2-16-16450/37 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

1(15)

Tsiviilasi nr: 2-16-16450

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Margo Klaar, Krista Kirspuu, Gaida Kivinurm

Otsuse tegemise aeg ja koht

13.07.2018, Tallinn

Tsiviilasja number

2-16-16450

Tsiviilasi

XX hagi VELWIN OÜ vastu lepingust taganemisest

tuleneva võla ja leppetrahvi või alternatiivselt kahju

hüvitise ja leppetrahvi välja mõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 03.07.2017 otsus

Tsiviilasja hind

apellatsioonimenetluses

15 610,02 eurot

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Menetlusosalised ja nende

esindajad

XX apellatsioonkaebus

Hageja/apellant: XX (isikukood: XXXXXXXXXXX),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Robert Sarv

Kostja/vastustaja:

VELWIN

OÜ

(registrikood:

10857977), lepinguline esindaja vandeadvokaat Kristjan

Tamm

Menetluse lii

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON:

1. Harju Maakohtu 03.07.2017 otsuse resolutsioon jätta muutmata, põhjenduste

osas arvestada ka ringkonnakohtu otsuses toodud põhjendusi.

2. XX apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.

3. Apellatsiooniastmes kantud menetluskulud jätta XX kanda.

Edasikaebamise kord ja selgitused

2(15)

Tsiviilasi nr: 2-16-16450

Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30

päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist

otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel.

Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada

teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi

andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist.

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb.

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

1. 01.10.2016 esitas XX (hageja) hagi VELWIN OÜ (kostja) vastu lepingust taganemise

tõttu lepingu järgi tasutud 7 000 euro tagastamiseks ja leppetrahvi 11 153,72 eurot

välja mõistmiseks. Alternatiivselt, kui kohus leppetrahvi välja ei mõista, palus hageja

kostjalt välja mõista tekitatud kahju hüvitise 11 153,72 eurot või osalise leppetrahvi ja

osalise kahjuhüvitise kokku summas 11 153,72. 23.02.2017 menetlusdokumendis

vähendas hageja leppetrahvi ja kahju hüvitamise nõuet 3700 euro võrra (nn

asenduskodu kahju). Seega jäi leppetrahvi või alternatiivselt kahju hüvitamise nõude

suuruseks 7453,72 eurot. Kokku oli hageja nõue 14 453,72 eurot. Lisaks palus hageja

kostjalt välja mõista viivise VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras kohtu poolt välja

mõistetud

summalt

hagiavalduse

esitamisest

kuni

võlgnevuse

tasumiseni.

Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda ja mõista menetluskuludelt välja viivis

VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras menetluskulude tasumisega viivitamise korral kuni

nende tasumiseni.

2. Hageja ja kostja sõlmisid 30.06.2015 töövõtulepingu Kasekalda talu maja akende ja

välisuste valmistamiseks vastavalt hageja 18.06.2015 hinnapäringule ja kostja

29.06.2015 hinnapakkumisele.

3. Lepingu p 3.1. kohaselt pidi lepingule vastav töö (täispuidust kaheraamilised

klaaspaketiga 4 mm selektiivklaas + 12 mm alumiiniumvaheliist + argoon + 4 mm

selektiivklaas, välisel raamil 4 mm kirgas klaas) olema tellijale (hageja) üle antud

hiljemalt 30.09.2015. Hageja tasus kostjale lepingus kokkulepitud tööde maksumuse

7 000 eurot, kuid kostja ei ole hagejale lepingu tingimustele vastavaid aknaid üle

andnud.

4. Hageja ladustas kostjalt saadud aknaid pakendatult kuni 27.07.2016, mil avas

pakendid ja hagejal tekkis kahtlus, et aknad ei vasta lepingu tingimustele. Hageja

teavitas sellest kohe kostjat. Kostja esindaja käis aknaid vaatamas ja leidis, et aknad

vastavad lepingu tingimustele ning lubas saata dokumendid akende tehniliste

omaduste kohta. Kostja dokumente ei saatnud ja hageja esitas 05.08.2016 lepingust

taganemise avalduse. Hageja palus asjatundjalt hinnangut akende kohta. Aktsiaseltsi

KLAASMERK avatäidete osakonna juhataja tuvastas, et akendel on kasutatud 3 mm

paksuseid klaase 4 mm paksuste selektiivklaaside asemel. Selliste akende soojuskao

hulk (U-väärtus) on ligikaudu 2,5 korda suurem, kui hageja tellitud akendel. Kostja

tunnistas 18.09.2016 kirjaga, et ei kasutanud akende tootmisel kokkulepitud

klaaspaketti.

3(15)

Tsiviilasi nr: 2-16-16450

5. Hageja nõudis kostjalt tasutud 7000 euro tagastamist ja soovis tagastada

lepingutingimustele mittevastavad aknad.

6. Lisaks nõudis hageja leppetrahvi, mida tal oleks õigus nõuda 27 860 eurot. Lepingu p

3.2. kohaselt kohustus töövõtja tähtaja rikkumise korral tasuma tellijale viivist 1%

lepingu kogumaksumusest iga tähtaega ületava kalendripäeva eest. Kostja ei andnud

hagejale lepingule vastavaid aknaid üle ning hagejal tekkis leppetrahvi nõue perioodi

30.09.2015–31.10.2016 eest. Hageja vähendas lepingust tulenevat leppetrahvi nõuet

60% võrra summale 11 153,72 eurot.

7. Hagejale tekkis kahju, kuna kostja ei olnud nõus akendelt puudusi kõrvaldama ja

hageja oli sunnitud tellima uued aknad. Hageja sai hinnapakkumise Palmse Puit

Osaühingult 14 219,72 eurot. Lepingujärgse hinna ja asendustehingust tuleneva hinna,

mille tasumist hagejakostjalt nõudis, vahe on 7129,72 eurot. Lisaks tekkis hagejale

kahju seoses asenduskodu üürimisega. Kütteperioodil on asenduskodu üüri- ja

kommunaalkulud kokku 800 eurot kuus. Kuna kostjast tulenevatel põhjustel lükkus

akende paigaldamine ja maja kasutusele võtmine 9 kuu võrra edasi, arvestas hageja

asenduskodu kasutamisest tuleneva eeldatava kahjuna kokku 4700 eurot. Hageja

vähendas

seda

summat

3700

euroni,

millisest

nõudest

ta

23.02.2017

menetlusdokumendis loobus (loobumine on vastu võetud maakohtu 27.03.2017

määrusega). Lisaks tegi hageja kulutusi õigusabile 324 eurot, püüdes lahendada asja

kohtuväliselt.

8. 05.10.2016 teatas hageja kostjale, et lepingu rikkumisest tulenevalt ületavad hageja

nõuded kostja vastu 30 000 eurot. Hageja tegi kostjale kompromissettepaneku tasuda

13 000 eurot, kostja sellele ei vastanud.

