2-16-1232/62 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Ulvi Loonurm, Margo Klaar, Gaida Kivinurm

Määruse tegemise aeg ja koht

09.07.2018, Tallinn

Kohtuasja number

2-16-1232

Kohtuasi

OSAÜHING PARME TRANSi hagi Aktsiaselts

MeP

Transi

vastu

võla

ja

viiviste

väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 04.04.2018 määrus menetluskulude

kindlaksmääramise kohta

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Aktsiaselts MeP Transi määruskaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja OSAÜHING PARME TRANS (registrikood

10193856), esindajad vandeadvokaadid Jaak Oja,

Raini Nõu

Kostja

Aktsiaselts

MeP

Trans

(registrikood

10037205), esindaja vandeadvokaat Paul Keres

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 04.04.2018 määrus osas, milles maakohus mõistis

Aktsiaselts MeP Transilt OSAÜHING PARME TRANSi kasuks välja suurema

menetluskulude hüvitise kui 7 187,5 eurot.

2. Teha tühistatud osas uus lahend, millega mõista Aktsiaselts MeP Transilt OSAÜHING

PARME TRANSi kasuks välja menetluskulude hüvitis 7 187,5 eurot.

3. Rahuldada Aktsiaselts MeP Transi määruskaebus osaliselt.

4. Määruse resolutsiooni terviklik sõnastus on järgmine:

1) Rahuldada OSAÜHING PARME TRANSi avaldus menetluskulude rahaliseks

kindlaksmääramiseks osaliselt.

2) Mõista Aktsiaselts MeP Transilt OSAÜHING PARME TRANSi kasuks välja

menetluskulude hüvitis 7 187,5 eurot.

3) Aktsiaselts MeP Transil tuleb välja mõistetud menetluskuludelt tasuda

OSAÜHING PARME TRANSile viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi

jõustumisest kuni täitmiseni.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates.

Asjaolud ja menetluse käik

1. OSAÜHING PARME TRANS (hageja) esitas 25.01.2016 maakohtule hagi Aktsiaselts MeP

Trans (kostja) vastu. Hageja palus kostjalt välja mõista põhivõlg 44 064,37 eurot, hagi esitamise

seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 1 152,07 eurot ja lisanduv viivis seadusjärgses määras.

Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.

2. Maakohus rahuldas hagi ja jättis menetluskulud kostja kanda. Kostja esitas maakohtu

otsusele apellatsioonkaebuse, mille ringkonnakohus jättis rahuldamata. Menetluskulud jättis

ringkonnakohus kostja kanda. Kostja esitas kassatsioonkaebuse, kuid Riigikohus keeldus

kassatsioonkaebuse menetlusse võtmisest. Menetluskulud jättis kohus kostja kanda.

3. Hageja palus kostjalt välja mõista järgmised menetluskulud: riigilõiv 1 000 eurot,

lepinguliste esindajate kulud 11 351,04 eurot, tõlkekulud 180 eurot, dokumentaalsete tõendite

kulu koos menetlusosalise sõidu-, majutus- jms kuludega 824,77 eurot ja tunnistajatasu. Samuti

palus ta välja mõista viivis seadusjärgses määras alates menetluskulude kindlaksmääramise

lahendi jõustumisest kuni tasumiseni.

Maakohtu määrus

4. Maakohus rahuldas hageja avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt ja

mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulude hüvitise 7 547,5 eurot ning sellelt viivise

seadusjärgses määras.

Kohus leidis, et riigilõiv 1 000 eurot ja tõlkekulud 180 eurot olid täies ulatuses põhjendatud.

Samal ajal olid täiel määral põhjendamatud menetlusosalise sõidu-, majutus- jms kulud tõendite

hankimiseks ning tunnistajatasu nõue. Esimesel juhul oli kulu tõendamata ja ebavajalik, sest

dokumentaalsed tõendid oleks saanud hagejale saata ka postiga. Nende hankimiseks ei pidanud

välismaale kohale minema. Tunnistaja kohtult aga tunnistajatasu ei taotlenud, mistõttu ei olnud

põhjendatud mõista kostjalt välja olematu kulu. Hageja kohtule makstud tunnistajatasu 20 eurot

sai hageja kohtult tagasi küsida.

Hagejale osutati õigusabi 104 tundi 45 minutit tunnihinnaga 90 eurot (käibemaksuta).

Õigusabikulud olid põhjendatud osaliselt, s.o 70 tunni ja 45 minuti ulatuses. Mõistlik aeg

hagiavalduse koostamiseks ja sellelt puuduste kõrvaldamiseks oli 3 tundi, mitte 7 tundi.

