2-17-12293/16 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Vahur-Peeter Liin

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

9. juuli 2018. a, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-17-12293

Hagi ese

ROVEST Grupp OÜ hagi Mirko Aaspere vastu

3505 euro 62 sendi saamiseks

Tsiviilasja hind

3505 eurot 62 senti

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja

ROVEST

Grupp

OÜ;

registrikood

12445500; asukoht Kure tn 7-6, Paide linn, 72714,

Järvamaa.

Hageja esindajad: advokaadid Tarmo Pilv ja Toomas

Metsma; e-post info@tarmopilv.ee

Kostja Mirko Aaspere, isikukood XXX; elukoht

XXX. Kostja esindaja: vandeadvokaat Andi Tubin; e-post

andi@purntubin.ee

Menetlus

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata ROVEST Grupp OÜ hagi Mirko Aaspere vastu 3505 euro 62

sendi saamiseks.

2. Jätta menetluskulud ROVEST Grupp OÜ kanda. Mõista ROVEST Grupp OÜ-lt

Mirko Aaspere kasuks välja menetluskulu 687 eurot 12 senti. Hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks

tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113

lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

3. Toimetada otsus pooltele kätte.

Edasikaebamise kord ja tähtaeg

Otsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul

alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta

seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja

lahendamisega kirjalikus menetluses.

Selgitus menetlusabi taotlejale

2/4

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

1. ROVEST Grupp OÜ (hageja) esitas 17. augustil 2017 Tartu Maakohtule Mirko

Aaspere (kostja) vastu hagi, milles palus kostjalt enda kasuks välja mõista 3505,62

eurot. Hagi kohaselt ütles kostja pooltevahelise töölepingu 14. novembril 2016

erakorraliselt üles. Kostjal ei olnud mõjuvat põhjust töölepingu erakorraliseks

ülesütlemiseks. Sellega, et kostja ei täitnud 14. novembrist 20. novembrini 2016

töökohustusi tekkis hagejale kahju, mis seisneb saamata jäänud tulus, veoauto

tühisõidu kulus Rootsist Eestisse ning laevapileti maksumuses.

2. Kostja vaidles hagile vastu. Pooled on sõlminud 25. mail 2017 kompromissi, millega

on pooled välistanud igasugused nõuded tulenevalt töölepingu lõpetamisest ning

kinnitanud, et töösuhe lõppes poolte kokkuleppel. Samas isegi, kui lugeda hageja

töölepingu erakorraliselt üles öelnuks, ei saa hageja ülesütlemise tühisusele tugineda,

kuna on möödunud töölepingu seaduse (TLS) § 105 lg-s 1 sätestatud tähtaeg. Kostja ei

ole seega lepingut rikkunud. Samuti on hageja kahju tõendamata.

KOHTU SEISUKOHT

3. Hageja on esitanud kostja vastu kahju hüvitamise nõude, tuginedes asjaolule, et kostja

rikkus töölepingust tulenevat töö tegemise kohustust. Hageja nõude rahuldamise

esimeseks eelduseks on, et kostjal oli kohustus töölepingu järgi hageja kasuks 14.

novembrist 20. novembrini 2016 tööd teha ning kostja on seda kohustust rikkunud.

Hageja on esitanud töösuhte tõendamiseks pooltevahelise töölepingu ning pooled ei

vaidle ka selle üle, et pooled olid sõlminud töölepingu. Pooled vaidlevad selle üle,

millal töösuhe lõppes.

