot (sh käibemaks) 08.11.2016 arve nr 145-2016 katteks. Seega jäi

kostja IsoEst OÜ oodatavast kasumist summas 1 690,00 ilma. Kostja IsoEst OÜ on kandnud ka

õigusabi kulud ts. asja nr 2-16-129082 menetlemisel. 19.01.2018 pöördus kostja hageja poole

palvega selgitada, mis termostaat lülitab agregaadi välja kogu aeg ning mis põhjusel. Hageja

teatas vastuseks, et kuna hageja ei saanud kokkulepitud summat täies mahus siis, antud seade

on ilma garantiita ja tehnilise toeta lõpliku summa tasumiseni.

9. Hageja tasaarvestusnõue on 2 801,56 eurot (põhinõue 5000 – 2 191,44 eurot käibemaks;

lepingu üldsumma on 13 148,64 eurot) - 212,50 eurot (50% riigilõivust ts. asjas nr 2-16-

129082) - 1690,00 eurot (oodatav kasum arvelt nr 145-2016, millest kostja sai ilma) – 345,00

eurot (õigusabikulud ts. asjas nr 2-16-129082).

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

10. Kohus leiab, hinnanud kõiki kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid kogumis ning

kuulates 11.04.2018 toimunud kohtuistungil ära pooled, et hagiavaldus on põhjendatud ja

tuleb rahuldada. Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustikust (TsMS) § 442 lg 5 otsuse

resolutsiooniga lahendab kohus selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded ja veel lahendamata

taotlused, samuti rakendatud hagi tagamise abinõudega seotud küsimused. Seega lahendab

kohus esmalt hageja poolt esitatud ja kohtu poolt seni lahendamata taotluse.

11. Hageja esitas 16.04.2018 kohtule taotluse protokolli parandamiseks. Hageja palub kohtul

asendada protokolli teise lehekülje keskel sõna „või“ sõnaga „ning“. Sõna „ning“ esineb

õigesti protokolli teise lehekülje lõpus ja sõna „ning“ esineb pooltevahelises lepingus. Kostja

vaidleb taotlusele vastu. Kohtuistungi protokoll ei pea olema stenogramm, mis fikseerib öeldu

täpse sõnastuse.

TsMS § 53 lg 2 sätestab, et menetlusosalisel on õigus tutvuda protokolliga ja esitada taotlus

protokolli parandamiseks kolme tööpäeva jooksul, alates protokolli allkirjastamisest. Kohus

teavitab menetlusosalisi protokolli allkirjastamise ajast ja edastab protokolli neile

elektrooniliselt viivitamata pärast allkirjastamist, kui menetlusosalised on kohtule teatavaks

teinud oma elektronposti aadressi. TsMS § 53 lg 4 sätestab, et käesoleva paragrahvi lõikes 2

nimetatud protokolli parandamise taotlusega nõustumise korral teeb kohus protokollis

parandused. Vastuväited, millega kohus ei nõustu, kantakse protokolli või lisatakse

protokollile.

Kohus leiab, et protokolli parandamise taotlus ei ole põhjendatud ja rahuldamisele ei kuulu.

Hageja esitas protokolli parandamise taotluse õigeaegselt, so kolme tööpäeva jooksul alates

protokolli allkirjastamisest. TsMS §-s 50 on sätestatud protokolli kohustuslik sisu. Vastavalt

TsMS § 50 lg-le 1 peab protokoll kajastama menetlustoimingu olulist käiku ja muud asja

lahendamise või võimaliku edasikaebamise seisukohalt olulist. Hageja osundatud parandus ei

ole kohtu hinnangul menetlustoimingu seisukohalt oluline, mistõttu kohus jätab taotluse

rahuldamata. Kohus lisab vastuväited millega kohus ei nõustunud protokollile.

12. Kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema

nõuded ja vastuväited (TsMS 230 lg 1). Hagimenetluses on poole kohustus tagada, et ta

esitab piisavad tõendid oma nõude rahuldamiseks (vt Riigikohtu otsus nr 3-2-1-41-15, p 19).

TsMS § 231 lg 2 järgi poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui

vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool ei

vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne

ka poole muudest avaldustest.

