2-16-13391/50 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium

Kohtukoosseis

Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Indrek Parrest ja Margo

Klaar

Otsuse tegemise aeg ja koht

13.07.2018, Tallinn

Tsiviilasja number

2-16-13391

Tsiviilasi

TEF Trading Oy hagi AS Balbiino vastu toodete

otsemüügi lõpetamise kohustamiseks ja kahju ning

kulude hüvitamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 01.09.2017 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

TEF Trading Oy apellatsioonkaebus

Tsiviilasja

hind

apellatsioonimenetluses

120 367,93 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja (apellant): TEF Trading Oy (Soome registrikood

1926596-5, asukoht Säkkijärventie 9, 02140 Espoo, Soome

Vabariik), lepinguline esindaja Lea Kurbel-Kalamees

Kostja (vastustaja): AS Balbiino (registrikood 1009159,

asukoht Viljandi mnt 26, 11217 Tallinn), lepinguline

esindaja vandeadvokaat Merle Veeroos

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON:

1. Harju Maakohtu 01.09.2017 otsus jätta muutmata ja apellatsioonkaebus

rahuldamata.

2. Maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud jätta TEF Trading Oy kanda.

3. Välja mõista TEF Trading Oy-lt 2345 eurot AS Balbiino kasuks ringkonnakohtu

menetluskulude hüvitamiseks.

4. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb TEF Trading Oy-l AS-le

Balbiino tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates

menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni lahendi

täitmiseni.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30

päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist

otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel.

Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise

menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid.

Menetlusabi taotlemise selgitus

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja

järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks

ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu

tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi

taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui

nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei

välista menetlustähtaja ennistamist.

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

1. TEF Trading Oy (hageja) esitas 05.09.2016 Harju Maakohtule hagiavalduse AS

Balbiino (kostja) vastu. Hageja muutis oma nõuet 11.04.2017 ja 02.07.2017

menetlusdokumentides ning hageja lõplikuks nõudeks jäi: mõista kostjalt välja

kahjuhüvitis 104 301,79 eurot, kulude hüvitis 7150 eurot ning viivis põhinõudelt (111

451,79 eurot) võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates

hagiavalduse esitamisest kuni põhinõude rahuldamiseni.

2. Pooled sõlmisid 05.08.2008 lepingu, mille kohaselt kostja pidi müüma ja hageja ostma

Balbiino ja klientide private label brändide jäätist. Lepingu p 7 kohaselt oli hagejal

ainuõigus kostja jäätiste müügiks Soome Vabariigis. Hageja avastas 2016. a juuni

lõpus, et kostja on valmistanud ja müünud Lidl Suomi Ky-le Gelatelli nimelist

laktoosivaba maasika-, šokolaadi- ja lagritsajäätist, mida müüdi antud ettevõtte Soome

kauplustes. Kostja tegevus on vastuolus pooltevahelisest lepingust tuleneva hageja

ainumüügi õigusega Soome Vabariigis.

3. Kostja poolt laktoosivabade koorejäätiste müügiga Soomes ilma hageja vahenduseta

on hagejale tekitatud kahju 104 301,79 eurot (VÕS § 115 lg 1, § 128 lg 4), kuivõrd

hageja jäi ilma Lidl Suomi Ky-le müüdud jäätisetoodete müügist saadavast tulust.

Hagejale tekkinud kahju seisneb tulus, mida ta oleks saanud, kui müük Lidl Suomi

Ky-le oleks toimunud hageja vahendusel. Kahju suurus väljendub kostja poolt

hagejale müüdud toote hinna ja hageja poolt lõppkliendile müüdud toote hinna vahes

ehk hageja poolt saamata jäänud müügikattes. Hageja arvutuste kohaselt oli tema

saamata jäänud tulu suuruseks 31.08.2016 seisuga 108 975,52 eurot, millest tuleb

maha arvata transpordikulu 4673,73 eurot. Saamata jäänud tulu on seega 104 301,79

eurot.

4. Hageja palus kostjalt lisaks kahju hüvitisele välja mõista kulud õigusabile summas

7150 eurot (VÕS § 115 lg 1, § 128 lg 3). Hageja on kostja rikkumise tõttu teinud

kohtueelselt kulutusi õigusabile. Lisaks on tõlgitud leping ja poolte kirjavahetus

inglise ning soome keelde.

Kostja vastuväited hagile

5. Kostja palus jätta hagiavalduse rahuldamata ja menetluskulude hageja kanda.

6. Poolte vahel oli tähtajaline leping, mis lõppes 31.07.2016 tähtaja möödumisel. Kostja

teatas hagejale, et ei soovi lepingut pikendada.

7. Hageja ainumüügiõigust puudutav säte kehtis kuni 05.08.2013 (konkurentsiseaduse

(KonkS) § 4 lg 1 p 3 ja § 8). Kostja möönis, et Eestis kehtib grupierand (Vabariigi

Valitsuse 27.05.2010 määrus nr 60 konkurentsi kahjustavate või kahjustada võivate

vertikaalsete kokkulepete sõlmimiseks loa andmine (grupierand)) ning grupierandi

kohaselt on teatud konkurentsi piiravad klauslid lubatavad, kuid need ei ole lubatavad

tingimusteta. Nii sätestab grupierandi määruse § 3 lg 3 p 1, et pikema kui viie aastase

kehtivusajaga kokkulepetele grupierand ei kohaldu, millisel juhul rakendub KonkS §-

s 4 sätestatud üldreegel, mille kohaselt on konkurentsi kahjustav kokkulepe tühine.

Antud juhul oli kokkulepe, millega piirati kostja konkurentsi Soome turul, sõlmitud

sisuliselt kaheksaks aastaks, mistõttu oli vastav kokkulepe alates 05.08.2013 tühine.

8. Hageja ainumüügiõigus ei olnud piiramatu ja ulatus ainult isikutele, kes olid hageja

kliendiks. Kostja andis hagejale lepinguga õiguse müüa kostja Balbiino kaubamärgi ja

hageja klientide nn private label kaubamärgi tooteid, mitte kõiki kostja toodetud

tooteid. Kostja ei ole andnud hagejale õigusi, mis laieneksid kostja brändile. Kostja ei

müünud Soome Lidli kauplustele kostja kaubamärgiga tooteid, vaid Lidli enda nn

private label kaubamärgiga tooteid.

9. Hageja väited tema osalemisest kostja tootearenduses on ebaõiged.

10. Hageja ei ole tõendanud VÕS § 128 lg-s 4 toodud eeldused oleksid täidetud. Hageja ei

ole tõendanud, et ta tegi mistahes ettevalmistusi Lidl Soome kauplustele jäätiste

müügiks. Hageja ei oleks saanud tulu ka siis, kui kostja oleks lepingut rikkunud.