Kostja vastuväited

9. Kostja vaidles hagile vastu. Kostja hinnangul ei ole ta töövõtulepingut oluliselt

rikkunud. Hageja ei määranud kostjale enne lepingust taganemist täiendavat tähtaega

väidetavate puuduste kõrvaldamiseks. Kostja oleks olnud nõus klaasid välja vahetama,

kui puudus töös tuvastatakse, kuid hageja ei nõustunud klaaspaketi puuduste

tuvastamiseks paketti raamist eemaldama ja üle mõõtma.

10. Hageja ei väljendanud akende tellimisel nõudeid soojapidavuse (U-väärtus) osas.

Akende U-väärtust ei fikseeritud ka lepingus, seega ei saa olla U-väärtuse näol

tegemist asjaoluga, mille tõttu võiks hageja kaotada põhjendatult huvi lepingu täitmise

vastu. Ebaõiged ja tõendamata on hageja väited, et kostja tarnitud akende U-väärtus

oli 2,9. Hageja esitatud arvutused seda ei tõenda, kuna pole teada, kas arvutused on

tehtud selliste omadustega klaaspaketile, millised kostja tarnis.

11. Lepingust tervikuna taganemine oli välistatud VÕS § 116 lg 3 alusel, kuna leping oli

osadeks jaotatav ning taganeda saaks vaid selle lepingu osa suhtes, mille osas väidetav

lepingu rikkumine aset leidis. Hageja oleks saanud taganeda vaid töövõtulepingu

osast, mis puudutas klaaspakettide tarnet ja paigaldust akna raamidesse. Muus osas

peaks leping olema kehtiv. Kostja tellis klaaspaketid Wolders OÜ-lt ning nende

maksumus oli 300 eurot. Lisaks ei paigaldatud vaidlusaluseid klaaspakette kõikidesse

akendesse, 20% tarnitud akendest vaidlus ei puuduta ning nende osas ei olnud

õigustatud ka lepingust taganemine.

4(15)

Tsiviilasi nr: 2-16-16450

12. Hageja teatas akendel esinevatest puudustest hilinenult. Kostja tarnis hagejale aknad

lepingus kokku lepitud ajaks s.o 30.09.2015. Hageja esitas kostjale nimekirja

väidetavatest puudustest augustis 2016, seega rohkem kui 10 kuud hiljem.

VÕS § 644 lg 1 kohaselt peab tellija teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest

töövõtjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta töö lepingutingimustele

mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. Tarbijatöövõtu puhul peab tarbija

teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest kahe kuu jooksul. Kostja hinnangul

ei olnud hageja näol tegemist tarbijaga, kuna hageja on ehitusala spetsialist, kes töötab

Aktsiaseltsis MERKO EHITUS, millest järeldub, et ta tegutses majandus- ja

kutsetegevuse raames. Sõltumata sellest, kas hageja oli tarbija või mitte VÕS § 644 lg

1 mõttes, ei saanud mõistlik puudustest teavitamise aeg olla pikem kui kaks kuud.

Akende vastuvõtmisel oli hagejal VÕS §-st 643 tulenev kohustus aknad kohe üle

vaadata. Kuna hageja ei teavitanud puudustest õigeaegselt, ei saanud ta puudustele

tuginedes lepingust taganeda.

13. Hageja ei saa kostjalt leppetrahvi nõuda. Töövõtulepingu p-st 3.2. tuleneb õigus nõuda

leppetrahvi juhul, kui kostja on töö teostamisega viivituses, mitte juhul, kui töö ei

vasta kokkulepitud kvaliteedile. Hageja ei väitnud, et kostja tarnis aknad hilinenult.

14. VÕS § 152 lg 2 kohaselt kaotab kahjustatud pool õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta

mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele lepingupoolele ei

teata, et ta leppetrahvi nõuab. Hageja ei teavitanud kostjat leppetrahvi rakendamise

soovist mõistliku aja jooksul.

15. Kostja esitas ka alternatiivse leppetrahvi vähendamise nõude VÕS § 162 lg 1 järgi.

Lepingu maksumust ületavas summas leppetrahvi nõudmine on vastuolus hea usu

põhimõttega ning ei ole kostja väidetava lepingu rikkumisega proportsioonis.

Klaaspakettide maksumus moodustas kogu lepingu mahust alla 5%. Kostja pakkus

klaaspakettide väljavahetamist, millega ei kaasneks hagejale mingit kahju. Eeltoodust

tulenevalt palus kostja vähendada leppetrahvi 5%-ni lepingu kogumaksumusest.

Leppetrahvi vähendamiseks on eelkõige alust siis, kui hagejal ei ole nõutud

leppetrahvi

ulatuses

kahju

tekkinud

ja

kokkulepitud

ulatuses

leppetrahvi

väljamõistmine oleks vastuolus hea usu põhimõttega. Praegusel juhul hagejale kahju ei

tekiks, kui ta laseks kostjal klaaspaketid välja vahetada.

16. Hageja nõue akende väljavahetamise kulude hinnavahe hüvitamiseks oli alusetu.

Hagejal puudus õigus nõuda turuhinda ületavat hüvitist, sest ka asendustehingu puhul

peab lähtuma asja harilikust väärtusest. Hageja nõutud asenduskoduga seotud nõue

3 700 eurot oli tõendamata. Tõendamata oli ka see, et ehitus viibis üksnes kostjast

tingitud põhjustel. Kostja väidetava lepingu rikkumise ja väidetava kahju vahel puudus

kausaalne seos. Kostjale teadaolevalt ei olnud hageja asunud teostama ka katusetöid,

mida akende teema ei seganud. Seega olid hageja lisakulud tingitud hageja

tegematajätmisest, mitte akendel esinevatest puudustest.

17. Kostja vaidles vastu ka hageja kohtueelsete õigusabi kulude nõudele, kuna need olid

põhjendamatult suured ja nende kulude kandmine ei olnud vajalik, sest kostja pakkus

puuduste tuvastamist ja likvideerimist kohtuväliselt.

Esimese astme kohtu otsus

5(15)

Tsiviilasi nr: 2-16-16450

18. Harju Maakohus jättis 03.07.2017 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja

kanda.

19. VÕS § 1 lg 5 kohaselt on tarbija füüsiline isik, kes teeb tehingu, mis ei seondu

iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega. Hageja osales töövõtulepingu

sõlmimises füüsilise isikuna, mistõttu ei oma tähendust, kellena või kus hageja töötas.

Seega oli hageja näol tegemist tarbijaga ning käesolevas asjas kohalduvad tarbija

töövõtulepingu sätted.

20. Vaidlus puudus selles, et hageja tasus kostja poolt tööde eest 7000 eurot. Pooled

vaidlesid, kas kostja tehtud töös esines puudusi ning kas hageja on lepingust

nõuetekohaselt taganenud.

21. Olukorras, kus puudus vaidlus, et hageja on kostja teostatud tööd vastu võtnud, oli

hageja kohustus tõendada, et tehtud töö ei vastanud lepingu tingimustele. Roolaht ja

Partnerid inseneribüroo ning Aktsiaseltsi KLAASMERK asjatundjate arvamustega oli

tõendatud, et kostja tehtud töö ei vastanud lepingu tingimustele. Klaaspaketi paksus oli

16,5–17,0 mm, mitte lepingus kokku lepitud 20 mm. Asjatundjad tõid välja, et kostja

toodetud aknapakettidel ei ole selektiivklaase, kuigi lepingu kohaselt pidi tegemist

olema selektiivklaasiga pakettidega.