Kohtumaterjalidest ei nähtunud, et hageja esitas 25.02.2016 vastuse kohtunõudele, mistõttu ei

olnud põhjendatud selleks kulunud 6 tundi. Arvestades kohtusse esitatud vastuste, taotluste,

vastuväidete ja tõendite arvu, ei saanud selleks kuluda rohkem kui 4 tundi. 14.09.2016

toimunud istungi ettevalmistamiseks kulus maksimaalselt 1 tund, mitte 6 tundi. 14.10.2016

menetlusdokumendi koostamisele ja analüüsile ei saanud kuluda rohkem kui 7 tundi. Kuivõrd

12.12.2016 kohtuistung kestis 4 tundi, mitte 4 tundi 45 minutit, ei olnud põhjendatud selleks

menetluskulude nimekirja järgi kulunud aeg 45 minuti ulatuses. Ka teise esindaja tasu sellel

istungil tuli vähendada 45 minuti võrra. 20.01.2017 menetlusdokumendi koostamiseks ei

saanud kuluda rohkem kui 8 tundi. Arvestades 28.02.2017 toimunud istungi kestvust, oli

põhjendatud õigusabi osutaja ajakulu 5 tundi. Täiel määral oli põhjendamatu õigusabi osutaja

ajakulu menetluskulude nimekirja koostamiseks. Ringkonnakohtu otsuse läbitöötamiseks ei

saanud kuluda rohkem kui 2 tundi. Kostja poolt hüvitamisele ei kuulunud kliendiga

kokkulepitud boonustasu. Tunnihind 90 eurot käibemaksuta oli mõistlik. Kokku oli hageja

lepinguliste esindajate põhjendatud ja vajalik õigusabikulu 6 367,50 eurot.

Määruskaebus

5. Kostja palus maakohtu määruse tühistada osas, milles kohus mõistis kostjalt hageja kasuks

välja suurema menetluskulude hüvitise kui 6 310 eurot.

Tõlkekulu oli liiga suur. Seda ei pidanud ostma advokaadilt, kelle tunnitasu on kõrgem.

Kvaliteetse kirjaliku tõlke turuhind suunal inglise-eesti on 13,5 eurot/tund. Kahe esindaja

kasutamine ei olnud vaidluse keerukust arvestades põhjendatud. Hüvitise väljamõistmisel tuli

aluseks võtta kostja esindaja ajakulu, mis oli 57 tundi.

Edasine menetluse käik

6. Hageja määruskaebusega ei nõustunud, palus jätta määruskaebus rahuldamata ja määrus

muutmata. Menetlus oli pikk ja kujunes kostja vastuväidete tõttu õiguslikult keskmisest

keerukamaks. Tõlketeenuse tellimine advokaadilt oli ökonoomne ja tagas konfidentsiaalsuse.

Hageja kasutas kahte esindajat vähesel määral ja kostja ei esitanud sellele vastuväidet. Hageja

õigusabi kulu ei pidanud olema sama suur, kui oli kostjal. Seda enam, et hagejal lasub asjaolude

väljatoomise ja tõendite esitamise koormus. Maakohus ei rikkunud diskretsioonipiire.

7. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis rahuldamata ja saatis TsMS § 663 lg 5

alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

Ringkonnakohtu seisukoht

8. Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu

määrus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 2 ja § 659 järgi osaliselt

tühistada menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu ning teha tühistatud osas asja esimese

astme kohtule uueks läbivaatamiseks saatmata uus määrus. Määruskaebus tuleb rahuldada

osaliselt.

TsMS § 659 ja § 651 lg 1 järgi kontrollib ringkonnakohus määruskaebemenetluses maakohtu

määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud.

Määruskaebusest nähtuvalt vaidlustas kostja maakohtu määruse osas, milles maakohus mõistis

kostjalt hageja kasuks välja suurema menetluskulude hüvitise kui 6 310 eurot. Pidades silmas

eelnevat ja asjaolu, et hageja maakohtu määrust ei vaidlustanud, on maakohtu määrus jõustunud

osas, milles kohus jättis hageja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse osaliselt

rahuldamata, mõistis kostjalt hageja kasuks välja kuni 6 310 euro suuruse menetluskulude

hüvitise ja kohustas kostjat tasuma väljamõistetavalt menetluskulude hüvitiselt viivist

seadusjärgses määras. Ringkonnakohus kontrollib maakohtu määrust vaidlustatud osas.