Lisaks ei oleks hagejal olnud võimalik Lidli kauplustele jäätiseid müüa, sest Lidl tellib

private label tooted üksnes otse tootjatelt, mitte edasimüüjatelt. Hageja saamata jäänud

tulu ei saa seisneda tulus, mida hageja ei oleks nagunii saanud.

11. Kostja vaidles vastu õigusabikulude nõudele (7150 eurot) ja leidis, et nõuet saaks

rahuldada vaid siis, kui oleksid täidetud hageja kahju hüvitamise nõude üldised

eeldused.

Esimese astme kohtu otsus

12. Harju Maakohtu 01.09.2017 otsusega jäeti hagi kahju hüvitise 104 301,79 euro ja

kulude hüvitise 7150 euro ning viivise saamiseks rahuldamata. Maakohus võttis vastu

hageja loobumise nõudest, milles hageja palus kohustada kostjat lõpetama

jäätisetoodete otsemüük Lidl Suomi Ky-le ja Lidl Stiftung & Co. KG-le turustamiseks

Soome Vabariigis ning jätkama jäätisetoodete müüki Lidl kauplustele Soome

Vabariigis hageja vahendusel ning loobumise kahju hüvitise nõudest summas 26

113,21 eurot ja kulude hüvitamise nõudest summas 320,15 eurot. Maakohus lõpetas

tsiviilasja menetluse loobutud nõuete osas. Maakohus jättis menetluskulud hageja

kanda (TsMS § 162 lg 1) ning mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulu 17

496,62 eurot (sh õigusabikulud 16 800 eurot, tõlkekulud 688,42 eurot ja kulud

registripäringutele 8,20 eurot) ning määras, et menetluskuludelt kuulub tasumisele

viivis.

13. Pooled vaidlevad selle üle, kas pooltevaheline leping andis hagejale kostja toodete

müümiseks Soomes ainuõiguse, mida kostja rikkus ärisuhete sõlmimisel Lidl Stiftung

& Co. KG-ga ning selle kontserni Soome ettevõttega. Pooled vaidlevad selle üle, kui

kaua kestis hagejale antud ainumüügiõigus ning kui kaua leping kehtis. Pooled

vaidlevad selle üle, kas kostja peab lepingu rikkumise tõttu maksma hagejale kahju

hüvitise, tasuma hageja kulud ning viivise.

14. Maakohus nõustus kostjaga, et leping lõppes 31.07.2016 ning et hagejale ainuõiguse

andnud ning konkurentsi piiranud lepingusäte ei saanud olla kehtiv kauem kui

05.08.2013. Kohus tõlgendas kooskõlas VÕS § 29 lg-ga 4 lepingut nii nagu pooltega

sarnane mõistlik isik pidi seda samadel asjaoludel mõistma (RKTKo 3-2-1-102-14, p

18, 3-2-1-42-14, p 13). VÕS § 13 lg 3 kohaldamiseks oleks pidanud hageja tõendama,

et ta sai kostja käitumisest aru viisil, kus kostja oli ilma vastava tahteavalduseta nõus

lepingu pikendamisega. Hageja ei ole seda tõendanud. Hageja ei ole toonud esile

asjaolusid, mis võimaldaksid järeldada, et kostja on käitunud hea usu põhimõtte

vastaselt.

15. Seoses lepingu p 1 alapunkti 7 tõlgendamisega märkis maakohus järgmist. Hageja

poolt esitatud Wikipedia väljavõte (tl 97-98, III kd) ei toeta hageja poolt lepingus

kasutatud sõnale antud tõlgendust, kuna väljavõttest nähtub, et sõna „shall“ ei tähenda

alati kohustuslikku meedet või keeldu. Pooled sõlmisid tähtajalise lepingu ning

lepingu tähtaja osas oli lepingu p 1 alapunkt 7 ühemõtteliselt selge. Vaidlusalune

leping on sõlmitud Soome ja Eesti ettevõtjate vahel, kelle esindajate emakeeleks ei ole

inglise keel. Seetõttu pidas kohus võimalikuks, et pooled ei lähtunud väljendi „shall“

kasutamisel mitte selle erinevatest tähendustest inglise õiguskeeles, vaid kasutasid

seda pigem tulevikku suunatud võimaliku tegevuse tähistamiseks. Kui lepingu poolte

ühiseks tahteks oleks olnud ilma vastavate tahteavaldusteta lepingu pikenemine 4

aastaks, siis oleks see kajastunud lepingu sõnastuses.

16. 02.11.2004 ning 04.11.2004 e-kirjadest (tl 47, 48; II kd) ei saa järeldada, et kostja

oleks andnud hagejale juba 2004. aastal ainuõiguse müüa Soomes kõiki kostja tooteid.

Kostja on üksnes kinnitanud, et ta ei müü otse oma tooteid hageja klientidele. E-kirjad

ei toeta hageja väiteid, et 05.08.2008 lepingut tuleks tõlgendada 2004. aasta lepingu

valguses, millest omakorda tuleneb lepingu automaatne pikenemine.

17. Kostja 11.12.2015 teatest (tl 171, 172; I kd) ja 11.12.2015 lepingu lõpetamise teatest

(tl 173, 174; I kd) pidi hagejale olema arusaadav, et kostja loeb lepingu lõppemise

tähtajaks 31.07.2016. Lisaks nähtus see 16.05.2016, 10.06.2016 ja 21.07.2016

kirjadest. Samuti pidi hagejale olema mõistetav, et vaidlusaluse lepingu pikendamist

kostja ei soovinud, vaid oli nõus koostööd jätkama uutel lepingutingimustel. Kostja on

selgitanud, et ta on alates 01.08.20016 nõus hagejale tooteid müüma uue lepingu

alusel. Kostja korduvatest avaldustest ei saanud hagejale jääda muljet, et leping

pikeneb ja kostja on nõus jätkuvalt täitma lepingut selles toodud tingimustel. Kuivõrd

hageja ise osales aktiivselt uue lepingu läbirääkimises, sai ta aru, et vaidlusalune

leping lõppes. Kohus ei saa nõustuda hageja väitega, et uue lepinguga ei oleks saanud

asendada 05.08.2008 lepingut, kui see ei oleks kehtinud. Lisaks nähtub ka hageja

21.03.2017 reklamatsioonist (tl 132, 133; II kd), et hageja ei leidnud ka enam ise