13. Hageja nõuab kostjalt põhivõla 5 000 euro ja viivise tasumist. Kohus leiab, et hageja nõue

kostja vastu võiks kuuluda rahuldamisele võlaõigusseaduse (VÕS) § 108 lg 1 alusel, mille

kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.

Pooltel on erimeelsused lepinguliigi osas. Hageja leidis 11.04.2018 toimunud kohtuistungil, et

tegemist

on

ostu-müügilepinguga,

kostja

arvates

on

tegemist

ka

käsundus-või

töövõtulepinguga. Kohus leiab, et poolte vahel on sõlmitud müügileping VÕS § 208 kohaselt,

kuna hageja müüs kostjale ventilatsiooniseadme ning kostjal tekkis kohustus saadud seadme

eest tasuda. Seadme kokkupanemine on kõrvalkohustus. VÕS § 208 lg 1 kohaselt asja

müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja

poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja

aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Sama paragrahvi lg 2

kohaselt käesolevas peatükis sätestatut kohaldatakse ka lepingutele, mis on sõlmitud

valmistatava asja tellimiseks, välja arvatud juhul, kui tellija andis teisele lepingupoolele

olulise osa asjade valmistamiseks vajalikust materjalist. Õiguskirjanduse kohaselt

müügilepingu sätteid ei kohaldata lepingutele, mille puhul suurem osa lepingupoole

kohustustest, kes asja muretseb, seisneb töö tegemises või muu teenuse osutamises.

Õiguskirjanduse kohaselt juhul, kui asja paigaldas müüja, siis seaduse kohaselt on tegemist

müügilepingust tuleneva kõrvalkohustuse, mitte kombineeritud lepingu või eraldi

töövõtulepinguga (vt Võlaõigusseadus II. Kommenteeritud väljaanne, Tallinn 2007. Komm

3.6 § 217, lk 47).

14. Pooled ei vaidle selle üle, et lepingu üldsumma on 13 148,64 eurot ning kostja on tasunud

hagejale ettemaksu 1 314,86 eurot ja 19.10.2016 arve nr 207.09.2016 alusel (I osa) 6 833,78

eurot (tl 38 ja 71). Samuti puudub vaidlus selles, et hageja tarnis kostjale kauba 05.09.2016.

Kuna kumbki pool ei ole selles osas teise poole väiteid vaidlustanud, loeb kohus nimetatud

faktilised asjaolud tõendatuks TsMS § 231 lg 2 ja 4 alusel ning esitatud dokumentaalsete

tõenditega. Kostja vaidleb hageja nõudele vastu eelkõige väitega, et hageja rikkus tarne- ja

automaatika paigaldamise tähtaega ning samuti väitega, et kostjal eksisteerib hageja vastu

kahju hüvitamisenõue, mille kostja soovib hageja nõudega tasaarvestada. Kostja tugineb oma

vastuväidetes sellele, et hageja poolse lepingu rikkumise tõttu kandnud kahju saamata jäänud

tulu näol. Kostja esitas menetlusliku vastuväitena kahju hüvitamise nõude ja tegi

tasaarvestusavalduse, millega tasaarvestas hageja põhinõude 5 000 euro ulatuses enda

väidetava kahju hüvitamise nõudega.

15. Kohus märgib, et VÕS § 76 lg 4 kohaselt, kui võlausaldaja on talle kohustuse täitmisena

pakutu vastu võtnud, siis eeldatakse, et täitmine oli täielik, täitmisena pakutu oli võlgnetav ja

kohustus täideti kohaselt. Seega antud eelduse ümberlükkamiseks pidi kostja tõendama, et

hagejapoolne müügilepingu täitmine ei olnud nõuetekohane. Kuna pooled tegutsesid

müügilepingutäitmisel majandus- ja kutsetegevuses, siis kuulub kohaldamisele ka VÕS § 220

lg 3, milles on sätestatud, et kui ostja ei teata müüjale lepingutingimustele mittevastavusest

õigeaegselt või ei kirjelda oma majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul asja

lepingutingimustele mittevastavust piisavalt täpselt, ei või ostja asja lepingutingimustele

mittevastavusele tugineda.