Esmalt märgib ringkonnakohus, et menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude

põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on TsMS § 175 lg 1 järgi kohtu diskretsiooniotsus,

millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud

diskretsioonipiire (Riigikohtu 11.02.2015 määrus nr 3-2-1-115-14, p 11; Riigikohtu 18.05.2010

määrus nr 3-2-1-43-10, p 19). Seega ei saa ringkonnakohus ümber hinnata maakohtu poolt

põhjendatuks loetud lepingulise esindaja kulusid pelgalt seetõttu, et menetlusosalise hinnangul

kulus vastuspoolele õigusabi osutaval isikul menetlusdokumendi koostamiseks või

menetlustoimingu tegemiseks rohkem/vähem aega, kui oli menetlusosalise hinnangul

põhjendatud. Ringkonnakohus saab maakohtu diskretsiooniotsust ümber hinnata ainult siis, kui

maakohus on ületanud diskretsioonipiire. Ilmselgete eksimuste puudumisel jääb kohtulik

kontroll menetluskulude hüvitamise otsustele piiratuks.

Kostja tõi välja kolm rikkumist, n.o maakohus luges ebaõigesti põhjendatuks (1) hageja kahe

esindaja kulu menetluses, (2) tõlkekulu tunnihinna 90 eurot ning (3) ei piiranud kostjalt hageja

kasuks väljamõistetavate õigusabi kulude suurust kostja õigusabi kulude suurusega.

Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus rikkus diskretsiooni, kui luges osaliselt

põhjendatuks kahe esindaja kulu 12.12.2016 istungil. Ülejäänud osas maakohus diskretsiooni

ei rikkunud.

Õige on kostja seisukoht, et mitme lepingulise esindaja võtmist võib põhjendada esmajoones

asja keerukusega. Kusjuures asja keerukuse tõttu mitmele lepingulisele esindajale tehtud

kulutuste hüvitamine eeldab selle põhjendamist nii mitut esindajat kasutanud menetlusosalise

poolt kui ka kohtu poolt. Hageja vajadust kahe esindaja järele piisavalt ei põhjendanud ja

põhjendusi ei märkinud ka maakohus vaidlusaluses määrusesse. Ringkonnakohus on

seisukohal, et praegune vaidlus ei olnud keskmisest keerukam, mis tinginuks mitme esindaja

kasutamise. Sellises olukorras tuleb hüvitamata jätta kulud, mis lisandusid mitme esindaja

kasutamisest.

Menetluskulude

nimekirjadest

ja

teistest

menetlusdokumentidest

nähtus,

et

teise

vandeadvokaadi menetluses osalemisega hageja kulud õigusabile oluliselt ei suurenenud. Ainus

erand on õigusabi kulu 12.12.2016 istungil, kus osalesid mõlemad vandeadvokaadid.

Ringkonnakohus on seisukohal, et kuna viidatud istungil ei olnud põhjendatud kahe esindaja

osalemine, siis tuleb põhjendatud õigusabi osutaja kuluks viidatud istungil lugeda üksnes 4

tundi, mitte maakohtu arvestatud 8 tundi. Viidatud osas tuleb maakohtu määrus tühistada ja

teha tühistatud osas uus lahend, millega põhjendatud menetluskulude suurust vähendada 360

euro võrra (4 tundi x 90 eurot).

Vastuseks kostja teistele väidetele märgib ringkonnakohus järgmist. Tõlkekulu 90 eurot tunni

eest ei olnud praegusel juhul ülemäärane. Nimelt osutas hageja esindaja hagejale tõlketeenust

terve menetluse kestel kokku 2 tundi ning arvestades tõlgitud dokumentide arvu ja asjaolu, et

tõlkimine ei toimunud ainult suunal inglise-eesti, vaid ka vene-eesti, sai sedavõrd kiire

tõlkimine olla võimalik suuresti tänu sellele, et tõlkija oli hageja esindaja, kes oli kaasuse

asjaoludega ja õigusliku terminoloogiaga hästi kursis. Tavapärase tõlketeenuse osutaja korral

oleks tõenäoliselt kulunud dokumentide tõlkimisele oluliselt rohkem aega.

Viimaks märgib kohus, et menetluskulude vajalikkuse ja põhjendatuse kontrollimisel tuleb

TsMS § 175 lg-ga 1 kooskõlas hinnata, kas õigusabi osutamise kulud ja töömaht olid mõistlikud

ja põhjendatud eraldiseisvalt, mitte võrrelduna samas asjas teise poole esindaja kulude või

töömahuga. Hinnata tuleb konkreetse esindaja tegevust ja tema koostatud menetlusdokumente,

pidades mh silmas kohtuasja keerukust ja mahukust. Asjaolud, kas ja kui palju kulus teiste

menetlusosaliste esindajatel sama tsiviilasja raames ajalist ressurssi, ei kuulu esindajakulude

põhjendatuse ja vajalikkuse väljaselgitamisel hindamisele.

Eeltoodust tulenevalt tühistab ringkonnakohus maakohtu määruse osaliselt ja teeb tühistatud

osas uue lahendi. TsMS § 178 lg 4 kohaselt ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise

vaidlustamisel tekkinud kulusid.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Ulvi Loonurm

Margo Klaar

Gaida Kivinurm