21.03.2017, et tal on jätkuvalt 05.08.2008 kehtiv leping kostjaga. Kostja ei ole

avaldanud ega nõustunud, et hagejal on tema toodete ainumüügiõigus Soomes senistel

tingimustel pärast 31.07.2016. Ainuüksi toodete hindade kooskõlastamisest (kostja

28.10.2015 e-kiri; tl 8-9, III kd) ei saa koostoimes teiste tõenditega järeldada, et kostja

soovis 05.08.2008 lepingut pikendada selle senistel tingimustel ehk tagada hagejale

jätkuvalt oma toodete müügi ainuõigus Soomes. Maakohus ei nõustunud, et ainuüksi

hageja ja Suomen Jätskiauto Oy vahel 20.11.2013 sõlmitud lepingust (tl 198, 199; I

kd) tuleneb hageja õigustatud ootus ja eeldus, et tema ning kostja vahel sõlmitud

leping kehtib kuni 31.07.2020. Samuti ei saa nõustuda, et kostja tahe ja soov jätkata

05.08.2008 lepingut on tõendatud asjaoluga, et kostja müüs hagejale jätkuvalt jäätist.

Ainuüksi ostu-müügitehingu toimumisest poolte vahel ei saa hageja järeldada, et

kostjal oli tahe jätkata tervikuna 05.08.2008 lepingu täitmist ning kostja soovis

jätkuvalt anda hagejale ainuõiguse oma toodete müügiks Soomes.

18. Kõiki eelviidatud tõendeid kogumis hinnates on tõendamata hageja väited, et ta sai

kostja käitumisest aru, et leping on pikenenud. Alusetud ja tõendamata on hageja

väited, et kostja käitus vastuoluliselt, kuna jätkas 05.08.2008 lepingu täitmist samadel

tingimustel, tagades muuhulgas hagejale jäätiste müügi ainuõiguse Soomes. Kostja on

korduvalt kinnitanud hagejale, et tema hinnangul leping lõppes 05.08.2008. Kostja on

korduvalt ja selgelt kinnitanud, et ta ei nõustunud lepingu pikendamisega samadel

tingimustel, vaid soovis hagejaga sõlmida uut lepingut uutel tingimustel. Hageja

osales ise aktiivselt läbirääkimistel ja kostja avaldustest pidi hagejale olema kostja

tahe mõistetav. Eeltoodut kokku võttes ei saa kohus lugeda lepingu pikenenuks VÕS §

13 lg 3 alusel. Kohus ei saa ka lugeda lepingu pikenenuks VÕS § 6 lg 2 alusel. Kostja

ei ole käitunud halvas usus ega vastuoluliselt ning 05.08.2008 lepingu tähtaja

saabumine ei saanud hagejale kaasa tuua mistahes vastuvõetamatuid tagajärgi.

19. VÕS § 29 lg-te 4, 5 p 4, 6 ja 7 alusel tuleb lepingu p 1 esimest alapunkti ja lepingu

punkti 7 viimast alapunkti tõlgendada viisil, kus hagejale anti kostja poolt ainuõigus

müüa Soomes nii kostja enda kaubamärkidega tähistatud tooteid kui ka neid tooteid,

mis on tähistatud hageja klientide kaubamärkide või siltidega ehk on toodetud hageja

klientide jaoks.

20. Hagejale anti ainuõigus müüa kostja tooteid Soomes, kuid ei nähtud ette ühtegi

kohustust, mis oleks piiranud tema õigusi müüa ja osta tooteid teistelt tootjatelt või

edasimüüjatelt. Lepinguga anti kostjale kohustus müüa Soome jaemüügi turule

mõeldud tooteid üksnes hagejale. Selline kohustus piiras kostja valikuõigusi turule

sisenemisel ning seal toodete müümisel. Lepingus sisalduva sätte, mis annab hagejale

ainuõiguse kostja jäätisetoodete müügiks Soomes, vastavust konkurentsiõigusele,

tuleb hinnata Euroopa Liidu õigusaktide kohaselt. Maakohus leidis, et kuigi

üldnormina on ettevõtjate vahelised konkurentsi piiravad kokkulepped tühised

(Euroopa Liidu toimimise lepingu konsolideeritud versiooni art 101 lg-d 1 ja 2), siis

võib teatud liiki kokkulepe osas ette näha grupierandeid (Euroopa Liidu toimimise

lepingu konsolideeritud versiooni art 101 lg 3). Maakohtu hinnangul vastas poolte

vahel sõlmitud konkurentsipiirang grupierandi nõuetele, täpsemalt on pooled sõlminud

vertikaalse piirangu kokkuleppe (grupierandi määrus nr 330/2010 art 1 p-d a ja b).

Kuivõrd tegemist oli lubatud konkurentsierandiga, sai konkurentsipiirang kehtida vaid

5 aasta jooksul alates lepingu sõlmimisest ehk alates 05.08.2008 kuni 05.03.2013

(grupierandi määruse nr 330/2010 art 5 lg 1 p 2 ja lg 2). Pärast nimetatud aega oli

hagejale ainuõiguse andnud lepingusäte vastuolus konkurentsiõigusega ning kehtetu.

21. Seega ei saa hageja kostjale lepingu rikkumist ette heita juba ainuüksi seetõttu, et

hageja ainuõigust puudutav lepingu säte sai olla kehtiv ainult viie aasta jooksul alates

lepingu sõlmimisest ehk kuni 05.08.2013. Hageja enda väidete kohaselt alustas kostja

lepingu rikkumist alles 2015. aastal. Kostjale ei saa ette heita lepingu rikkumist isegi

siis, kui hagejale ainuõiguse andnud lepingusäte oleks olnud kehtiv pärast 05.08.2013.

22. Maakohus vastas nendele poolte väidetele, mis puudutavad kostja lepingu rikkumist ja

hagejale väidetavalt tekitatud kahju. Lepingu punkti 1 alapunktist 4 sättest tulenevalt

ei nõustu kohus hageja esitatud väidetega, et kostja pidi oma tooteid Soomes müüma

hageja vahendusel. Hageja pidi ise leidma kliendid Soomes, kellele kostja tooteid

müüa. Leping ei näinud kostjale ette kohustusi leida hagejale Soomes kliente,

vahendada kliente või teavitada võimalikest klientidest. Hageja väide, et tegemist on

analoogilistes lepingutes üldtunnustatud hea tavaga, on jäänud paljasõnaliseks ning on

vastuolus lepingu sõnastusega. Kostjal oli kohustus müüa ainult hagejale Soomes

turustamiseks oma kaubamärgiga tooteid ning hageja klientidele vajalikke nn private

label tooteid. Ka lepingu punktist 5 tulenes, et hageja pidi kostjale teatama, milliseid

private label tooteid tema kliendid soovivad ning selliseks teavitamiseks nägi leping

ette ajalised piirid ja korra. Seega ei ole ka hageja tuginemine hea usu põhimõttele

õige.