16. Kohtule esitatud lepingust nr 121/EST/2016 nähtuvalt leppisid pooled p-is 2.2 kokku, et

seadmete tarneaeg on 4 nädala jooksul alates lepingu sõlmimise kuupäevast ning ettemaksu

laekumisest. Lepingu p 4 kohaselt kohustus kostja tasuma kauba eest 10% ettemaksu.

Lepingu hinnas 45% tarnija esitatud arve alusel tarnija arvelduskontole peale kauba

vastuvõtmist 7 päeva jooksul. Järgmine makse 45% peale automaatika käivitamist 7 päeva

jooksul, kuid mitte hiljem kui 30 päeva jooksul peale tarnet. Tarnijal on õigus peatada lepingu

täitmine või pikendada tarneaega sätestatud p-is 2.2. Kohus tuvastas eelnevalt, et kostja tasus

ettemaksu 25.07.2016. Samuti puudub vaidlus selles, et hageja tarnis kostjale kauba

05.09.2016, so 6 nädala pärast. Kohus nõustub kostjaga, et tarnetähtaja pikendamine oleks

olema poolt kooskõlastatud või vähemalt oleks pidanud kostjat nimetatust teavitama. Kostja

ei ole tõendanud, et hageja rikkus seadme paigaldamise tähtaega.

17. Kohus leiab, et kuigi hageja rikkus tarnetähtaega 2 nädala võrra, on kostja minetanud

õiguse lepingutingimustele mittevastavusele tugineda. Vaidlus puudub selles, et kostja võttis

seadme ilma pretensioonideta vastu. Samuti on kostja võtnud paigaldamise ilma

pretensioonideta vastu. Kostja esitas kirjaliku pretensiooni alles 20.04.2017. Seega ei

esitanud kostja hagejale kirjalikku pretensiooni õigeaegselt. Kostja väidab vastuses hagile, et

tööd olid lõpetatud alles 07.03.2017. Kostja nimetatut tõendanud ei ole. Asjas ei ole

tuvastamist leidnud, nagu oleks hageja pooltevahelist lepingut rikkunud. Seadusega on

sätestatud nõuetekohase täitmise eeldus: VÕS § 76 lg 4 on sätestatud, et kui võlausaldaja on

talle kohustuse täitmisena pakutu vastu võtnud, siis eeldatakse, et täitmine oli täielik,

täitmisena pakutu oli võlgnetav ja kohustus täideti kohaselt.

18. Järgmisena analüüsib kohus kostja tasaarvestuse nõuet. VÕS § 197 lg 1 sätestab, et kui

kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma

muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole

nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt

nõuda tema kohustuse täitmist. VÕS § 198 esimese lause kohaselt toimub tasaarvestus

avalduse tegemisega teisele poolele. VÕS § 186 p 2 kohaselt lõpeb võlasuhe tasaarvestusega.

Tasaarvestuse vastuväite võib esitada ka kohtumenetluses (protsessuaalne tasaarvestus).

19. VÕS § 115 lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse

täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju

hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju

ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Seega on VÕS § 115 lg 1

kohaldamise esmane eeldus mingi kohustuse rikkumine kostja poolt. Sellest tulenevalt tuleb

hinnata kas kostja rikkus lepingut ning kas esinevad muud kahju hüvitamise eeldused.

Sealhulgas tuleb hinnata kahju hüvitatavust VÕS § 127 lg 2 ja 3 järgi. Riigikohus on lahendis

nr 3-2-1-173-12, p-is 15 selgitanud, et hageja võib VÕS § 115 lg 1 ning §-de 127 ja 128 alusel

nõuda kahju hüvitamist, kui on täidetud eelkõige järgmised üldised eeldused: kostja on

lepingut rikkunud (VÕS § 115 lg 1); kostja vastutab lepingu rikkumise eest (VÕS § 115 lg 1),

st rikkumine ei ole VÕS § 103 lg 1 järgi vabandatav; hagejale on tekkinud või tekib kahju

(VÕS § 127 lg 1, § 128); kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga

(VÕS § 127 lg 2); kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena kostjale lepingu sõlmimise ajal

ettenähtav, v.a kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu (VÕS § 127 lg 3) ning

rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4).

