4-09-13443/1 · Pärnu Maakohus Paide kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Pärnu Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

29. september 2009.a Paide kohtumaja

Väärteoasja number

4-09-13443

Kohtukoosseis

Kohtunik Heino-Vello Pihlak

Väärteoasi

Täitemenetluse aegunuks tunnistamise taotluse menetlusse

võtmise lahendamine

Võlgnik, taotluse esitaja)

Valev Tšernauskas, isikukood 38712224917, viibimiskoht

xxxxxxxxxxxx

Kohtutäitur

Veiko Kaasik

RESOLUTSIOON

1. Avaldus rahuldada.

2. Lõpetada täitemenetlus Valev Tšernauskasele Lääne Politseiprefektuuri Paide

politseijaoskonna 02.06.2007.a otsusega väärteoasjas nr 2510,07,002483003 karistuseks

määratud 3000 krooni sissenõudes täitmise aegumise tõttu (täiteasi nr 007/2007/59261).

Määrus toimetada kätte kohtutäiturile ja avaldajale.

Edasikaebamise kord

Käesoleva määruse saab vaidlustada, esitades 10 päeva jooksul alates määrusest teadasaamisest

Pärnu Maakohtu Paide kohtumajale määruskaebuse.

Asjaolud

13.07.2009.a saabus Pärnu Maakohtu Paide kohtumajja Valev Tšernauskase avaldus kohtutäitur

Veiko Kaasiku poolt avatud täiteasja nr 007/2007/56261 täitemenetluse lõpetamiseks täitmise

aegumise tõttu. Avalduse kohaselt ei ole võlgnikul võimalik sissenõuet tasuda maksejõuetuse

tõttu.

Kohtutäituri seisukoht

Vastuse kohaselt on täiteasjas nr 007/2007/56261 (mitte 5626) täitmisel

Lääne

Politseiprefektuuri

Paide

politseijaoskonna

2.06.2007.a

kiirmenetluse

otsusega

V. Tšernauskasele väärteoasjas nr 114658720 mõistetud rahatrahv 3000 krooni. Sissenõudja

Lääne Politseiprefektuuri Paide politseijaoskonna 31.07.2007.a avalduse alusel algatas

kohtutäitur 22.09.2007.a täitemenetluse.

Kohtutäitur on menetluse käigus korduvalt teinud järelpärimisi võlgnikule kuuluvate

arvelduskontode olemasolu kohta ning need arestinud. Korduvalt on kontrollitud töökoha

olemasolu (Maksuameti kaudu) – võlgnik „ametlikku“ töökohta ei oma. Korduvalt on

kontrollitud ka võlgniku kinnis- ja vallasvara, vara enda nimel võlgnik ei oma.

Aegumise osas on kohtutäitur seisukohal, et võlgnik on teadlik tema suhtes läbiviidavast

täitemenetlusest ning tahtlikult menetlusest ja rahatrahvi tasumisest kõrvale hoidunud. Täitur on

samas võtnud kasutusele kõik seaduses ettenähtud meetmed, et rahatrahv sisse nõuda ning teeb

seda võlgniku suhtes ka edaspidi. Täitur on seisukohal, et nimetatud täitemenetlus ei kuulu

lõpetamisele seoses täitmise aegumisega alljärgnevatel asjaoludel:

KarS § 82 lg 1 p 3 kohaselt ei asuta väärteo kohta otsust täitma, kui otsuse jõustumisest on

möödunud 18 kuud. Nimetatud KarS §-ile on tuginenud ka Riigikohtu kriminaalkolleegium

otsuses nr 3-1-1-51-08. Kohtutäitur on seisukohal, et nimetatud lahendit ei ole antud asjas

võimalik juhinduda, kuivõrd kriminaalkolleegium ei ole selles lahendis analüüsinud KarS § 82

lg 1 p 3 koosmõjus KarS § 82 lg 2 p-ga 1. KarS § 82 lg 2 p 1 sätestab, et aegumine peatub ajaks,

mil isik hoidub kõrvale talle kohandatud karistuse kandmisest või tasumisest. Normiloogikast

tulenevalt on KarS lg 1 ja lg 2 teineteise suhtes üldnormi ja erinormi vahekorras. Erinormi

koosseisu täitmisel tuleb kohtul juhinduda põhimõttest lex special derogat legi generali ning

kohaldada õigussuhet reguleeriva üldnormi asemel erinormi. Riigikohtu lahendist 3-1-1-51-08

toodud põhjendustest saab alama astme kohus seega juhinduda siis, kui ei esine KarS § 82 lg 2

p 1 koosseisulisi tunnuseid.

Karistuse kandmisest või tasumisest kõrvalehoidumist on Riigikohtu halduskolleegium

analüüsinud lahendis 3-3-1-5-04 p 16 ning leidnud, et vastavalt KarS § 82 lg2 p-le 1 peatub

otsuse täitmise aegumine ajaks, mil isik hoidub kõrvale talle kohaldatud karistuse kandmisest

või tasumisest. Täitmisest kõrvalehoidumine ei saa seisneda üksnes kohtu- ja kohtuvälise

menetleja otsuse vabatahtlikus mittetäitmises, vaid selle all tuleb mõista süüdlase aktiivset

tegevust, mis teeb võimatuks kohtutäituril täitemenetluse seadustikus sätestatud meetmeid

kasutades otsust täita.