22. Kostja esitas vastuväite, et hageja ei ole puuduste esinemisest õigeaegselt teatanud.

VÕS § 644 lg-st 1 tulenevalt peab tellija teatama töö lepingutingimustele

mittevastavusest töövõtjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta töö

lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. Tarbijatöövõtu

puhul peab tarbija teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale kahe

kuu jooksul. Tunnistaja RR ütlustest nähtuvalt avas hageja esmakordselt pakendid

27.07.2016 ning teavitas samal kuupäeval arvatavatest puudustest ka kostjat (I kd, lk

177 pöördel). Olukorras, kus töövõtjat teavitatakse puudustest samal päeval, kui

puudustest esinemisest teada saadakse, on teavitamine toimunud tähtaegselt.

23. Seoses kostja vastuväitega, et hageja oleks tulenevalt VÕS §-st 643 pidanud tehtud töö

koheselt üle vaatama, märkis kohus, et VÕS § 643 kohaselt peab tellija töö viivitamata

üle vaatama või laskma üle vaadata üksnes juhul, kui tellija on töövõtulepingu

sõlminud oma majandus- või kutsetegevuses. Hageja oli töövõtulepingut sõlmides

tarbija, seega hagejale VÕS § 643 lg-st 3 tulenev kohustus ei laienenud.

24. Hageja tõendas, et ta on täitnud lepingust taganemise formaalsed eeldused, esitades

kostjale 05.08.2016 taganemisavalduse (I kd, lk 26–28). Vaidlus puudus selles, et

kostja on taganemisavalduse kätte saanud.

25. VÕS § 116 lg 1 kohaselt võib lepingupool lepingust taganeda, kui teine lepingupool

on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud.

26. Maakohus oli seisukohal, et olukorras, kus hageja soovis enda elamule teatud tüüpi

aknaid, kuid kostja tehtud töö hageja hinnangul loodetud kvaliteedile ei vastanud, oli

hagejal õigus nõuda kostjalt puuduste kõrvaldamist. Esinevad puudused ei olnud

sellised, mille puhul oleks võimalik mõistliku isiku aspektist asuda seisukohale, et

hageja oli lõplikult ilma jäänud soovitud resultaadist või oleks pidanud kaotama huvi

lepingu täitmise vastu.

27. Hageja väitis, et kostja rikkus lepingut tahtlikult, kuna kostja kinnitas, et selliseid

aknaid nagu hageja saada soovis, ei toodetagi. Hageja tugines kostja 18.09.2016 e-

6(15)

Tsiviilasi nr: 2-16-16450

kirjale, kus kostja selgitas, et kahekordseid 4 + 12 mm vaheprofiili enam ei kasutata.

Maakohtu hinnangul ei saa kostja 18.09.2016 e-kirjast järeldada, et kostja pani lepingu

rikkumise toime tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Isegi kui tehtud töö ei vasta

lepingutingimustele, ei olnud kostja sellest teadlik enne kui hageja puudustele

tähelepanu juhtis. Kostja esindaja on küll kirjeldanud erinevaid võimalikke

klaaspakettide tehnilisi näitajaid, kuid ei ole väitnud, et võimalikud puudused või

võimatus toota hageja nõuetele vastavaid klaaspakette olid kostjale teada juba enne

tööde üleandmist. Samad asjaolud nähtuvad ka kostja esindaja 20.10.2016 ning

25.10.2016 e-kirjadest (I kd, lk 71–72), milles kostja esindaja on kinnitanud, et peab

klaaspakettide täpsete omaduste kindlaks tegemiseks tootjaga läbi rääkima. Seega

leidis maakohus, et kostja ei rikkunud lepingut VÕS § 116 lg 2 p 3 mõttes tahtlikult

või raske hooletuse tõttu.

28. Maakohus oli seisukohal, et kostja oli küll lepingut rikkunud, kuid VÕS § 116 lg 2 p-

st 5 tulenevalt pidi hageja andma kostjale võimaluse puudused täiendava tähtaja

jooksul kõrvaldada. Ilma kohustuse täitmiseks täiendavat tähtaega andmata võib

kõrvaldatavate puuduste korral lepingust taganeda erandjuhul. Olukorras, kus hageja

leidis, et kostja teostatud tööd klaaspakettide osas ei vastanud lepingu tingimustele,

pidi hageja andma kostjale täiendava tähtaja puuduste kõrvaldamiseks, kuna valesid

klaaspakette on võimalik mõistliku aja jooksul vahetada lepingus kokkulepitud

pakettidega. Samuti ei saa järeldada, et hageja kaotas pärast kindla kuupäeva

möödumist või väga lühikese aja jooksul täitmise suhtes huvi. Tsiviilasja asjaoludest

ei ilmne, et hagejal oli klaaspakettide paigaldamisega erakordselt kiire.

29. VÕS § 114 lg-st 1 tulenevalt pidi hageja andma kostjale puuduste kõrvaldamiseks

mõistliku tähtaja, kuid hageja poolt antud tähtaeg ei olnud mõistliku kestvusega.

Võttes arvesse, et 30.06.2015 lepingus nägid pooled p-s 3.1. töö tegemiseks ette 3-

kuulise tähtaja, ei saanud hageja mõistlikult eeldada, et kostjal on võimalik tööde

lepingutingimustele mittevastavust hinnata ning vajadusel uued klaaspaketid tarnida 9

päeva jooksul alates puudustest teada saamisest. Riigikohus on lahendis nr 3 2-1-16-

17 p-s 17 leidnud, et mõistliku tähtaja hindamisel on asjakohane võtta arvesse lepingus

töö tegemiseks ettenähtud esialgset ajaperioodi. Hageja ei andnud kostjale mõistlikku

tähtaega puuduste kõrvaldamiseks, seega ei esinenud VÕS § 116 lg 2 p-st 5 tulenevat

eeldust lepingust taganemiseks.

30. Lisaks sätestab VÕS § 647 lg 1, et töövõtja loetakse töövõtulepingut oluliselt

rikkunuks muu hulgas siis, kui töö parandamine või uue töö tegemine ei ole võimalik

või ebaõnnestub või kui töövõtja õigustamatult keeldub tööd parandamast või uut tööd

tegemast või ei tee seda mõistliku aja jooksul pärast talle lepingutingimustele

mittevastavusest teatamist. Maakohus oli seisukohal, et praegu ei olnud tegemist

olukorraga, kus töö parandamine või uue töö tegemine oleks võimatu. Kostja esitas

Puuaken OÜ kirja, milles asjatundja kinnitas, et klaaspakettide vahetus ei ole keeruline

ning on lihtsalt teostatav ja selle tulemusel ei halvene akende konstruktsioon,

funktsionaalsus ega soojapidavus (I kd, lk 157 pöördel). Kostja ei väitnud, et ta

keelduks klaaspakette vahetamast.