23. Kostja ei müünud kaupluste ketile Lidl kostja kaubamärgiga tooteid ega hageja

klientide private label tooteid. Hageja poolt esitatud jäätiste loetelus (tl 47-49, 52; I

kd) ei ole märgitud ühtegi kostja kaubamärgiga toodet või mõne hageja kliendi private

label toodet. Hageja poolt esitatud fotodel (tl 68-126, I kd) asuvatel toodetel puuduvad

viited kostjale ning ühelgi tootel ei ole kasutatud kostja silte või kaubamärke.

24. Hageja ei ole tõendanud, et ta osales kostja tootearenduses. Esitatud tõenditest nähtub,

et hageja tegi kostjale ettepanekuid võimalike toodete osas seoses nende maitsete ja

pakenditega (tl 206-223, I kd; tl 20-27, 66-91, 139-142, II kd). Laktoosivabade jäätiste

müük hagejale juba 2014. ja 2015. aastal (tl 6-7, III kd), ei tähenda, et hageja oleks

osalenud kostja tootearenduses. Kohus ei saa ainuüksi hageja koostatud nimekirja

alusel laktoosivabadest jäätisetoodetest (tl 92, 93, II kd) nõustuda väitega, et kostjal

puudusid enne hageja arendustöö tegemist laktoosivabad jäätised, mida ta oleks

saanud Lidlile pakkuda. Hageja ei ole seostanud ühtegi konkreetset kostja poolt Lidlile

müüdavat toodet mõne enda väidetavalt välja arendatud tootega. Kostja on tõendanud,

et ta alustas laktoosivabade jäätiste tootmist ilma hageja abita juba 2012. aastal (tl

143-163, II kd). Kostja poolt Lidlile toodetud toodete näol ei olnud tegemist samade

toodetega, mida kostja tootis hageja ettepanekul hageja klientidele (tl 164-165, II kd).

Kostja tegevus Lidli jaoks laktoosivabade jäätiste tootmisel ei olnud pahauskne.

25. Hageja kahju hüvitamise nõuet ei ole võimalik rahuldada eeskätt seetõttu, et hagejale

ainumüügiõiguse andnud lepingu säte kehtis ainult kuni 05.08.2013 ning seetõttu, et

kostja ei ole lepingut rikkunud. Siiski vastas maakohus ka poolte nendele väidetele,

mis puudutavad hageja kahju hüvitise ja kulude hüvitise nõuete rahuldamise eeldusi.

Ainuüksi hageja poolt esitatud arved (tl 94-101, II kd) ei tõenda hagejale tekkinud

kahju. Arved ei arvesta seda, milliseid tooteid ja milliste hindadega oli Lidl nõus

ostma ehk millise hinnaga tooteid oleks hageja olnud võimeline üldse antud kaupluste

ketile müüma. Kuigi hageja arvestas kostja esitatud andmed toodete koguste osas, ei

arvestanud ta tegelikke andmeid hindade ja jäätisemaksu osas. Kostja tõendas, et

Soome Lidl kaupluste hinnad olid teiste kaupluste hindadega võrreldes odavamad (tl

185-191; II kd). Hageja väited, nagu oleks kostja esitanud Lidl kaupluste osas vanad

fotod, on jäänud tõendamata. Seega oleks hagejal tulnud kahju suuruse arvestamisel

lähtuda Lidl kauplustes tegelikult müügil olnud toodete hindadest ning kogustest.

Hageja ei ole tõendanud, et saamata jäänud tulust ei oleks pidanud maha arvestama

tööjõukulusid ega ärikulusid, sest need ei oleks toodete müümisel Lidl kaupluste ketile

suurenenud. Hageja ei ole tõendanud, et tal oli kavatsus ja võimalus müüa kostja

tooteid ise Lidl kaupluste ketile ja saada sellest tulu. Kohus ei nõustu hageja väitega,

et hea usu põhimõtte alusel peaks kohus jätma kohaldamata VÕS § 128 lg 4. Hageja

väited selle kohta, et kostja oleks käitunud hea usu põhimõtte vastaselt või rikkunud

pooltevahelist lepingut, on jäänud tõendamata.

26. Kohtueelsete õigusabikulude ja tõlgete kulude nõue summas 7150 ei kuulu

rahuldamisele eeskätt seetõttu, et täidetud ei ole kahju hüvitamise nõude üldised

eeldused.

27. Kuivõrd kohus jättis rahuldamata hageja kahju nõude ja kulude nõude, tuleb jätta

rahuldamata hageja nõue mõista kostjalt välja viivis kahju nõude ja kulude nõude

summalt alates hagi esitamisest kuni nõuete rahuldamiseni.

Apellatsioonkaebus

28. Hageja palub apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada ja teha asjas uus otsus,

millega hagi rahuldada ja jätta menetluskulud kostja kanda. Hageja esitas taotluse

täiendavate tõendite vastuvõtmiseks. Hageja palub võtta asja juurde järgmised

maakohtule 18.06.2017 menetlusdokumendi lisadena 4-12 ja 18-24 esitatud ja

maakohtu poolt tagasilükatud tõendid: väljavõte kostja veebilehel avaldatud

perejäätise toodetest (lisa 4); foto laktoosivaba Vanilje Sandwich jäätise pakendist

(Lisa 5); väljavõte AS Balbiino veebilehelt Albiino laktoosivaba vanilli-koorejäätise

küpsistega multipakk pakendist koos toiteväärtusega (Lisa 6); AS Balbiino arve

Suomen Jätskiauto Oy-le nr 1682062, 07.04.2014 (Lisa 7); väljavõte AS Balbiino

veebilehelt seal 25.02.2015 avaldatud uudisest laktoosivaba jäätise valmistamise

alustamise kohta (Lisa 8); foto Pirkka laktoosivaba vaniljekoorejäätise 480g pakendist

toiteväärtusega (Lisa 9); väljavõte AS Balbiino veebilehelt Albiino laktoosivaba

vanilli-koorejäätise 480g pakendist koos toiteväärtusega (Lisa 10); AS Balbiino arve

nr 1770715 TEF Trading Oy-le, 18.05.2015 (Lisa 11); väljavõte AS Balbiino

veebilehelt seal 14.12.2015 avaldatud uudisest liitrise laktoosivaba koorejäätise

Albiino turule toomise kohta (Lisa 12); foto Gelatelli laktoosivabast koorejäätisest

(lisa 18); foto Pirkka laktoosivabast vaniljekoorejäätisest (lisa 19); foto Ingman

laktoosivabast vaniljekoorejäätisest (lisa 20); foto Pingviini laktoosivabast

vaniljekoorejäätisest (lisa 21); foto Ingman laktoosivabast pirni koorejäätisest (lisa

22); fotod Ingman laktoosivabadest mango-meloni ja Jaffa koorejäätisest (lisa 23);

foto Gelatelli laktoosivabast maasika ja šokolaadi koorejäätisest (lisa 24).