Kehtiva TMS § 1 kohaselt sätestab täitemenetluse seadustik võlgniku, sissenõudja ja

kohtutäituri õigused ja kohustused ning täitedokumendi täitmise menetluse. Täitedokumendi

täitmiseks on kohtutäitur õigustatud ja kohustatud sissenõude pööramiseks võlgnikule

kuuluvale vallasasjale, varalistele õigustele ja kinnisasjadele (TMS ptk 4, 6, 7, 8). Riigikohtu

lahendi 3-3-1-5-04 p 16 selgitatut tuleb seega mõista nii, et kui võlgnik tegutseb aktiivselt

eesmärgiga

muuta

eelnimetatu

võimatuks,

vastab

võlgniku

käitumine

täitmisest

kõrvalhoidumise tunnustele ning kohaldub KarS § 82 lg 2 p 1, mistõttu TMS § 202 lg 1 tagajärg

ei saabu.

Karistuse kandmisest ja tasumisest kõrvalehoidumise mõistet saab kohtutäituri hinnangul

täitemenetluse kontekstis süstemaatiliselt sisustada ka muudes kui üksnes karistusseadustikus

või täitemenetluse seadustikus leiduvate õigusnormidega Tegu KarS § 12 mõttes on inimese

tahtest lähtuv käitumine, mis avaldub välismaailmas. Tegu võib seisneda tegevuses või

tegevusetuses (kõrvalehoidumisena saab käsitleda Riigikohtu lahendi 3-3-1-5-04 p 16 järgi

üksnes tegevust). Tegevuseks tsiviilõiguslikus tähenduses loetakse toiminguid, millekski

tahteavalduse tegemist (TsÜS § 68 lg 2 ja 3), tegevusetuses tahteavalduse tegemata jätmist

(TsÜS § 68 lg 4). Kriteeriumiks on asjaolu, kas tehingud, mille tagajärgede tõttu ei ole võlgniku

varale võimalik pöörata sissenõuet, oleksid mõistliku isiku vaatenurgast vaadelduna

ratsionaalsed ka juhul, kui võlgniku suhtes täitemenetlust ei toimuks.

Antud juhul on võlgnikule karistusena määratud rahatrahv, mistõttu on asjakohane rääkida

karistuse tasumisest kõrvalehoidumisest. Rahatrahvi tasumine saab toimuda vara käsutamise

teel ning rahatrahvi sundtäitmine vara sundkäsutamise teel täitemenetluse seadustikus sätestatud

korras. Eeltoodust lähtudes tuleb pidada karistuse tasumisest kõrvalehoidumiseks võlgniku

tsiviilõiguslikku toimet omavaid õiguskujundusi, mis muudavad võimatuks täitemenetluse

läbiviimise võlgnikule kuuluvale varale sissenõude pööramise teel. Need tehingud võivad olla

kehtivad ning õiguspärased tsiviilõiguslikus tähenduses, kuid samas võib need täitemenetluse

kontekstid kvalifitseerida karistuse tasumisest kõrvalehoidumisele suunatud tegevuseks.

Nimetatud õiguskujundus võib olla näiteks tegemine palga väljavõtmiseks sularahas, kui see

tavaliselt toimub pangaülekandega (vältimaks raha laekumist arestitud pangakontole,

teadmisega, et sularaha on reaalses elus võimatu arestida), palga väljamaksmist kolmandale

isikule (kelle suhtes TMS § 1 kohaselt täitemenetluse seadustik ei laiene) või näiteks vara

võõrandamiseks koos tehinguga varast saadava kasu säilitamisega (TsÜS § 62). Kohtul tuleb

igal konkreetsel juhul hinnata, kas on usutav, et heauskselt käituva võlgniku varale ei ole

võimalik TMS regulatsiooni piires sissenõuet pöörata.

Olukorras, kus on üldteada, et igal ühel on oma igapäevaste eluvajaduste katmiseks vajalik

mingigi vara olemasolu, ei ole kohtutäituri hinnangul usutav, et täisealisel isikul puudub

igasugune vara, mille arvelt saaks täita karistusotsust. Kui isiku varale ei saa sellises olukorras

pöörata sissenõuet, on ilmne, et võlgnik varjab oma vara, mis on käsitletav karistuse tasumisest

kõrvalehoidmisena Riigikohtu halduskolleegiumi lahendis 3-3-1-5-04 p 16 toodud kontekstis.