31. VÕS

§

lg-st

tulenevalt

loetakse

tarbijatöövõtu

puhul

töövõtja

lepingurikkumiseks ka töö parandamise või uue töö tegemisega tellijale

7(15)

Tsiviilasi nr: 2-16-16450

põhjendamatute ebamugavuste tekitamist. Põhjendatud ei olnud hageja väide, et

klaaspakettide vahetus tõi hagejale kaasa põhjendamatud ebamugavused. Maakohus

tugines Puuaken OÜ kirjale, millest nähtuvalt ei ole klaaspakettide vahetus ülemäära

keeruline ja vajadusel on seda võimalik teostada ka objektil kohapeal.

32. Täiendavalt märkis maakohus, et tulenevalt VÕS § 114 lg 1 kolmandast lausest

pikeneb ebamõistlik tähtaeg mõistliku tähtajani. Kostja kinnitas nii oma e-kirjades (I

kd, tlk71, 72) kui kohtumenetluse jooksul, et kui hageja võimaldab kostjal ühe

klaaspaketi üle vaadata ning kindlaks teha, kas töös esinevad hageja väidetud

puudused, on kostja valmis töö ümber tegema ja lepingutingimustele vastava

klaaspaketi vastu vahetama. Asjaolu, et puuduste kindlaks tegemiseks on tarvilik

klaaspakett aknast eemaldada, kinnitab ka Aktsiaseltsi KLAASMERK asjatundja, kes

on oma 05.09.2016 e-kirjas selgitanud, et üksnes paketi demonteerimisel aknast on

võimalik anda tõestatud arvamus (I kd, lk 32). Hageja esitas alles kohtumenetluses

asjatundja arvamuste näol tõendid (I kd, lk 120-132, 136-140), mille pinnalt jõudis

kohus järeldusele, et kostja tehtud töös esinesid puudused, seega tuleb hagejal

maakohtu hinnangul pärast kohtumenetluse lõppu võimaldada kostjale mõistlik aeg

puuduste kõrvaldamiseks.

Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused

33. 02.08.2017 esitas hageja apellatsioonkaebuse, milles palus Harju Maakohtu

03.07.2017 otsuse tühistada täies ulatuses ja teha asjas uue otsuse, millega rahuldada

hagi täies ulatuses ning jätta menetluskulud kostja kanda.

34. Maakohus jättis lepingutingimuste rikkumisel hindamata asjaolu, et kostja ei esitanud

kohustuslikku dokumentatsiooni ja paigaldas kokkulepitust õhemad klaaspaketid, mis

ei olnud selektiivklaasist. Maakohus jättis tuvastamata, et kostja ei kõrvaldanud

puudusi mitme kuu jooksul ja vaidles lepingu rikkumise faktile vastu. Lisaks jättis

maakohus tuvastamata kohustuse rikkumise tõttu kahjustatud lepingu poole olulisel

määral ilma jätmise sellest, mida ta õigustatult lepingust lootis ning kohustuse

rikkumise, mille täpne järgimine oli lepingust tulenevalt hageja huvi püsimise

eelduseks lepingu täitmise vastu. Lisaks ei tuvastanud maakohus ebaõigesti tahtlikku

lepingu rikkumist.

35. Maakohus jättis tuvastamata lepingust taganemise kehtivuse. Hageja esitas kostjale

kaks lepingust taganemise avaldust, maakohus ei arvestanud VÕS § 647 ja § 116

eelduste hindamisel teist taganemisavaldust.

36. Kuna kostja ei parandanud puudusi ega esitanud dokumentatsiooni mõistliku aja

jooksul, võis hageja taganeda lepingust ilma täiendavat tähtaega andmata (VÕS § 647

lg 3). Hagejal oli õigus lepingust taganeda VÕS § 116 lg 2 p 1 ja p 2 alusel, kuna

hageja dikteeris kostjale ette kõik akende parameetrid ja seega oli kostjale teada, mida

hageja lepingust loodab. Hageja jäi sellest olulisel määral ilma, kuigi hagejal oli huvi

saada just dikteeritud omadustega aknad. Puuaken OÜ asjatundja arvamusest on näha,

et raamis on võimalik klaaspaketti vahetada, kuid seda, et probleemideta oleks

võimalik olemasolevasse aknaraami laiema profiiliga klaaspaketid paigaldada,

tõendatud ei ole. Lisaks ei saanud hageja kostjalt kohustuslikku dokumentatsiooni.

Hageja hinnangul rikkus kostja lepingut tahtlikult VÕS § 116 lg 2 p 3 mõttes, kui

8(15)

Tsiviilasi nr: 2-16-16450

asendas paksemad selektiivklaasid õhemate tavaliste klaaside vastu ning tootis selle

võrra erinevad liistud. Kostja ei soovinud pärast esimeses taganemisavalduses

täiendava tähtaja andmist lepingurikkumist heastada (sh dokumente esitada) ning

seega taganes hageja kehtivalt lepingust teise taganemisavalduse kaudu.

37. Maakohus väljus diskretsioonipiiridest VÕS § 647 lg-s 2 nimetatud ebamugavuste

sisustamisel

ning

täiendava

tähtaja

määramise

hindamisel.

Ebamugavuste

põhjustamine väljendub selles, et kostja ei asunud mitme kuu jooksul puudusi

kõrvaldama ja hageja ei saanud seetõttu planeeritud ajal elamusse kolida.

38. Kostja kohtumenetluses tehtud avaldused puuduste kõrvaldamise kohta ei oma

tähendust, kuna tähtaeg lepingurikkumise heastamiseks ja puuduste mõistliku aja

jooksul kõrvaldamiseks algab puudustest teatamisest, mitte kohtumenetluse algusest.

Kostja enda sõnul oli akende tellimise tähtajaks kõrghooajal 6–8 nädalat. Maakohtul ei

olnud võimalik sedastada, et mõistlik täiendav tähtaeg pidi olema vähemalt kolm

kuud. Kumbki pooltest ei sisustanud mõistlikku tähtaega samamoodi, kui kohus ja

kohus ei juhtinud poolte tähelepanu enda erinevale seisukohale. Maakohus jättis VÕS

§ 647 kohaldamise juures arvestamata Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-145-14 (p-s 25)

esitatud seisukohad, et VÕS § 647 lg-le 3 vastav asjaolu, et töövõtja ei parandanud

puuduseid mõistliku aja jooksul pärast talle lepingutingimustele mittevastavusest

teatamist, võib anda aluse ühtlasi ka VÕS § 116 lg 2 p 4 kohaldamiseks. Viidatud sätte

järgi on olulise lepingurikkumisega, mis õigustab lepingust taganemist täiendavat

tähtaega andmata, tegemist ka juhul, kui kohustuse rikkumine annab kahjustatud

lepingupoolele mõistliku põhjuse eeldada, et teine lepingupool ei täida kohustusi ka

edaspidi.