4. Kostja tugineb esmalt asjaolule, et pooled on sõlminud 25. mail 2017 kompromissi,

millega pooled leppisid kokku, et tööleping lõppes 14. novembril 2016 poolte

kokkuleppel. Samuti kinnitasid pooled kompromissis, et neil puuduvad üksteise vastu

nõuded tulenevalt töölepingu lõpetamisest. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 578 lg 1

kohaselt on kompromissileping leping õiguslikult vaieldava või ebaselge õigussuhte

muutmise kohta vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel. Kompromissi

oluliseks tunnuseks on VÕS § 578 lg 1 esimese lause järgi õiguslik vaieldavus või

ebaselgus õigussuhte kohta ja selle muutmine vaieldamatuks poolte vastastikuste

järeleandmiste teel. Samuti on selle oluliseks tunnuseks poolte vastastikused

järeleandmised (Riigikohtu 5. novembri 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-124-12, p

18). Arvestades seda, et kohtule esitatud hageja avaldustest töövaidluskomisjonile ja

töövaidluskomisjoni otsusest nähtub, et poolte vahel oli kompromissi sõlmimise ajal

töövaidluskomisjonis pooleli vaidlus kostjapoolse töölepingu ülesütlemise kehtivuse

üle ning sõltuvalt selle lahendusest võisid pooltel olla üksteise vastu rahalised nõuded

(hagejal käesolevas asjas esitatud kahju hüvitamise nõue, kostjal töölepingu seaduse §

100 lg-s 4 sätestatud hüvitisenõue), vastab poolte 25. mai 2017. a leping

kompromissilepingu tunnustele. Seega muutus kompromisslepingu sõlmimisega poolte

vahel vaieldamatuks asjaolu, et tööleping lõppes 14. novembril 2016 poolte

kokkuleppel. Sellest tuleneb, et kostjal ei olnud kohustust 14. novembrist 20.

novembrini 2016 töölepingu kohaselt tööd teha, mistõttu ta ei saanud seda kohustust

3/4

rikkuda. Samuti on pooled kinnitanud kompromissilepingus, et neil puuduvad

töölepingu lõpetamisega seoses vastastikkused nõuded. Kohtu hinnangul, arvestades

VÕS § 578 lg-t 2 ja kompromissilepingu teksti, on pooled sellega kokku leppinud, et

loobuvad vastastikkustest nõuetest VÕS § 207 lg 1 mõttes. Seega isegi, kui kostjal oli

kohustus hüvitada hagejale kahju, on see kohustus VÕS § 186 p 4 kohaselt lõppenud.

5. Hageja on väitnud, et kompromissileping on tühine vastuolu tõttu heade kommetega.

Hageja on viidanud seejuures tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 86 lg 2 p-dele

1 ja 2, mille kohaselt tehing on heade kommetega vastuolus muu hulgas, kui pool teab

või peab teadma tehingu tegemise ajal, et teine pool teeb tehingu tulenevalt oma

erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muust sellisest asjaolust,

ja kui tehing on tehtud teise poole jaoks äärmiselt ebasoodsatel tingimustel või pooltele

tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust

väljas. Seega on TsÜS § 86 lg 2 kohaldamise eelduseks esmalt ühe poole sundolukord.

Praeguses asjas ei ole hageja toonud välja ühtegi asjaolu, millest võiks tema sellist

sundolukorda kompromissilepingu sõlmimise ajal järeldada. Hageja on üksnes väitnud,

et kompromiss sõlmiti kostjapoolse emotsionaalse survestamise tagajärjel. Peale selle,

et hageja ei ole seda väidet tõendanud, esindas hagejat kompromissilepingu sõlmimisel

vandeadvokaat,

mistõttu

ei

saa

kohtu

hinnangul

pidada

ka

juhul,

kui

töövaidluskomisjoni menetluse raames oleks esinenud kostjapoolne emotsionaalne

surve, seda asjaoluks, mis põhjustaks hageja sundolukorra TsÜS § 86 lg 2 mõttes,

kuivõrd vandeadvokaadi esindus tagas hageja teadmise oma õigustest. Kohtule ei ole

esitatud ka asjaolusid, millest võiks järeldada kompromissilepingu vastuolu heade

