2-17-119139/16 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

Tsiviilasi nr 2-17-119139

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Liis Arrak, Gaida Kivinurm, Kaupo Paal

Otsuse tegemise aeg ja koht

06.07.2018.a, Tallinn

Tsiviilasja number

2-17-119139

Tsiviilasi

Pecunia OÜ hagi AGrus Construction Company OÜ vastu

võlgnevuse väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 06.03.2018.a otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse

liik

Pecunia OÜ apellatsioonkaebus ja AGrus Construction

Company OÜ apellatsioonkaebus

Tsiviilasja hind

apellatsioonimenetluses

Pecunia OÜ apellatsioonkaebuse hind 0 eurot ja AGrus

Construction Company OÜ apellatsioonkaebuse hind

2915,29 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja (apellatsioonimenetluses nii apellant kui ka

vastustaja): Pecunia OÜ (registrikood 11877841), tehinguline

esindaja vandeadvokaadi abi Margot Maksing

Kostja (apellatsioonimenetluses nii apellant kui ka

vastustaja): AGrus Construction Company OÜ (registrikood

11629362), tehinguline esindaja jurist Riho Viik

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON:

1. Harju Maakohtu 06.03.2018.a otsus tühistada osas, milles maakohus hagi

rahuldas.

2. Saata tsiviilasi uueks läbivaatamiseks.

3. Pecunia OÜ apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

4. AGrus Construction Company OÜ apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30

päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist

otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel.

Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada

1(5)

Tsiviilasi nr 2-17-119139

teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi

andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist.

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb.

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

1.

19.10.2017.a esitas hageja maakohtusse hagi, milles palus kostjalt välja mõista

põhivõla 2352 eurot, viivise 660,44 eurot ja edasiulatuva viivise 0,08% päevas põhivõlalt

alates 20.10.2017.a kuni põhivõla tasumiseni.

Hagiavalduse kohaselt teostas töövõtja Contilora OÜ (kustutatud) 2014.a kostja tellimisel

Tammsaare Maxima XX ehitustöid. Tellija kohustus tasuma tööde eest vastavalt töövõtja

esitatud aktidele ja arvetele kokku 39 200 eurot (arvestamata käibemaksu). Töövõtja ja kostja

kokkuleppe kohaselt tasus tellija viimasest esitatud 03.12.2014.a arvest nr 140031 50% ehk

2352 eurot. Ülejäänud 50% jäi kostjale ehitusgarantiina (5% ehitustööde kogumaksumusest,

arvestades käibemaksu). Ehitusgarantiina hoiustatud summa kohustus kostja arve nr 140031

alusel töövõtjale tasuma hiljemalt 03.11.2016.a. Töövõtja ja hageja sõlmisid 20.01.2016.a

nõude loovutamise lepingu, millega Contilora OÜ (kustutatud) loovutas hagejale nõude kostja

vastu kogusummas 13 565,34 (lisanduvad kõrvalnõuded), sh ka arvest nr 140031 tuleneva

nõude. Kostja kinnitas 20.01.2016.a, et arve nr 140031 on 2352 euro osas tasumata. Kostja

võttis Contilora OÜ (kustutatud) tehtud tööd vastu ega esitanud teostatud tööde kohta

vastuväiteid. Garantiiperioodi jooksul ei ole ilmnenud ühtegi puudust. Hageja nõue kostja

vastu muutus sissenõutavaks 03.11.2016.a. Kostja ei ole senini tasunud arvest nr 140031

tulenevat võlgnevust. Pooled leppisid kokku, et kostja kohustub arve tasumisega viivitamise

eest tasuma viivist 0,08% päevas. Kostja on arve tasumisega viivituses alates 04.11.2016.a.

Kostja vastuväited

2. Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. 31.01.2016.a ei olnud

midagi loovutada, kuna loovutatav võlgnevus ei olnud veel sissenõutav, see tekkis alles

03.11.2016.a. Lisaks tekkis kostjal garantiitöödest nõudeõigus töövõtja vastu, kes oma

ülesandeid ei täitnud. Kostjal oli lisaks Maxima XX Tammsaare objektile ka mitu teist

objekti, millega seoses tekkisid garantiikohustused. Kostja täitis ülesanded ja seoses sellega

teostas kostja töövõtjaga tasaarvestuse. Ehitusgarantii summa pidi kostja tasuma töövõtjale

juhul, kui ehitusgarantii summat poleks vaja olnud kasutada hiljemalt 03.11.2016.a. Kuna

töövõtja kostja 24.03.2016.a nõudmisele alustada hiljemalt 28.03.2016.a garantiitöid ei

asunud neid teostama, teatas kostja 28.03.2016.a, et need telliti kolmandatelt isikutelt ja

tehtud kulutused ning kahjud hüvitatakse kostjalt töövõtjale maksmisele kuuluva summa

vähendamisega. Kostja tellis tööde teostamise kolmandatelt isikutelt. Lähtuti garantiitööde

eelarvest 2701,42 eurot, millele lisandus 7%, kokku 2890,51 eurot, mille osas vähendati

summat. Tasaarvestusest teatati 08.04.2016.a. Vastuväiteid ei olnud. Alternatiivselt esitas

kostja vastuväite viivise suurusele. Viivises lepiti kokku töövõtja ja kostja vahelises lepingus.