39. Maakohus ei arvestanud puuduste kõrvaldamiseks mõistliku tähtaja hindamisel

Riigikohtu seisukohaga (lahend tsiviilasjas 3-2-1-11-10, p 11) ega asjaoluga, et kostja

ei teinud kuni septembrini 2016 mitte ühtegi tegu puuduste kõrvaldamiseks. Maakohus

oleks pidanud jõudma järeldusele, et hagejal oli mõistlikult võimalik eeldada, et kostja

ei asu lepingurikkumist heastama. VÕS § 647 ebaõnnestunud kohaldamine maakohtu

poolt tõi kaasa VÕS § 116 lg 4 ebaõige kohaldamise. Kui maakohus oleks VÕS § 647

õigesti kohaldanud, oleks maakohus leidnud, et hagejal oli õigus lepingust vähemalt

teise taganemisavalduse esitamise seisuga (07.09.2016) taganeda.

40. Maakohus jättis kohaldamata VÕS § 116 lg 2 p 2, leides, et nimetatud sätte eeldused

ei ole täidetud. Hageja maakohtu seisukohaga ei nõustu. Hageja soovis, et aknad

oleksid maksimaalselt originaalilähedased ja akende paigaldamine oleks võimalik

2016 suvel. Kostja leping rikkumine kahjustas hageja huvi, mis oli lepingu täitmise

püsimise eelduseks.

41. Maakohus asus ebaõigesti seisukohale, et töö parandamine või uue töö tegemine on

lihtsalt teostatav. Maakohus jättis töö keerukuse hindamisel arvestamata, et

klaaspaketid, mis oleks vaja paigaldada on laiema profiiliga ja raskemad kui

olemasolevad ning klaaspakettide vahetus eeldab ka uute ja kitsamate liistude

paigaldamist. Puuaken OÜ kiri ei tõenda, kas praegusel juhul oleks vahetus võimalik.

42. Maakohus rikkus TsMS § 232 lg 1, kui tuvastas, et kostja tellis aknad alltöövõtuna ja

ei pidanud seetõttu akende puudustest teadma. Kostja ei tõendanud alltöövõtu

kasutamist, mistõttu ei saanud maakohus tuvastada alltöövõtu kasutamist. Lisaks jagas

9(15)

Tsiviilasi nr: 2-16-16450

maakohus valesti tõendamiskoormuse ja rikkus kahjustamistahte eeldamise põhimõtet.

Hageja tõendas, et kostja asendas akende materjalid kehvemate omadustega materjali

vastu. Kostja ei tõendanud kehvemate materjalide kasutamise asjaolusid. Kostja oleks

spetsialistina pidanud tuvastama, et klaaspaketid olid 2–3 mm õhemad, kuna ka

aknaliistuprofiil pidi tulema 2–3 mm tellitust erinev. Ei ole usutav, et mitme erineva

komponendi asendamine oli juhuslik ja keegi viga ei märganud. Kostja ei järginud

temalt käibes nõutavat hoolsust, kui jättis dokumendid klaaspaketitootjalt küsimata või

need kontrollimata. Alltöövõtu kasutamine ei muuda kostja vastutust hagejale

lepingukohase töö üleandmise osas. Maakohus kohaldas vääralt VÕS § 635 lg 1 ja §

104 lg 5, kui leidis, et alltöövõtu kasutamine välistab tahtlikult lepingu rikkumise

võimaluse.

43. Kostjal oli hageja informeerimisekohustus (VÕS § 2 lg 2 ja § 23 lg 1 p-d 1 ja 3).

Kostja rikkus oluliselt hageja informeerimiskohustust, kui jättis hagejale teatamata, et

valmistatud akendel ei ole kasutatud selektiivklaasi ning kasutatud on oluliselt

õhemaid klaaspakette. Maakohus ei pööranud tähelepanu asjaolule, et kostja pidi

akendel esinevatest puudustest teadlik olema ka juhul, kui ta tellis klaaspaketid

alltöövõtu korras, kuna kostjal oli kohustus töö viivitamata üle vaadata. Maakohus

hindas vääralt kostja 18.09.2016 e-kirja, milles kostja kinnitas, et hageja tellitud

profiiliga aknaid enam ei kasutata. Nimetatud kirjas vastas kostja konkreetselt hageja

pretensioonile selgitusega, et hageja akende tootmisel ei paigaldatud lepingus

kokkulepitud klaaspakette.

Vastus apellatsioonkaebusele

44. Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata ning

menetluskulud hageja kanda.

Ringkonnakohtu seisukoht

45. Kolleegium, tutvunud apellatsioonkaebuse ja tsiviilasja toimiku materjalidega, leiab,

et maakohtu otsuse põhjendusi tuleb TsMS § 657 lg 1 p 21 järgi täiendada, jättes

lõppjärelduse hagi rahuldamata jätmise kohta muutmata.

46. Pooled ei vaielnud järgmiste asjaolude üle:

 Poolte vahel oli 30.06.2015 sõlmitud töövõtuleping kostja poolt hageja majale uste ja

akende valmistamiseks (I kd, lk 11-24). Lepingu maksumuseks oli 7000 eurot, mis on

kostjale tasutud. Valmistatavate uste ja akende omadustes lepiti kokku hinnapäringus

ja hinnapakkumises, mis olid lepingu lisaks. Lepingule olid lisatud ka uste ja akende

joonised.

 Valmistatud aknad ja uksed anti kostja poolt hagejale üle lepingus märgitud tähtajaks

(30.09.2015). Juuli lõpus 2016 avastas hageja akende pakendeid avades üleantud töös

puudused ja pöördus 27.07.2016 suuliselt kostja poole, mh ka nõudega anda üle

klaaspakette puudutav dokumentatsioon.

 05.08.2016 taganes hageja lepingust, kuna esmasel vaatlusel ilmnes, et paigaldatud

klaaspaketid ei vastanud lepingus kokkulepitule ja seetõttu oli akende U-väärtus

(soojapidavus) oluliselt väiksem, kui oleks kokkulepitud paketi korral. Hageja väitis,

et sellega on kostja rikkunud oluliselt lepingus kokkulepitud tingimusi, mille täpne

10(15)

Tsiviilasi nr: 2-16-16450

järgimine oli lepingu täitmisel tema huvi püsimise eelduseks (I kd, lk 27). 11.08.2016

kostjale saadetud e-kirjas kinnitas hageja lepingust taganemist ja nõudis kostjalt 7000

euro tagastamist ja valmistatud akende ja uste äraviimist.

 07.09.2016 saatis hageja kostjale uue avalduse (II avaldus) lepingust taganemise

kohta, tuues aluseks samad asjaolud, mis olid 05.08.2016 avalduses ja rõhutades, et

kostja valmistatud akendel on soojakadu 2,5 korda suurem (I kd, lk 36).

 kostja vastas hageja taganemisavaldusele 18.09.2016 e-kirjaga (I kd, lk 39), milles

väitis, et soojapidavuses kokku ei lepitud ja lepingus kokkulepitud ja üleantud akende

soojapidavus ei ole oluliselt erinev. Lisaks ei ole puudustest õigeaegselt teatatud.

 20.10.2016 e-kirjas vastas kostja, et kui selgub, et tegemist on siseraamide vale

klaaspaketiga, siis asendatakse kostja poolt siseraami klaaspaketid, mis ei taksita

akende ettepanekut (I kd, lk 71) ja sama kinnitas ta 25.10.2016 e-kirjas (I kd, lk 72).