29. Maakohus leidis ebaõigesti, et hagejal puudusid igasugused kohustused osas, mis

puudutasid kostja jäätisetoodete ostmist ja müüki (kohustused on nimetatud lepingu p-

i 1 kolmandas lõigus).

30. Maakohus on kohaldanud konkurentsiõigust ebaõigesti. Hageja ei nõustu kohtu

järeldusega ainumüügiõiguse kokkuleppe kehtivuse kohta kuni 05.03.2013. Kohus on

kohaldanud ebaõigesti grupierandi määruse nr 330/2010 art 5 lg 1 p-i a. Antud juhul

vastab pooltevahelise lepingu p-1 kolmas lõik, mis näeb ette hageja kohustuse osta ja

müüa

ainult

Balbiino

tehases

Tallinnas

toodetud

jäätisetooteid,

konkurentsikeelukohustusele vastavalt grupierandi määruse nr 330/2010 art 1 p-le d.

Seega puudub õiguslik alus laiendada nimetatud piirangut ainumüügiõiguse

kokkuleppele ning ainumüügiõiguse kokkulepe oli kehtiv ka pärast 05.03.2013.

Pooled ei ole kokku leppinud müügihindades (s.o grupierandi määruse nr 330/2010 art

4 p-i a raskekujulises piirangus). Grupierandi määruse kohta Euroopa Komisjoni poolt

väljatöötatud suunistes vertikaalsete piirangute kohta (2010/C 130/01) on selgitatud, et

isegi juhul, kui on tegemist grupierandi määruse art-s 4 toodud raskekujuliste

piirangutega, peab enne grupierandi kohaldatavuse kohta hinnangu andmist ka

tegelikult hindama tõenäolisi negatiivseid mõjusid konkurentsile (p 47). Seega ei

eeldata konkurentsiõiguses ühelgi juhul, et kokkulepe kahjustab või ei kahjusta

konkurentsi ilma, et määrataks kindlaks kokkuleppe osapoolte turuosad ja hinnataks

tõenäolisi negatiivseid mõjusid konkurentsile. Hageja arvates tuleb Euroopa Liidu

toimimise lepingu art 101 rikkumise väite esitamise korral selgitada välja kokkuleppe

osaliste turuosad ning hinnata tõenäolisi negatiivseid mõjusid konkurentsile. Viidatud

asjaolude tõendamiskoormis kuulub poolele, kes esitab väite rikkumise kohta ning

pool, kelle suhtes rikkumise väide on esitatud, peab omakorda tõendama, et kokkulepe

vastab art 101 lõikes 3 sätestatud tingimustele (määrus nr 1/2003 art 2).

31. Pooled on sõlminud tähtajalise lepingu ning tähtajaks on 31.07.2016 + 4 aastat ehk

31.07.2020. Kohus ei ole põhjendanud, kuidas tuleneb lepingu p 1 alapunkti 7

tõlgendamine viisil, et leping lõppes 31.07.2016, lepingu olemusest ja eesmärgist.

Kohus on viidatud punkti tõlgendanud mitte tervikuna, vaid üksikute lausete kaupa.

Lepingu p 1 alapunkti 7 esimeses lauses on kokku lepitud selles, et lepingu võib

lõpetada kirjalikul kokkuleppel (VÕS § 186 p 4). Eeltoodud lepingupunkti teist lauset

tuleb tõlgendada koos esimese lausega selle täpsustusena ehk esimene ja teine lause

koos tähendavad seda, et kui pooled lepivad kokku lepingu lõpetamises, lõppeb see

31.07.2016.

32. Maakohus on ebaõigesti järeldanud, et kuna leping on sõlmitud Eesti ja Soome

ettevõtja vahel, kelle emakeeleks ei ole inglise keel, on võimalik, et sõna „shall“

kasutamisel lepingus lähtuti mitte selle tähendusest inglise õiguskeeles vaid seda

kasutati võimaliku tulevikku suunatud tegevuse tähistamiseks. Lepingut tuleb

tõlgendada selles keeles, milles ta on koostatud, s.o antud juhul inglise keeles.

Võlaõigusseaduse tõlkes inglise keelde kasutatakse sõna „shall“ kohustavana (nt § 6

lg 1). Lepingule kohaldatakse Eesti õigust, seega pidi kostja valmistama lepingu teksti

ette kooskõlas võlaõigusseaduse ingliskeelse tekstiga. Seega tuleneb lepingu p 1

alapunktist 7 lepingu kehtivuse nelja-aastane kohustuslik automaatne

pikendamine/pikenemine pärast 31.07.2016 tingimusel, et pooled on lepingust

tulenevaid kohustusi täitnud. Kohus on jätnud tähelepanuta hageja väite, mille

kohaselt tuleb sõna „shall“ tõlgendamisel lähtuda ka selle kasutamisest mujal lepingu

tekstis (nt lepingu p 1 neljanda lõigu teine lause). Hageja leiab, et „shal“l-modaalset

abiverbi tuleb kogu lepingutekstis tõlgendada ühtemoodi. Väljend „shall be

prolonged“ on umbisikulises tegumoes. Ka lepingu sisemisest süstemaatikast lähtudes

tuleb tõlgendada seda kohta nii, et lauses silmas peetud lepingu pikendamine ei eelda

osapooltelt eraldi tahteavaldust. Kui pooled oleksid pidanud lepingu pikendamiseks

vajalikuks mõlemapoolseid tahteavaldusi, oleks lepingus pooltele viidatud sõnaga

„parties“.

33. Lepingu p 1 alapunkti 7 tõlgendamisel tuleb muuhulgas võtta arvesse lepingupoolte

käitumist enne ja pärast lepingu sõlmimist. Hageja on tõendanud, et kostjal puudus

tahe hagejaga lepingulise suhte lõpetamiseks. Kostja poolt hagejale edastatud uue

lepingu projektides sisaldub klausel, et uus lepinguprojekt asendab selle sõlmimisel

poolte vahel 05.08.2008 sõlmitud lepingut. Kui vana leping on lõppenud, siis puudub

põhjus märkimaks, et see asendab mingit kokkulepet. Seega toetab eeltoodu

tõlgendust, mille kohaselt ei olnud 05.08.2008 sõlmitud leping 31.07.2016 lõppenud.