Võlgnik on enda ülalpidamiseks pidanud kasutama varjatud sissetulekuid, samuti kolmandate

isikute pangakontosid, vastasel juhul oleks arvestades kohtutäituri tegevust võlgnevuse

sissenõudmisel nõue täidetud. Eeltoodust nähtub, et võlgnik hoiab ilmselgelt täitemenetlusest

kõrvale. Täitur on samas võtnud kasutusele kõik seaduses ettenähtud meetmed, et rahatrahv

sisse nõuda ning teeb seda võlgniku suhtes ka edaspidi.

Võlgnikul on kohustus kooskõlas TMS § 59 lg 1 anda teavet oma vara kohta (millest antud

juhul on võlgnikku ka teavitatud). Kui võlgnik oma vara kohta teavet ei anna, võib kohtutäitur

lähtuda vara olemasolu eeldusest. Kui võlgnikul eelduslikult olevat vara ei ole täitemenetluse

raames täitedokumendi rahuldamiseks realiseerida, peab see vara olema võlgniku poolt

varjatud.

KarS § 82 lg 1 p 3 mõttes (mis on õigesti välja toodud ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

lahendis nr 3-1-1-51-08) on välistada nn lõputu täitmise olukord ning tagada teatud tingimustel

õigusrahu. Samas on KarS § 82 lg 2 p 1 erinormist tulenev piirang vajalik KarS § 82 lg 1 p 3

tuleneva subjektiivse õiguse kuritarvituste vältimiseks.

Eeltoodud põhjendustel leiab kohtutäitur, et olukorras, kus (i) võlgnik ei ole kohtutäiturile

aegsasti teatanud vara puudumist, (ii) kohtutäitur on aktiivselt tarvitusele võtnud kõik täidetava

nõude suuruse suhtes proportsionaalsed meetmed nõude täitmiseks ning (iii) otsust ei ole

sellegipoolest pika aja jooksul suudetud täita, võib eeldada, et võlgnik varjab oma vara, millisel

juhul on tegemist aktiivse karistuse tasumisest kõrvalehoidumisena KarS § 82 lg 2 p 1 mõttes

ning KarS § 82 lg 1 p 3, VTMS § 203 lg 5 ning TMS § 202 lg 1 ei ole kohaldatavad.

Kohtutäituri arvates eeltoodud põhjendustel aegumistähtaeg peatunud ja aegumise kohaldamine

ei ole õiguslikult põhjendatud ning võlgniku avaldus tuleb jätta rahuldamata.

Kohtu seisukoht

Esitatud tõendid kinnitavad, et Valev Tšermnauskast on Lääne Politseiprefektuuri Paide

politseijaoskonna 2.06.2007.a otsusega väärteoasjas nr 2510,07,002483003 (kiirmenetluse nr

114658720) karistatud Alkoholiseaduse § 70 alusel rahatrahviga 3000 krooni. Trahviotsus

jõustus 19.06.2007.a. Sissenõudja esitas avalduse 31.07.2007 rahatrahvi sissenõudmiseks, millele

reageeris täitur 22.09.2007.a täitemenetluse alustamisega täiteasjas nr 007/2007/59261.

Trahviotsuse jõustumisest on möödunud enam kui 18 kuud.

Vastupidiselt kohtutäiturile, leiab kohus, et eelmärgitud trahviotsuse täitmine ei ole peatunud.

Kohtutäituri vastuses märgitud väited, et võlgnik hoidub trahviotsuse täitmisest kõrvale ja

tegutseb aktiivselt eesmärgiga varjata oma vara, millele kohtutäitur saaks sissenõude pöörata, on

teoreetilised ning asjaoludega tõendamata.

Asjaolud, et võlgnik pole rahatrahvi tähtajaks tasunud ning tal puudub vara, millele pöörata

sissenõue TMS § 198 alusel, pidid kohtutäiturile selguma juba seaduses sätestatud

aegumistähtaja piires, s.t jõustumisest 19.06.2007 kuni 19.12.2008.a. Nende asjaolude selgumisel

oli kohtutäituril võimalus ja kohustus viivitamatult tegutseda täitemenetluse seadustiku § 201

sätestatud viisil – asenduskaristuse taotlusega, milleks ka oli võimalus olemas, vastupidist pole

väidetud. Antud juhul kohtutäitur seda ei ole teinud, s.t et kohtutäitur ei ole kasutanud kõiki talle

seadusega ettenähtud võimalusi täitemenetluse tagamiseks. Kui vara on osaliselt kindlakstehtav

andmebaaside abil, siis vallasvara kohta pole kohtule midagi teada antud, kuidas selle puudumine

on kindlaks tehtud nagu pole teada, miks ei saanud lähtuda TSM §-st 201 rahatrahvi asendamisel

arestiga, milline kohustus tuleb kohe, kui on kindlaks tehtud ka tasumise tähtajast

mittekinnipidamine ja selgunud on vara puudumine.

Eeltoodut kogumis hinnates leiab kohus, et eelmärgitud trahviotsuse täitmine on aegunud ja seda

ei saa enam täita. Täitemenetlus täiteasjas nr 007/2007/59261 tuleb TMS § 202 lg 1 kohaselt

lõpetada täitmise aegumise tõttu.

Heino-Vello Pihlak

Kohtunik