2-18-3322/12 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Lea Pavelson

Määruse tegemise aeg ja koht

10. juuli 2018, Pärnu

Tsiviilasja number

2-18-3322

Tsiviilasi

V S (V S) hagi L B vastu ühis- ja kaasomandi lõpetamiseks

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad

Hageja V S (V S) (sünd xx.xx.xxxx, hagis märgitud elukoht

xxxxxx x-xx, xxxxxx xxxx, xxxxxx xxxxxx, xxxxxxx xxxxxx),

lepinguline esindaja Jelena Smorodina (Õigusbüroo Jelena

Smorodina OÜ, asukoht Rüütli 29, Pärnu linn, 80011 Pärnu

maakond, e-post jelena.smorodina@mail.ee).

Kostja L B (isikukood xxxxxxxxxxx, xxxxxxxx xx x-x,

xxxxxxxxxxxxx

xxxx,

xxxxxxxx

xxxxxx,

xxxxxxx),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Ljudmila Tamar (AB

Tamar, asukoht Rüütli 14-206, Pärnu linn, 80010 Pärnu

maakond, e-post menetlus@tamar.ee).

Menetlustoiming

Hagi läbivaatamata jätmine

RESOLUTSIOON

Jätta V S (V S) hagi L B vastu ühis- ja kaasomandi lõpetamiseks läbi vaatamata.

Jätta kõik menetluskulud täies ulatuses hageja V S (V S) kanda.

Välja mõista V S (V S) 925,44 eurot menetluskulusid L B kasuks. Hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest

alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Hagi läbi vaatamata jätmise korral loetakse, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib

pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle uuesti kohtusse.

Määrus saata menetlusosaliste esindajatele.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Pärnu Maakohtu kaudu Tallinna Ringkonnakohtule 15

päeva jooksul alates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest.

Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab isik hoolimata menetlusabi taotluse esitamisest,

esitama kaebetähtaja jooksul kaebuse, ka juhul kui taotleb kaebuse esitamiseks menetlusabi. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või menetlusabi taotlemisega seotud puuduse

kõrvaldamiseks annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist.

Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused

02.03.2018 esitas V S (V S) hagi L B vastu ühis- ja kaasomandi lõpetamiseks. Pärnu Maakohtu

09.03.2018 määrusega võttis kohus V S (V S) hagi L B vastu kohtu menetlusse.

22.05.2018 esitas kostja L B kohtule taotluse jätta V S (S) hagi L B vastu ühis-ja kaasomandi

lõpetamise nõudes läbi vaatamata, kuna kostja on Vene Föderatsiooni kodanik ja Eestis ei ela, mistõttu

ei ole kohus pädev asja lahendama. Samuti palub kostja välja mõista V S (S) L B kasuks menetluskulud

summas 1128 eurot ning välja mõista V S (S) L B kasuks väljamõistetud menetluskuludelt viivis VÕS

§ 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses alates kohtulahendi jõustumisest kuni kohase täitmiseni.

29.05.2018 esitas hageja seisukoha kostja 22.05.2018 taotlusele. Taotluse kohaselt teab hageja sellest,

et kostja on Venemaa kodanik ainult kostja sõnade järgi, kuna kostja ei ole esitanud kohtule ühtegi

tõendit oma tegeliku kodakondsuse ja tegeliku elukoha kohta. Seetõttu leiab hageja, et hagi

rahuldamata jätmine on vähemalt ennatlik ning palub jätta rahuldamata kostja taotlus hagi

läbivaatamata jätmiseks.

06.06.2018 esitas kostja tõendid kohtule 22.05.2018 esitatud taotluse juurde. Tõendina esitatud kostja

Vene Föderatsiooni passi nr xx xx xxxxxx koopiast nähtub, et kostja on Vene Föderatsiooni kodanik

ja tema registrijärgne elukoht on xxxxxxxxxxxxx xxxx, xxxxxxxxxxxx xxxxxx, xxxxxxxx xxxxxx.

Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leidis, et kostja taotlus hagi läbi vaatamata jätmiseks kuulub

rahuldamisele ning hagiavaldus tuleb jätta läbi vaatamata.