47. Pooled ei vaielnud selle üle, et kostja poolt valmistatud akende sisemiste raamide

klaaspaketid ei vastanud kokkulepitule. Vaidlus oli selle üle, kas hageja poolt

lepingust taganemise oli kehtiv. See tähendab, kas olid täidetud formaalsed ja

materiaalsed eelduseks taganemiseks. Kolleegium nõustub maakohtuga, et lepingust

taganemise formaalsed eeldused (VÕS § 188) olid täidetud.

48. VÕS § 116 lg 1 järgi lepingupool võib lepingust taganeda, kui teine lepingupool on

lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud (oluline lepingurikkumine), milleks lg

2 järgi on eelkõige, kui: 1) kohustuse rikkumise tõttu jääb kahjustatud lepingupool

olulisel määral ilma sellest, mida ta õigustatult lepingust lootis, välja arvatud juhul, kui

teine lepingupool ei näinud kohustuse rikkumise niisugust tagajärge ette ja temaga

sarnane mõistlik isik ei oleks seda tagajärge samadel asjaoludel samuti ette näinud; 2)

rikuti kohustust, mille täpne järgimine oli lepingust tulenevalt teise lepingupoole huvi

püsimise eelduseks lepingu täitmise vastu; 3) kohustust rikuti tahtlikult või raske

hooletuse tõttu; 4) kohustuse rikkumine annab kahjustatud lepingupoolele mõistliku

põhjuse eeldada, et teine lepingupool ei täida kohustusi ka edaspidi; 5) teine

lepingupool ei täida oma ükskõik millist kohustust käesoleva seaduse §-s 114

nimetatud täitmiseks antud täiendava tähtaja jooksul või teatab, et ta selle tähtaja

jooksul kohustust ei täida. VÕS § 116 lg 4 järgi lepingust taganemine kohustuse

täitmiseks VÕS §-s 114 nimetatud täiendavat tähtaega andmata ei ole lubatud, kui

kohustust rikkunud lepingupool kannaks teise lepingupoole lepingust taganemise

korral kohustuse täitmiseks või täitmise ettevalmistamiseks tehtud kulutustega

võrreldes ebamõistlikult suurt kahju. Siiski võib lepingust täiendavat tähtaega andmata

taganeda, kui rikuti § 116 lg 2 p-s 2 nimetatud kohustust või kui teine lepingupool

teatab, et ta oma kohustust ei täida. VÕS § 647 lg 1 sätestab, et töövõtja loetakse

töövõtulepingut oluliselt rikkunuks muu hulgas siis, kui töö parandamine või uue töö

tegemine ei ole võimalik või ebaõnnestub või kui töövõtja õigustamatult keeldub tööd

parandamast või uut tööd tegemast või ei tee seda mõistliku aja jooksul pärast talle

lepingutingimustele mittevastavusest teatamist ja lg 2 järgi tarbijatöövõtu puhul

loetakse töövõtja lepingurikkumiseks ka töö parandamise või uue töö tegemisega

tellijale põhjendamatute ebamugavuste tekitamist. VÕS § 647 lg 3 järgi sama

paragrahvi lg-tes 1 ja 2 nimetatud juhtudel ei pea tellija määrama töövõtjale täitmiseks

VÕS §-s 114 nimetatud täiendavat tähtaega ning võib muu hulgas lepingust taganeda.

11(15)

Tsiviilasi nr: 2-16-16450

49. Kolleegium leiab, et üldreeglina saab VÕS § 116 lg 4 järgi lepingu rikkumisel

lepingust taganeda siis, kui on töövõtjale määratud VÕS § 114 järgi täiendav tähtaeg

ja ainult seaduses toodud alustel võib taganeda laepingust ilma täiendavat tähtaega

määramata.

50. Pooled ei vaielnud selle üle, et kostja on lepingut rikkunud, valmistades hagejale

aknad, mille sisemise raami klaaspakett ei vastanud kokkulepitule, kuid vaidlus oli

selles, kas tegemist oli olulise lepingu rikkumisega ja kas see andis hagejale aluse

lepingust

taganeda.

Lepingurikkumise

olulisuse

hindamisel

tuleb

lähtuda

taganemisavalduses kirjeldatud lepingu rikkumise asjaoludest. 05.08.2016 avalduses

tugines hageja sellele, et kostja valmistatud akendel ei olnud lepingus kokkulepitud

klaaspaketid, mistõttu oli akende soojapidavus madalam, kui see oleks olnud

kokkulepitud parameetritega pakettide kasutamisel ja soojapidavuse täpne järgimine

oli hageja huvi püsimise eelduseks. Ringkonnakohus leiab, et tingimustes, mille

täitmine on tellijale eriliselt oluline, lepitakse tavaliselt lepingus kokku, kuna olulised

tingimused peavad olema ka töövõtjale selgelt arusaadavad. Pooled akende

soojapidavuses 30.06.2015 lepingus kokku leppinud ei olnud. Pooltevahelist lepingut

analüüsides võib järeldada, et hageja eriline huvi oli see, et valmistatud uksed ja aknad

oleksid oma välisilmelt sobivad restaureeritava elamuga. Sama on rõhutanud ka hageja

ise oma kohtule esitatud seisukohtades. Klaaspakettide parameetrid tulenevad

29.06.2015 hinnapakkumisest (I kd, lk 24), mis oli lepingu lisaks, kuid ka seal ei

olnud eraldi kokkulepet soojapidavuse näitaja osas. Seetõttu pole alust lugeda akende

soojapidavust selliseks lepingutingimuseks, mille täpne järgimine oli hagejale eriliselt

tähtis. Hageja tõi esile ka selle, et talle oli oluline paigalda aknad suvel 2016.

Kolleegiumi arvates ei anna hageja eeltoodud väide alust lugeda kostja rikkumist

oluliseks. Kostja andis valmis aknad hagejale üle juba 30.09.2015 ja klaaspakettide

vahetamisega seonduvalt selgitas, et siseakende pakette on võimalik vahetada ka siis,

kui aknad on majale ette pandud. Oma väidete tõenduseks esitas kostja Puuaken OÜ

arvamuse (I kd, lk 157 pöördel). Eeltoodust saab järeldada, et võimalik oli

lepingurikkumine kõrvaldada viisil, mis ei oleks olnud hagejale ülemääraselt koormav

ja ei oleks hagejal takistanud elamu edasi ehitamist. Hageja ei ole esitanud asjaolusid

ega tõendeid, millest järelduks vastupidine. Seega on maakohtu järeldus, et tegemist ei

ole lepingu olulise rikkumisega VÕS § 116 lg 2 p 2 mõttes, õige.