Maakohus ei andnud hinnangut asjaolule, et kostja lepinguprojektide järgi oleks ka

uus leping kehtinud vähemalt sama kaua kui 05.08.2008 leping pärast selle

pikendamist 4 aastaks, s.o kuni 31.07.2020.

34. Asjaolu, et pooled on pidanud läbirääkimisi lepingu tingimuste üle, ei võimalda teha

järeldust nagu oleks hageja saanud aru või nõustunud, et leping on 31.07.2016

lõppenud. Kohus on ebaõigesti hinnanud hageja 21.03.2017 reklamatsiooni.

Nimetatud reklamatsioonis on tarnelepingu all peetud silmas 2017. a hindade

kinnitamist. 2017. a hindade kinnitamine ei tõenda 05.08.2008 sõlmitud lepingu

lõppemist 31.07.2016, vaid poolte kavatsust jätkata lepingu täitmist ka aastal 2017.

Maakohus on jätnud tähelepanuta hageja väited ja tõendid (tl 206-208, I kd; tl 66-74,

II kd) selle kohta, et pooled jätkasid pärast 31.07.2016 ka uute toodete arendamist.

Kostja täitis lepingut pärast 31.07.2016 nii toodete müügi kui ka uute toodete

arendamise osas ning järgis hageja ainumüügiõigust, mitte müües oma tooteid Soomes

ilma hageja vahenduseta ka pärast 31.07.2016 (välja arvatud otsemüük Lidl Suomi Ky

kauplustele). Kostja tahte puudumisest jätkata lepingu täitmist samadel tingimustel ei

saa teha järeldust nagu oleks leping 31.07.2016 lõppenud. Eeltoodust tulenevalt ei

olnud kostjal tahe lepingut lõpetada, vaid muuta selle tingimusi.

35. Kostja on käitunud lepingulises suhtes vastuoluliselt. Kostja on kirjalikes avaldustes

väitnud, et leping on 31.07.2016 lõppenud, jätkanud samal ajal lepingu täitmist nii

toodete müügi, tootearenduse kui ka ainumüügiõiguse osas (välja arvatud otsemüük

Lidl Suomi Ky-le) ning pidanud läbirääkimis lepingu tingimuste muutmiseks,

kinnitades ühtlasi, et soovib koostööd jätkata. Tegemist on pahauskse käitumisega

TsÜS § 138 ja VÕS § 6 mõttes.

36. Maakohus on jätnud tähelepanuta, et kostja tegi hageja teadmata ettevalmistusi

laktoosivabade jäätisetoodete müügiks Lidl Suomi Ky-le juba vähemalt septembris

2015. 11.12.2015 ülesütlemisavaldusega üritas kostja survestada hagejat lepingut

muutma vastavalt 24.11.2015 lepinguprojektile.

37. Maakohus on ebaõigesti

tõlgendanud 05.03.2008 lepingus kokkulepitud

ainumüügiõiguse sisu ja ulatust kolmel erineval moel – esiteks absoluutsena ehk kostja

pidi kõik Soome turule mõeldud jäätise- ja pagaritooted müüma hageja vahendusel (p

219), siis vastupidiselt ehk kostjal ei olnud eelpoolnimetatud kohustust (p 234) ning

kolmandaks osalisena ehk kostjal oli kohustus müüa oma tooteid hageja vahendusel

ainult viimase klientidele (p 237).

38. Kohus on jätnud hindamata hageja väited ja tõendid ainumüügiõiguse kujunemise,

sisu ja ulatuse kohta. Sellega seoses ei ole maakohus hinnangut andnud 2004. aastal

sõlmitud suulisele lepingule ja selle sisu avavale poolte kirjavahetusele (tl 47-48, II

kd) ning kostja poolt esitatud lepinguprojektidele. Hageja hinnangul hõlmab hageja

ainuõigus ka õigust müüa Lidl Suomi Ky-le valmistatud private label tooteid ehk

Gelatelli-jäätist.

39. Kohus on ebaõigesti leidnud, et kostjal puudub kohustus mitte müüa oma tooteid

Soomes ilma hageja vahenduseta. Kohtu põhjendustest ei selgu üheselt, kas kohus

pidas silmas kostja kohustuse puudumist teatada talle lepingu sõlmimisest mistahes

ettevõttega Soomes, kes ei olnud veel hageja klient, või pidas kohus silmas

teavitamise kohustuse puudumist seetõttu, et kliendiks oli rahvusvaheline ettevõte, kes

ei olnud registreeritud Soomes.

40. Kohus on ebaõigesti hinnanud hageja poolt esitatud tõendeid kostja tootearenduses

osalemise kohta. Tootearenduses Soome turu jaoks on pooled leppinud kokku lepingu

p-s 5. Kohus on ekslikult asunud seisukohale, et tootearenduse all tuleb silmas pidada

ainult konkreetset tootmisprotsessi. Tootearendus on protsess, mis algab kliendi

vajadusel põhinevast ideest ja lõppeb tootmisega ning hageja osalust selles protsessis

tuleb käsitleda osalemisena tootearenduses.

41. Hageja on tõendanud, et laktoosivabade koorejäätiste tootmise alustamise idee pärines

hagejalt ning enne nende Soome turu jaoks tootmise alustamist kostja laktoosivaba

koorejäätist ei tootnud (tl 6-7, III kd). Maakohus on selliseid tõendeid ebaõigesti

hinnanud. Hageja on tõendanud, et kostja poolt 2015. aastal Eesti turule toodud

Albiino laktoosivaba vanilli-koorejäätis küpsistega on sama jäätis, mis toodi kostja

poolt Soome turule 2014. aastal nimetusega laktoosivaba Vanilje Sandwitch (18.06.17

dok lisa 5, 6, 7, 8). Hageja on tõendanud, et kostja poolt 2015. aasta lõpus Eesti turule

toodud Albiino laktoosivaba vanilli-koorejäätis 480g on sama jäätis, mis toodi kostja

poolt Soome turule hiljemalt 2015. aasta kevadel nimetusega Pirkka laktoosivaba

vaniljekoorejäätis 480g (18.06.17 lisa 9-12). Et toode toodi Soome turule enne selle

turule toomist Eestis, on tõendatud ka selle toote arendamine Soome turu jaoks. Kuna

kostja pakub Eestis müügiks ainult ühte laktoosivaba koorejäätise maitset (18.06.17

lisa 4), puudub kostjal laktoosivabade koorejäätiste turg ja tootearendus Eestis.