20. Kohus leiab, et kostja ei ole tõendanud kostjale kahju tekitamist hageja poolt, kuna kohus

tuvastas eelnevalt, et hageja ei ole lepingut rikkunud. Kohtu hinnangul ei ole eeltoodust

tulenevalt täidetud tasaarvestuse õiguse tekkimise eeldused, s.t. kostjal puudub

sissenõutavaks muutunud nõue hageja vastu. Kohtu poolt tuvastatud asjaoludest ja käesolevas

menetluses esitatud tõenditest ei nähtu, et hageja oleks kostjaga sõlmitud lepingut rikkunud ja

kostjale kahju põhjustanud. Kohtule kostja poolt 23.04.2018 esitatud tõendid ei tõenda hageja

poolt kostjale kahju tekitamist. Kostja leidis, et tal on õigus keelduda hageja nõude täitmisest

VÕS § 101 lg 1 p 2 alusel põhjendusega, et hageja on rikkunud oma kohustusi kostja ees.

Kuna kohus tuvastas eelnevalt, et hageja pole kostjaga sõlmitud lepingut rikkunud ning

kostjapoolne menetluslik tasaarvestus on alusetu, puudub kostjal alus keelduda hageja ees

oma kohustuste täitmisest. Jättes tasumata kostja enda poolt vastuvõetud ventilatsiooniseadme

eest esitatud arve, on kostja rikkunud omapoolset lepingulist kohustust. VÕS § 8 lg 2 järgi on

leping lepingu pooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita

vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lg 7 järgi muutub kohustus sissenõutavaks, kui

võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Vaidlus puudub selles, et hageja tasunõue

tarnitud ventilatsiooniseadme eest on muutunud sissenõutavaks. Kostja ei ole tasunud

täielikult arvet nr 207.09.2016 maksetähtajaga 15.10.2016 (tl 38). Arve oli hageja poolt

kostjale saadetud 02.09.2016 elektronposti aadressile arved@isoest.ee (tl 70). Kostja sai arve

kätte, sest arve on kostja poolt osaliselt tasutud 19.10.2016 summas 6 833,78 eurot (tl 71).

21. Kuna antud juhul ei ole kostja oma lepingulisi kohustusi nõuetekohaselt täitnud ning on

jätnud tasu maksmise kohustuse nõuetekohaselt täitmata, on tegemist kohustuste rikkumisega

tulenevalt VÕS §-st 100. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva

kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS

§ 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle

täitmist. Seega on hagejal õigus nõuda kostjalt kohustuse täitmist. Kostjapoolse kohustuse

rikkumist vabandavaid asjaolusid VÕS § 103 mõttes ei esine.

22. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral

võlausaldaja nõuda võlgnikult viivist, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni

kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS § 94 sätestatud intressimäär, millele

lisandub 7% aastas. VÕS § 94 lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või

lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga

põhirefinantseerimis-operatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1.

jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Hageja poolt nõutav

viivisemäär on poolte vahel lepinguga kokku lepitud. Kostja viivise arvestusele ega suurusele

vastuväiteid esitanud ei ole.

23. Kohus on käesolevas menetluses tuvastanud, et hagejal on sissenõutavaks muutunud nõue

kostja vastu. Kohtu hinnangul puudub kostjal seega õigus keelduda talle hageja poolt esitatud

arve maksmisest. Seega tuleb temalt hageja kasuks välja mõista põhivõlg 5 000 eurot ning

alates 19.06.2017 viivis põhinõudelt (5 000 eurot) 0,1% päevas kuni 1 314 euro täitumiseni.

MENETLUSKULUD

24. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Eeltoodust tulenevalt tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.

Kooskõlas TsMS § 174 lõikega 4 määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude

rahalise suuruse kindlaks pärast käesoleva kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2

sätestatud korras. TsMS 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes

selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi

kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kaie Almere, kohtunik

Kohtuotsuse põhjendusi muudetud Tallinne Ringkonnakohtu 28.06.2019 kohtuotsusega.