kommetega TsÜS § 86 lg 1 järgi. Tehing on TsÜS § 86 lg 1 järgi vastuolus heade

kommetega, kui see eksib ausalt ja õiglaselt mõtlevate inimeste õiglustunde ja

väärtushinnangute ning õiguse üldpõhimõtete vastu tehingu tegemise ajal (vt nt

Riigikohtu 5. märtsi 2014. a määrus tsiviilasjas nr 3‑2‑1‑186‑13, p 22). Kohtu

hinnangul üldjuhul, kui poolte vahel on õigusvaidlus, siis sellist kompromissilepingut,

kus pooled lepivad kokku vastastikkuste nõuete puudumise ja õigusvaidluse

lõpetamise, ei saa pidada üldjuhul heade kommete vastaseks. Arvestades

kompromissilepingu eesmärki, lõpetada poolte vaidlus, kaotaks kompromissilepingu

sõlmimine ka oma mõtte, kui pooled saaksid hiljem vaidluse uuesti avada esitades

pelgalt väite heade kommete vastasusest. Seega saab sellises olukorras heade kommete

vastasus tuleneda äärmiselt erandlikest asjaoludest ja olema ilmselge. Praeguses asjas

see nii ei ole. Seega kohtu hinnangul ei ole kompromissileping heade kommete vastane

ega tühine.

Kohus märgib täiendavalt, et isegi juhul, kui kompromissileping oleks tühine, ei saaks

kostjat pidada töölepingut rikkunuks. Nimelt TLS § 105 lg 2 kohaselt, kui hagi või

avaldust töölepingu ülesütlemise vaidlustamiseks ei esitata TLS § 105 lg-s 1 sätestatud

30 päevase tähtaja jooksul ülesütlemisavalduse saamisest või kui hagi või avalduse

esitamise tähtaega ei ennistata, on ülesütlemine algusest peale kehtiv ja leping on

lõppenud ülesütlemisavalduses märgitud tähtpäeval. Kohtu hinnangul tähendab see

seda, et ülesütlemise tühisus omab õiguslikku tähendust üksnes juhul, kui selle

tuvastamiseks on tähtaegselt esitatud avaldus ning kohus või töövaidluskomisjon

tühisuse ka tuvastab. Praegusel juhul on hageja tuginenud sellele, et kostja ütles

töölepingu erakorraliselt üles 13. novembril 2016 tehtud ülesütlemisavaldusega alates

14. novembrist 2016. Hageja on küll ülesütlemise vaidlustanud töövaidluskomisjonis,

kuid töövaidluskomisjoni 25. mai 2017. a otsusega on menetlus töövaidluskomisjonis

lõpetatud seoses hageja avaldusest loobumisega. Seega oleks ka juhul, kui

4/4

kompromissileping oleks tühine, ülesütlemine TLS § 105 lg 2 kohaselt kehtiv ning

töösuhe oleks alates 14. novembrist 2016 lõppenud.

6. Kuivõrd kohus on eelnevalt tuvastanud, et kostja ei ole oma kohustust rikkunud ning

hageja nõue on lõppenud, tuleb hagi jätta rahuldamata.

7. Hagi rahuldamata jätmise tõttu jäävad menetluskulud (tsiviilkohtumenetluse

seadustiku) TsMS § 162 lg 1 järgi hageja kanda. Kostja esitatud menetluskulude

nimekirja kohaselt koosnevad kostja menetluskulud esindajakulust 687,12 eurot

Esindaja tunnitasu suurus on 125 eurot, millele lisandub käibemaks ja esindaja ajakulu

on 4 tundi 35 minutit. TsMS § 175 lg 1 kohaselt mõistab kohus esindajakulu välja

põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et nii esindaja tunnihind kui ka ajakulu

on arvestades vaidluse sisu ja esitatud menetlusdokumente põhjendatud ja vajalik.

Hageja ei ole kostja menetluskuludele vastuväiteid esitanud ning tema enda

esindajakulu on sarnase suurusega. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista

menetluskulu 687,12 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/

Vahur-Peeter Liin

Kohtunik