51. Samuti ei saa kolleegiumi arvates esiletoodud asjaoludest järeldada, et kostja

lepingurikkumine oleks oluline VÕS § 116 lg 2 p 1 järgi. VÕS § 116 lg 2 p-s 1 toodud

olulise lepingurikkumise tagajärjeks peaks olema see, et lepingu täitmine on rikkumise

tõttu sisuliselt nurjunud. Rikutud peaks olema lepingus kokkulepitud põhikohustust,

mis mõjutab kogu lepingulist suhet. Pooltevahelise lepingu maksumuseks oli 7000

eurot ja kostja seletuse kohaselt sisemiste akende pakettide maksumuse osa sellest ei

olnud suur. AS Klaasmerk 20.03.2017 hinnapakkumise järgi oli lepingu tingimustele

vastavate klaaspakettide maksumus 460,09 eurot (I kd, lk 158). Eeltoodust saab

järeldada, et klaaspakettide maksumus moodustas lepingu kogumaksumusest alla

kümnendiku. Samuti on tõendatud see, et pakette saab raamides vahetada ja seda on

võimalik teha ka ettepandud akende puhul ning sellega lepingus kokkulepitud tulemus

saavutada. Kolleegium märgib, et isegi kui oleks olnud tegemist olulise lepingu

12(15)

Tsiviilasi nr: 2-16-16450

rikkumisega VÕS § 116 lg 2 p 1 mõttes, siis asjaolusid, millest saaks järeldada, et

kostja nägi kohustuse rikkumise niisugust tagajärge ette või temaga sarnane mõistlik

isik oleks seda tagajärge samadel asjaoludel samuti ette näinud, esitatud ei ole.

Eeltoodule viitab ennekõike see, et lepingus oli kokkulepitud uste ja akende täpses

renoveeritava elamuga sobivas väliskujus, sulustes jne, mis lepingust nähtuvalt oli

hagejale oluline, mitte aga klaaspaketi omadustest tulenevas soojapidavuses.

52. Järgnevalt vastab kolleegium hageja apellatsioonkaebuse väidetele, mille kohaselt

rikkus kostja lepingut tahtlikult või raskelt hooletult. Kolleegium nõustub maakohtu

järeldusega, et kostja tahtlik või raskelt hooletu käitumine on hageja poolt tõendamata.

Selliseid asjaolusid ega tõendeid, millest saaks järeldada, et hageja eesmärgiks oli

lepingu rikkumine (VÕS § 104 lg 5), s.t kokkuleppele mittevastavate pakettidega

akende valmistamine, esitatud ei ole. VÕS § 104 lg 4 järgi on raske hooletus käibes

vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine. Hageja arvates viitab raskele

hooletusele see, et kostja ei kontrollinud Wolders OÜ-lt tellitud pakettide vastavust

lepingule. Kolleegiumi arvates viitab eeltoodu hooletusele, kuid mitte raskele

hooletusele. Kostja väidetel tellis ta pakettide valmistajalt pooltevahelisele lepingule

vastavad paketid (I kd, lk 153 pöördel). Seetõttu ei pidanud kostja kahtlustama, et

valmistatu ei vastanud kokkulepitule ja kontrollima erilise hoolega valmistatut üle.

Kolleegiumi arvates võis 2-3 mm õhem klaasprofiil tavapärasel vastuvõtmisel olla

ilma mõõtmata raskelt tuvastatav. Selektiivklaasi kasutamise kontrollimine eeldab

toimikus olevatest tõenditest nähtuvalt vastavate seadmete olemasolu (I kd, lk 120-

133). Seega ei ole alust järeldada, et kostja oli raskelt hooletu.

53. Kohtumenetluse käigus on hageja tuginenud ka sellele, et kostja käitumine annab alust

järelduseks, et kostja ei täida kohustust ka edaspidi (VÕS § 116 lg 2 p 4). Kuna kostja

on lepingust tulenevad kohustused täitnud (küll puudustega), siis oleks eeltoodud

alusel lepingurikkumise oluliseks lugemine võimalik juhul, kui töövõtja keeldub tööd

parandamast, ei tee seda mõistliku aja jooksul lepingutingimustele mittevastavusest

teatamisest või kui parandamine ei ole võimalik (VÕS § 647 lg 3). Eeltoodud

käsitlusele on viidanud Riigikohus otsuse nr 3-2-1-145-14 p-s 25. Hageja väitis, et ta

teatas kostjale suuliselt puudustest juulis 2016. 03.08.2016 e-kirjas on hageja kostjale

ette heitnud muid väidetavaid akende puuduseid, millele ta lepingust taganemisel ei

ole tuginenud, ja seda, et kostja ei ole pakettide kohta infot edastanud (I kd, lk 25).

05.08.2016 lepingust taganemise avalduses on hageja kirjeldanud pakettide

mittevastavust esmakordselt, märkides, et ta teavitas kostjat 27.07.2016, s.o siis, kui

tekkis kahtlus, et töö ei vasta lepingu tingimustele. Samas on hageja sõnaselgelt

taganenud lepingust ja pole soovinud puuduste parandamist. Kostja juhatuse liige

vastas 08.08.2016, et ta saab tegeleda asjaga peale 06.09.2016 (I kd, lk 35).

18.09.2016 e-kirjas teatas kostja esindaja, et väited soojapidavuse kohta ei ole õiged ja

taganemise eeldused ei ole täidetud (I kd, lk 39). 20.10.2016 e-kirjas teatas kostja

esindaja MS, et juhul, kui selgub, et pakett on vale, laseb kostja selle omal kulul

asendada. Akende ettepanekut see ei takista, kuna välimised aknad jäävad ette (I kd, lk

71). Kolleegium leiab, et puudused töös saab parandada töövõtja siis, kui talle antakse

selleks võimalus. Kui aga tellija jäigalt välistab üldse võimaluse puudusi kõrvaldada,

siis ei saa töövõtjale ette heita, et ta koheselt ei asunud pakette vahetama. Hageja ei ole

13(15)

Tsiviilasi nr: 2-16-16450

esile toonud, et kostja oleks keeldunud puudusi kõrvaldamast. Puutuvalt hageja

väitesse, et tellitud klaaspakettide asendamine on võimatu, selgitab kolleegium, et

kostja on esitanud Puuaken OÜ arvamuse pakettide vahetamise kohta (I kd, lk 157

pöördel) ja AS Klaasmerk hinnapakkumise (I kd, lk 158), millest nähtub, et lepingule

vastavaid pakette on võimalik tellida ja nende vahetamine ei ole keeruline. Eeltoodut

ei lükka ümber kostja 18.09.2016 kiri, milles kostja esindaja avaldas arvamust, et

tellitud pakette enam ei kasutata. Kostja kirjas olid avaldatud kostjale kirja kirjutamise

ajal teadaolevad asjaolud. Hageja väitis kaebuses, et uute pakettide paigaldamist ei

võimalda raami laius ja erinevad liistud, kuid see väide on paljasõnaline ja seda ei

toeta kohtule esitatud tõendid.

54. Apellant vaidlustas maakohtu järeldused puuduste kõrvaldamise tähtaja osas.

Mõistliku tähtaja võimaldamine puuduste kõrvaldamiseks tuleneb nii VÕS § 116 lg 2

p-st 5 kui ka § 647 lg-st 1. Maakohus on tuvastanud, et esmakordselt teatati kostjale

puudustest suuliselt 27.07.2016 ja 05.08.2016 taganes hageja lepingust. Kolleegium

nõustub maakohtuga, et 9 päeva puuduste kõrvaldamiseks on igal juhul ebamõistlikult

lühike tähtaeg, liiatigi veel olukorras, kus valmistatud akende puudused oli veel täpselt

selgeks tegemata. Selektiivklaasi puudumine tuvastati alles 05.09.2016 (I kd, lk 32).

