2-18-6739/10 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Tallinna Ringkonnakohus

Kohtuasja number Tsiviilasi 2-18-6739

Määruse tegemise aeg ja koht 06.07.2018.a, Tallinn

Kohtukoosseis Liis Arrak, Kaija Kaijanen, Kaupo Paal Kohtuasi

Osaühing Relani Arendus hagi OÜ Vilde Maja vastu varalise ja mittevaralise kahju hüvitamiseks

Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 30.04.2018. a. määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Osaühing Relani Arendus määruskaebus Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: Osaühing Relani Arendus (registrikood 11283136), seaduslik esindaja AT, lepinguline esindaja Kaupo Süvaoja

Kostja: OÜ Vilde Maja (registrikood 12145519)

Menetluse liik Kirjalik menetlus

Resolutsioon:

1. Harju Maakohtu 30.04.2018. a. määrus jätta muutmata.

2. Osaühing Relani Arendus määruskaebus jätta rahuldamata.

3. Osaühingu Relani Arendus taotlus menetlusabi saamiseks jätta menetlusse võtmata ja tagastada.

4. Jätta määruskaebuse menetlemisega seonduvad ringkonnakohtu menetluskulud osaühing Relani Arendus kanda.

5. Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates. Hagimenetluses võib Riigikohtus menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel.

Asjaolud

1. 29.04.2018.a esitas osaühingu Relani Arendus seaduslik esindaja AT Harju Maakohtule hagi, milles palus hüvitada ATile tekitatud moraalse ja materiaalse kahju. Hagiavalduse kohaselt on

OÜ Vilde Maja poolt algatatud arestimise käigus jäetud AT, ettevõtte ainsa palgalise töötajana, ilma oma igakuisest sissetulekust. AT palus peatada ka tema suhtes algatatud kohtumenetlused (tsiviilasjad nr 2-15-14284, 2-15-15379 ja 2-16-16440).

Maakohtu määrus

2. Harju Maakohus keeldus 30.04.2018.a kohtumäärusega hagi menetlusse võtmast ning jättis rahuldamata hagi tagamise taotluse. Maakohtu selgituste kohaselt on kohtul õigus jätta hagi menetlusse võtmata, kui hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena välja toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik (TsMS § 371 lg 2 p 1). Hageja (osaühing Relani Arendus) poolt esitatud faktilistest asjaoludest tulenevalt soovib hageja kahju hüvitamist, mis on tekitatud hageja seaduslikule esindajale kui füüsilisele isiklikule. Hageja ehk äriühingu huvide ja õiguste rikkumist asjaoludest ei nähtu. Lisaks on hagiavaldus oluliste puudustega, hagiavaldus ei sisalda faktilisi asjaolusid, puuduvad tõendid, avaldus on allkirjastamata ning tasumata on riigilõiv. Kohtu hinnangul ei olnud hagejalt otstarbekas nõuda riigilõivu tasumist, sest on ilmselge, et hagi on esitatud vale isiku poolt. Hagi tagamise avaldus ei olnud kohtu hinnangul perspektiivikas, sest on suunatud täitemenetluse peatamisele, mis aga ei ole kohane abinõu esitatud kahju hüvitamise nõude tagamiseks (TsMS § 377 lg 1 ja § 378 lg 4).

Määruskaebus

3. 20.05.2018. a. esitas osaühing Relani Arendus määruskaebuse Harju Maakohtu 30.04.2018.a määruse peale, milles palub tühistada 30.04.2018.a määrus ja võtta hagi menetlusse. Määruskaebuse kohaselt oleks kohus pidanud tegema puuduste kõrvaldamise määruse, sest kohtu poolt väljatoodud põhjused olid kõrvaldatavad. Määruskaebusega esitati kohtule ka juriidilise isiku menetlusabi taotlus, mille kohaselt oli taotleja ühe kuu sissetulek 670 eurot, millest igakuiselt tuleb kohtutäiturile maksta 125 eurot ning Paani Varahalduse Aktsiaseltsile

350 eurot. Maakohtu hinnangul oli menetlusabi taotlus puudustega, sest menetlusabi taotlus ei sisaldanud andmeid juriidilise isiku (osaühingu Relani Arenduse) majandusliku seisundi kohta, vaid andmed esitati juriidilise isiku seadusliku esindaja ATi majandusliku seisundi kohta. Harju Maakohus määras puuduste kõrvaldamise tähtajaks 28.05.2018.a tsiviilasja toimiku materjalidest ei nähtu, et hageja oleks puudused kõrvaldanud.

4. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

Määruse põhjendused

5. Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et vaidlustatud määrus on õige ja määruskaebuse väited ei anna alust selle muutmiseks ega tühistamiseks. Vastavalt TsMS §-le 659 ja § 657 lg 1 p-le 1 tuleb maakohtu määrus jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ning TsMS §-st 659 ja § 654 lg-st 6 tulenevalt neid ei korda. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.

6. Harju Maakohus keeldus hagi menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 2 p-i 1 alusel, mille kohaselt võib kohus jätta hagi menetlusse võtmata, kui hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust. Analüüsitavas tsiviilasjas on hageja OÜ Relani Arendus esitanud faktiväite, mille kohaselt on ettevõtte pangakonto arestimine vale ja ebaõiglase arestimise käigus tekkinud varaline ja mittevaraline kahju ettevõtte seaduslikule esindajale, eraisik ATile, sest viimane oli ettevõtte ainus palgaline töötaja. Ringkonnakohus nõustub Harju Maakohtu seisukohaga, mille kohaselt ei saa hagejal olla kostja vastu nõuet. TsMS § 3 lg 1 kohaselt menetleb kohus tsiviilasja, kui isik pöördub seaduses sätestatud korras kohtusse oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks. Olukorras, kus äriühingu töötajale on tekitatud varaline kahju saamata jäänud töötasu näol ning hagis täpsustamata asjaoludel mittevaraline kahju, peab AT ise oma õiguste kaitsmiseks esitama hagi isiku vastu, kes oli kohustatud talle töötasu maksma ning seda lepingulist kohustust rikkus, antud juhul on selleks juriidiline isik OÜ Relani Arendus. Olukorras, kus juriidiline isik soovib esitada kahju hüvitamisele suunatud hagi, peab juriidiline isik hagiavalduses esile tooma õigusvastase tegevuse tagajärjel tekkinud kahju, mida on kandnud äriühing. Oluline on ka see, et asjaolu, et täitemenetluse käigus toimus vara arestimine, ei anna iseenesest alust järeldada, et sellest tekkinud kahju peaks kuuluma hüvitamisele. Kahju saab kuuluda hüvitamisele juhul, kui leidis aset õigusvastane tegevus, mille eest kostja vastutab. Selliseid asjaolusid ei ole aga hageja kohtu ette toonud.

7. Määruskaebuse esitaja on veendunud, et kohus oleks pidanud tegema puuduste kõrvaldamise määruse, mille kohaselt oleks hageja saanud esitada tõendeid, täiendavaid faktilisi asjaolusid ning tasuda riigilõivu. Ringkonnakohus on seisukohal, et olukorras, kus hagi on esitanud vale isik, ei ole vajadust määrata tähtaega menetlusdokumendi puuduste kõrvaldamiseks vastavalt TsMS § 3401 lg-le 1, sest tegemist ei ole kõrvaldatavate puudustega.

8. Järgnevalt analüüsib ringkonnakohus hageja 20.04.2018.a esitatud menetlusabi taotlust. Harju Maakohus leidis 21.05.2018.a, et esitatud taotlus on oluliste puudustega, jättis vastavalt TsMS § 3401 lg-le 1 menetlusabi taotluse käiguta ja määras puuduste kõrvaldamise tähtajaks 28.05.2018.a. Ringkonnakohus leiab, et osaühingu Relani Arendus taotlus menetlusabi saamiseks tuleb vastavalt TsMS § 3401 lg-l 2 jätta menetlusse võtmata ja tagastada, sest menetlusabi taotluse esitaja ei ole tähtaja jooksul kõrvaldanud menetlusabi taotluses olevaid puuduseid.

9. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb TsMS § 171 lg 1 alusel jätta menetluskulud hageja kanda. Lähtuvalt asjaolust, et hagi jäeti menetlusse võtmata, ei ole kostjad menetlusest osa võtnud ning puuduvad ka menetluskulud, mida hagejalt välja mõista.

Liis Arrak

Kaija Kaijanen

Kaupo Paal /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ allkirjastatud digitaalselt/