Eeltoodust võib omakorda järeldada, et laktoosivabade koorejäätiste tootearendus ja

tootmine oli ja on keskendunud Soome turule.

42. Kohus on hinnanud ebaõigesti poolte poolt toodete müügi kohta esitatud tõendeid ning

lükanud tõendid põhjendamatult tagasi/jätnud tõendid hindamata. Kohus on ebaõigesti

jätnud vastuvõtmata hageja poolt 18.06.2017 menetlusdokumendis esitatud tõendid

(s.o lisad 4-6, 8-10, 12). Nimetatud tõendid on asjakohased tõendamaks hageja

võimalust müüa laktoosivabu koorejäätiseid Lidlile ja saada sellest tulu. Ebaõiged on

kostja väited selle kohta, et ta on hakanud laktoosivaba koorejäätist arendama 2013.

aastal enda algatusel. Kostja tootearendusgrupi protokollid (kostja 14.05.2017

menetlusdokumendi lisad 14-21) seda ei tõenda. Seda ei tõenda ka arve Tervise

Paradiis OÜ-le, kuivõrd 151 laktoosivaba jäätise tarnimise puhul võis olla tegemist

tasuta tootenäidistega, kuivõrd tegemist on niivõrd väikese kogusega (tl 163, II kd).

05.06.2013 protokollist nähtub, et lakstoosivaba jäätise arendamine toimus TTÜ

magistrandi lõputöö raames, mitte turule toomiseks (tl 157-159, II kd).

43. Maakohus leidis, et hageja esitatud arved kostjale ei tõenda hagejale tekitatud kahju

(otsuse p-d 258, 259). Hageja on kahju suuruse arvestamisel lähtunud eeldusest, et ta

müüb tooteid Lidlile samasuguse müügikattega nagu teistele klientidele. Kostja ei ole

tõendanud, et tema müügikate on väiksem kui hageja poolt müügist teistele klientidele

saadud müügikate.

44. Hageja on tõendanud, et laktoosivaba vaniljekoorejäätise hind oli Lidli kaupluses

praktiliselt sama kui teistes kaubakettides (18.06.2017 menetlusdokumendi lisad 18-

24). Maakohus keeldus 21.06.2017 ja 03.07.2017 määrustega ebaõigesti eeltoodud

tõendite vastuvõtmisest. Hageja selgitas, et kostja esitas väite, et laktoosivabade

jäätiste hinnad Lidli kauplustes on võrreldes teistes kaubakettides müügil olevatega

odavamad, alles 14.05.17 menetlusdokumendis. Hagejal ei olnud võimalik talle antud

menetlustähtaja jooksul esitada tõendeid kostja väidete ja tõendite. Lisaks on

maakohus hinnanud eeltoodud tõendite asjakohasust ebaõigesti, sidudes need

tootearendusega seotud asjaolude tõendamisega. Samuti on kohus kohelnud pooli

ebavõrdselt, võttes vastu kostja tõendid Lidli kauplustes müüdavate ja teistes

kaubakettides müüdavate toodete hinnavõrdluse kohta ja jättes hageja vastavad

tõendid vastu võtmata.

45. Hageja hinnangul ei ole asjakohane võrrelda Lidli kauplustes müüdava jäätise ja

Suomen Jätskiauto Oy jäätiseautodes müüdavate jäätiste hindu (kostja 14.05.17

menetlusdokumendi lisad 28 ja 31), sest jäätiseautodes on müügiga seotud kulud on

suuremad, hinnale lisandub frantsiisiomajate kate.

46. Arusaamatuks jääb kohtu väide, et hageja ei arvestanud jäätisemaksu arvestamisel

tegelikke andmeid. Jäätisemaks on arvutatud hageja poolt tegelikult müüdud toodete

kaalu järgi. Kui hageja võtaks müügikatte arvestamisel aluseks tema poolt tegelikult

müüdud väiksema kaaluga toodete hinnad ja lahutaks nendest suurema kaaluga

toodete (ehk vastustaja poolt Lidlile valmistatud toodete) jäätisemaksu, vähendaks see

alusetult müügikatet. Peale selle ei ole jäätisemaksul müügikatte suuruse seisukohast

isegi tähtsust, sest müügikatte suurus, mida edasimüüja soovib saada, kalkuleeritakse

jäätisemaksu arvestamata ehk jäätisemaksu maksab ostja kaubale „peale“ ning hageja

maksab selle edasi riigile.

47. Kohus ei ole põhjendanud, miks ei ole võimalik hageja esitatud PN Transport

hinnakirjast (tl 12-13, III kd) ja arvest koos saatelehtedega (tl 10-11, III kd) järeldada,

et hageja transpordikulud jäätiste toimetamisel Lidli Soome kauplustesse oleksid

olnud väiksemad. Tulu saamiseks tehtud kulutustena tuleb saamata jäänud tulust maha

arvamisele kuuluv transpordikulu arvestada hageja poolt näidatud suuruses.

48. Maakohus on leidnud ebaõigesti, et kuna hageja poolt tema ärikulude tõendamiseks

esitatud kasumiaruanne (tl 14-19, III kd) on koostatud hageja enda poolt, ei saa seda

hinnata tõendina. Kasumiaruanne on väljatrükk hageja raamatupidamisprogrammist

ning kajastab hageja raamatupidamisandmeid. Samad andmed koondatud kujul

kajastuvad ka kostja poolt Soome Ettevõtteregistrile esitatud majandusaasta aruandes,

mis on samuti koostatud hageja enda poolt. Arusaamatuks jääb ka kohtu väide, et

kasumiaruandest ei nähtu, millest tema ärikulud koosnevad – kasumiaruandes on terve

lehekülje pikkune loetelu ärikulude alla liigituvatest erinevatest kuludest.

49. Ebaõige on kohtu seisukoht nagu ei oleks hageja tõendanud väidet, et saamata jäänud

tulust ei oleks pidanud maha arvestama tööjõukulusid ega ärikulusid, sest need ei

oleks toodete müümisel Lidli kauplustele suurenenud.

50. Kohus ei ole võtnud seisukohta hüvitamisele kuuluva kahju suuruse kohta, kui kahju

hüvitamise eeldused oleksid täidetud.

51. Hageja arvates on ta menetluses kohtueelse õigusabi vajadust ja mahtu piisavalt

põhistanud. Kohus on hinnanud ebaõigesti kulude hüvitamise nõude põhjendatust.

Vastustaja seisukoht

52. Kostja palus jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

Kostja palus jätta taotluse täiendavate tõendite vastuvõtmiseks rahuldamata.