TsMS § 70 lg 1 ja lg 2 kohaselt, rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi määratakse, millal võib asja

menetleda Eesti kohus. Asi allub Eesti kohtule, kui Eesti kohus võib selle lahendada pädevuse ja

kohtualluvuse sätete kohaselt või kohtualluvuse kokkuleppest tulenevalt, kui seadusest või

välislepingust ei tulene teisiti. Avalduse saanud kohus kontrollib, kas rahvusvahelise kohtualluvuse

sätete järgi võib avalduse esitada Eesti kohtule. Seejärel kontrollib kohus, kas asi allub kohtule, kuhu

avaldus esitati (TsMS § 75 lg 1).

Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni lepingu õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil-perekonna- ja

kriminaalasjades artikli 21 p 1 alusel on kummagi lepingupoole kohtud pädevad arutama tsiviil- ja

perekonnaasju, kui kostjal on tema territooriumil elukoht. Lepingupoolte kohtud arutavad asju ka

muudel juhtudel, kui selleks on poole kirjalik nõusolek (artikli 21 p 2).

Kohus leiab, et kostja on tõendanud, et tema elukoht ei ole Eestis. Kuigi kostjale kuulub Eestis kinnistu

ühisomand, registriosa nr xxxxxx (asukohaga xxx-xxxxx xx-x xxxxx xxxxxx), ja liikmelisus

hooneühistus xxxxxx, registriosa nr xxxxxxxx, ei saa seda kinnistut, mis on ühtlasi vaidlusaluseks

esemeks, pidada kostja elukohaks. Kostja on kogu menetluse vältel kinnitanud ja esitanud ka tõendid

selle kohta, et tema elukoht on Venemaal, xxxxxxxx xxxxxxxx, xxxxxxxxxxxxx xxxxx ning tal on

Vene Föderatsiooni kodakondsus. Kostja on esitanud kohtule taotluse hagi läbivaatamata jätmiseks,

kuna asi ei allu Eesti kohtule ning märkinud, et TsMS § 423 lg 1 p 13 kohaselt kohus jätab hagi läbi

vaatamata, kui kohus ei ole pädev asja lahendama. Eesti-Vene õigusabilepingu art 21 lg 1 kohaselt

saavad Eesti Vabariigi kohtud arutada tsiviil-ja perekonnaasju, kui füüsiliselt isikust kostjal on Eesti

Vabariigi territooriumil elukoht. Vaidlust ei ole selles, et kostja Eestis ei ela (elab tema xxxxx xxxxxx).

Kostja on ka Vene Föderatsiooni kodanik. Eeltoodust lähtuvalt ei saa kohus käesolevat tsiviilasja

menetleda ning hagi tuleb jätta läbi vaatamata (ka ilma kostja taotluseta). Seega ei saa öelda, et kostja

oleks asja lahendamisega Eesti kohtus nõus ning õigusabilepingu art 21 p 1 alusel tuleks hagi esitada

kostja elukoha järgi, s.o Venemaa kohtusse.

Riigikohus on oma 21.03.2018 määruses (2-16-19080) leidnud, et Eesti-Vene õigusabileping kui Eesti

Vabariigi enne Euroopa Liiduga liitumist nn kolmanda riigiga (Vene Föderatsioon) sõlmitud

välisleping on prioriteetne nii riigisiseste seaduste kui ka Euroopa Liidu õigusaktide ees. Eesti-Vene

õigusabilepingu kohaldamise tingimused on täidetud, kui kostja on Vene Föderatsiooni kodanik (Eesti-

Vene õigusabilepingu art 1). Tulenevalt Eesti-Vene õigusabilepingu art 21 lg-st 1 saavad Eesti

Vabariigi kohtud arutada tsiviil- ja perekonnaasju, kui füüsilisest isikust kostjal on Eesti Vabariigi

territooriumil elukoht.

Kohus ei ole tuvastanud, et esineks mingi muu õigusabilepingus sätestatud alus asja lahendamiseks

Eesti kohtus. Seega leiab kohus, et Eesti kohus ei ole pädev asja lahendama.

TsMS § 423 lg 1 p 13 kohaselt jätab kohus hagi läbi vaatamata, kui kohus ei ole pädev asja lahendama.

Kohus leiab, et hagi kuulub läbi vaatamata jätmisele TsMS § 423 lg 1 p 13 alusel.

TsMS § 426 lg 1 alusel hagi läbi vaatamata jätmise korral loetakse, et hagi ei ole kohtu menetluses

olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle

kohtusse.

Menetluskulude jaotus

Vastavalt TsMS § 168 lg 2 kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui

menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 174 lg 1 järgi määrab menetluskulude rahalise suuruse

menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas

tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 10 kohaselt peab menetlusosaline

menetluskuludelt

arvestatava

käibemaksu

hüvitamiseks

kinnitama,

et

ta

ei

ole

käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada.