Seega ei olnud enne hageja poolt lepingust taganemist kostjal võimalik puudusi

kõrvaldada. Ebaõige on hageja apellatsioonkaebuses esitatud väide, et maakohus

määratles puuduste kõrvaldamiseks vajaliku täiendava tähtajana vähemalt kolm kuud.

Maakohus selgitas otsuses, et täiendava tähtaja pikkuse määratlemisel saab lähtuda

esialgselt töö tegemiseks kuluvast ajast ja möönis, et 9 päeva, arvestades, et kostja

peab paketid tellima, on igal juhul liiga lühike aeg.

55. Apellatsioonkaebuses on hageja tuginenud kostja poolt dokumentatsiooni üleandmata

jätmisele. Ringkonnakohus leiab, kuna kostja valmistas hagejale eritellimusel aknad ja

uksed, siis ei tulenenud hageja viidatud majandus- ja kommunikatsiooniministri poolt

26.07.2013 kinnitatud määrusest „Ehitusmaterjalidele ja -toodetele esitatavad nõuded

ja nende nõuetele vastavuse tõendamise kord“ talle kohustust anda valmistatu kohta

teavet (vastavussertifikaat). Eelviidatust õigusakt reguleerib ehitusmaterjalide ja

ehitustoodete müügil müüja teabe andmise kohustust. Kostja poolt valmistavate

akende omadustes oli kokku lepitud lepingus ja valmistatu pidi vastama lepingule.

56. Apellant heitis maakohtu otsusele ette, et maakohus ei ole hinnanud 07.09.2016

korduvat taganemisavaldust. Kolleegium leiab, et lepingust on võimalik taganeda ühel

korral. 07.09.2016 e-kirjas on hageja teatanud, et ta on lepingust taganenud

05.08.2016 ja kirja lisaks on 07.09.2016 taganemisavaldus, mis oma sisult on identne

05.08.2016 taganemisavaldusega. Ebaõige on hageja käsitlus, et kostja poolt perioodil

05.08.2016 kuni 07.09.2016 puuduste kõrvaldamata jätmine andis hagejale õiguse

lepingust taganeda 07.09.2016 avaldusega. Pärast 05.08.2016 on hageja e-kirjades

välistanud igasuguse puuduste kõrvaldamise ja nõudnud kostjalt raha tagastamist.

Seetõttu ei saa kostjale ette heita, et ta ei asunud pakette vahetama ajavahemikus

05.08.2016 kuni 07.09.2016.

57. Maakohus jättis rahuldamata ka hageja esitatud leppetrahvi ja kahju hüvitamise

nõuded põhjendusega, et põhinõude rahuldamata jätmine välistab kõrvalnõuete

rahuldamise. Hageja vaidlustas apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse kogu ulatuses,

14(15)

Tsiviilasi nr: 2-16-16450

kuid leppetrahvi ja alternatiivselt esitatud kahju hüvitise nõuete rahuldamata jätmist ei

ole apellatsioonkaebuses sõnaselgelt vaidlustatud ja esile toodud, miks maakohtu poolt

oli nimetatud nõuete rahuldamata jätmine ebaõige. Ringkonnakohus kontrollib

maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi

kaevatud ja lähtub otsuse kontrollimisel ennekõike apellandi poolt kaebuses esitatud

väidetest (TsMS § 651 lg 1).

58. Vaatamata

apellatsioonkaebuses

vastavate

väidete

puudumisele

märgib

ringkonnakohus, et maakohus on vaidlustatud otsuses eeltoodud nõudeid ebaõigesti

käsitlenud lepingu järgi tasutu tagastamise nõude kõrvalnõuetena. Esitatud nõuded ei

sõltu lepingu järgi tasutu tagastamise nõude rahuldamisest, vaid sellest, kas kostja on

lepingut rikkunud ja kas sellest tulenevalt on õigus hagejal nõuda leppetrahvi või

kahju hüvitamist.

59. Leppetrahvi nõude aluseks oli 30.06.2015 lepingu p 3.2, mille järgi oli tellijal õigus

nõuda leppetrahvi juhul, kui töövõtja ületab töö üleandmise tähtaega. Kostja andis töö

üle tähtaegselt, s.o. 30.09.2015, ja hageja võttis valmistatud aknad ja uksed vastu.

Selles osas ei ole poolte vahel vaidlust. Puudustega asja üleandmine töövõtja poolt ei

tähenda, et töövõtja on ületanud töö valmistamiseks kokkulepitud tähtaega. Kuna

töövõtja on valmistatud töö üle andnud kokkulepitud tähtajaks, siis ei ole hageja

õigustatud lepingu p 3.2. järgi leppetrahvi nõudma. Eeltoodu on aluseks leppetrahvi

nõude rahuldamata jätmisele.

60. Kahju hüvitamise nõuet on hageja mitmel korral muutnud. 30.05.2017 kohtuistungi

protokollist tulenevalt (I kd, lk 178) oli hageja kahju hüvitamise nõudeks

asenduskahju 7129,72 eurot, s.o. kostjalt lepingust taganemise tõttu tagasitäitmisena

nõutud summa ja OÜ Palmse Puit poolt akende ja uste valmistamiseks pakutud hinna

vahe. Kuna kostja nõue lepingust taganemise tõttu makstud raha tagastamiseks jäeti

rahuldamata ja valmistatud aknad ja uksed jäid hagejale, siis nn asenduskahju (VÕS §

135 lg 1) nõude rahuldamine ei oleks vastavuses VÕS § 127 lg-ga 1. Õigusabikulude

kui kahju hüvitamise nõude osas leiab kolleegium, et hageja poolt esiletoodud

asjaolud ei anna alust seda rahuldada. Hageja kasutas juristi AK abi selleks, et

koostada kostjale 05.10.2016 nõudeavaldus lepingu järgi tasutud 7000 euro

tagastamiseks ja kahju hüvitamiseks. Kuna hageja nõuded, mida nõudekirjas nõuti, ei

olnud põhjendatud, siis ei ole alust ka õigusabile kulutatu osas kahju hüvitamiseks.

VÕS § 128 lg 3 mõtte kohaselt saab hüvitise saamiseks tehtud kulusid õigusabile

nõuda siis, kui hüvitise nõue on põhjendatud. Eeltoodud osas tuleb maakohtu otsuse

põhjendusi täpsustada.

61. Kuna hageja põhinõuded jäid rahuldamata, siis viivise nõue on jäetud põhjendatult

rahuldamata.

62. Seoses maakohtu poolt hagi rahuldamata jätmisega on menetluskulud õigesti jäetud

TsMS § 162 lg 1 järgi hageja kanda. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu

tuleb ringkonnakohtu menetluskulud TsMS § 171 lg 1 järgi jätta apellandi (hageja)

kanda. Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks TsMS § 177 lg 2 järgi

maakohus mõistliku aja jooksul pärast menetlus lõpetava lahendi jõustumist.

15(15)

Tsiviilasi nr: 2-16-16450

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Margo Klaar

Krista Kirspuu

Gaida Kivinurm