Ringkonnakohtu seisukoht

53. Tsiviilkolleegium, tutvunud kirjalikus menetluses asja materjaliga, leidis, et maakohtu

otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle

tühistamiseks. Otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja

apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohtu hinnangul ei rikkunud maakohus

otsuse tegemisel menetlusõiguse norme ja kohaldas materiaalõiguse norme õigesti.

Maakohus on oma seisukohti piisavas ulatuses põhjendanud. Kolleegium nõustub

esimese astme kohtu põhjendustega ja TsMS § 654 lg-st 6 tulenevalt neid ei korda.

54. TsMS § 652 lg 1 p 1 alusel võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel

ja lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd,

kuivõrd puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või

protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea

nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks.

55. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja on rikkunud poolte vahel 05.08.2008 sõlmitud

lepingut müües Lidl Suomi Ky-le kostja poolt valmistatud Lidlile kuuluva

kaubamärgiga jäätisetooteid ja kas kostjale on lepingu rikkumise tuvastamise korral

tekkinud kahju.

56. Maakohus on õigesti tuvastanud, et kostjale ei saa ette heita lepingu rikkumist isegi siis,

kui hagejale ainuõiguse andnud säte oleks olnud kehtiv ka pärast 05.08.2013.

Maakohus on õigesti hinnanud ja tõlgendanud nn ainumüügiõiguse kokkulepet.

Kolleegium nõustub maakohtu järeldusega, et leping käsitles kostja kaubamärgiga

jäätisetoodete müüki ja hageja klientide nn private label kaubamärgiga jäätisetoodete

müüki, mitte kogu kostja toodangut. Maakohus käsitles ka hageja 2004. a suulist

lepingut puudutavaid tõendeid ja leidis õigesti, et nendest ei saa järeldada, et kostja

oleks andnud hagejale juba 2004. a ainuõiguse müüa Soomes kõiki kostja tooteid. Ka

varasem pooltevaheline kokkulepe puudutas hageja klientidele otsemüügist hoidumist,

kuid mitte kostja enda kliente. Selleks, et hageja lepingust tulenev ainumüügiõigus

hõlmanuks kõiki isikuid, kes otse kostja käest oma private label kaubamärgiga tooteid

soovisid tellida, oleks pidanud vastav kokkulepe ka lepingus sisalduma. Samuti ei ole

hageja maakohtu menetluses tõendanud, et vaatamata vastava kokkuleppe

puudumisele lepingus, oleks selline

kokkulepe tulenenud kusagilt mujalt.

Meelevaldne on hageja lepinguliste kohustuste laiendav tõlgendamisest selliselt, et

leping hõlmas kostja kohustust müüa tema poole pöördunud klientidele nende private

label tooteid Soomes üksnes hageja vahendusel.

57. Kostja ärisuhted Saksamaa ettevõttega ei puuduta hageja ja kostja vahelisi suhteid

Soome Vabariigis. Kui Saksamaal tegutsev edasimüüja otsustab kaubad maha müüa

Soomes, siis ei saa tootja sellele piiranguid seada. Tegemist oleks kolmanda isiku

suhtes kauplemistingimuste kindlaksmääramisega, mis on KonkS § 4 lg 1 p-i 1

kohaselt keelatud.

58. Eelnevast tulenevalt on maakohus õigesti tuvastanud, et kostja ei ole Lidl Suomi Ky-le

Lidlile kuuluva kaubamärgi all kostja poolt toodetud tooteid otse müües lepingut

rikkunud, kuivõrd kostjale ei tulenenud kohustust hoiduda oma klientidele nende enda

kaubamärgiga jäätisetoodete müügist ega müüa neile tooteid hageja vahendusel.

59. Ringkonnakohus nõustub ka kõigi ülejäänud maakohtu põhjendustega.

60. Kuivõrd kostja ei ole pooltevahelist lepingut rikkunud, ja juba seetõttu tuleb hageja

kahju hüvitamise nõue jätta täielikult rahuldamata, ei oma ülejäänud põhjendused hagi

rahuldamata jätmise seisukohalt enam tähtsust. Seetõttu ei käsitle kolleegium

apellatsioonkaebuse väiteid lepingu pikenemise, hageja ainumüügiõiguse ajalise

kehtivuse, kahju olemasolu ja suuruse kohta.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

61. TsMS § 173 lg 1 kohaselt määrab kohus asjas tehtavas lõpplahendis kindlaks

menetluskulude jaotuse.

Maakohus jättis menetluskulud hageja kanda ja

ringkonnakohtul pole alust otsust selles osas muuta. Apellatsioonkaebuse

rahuldamata jätmisel jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel apellatsioonimenetluse kulud

samuti hageja kanda.

62. Maakohus määras hüvitatava kulu kindlaks rahaliselt, mistõttu teeb seda TsMS § 174

lg 3 järgides ka ringkonnakohus. Hageja ei ole kindlaksmääratud menetluskulude

suuruse osas maakohtu otsust vaidlustanud.

63. Kostja esitas ringkonnakohtule menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on kostja

menetluskuludeks apellatsioonimenetluses kulutused õigusabile kokku 2345 eurot.

Kulutused õigusabile koosnevad järgmisest toimingutest: tutvumine kohtuotsusega ja

e-kirjavahetus kliendiga - 1 tund; tutvumine apellatsioonkaebusega ja sellele vastuse

koostamine - 15,75 tundi. Kostjale on osutatud õigusabi tunnihinnaga 140 eurot ilma

käibemaksuta. Kostja on kinnitanud, et kõik eelnimetatud kulud on kantud käesoleva

menetluse raames. Kostja ei taotle käibemaksu hüvitamist. Kostja palus märkida

vastavalt TsMS § 177 lg-le 4 menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et

hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises

lauses ettenähtud ulatuses alates menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi

jõustumisest kuni lahendi täitmiseni.

64. Hageja ei ole kostja menetluskulude suurusele vastuväiteid esitanud.

65. Ringkonnakohus leiab, et kostja taotlus menetluskulude kindlaksmääramiseks kuulub

rahuldamisele ning menetluskulu 2345 (16,75x140) eurot tuleb kostjalt hageja kasuks

välja mõista.

66. Ringkonnakohus leiab, et arvestades tsiviilasjas keerukust ja mahtu, on hageja

esindaja tasu 16,75 tunni ulatuses põhjendatud ja vajalik kulu ega ole ülepaisutatud.

Ka hageja vandeadvokaadist esindaja tunnitasu 140 eurot ilma käibemaksuta on

kohtupraktikas aktsepteeritava suurusega.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Gaida Kivinurm

Indrek Parrest

Margo Klaar