TsMS § 175 lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava

kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab

kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. TsMS § 176 lg 5 alusel tuleb menetlusosalisel

kinnitada, et kõik kohtule menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks esitatud kulud on

kantud seoses kohtumenetlusega. TsMS § 177 lg 3 järgi toimetatakse kohtulahend menetluskulude

rahalise suuruse kindlaksmääramise kohta menetlusosalistele kätte. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib

kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et

hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva

lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses. TsMS § 178 lg 1 alusel saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate

menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega

menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 järgi võib menetluskulude

kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid

kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.

22.05.2018 esitas kostja ühes hagi läbi vaatamata jätmise taotlusega ka menetluskulude hüvitamise

taotluse, mille kohaselt on kostjal seoses käesoleva tsiviilasjaga tekkinud järgmised menetluskulud:

õigusabikulud kokku 840 eurot, koos käibemaksuga 1008 eurot, s.o 1) 02.03.2018 hagiavalduse ja asja

materjalidega tutvumine ja kliendile selgitamine, kostja õigusliku positsiooni kujundamine – 2,0 t x

120 = 240 eurot; 2) 28.03.2018 vastuse koostamine hagile – 3,0 t x 120 = 360 eurot; 3) 18.04.2018

eelistungil osalemine – 1,0 t x 120 = 120 eurot; 4) 23.05.2018 eelistungil osalemine – 1,0 t x 120 = 120

eurot ning sõidukulud kokku 120 eurot, s.o 1) autosõit Rapla kohtumajja 18.04.2018 ja tagasi büroo

tegutsemiskohta – 100 km x 2 x 0,3 eurot (analoogia riigi õigusabi osutamisel makstava sõidukulu

määraga) – 60 eurot; 2) autosõit Rapla kohtumajja 23.05.2018 ja tagasi büroo tegutsemiskohta – 100

km x 2 x 0,3 eurot (analoogia riigi õigusabi osutamisel makstava sõidukulu määraga) – 60 eurot.

28.05.2018 esitas hageja ühes seisukohaga kostja 23.05.2018 taotlusele ka vastuväited kostja

menetluskuludele, mille kohaselt hagejal ei ole vastuväiteid kostja lepingulise esindaja tunnitasu

suuruse kohta (120 eurot/h pluss km). Samas leiab hageja, et kostja lepingulise esindaja ajakulu (kokku

7h) ja transpordikulu on kas põhjendamatud või üle paisutatud.

Arvestades asja keerukusega ning ka kostja lepingulise esindaja kõrgema kvalifikatsiooniga ja tema

pikaajalise töökogemusega leiab hageja, et hagiavalduse materjalidega tutvumiseks ning kostja

nõustamiseks piisaks kostja esindajal 0,5h. Kostja õigusliku positsiooni kujundamine ja hagile vastuse

koostamine tähendab üht ja sama menetlustoimingut, milleks arvestades vastuse ulatust piisaks 2,5h.

23.05.2018 toimunud eelistung kestis 10 min., kostja esindaja aga esitab ajakulu 1 tunni ulatuses, mis

on täiesti alusetu. Kostja esitas kohtule oma esindaja sõidukuluna 120 eurot viidates seejuures riigi

õigusabi osutamisel makstava sõidukulu määrale. Hageja leiab, et see kostja viide on täielikult alusetu,

kuna selles tsiviilasjas kostja esindaja osutab kostjale õigusteenuseid mitte riigi õigusabi korras, vaid

kostja esindajate vahel sõlmitud õigusabilepingu alusel. Arvestades eeltoodut peab hageja

põhjendatuks kostja lepingulise esindaja ajakuluks 3h (0,5h + 2,5h = 3h), s.o. 432 eurot (120 eurot x

3h = 360 eurot + km 20% = 432 eurot). Ülejäänud kostja lepingulise esindaja aja- (4h ulatuses) ning

transpordikulu (120 eurot) on täiesti põhjendamatud kulud. Juhul, kui kohus rahuldab kostja taotluse

tema lepingulise esindaja sõidukulu hüvitamiseks, palub hageja kohtul arvestada kostja esindaja

sõidukulu lähtudes järgmisest arvestusest: - sõidu pikkus marsruudil kostja esindaja kontor Pärnus -

Rapla kohtumaja – kostja esindaja kontor Pärnus 180 km (3km + 87km + 87km + 3km); - sõiduauto

kütusekulu keskmiselt 8l/100km, s.o. 14,4l; - kütuse hind keskmiselt 1,3 eur/l; - 14,4l x 1,3 eurot =

18,72 eurot.

Poolte menetluskulude jaotamisel palub hageja kohtul arvestada ka järgmiste asjaoludega. Enne

kohtusse pöördumist on hageja alates pärandi vastuvõtmisest (21.07.2015) püüdnud saavutada

kokkuleppe oma õega ehk kostjaga pärandavara kasutamise või (kui selgus välja hageja poolse

pärandavaraga kasutamise võimatus, kuna kostja tütar, kes elab kõnesolevas korteris, igati takistab

seda ja laseb hagejat sisse ainult politsei abil) kaasomandi lõpetamise küsimustes ja seda nii isiklikult

kui ka enda lepingulise esindaja kaudu, kuid tulemusteta. Kostja andis otsustamise volitusi enda tütrele,

viimane aga kategooriliselt ei tahtnud kohtuväliselt lahendada vaidlusküsimust. Seetõttu oligi hageja

sunnitud pöörduma kohtu poole vastavasisulise hagiga kostja vastu. Kohus suunas pooli kompromissi

sõlmimisele ja andis selleks piisavalt aega. Hagiga nõudis hageja lõpetada ühisomand korterile

(turuväärtusega 58 200 eurot) ning kaasomand garaažile (turuväärtusega 3000 eurot) ning jätta

eelnimetatud vara kostja ainuomandisse ja kohustada teda välja maksma hagejale rahalise hüvitisena

½ osa vara turuväärtusest ehk 30 600 eurot (29100 + 1500 = 30600) või (alternatiivnõudena) panna

vara müüki ja müügist saadud raha jagada poolte vahel vastavalt nende osale varas. Kostja nõustus

hageja nõudega panna garaaži müüki alghinnaga 3000 eurot ja müügist saadud raha jagada poolte vahel

võrdselt, kuid korteri eest hüvitisena pakkus kostja hagejale 21 000 eurot. Samas esitas kostja hagejale

korteriga seotud majanduskulude arvestuse perioodi eest 2015.aasta november – 2017.aasta märts

(k.a.). Hageja oli nõus arvestama kostja tütre panustega korterile põhjendatud ulatuses (ca 2000 eurot)

ja vähendas enda ettepaneku kuni 27 500 euroni ja pärast kuni 25 500 euroni. Samas kostja ettepanek

tõusis kuni 22 000 euroni korteri kaotuse eest. Nagu nähtub pooltevahelisest kirjavahetusest (Lisa 1),

22.05.2018, s.o. vahetult enne kohtuistungi päeva teatas kostja esindaja hageja esindajale, et kostja

lõplikuks ettepanekuks on hüvitise 22 000 eurot väljamaksmine ja seda nii korteriomandi kui ka garaaži

eest. 23.05.2018 enne kohtuistungile väljaminekut võttis hageja lepinguline esindaja ühenduse kostja

lepingulise esindajaga ja teatas talle, et hageja on nõus saama hüvitisena nii korteriomandi kui ka

garaaži eest 23 000 eurot, mis on igati mõistlik hüvitis. Arvestades sellega, et kostja esialgne ettepanek

summas 22 000 eurot puudutas ainult korteriomandi eest väljamakstavat hüvitist, garaaži müügiga

3000 eest oli kostja algusest nõus, leiab hageja, et tema lõplik ettepanek välja maksta talle hüvitisena

kogu vara kaotamise eest 23 000 eurot oli täiesti vastuvõetav ning klapis kokku kostja eelneva

ettepanekuga (22 000 eurot korteri eest ning garaaži müük alghinnaga 3000 eurot ja müügist saadud

raha jagamine poolte vahel võrdselt). Vaatamata sellele kostja ei ole nõustunud hageja ettepanekuga

täiesti arusaamatul põhjusel. Hageja leiab, et selline kostja järjekindlusetu käitumine on vastuolus hea

usu ja mõistlikkuse põhimõttega ja on sellisena seadusevastane. Ilmselge, et kostja algusest ei soovinud

sõlmida hagejaga mingit kompromissi ja kuritarvitas oma menetlusõigustega raisates kohtu aega ning

tahtlikult suurendades oma menetluskulusid. Antud asjaoludel kostja menetluskulude mistahes

ulatuses panemine hagejale on äärmiselt ebaõiglane ja ebamõistlik. Seda enam, et hageja on pensionär

(Lisa 2), kelle ainsaks sissetulekuks on pension 27 532,69 rubla ehk 379,80 eurot kuus (Eesti Panga

kurssiga 1 EUR = 72,4935 Venemaa rubla) ja menetluskulude kostjale hüvitamise korral satub tema

väga raskesse majanduslikku olukorda. Arvestades kõike eeltoodut palub hageja kohtul jätta

menetluskulud poolte endi kanda.

Kohus ei nõustu hageja seisukohaga, et kostja lepingulise esindaja hagiavalduse ja asja materjalidega

tutvumise ja kliendile selgitamise; kostja õigusliku positsiooni kujundamise ja hagile vastuse

koostamise ajakulu on põhjendamatu või üle paisutatud. Kohus leiab, et arvestades asja keerukust ja

mahtu on kostja lepingulise esindaja igale toimingule kulutatud aeg mõistlik ja põhjendatud. Kohus

nõustub hageja seisukohaga, et alusetu on kostja esindaja õigusabikulu nõue 23.05.2018 toimunud

eelistungil osalemise eest ajakuluga 1 tund, kui eelistung kestis 10 minutit. Kohus leiab, et kostja

esindaja ajakulu õigusabi osutamisele on põhjendatud 6 tunni ja 10 minuti ulatuses, s.o summas 740

eurot, millele lisandub käibemaks 148 eurot, kokku 888 eurot.

Kohus nõustub hageja seisukohaga, et kostja esindaja sõidukulu väljamõistmine summas 120 eurot

analoogia alusel riigi õigusabi osutamisel makstava sõidukulu määra kohaldades on alusetu, kuna selles

tsiviilasjas kostja esindaja osutab kostjale õigusteenuseid mitte riigi õigusabi korras, vaid

õigusabilepingu alusel. Kohus nõustub hageja seisukohaga selles, et kostja esindaja sõidukulu

hüvitamine on vajalik ja põhjendatud järgmise arvestuse kohaselt: sõidu pikkus marsruudil Pärnu -

Rapla – Pärnu 180 km ja sõiduauto kütusekulu keskmiselt 8l/100km, s.o. 14,4l ning kütuse hind

keskmiselt 1,3 eur/l, s.o 14,4 x1,3 = 18,72 eurot. Kuna kostja esindaja osales kohtuistungil kahel korral,

kuulub kostja esindaja sõidukulu hüvitamisele summas 37,44 eurot.

Menetluskulude poolte endi kanda jätmine ei ole põhjendatud, kuna TsMS § 168 lg 2 kohaselt kannab

hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata. TsMS § 69 lg 1 sätestab, et kohtualluvus on

isiku õigus ja kohustus kasutada oma menetlusõigusi kindlas kohtus. Kohtualluvus on üldine,

valikuline ja erandlik. TsMS § 70 lg 1 sätestab, et rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi määratakse,

millal võib asja menetleda Eesti kohtus. TsMS § 70 lg 2 sätestab, et asi allub Eesti kohtule, kui Eesti

kohus võib selle lahendada pädevuse ja kohtualluvuse sätete kohaselt või kohtualluvuse kokkuleppest

tulenevalt, kui seadusest või välislepingust ei tulene teisiti. Välislepingu kohaselt antud tsiviilasi ei allu

Eesti kohtule. Pooled on lähisugulased, läbinud pärimismenetluse ja on väga hästi kursis teineteise

elukoha paiknemisega. Juba hagis on hageja avaldanud kostja elukoha, mis asub Venemaal. Hagejal

on lepinguline esindaja. Seega on hageja, esitades hagi kostja vastu Eesti kohtule, eksinud käesolevas

määruses kohaldatud kohtualluvust puudutavate õigusnormide vastu. Kohus leiab, et kostja

menetluskulud tuleb kanda hagejal.

Eeltoodu järgi leiab kohus, et kostja taotlus menetluskulude hüvitamiseks on põhjendatud 925,44 euro

ulatuses, millest õigusabikulud moodustavad kokku 888 eurot ja sõidukulud 37,44 eurot. Seega kuulub

hagejalt kostja kasuks väljamõistmisele põhjendatud ja vajalikus ulatuses menetluskulud summas

925,44 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt)

Lea Pavelson

kohtunik