Vastavalt lepingu p 7.7 oli õigus nõuda viivist 0,02% tasumisele kuuluvast summast päevas.

Esimese astme kohtu otsus

3. Harju Maakohus tegi 06.03.2018.a otsuse, millega rahuldas hagi osaliselt ja mõistis

kostjalt hageja kasuks välja võlgnevuse 2532,35 eurot, sh põhivõla 2352 eurot ja viivise

180,35 eurot, ning edasiulatuva viivise põhivõlalt seadusjärgses määras alates 20.10.2017.a

kuni põhivõla tasumiseni. Maakohus jättis menetluskulud 74% ulatuses kostja kanda ja 26%

ulatuses hageja kanda.

2(5)

Tsiviilasi nr 2-17-119139

Otsuse kohaselt ei nõustunud kohus, et nõude loovutamise ajal ei saanud nõuet loovutada,

kuna võlgnevus ei olnud sissenõutav. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 165 kohaselt võib loovutada

ka tulevikus tekkivaid ja tingimuslikke nõudeid, kui need on loovutamise hetkel piisavalt

määratletavad. Nõude loovutamise lepingus on nõue selgelt määratletud. Poolte esitatud

asjaoludest nähtub, et kostja sai nõude loovutamisest teada 2016.a jaanuaris. Kostja väidetav

tasaarvestatav nõue tekkis mitte varem kui 2016.a märtsis. Seega ei saanud kostjal olla nõude

loovutamise ajal nõude vastu ühtegi vastuväidet. Samuti ei ole kostjal võimalik nõuet

tasaarvestada, sest kostja väidetav nõue on muutunud sissenõutavaks hiljem kui kostja

loovutamisest teada sai (VÕS § 171 lg 3). Hilisemad nõuded ja võlasuhted kostja ja töövõtja

vahel ei mõjuta loovutatud nõuet ega hageja õigust nõuda kostjalt kohustuse täitmist. Kohus

leidis, et pooled ei ole kokku leppinud hageja nimetatud viivisemääras ning arvele märgitud

viivise määra ei saa kohaldada. Samuti ei kohaldu kostja viidatud viivisemäär, kuna leping on

allkirjastamata. Seega kohaldas kohus seadusjärgset viivisemäära.

Hageja apellatsioonkaebus

4. Maakohtu otsuse peale esitas hageja apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu

otsuse tühistada menetluskulude jaotuse osas ja teha uue otsuse, millega jätta maakohtu

menetluskulud 84% ulatuses kostja kanda ja 16% ulatuses hageja kanda või alternatiivselt

saata asi tagasi maakohtule menetluskulude jaotuse uueks otsustamiseks.

Apellatsioonkaebuse kohaselt on maakohus rikkunud TsMS § 163 lg 1. Kohtuotsusest ei

selgu, millistest kaalutlustest lähtudes on maakohus otsustanud menetluskulude sellise jaotuse

kasuks. Kohtuotsuse põhjendav osa on vastuolus otsuse resolutsiooniga. Hageja taotles

põhivõla 2352 eurot ja viivise (hagi esitamise seisuga 660,44 eurot) välja mõistmist (kokku

3012,44 eurot). Kohus rahuldas hageja põhinõude täies ulatuses. Kohus rahuldas hageja

viivisenõude osaliselt mõistes kostjalt hageja kasuks hagi esitamise seisuga välja viivise

180,35 eurot (kokku 2532,35). Seega on nõue rahuldatud ligikaudu 84% ulatuses (2532,35

eurot × 100% ÷ 3012,44 eurot).

Kostja apellatsioonkaebus

5. Maakohtu otsuse peale esitas kostja apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse

tühistada ja teha uue otsuse, millega jäetakse hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja

kanda.

Apellatsioonkaebuse kohaselt tuleks vältida uue kelmuse skeemi levimist, millega ehituse

tellimuslepingu alusel tagatiseks jäetud summa loovutatakse töövõtjaga seotud puhtale firmale

ning töövõtja kustutatakse äriregistrist ning seega välistatakse tasaarvestamise võimalus.

Tagatis ei toimi sellisel juhul. Nõutud summa ei ole tasumata töötasu, vaid garantiitööde

tagatisraha, mille oli oma kohustuste tagatiseks kostjale jätnud töövõtja ja mis makstakse

garantiitööde puudumisel või tegemisel töövõtjale välja. Pole oluline, kas garantiijuhtumid

toimusid sellel või mõnel teisel objektil. Garantiiperioodi alguses ei ilmnenud ühtegi puudust,

kuid puudus selgus teisel töövõtja objektil pärast garantiiraha nõuete loovutamist hagejale.

Töövõtja keeldus garantiitöödest põhjuseid selgitamata ja lasi end kustutada. Kostja teostas

tasaarvestuse teisel objektil tekkinud nõudega, sest töövõtjalt polnud seda võimalik enam

sisse nõuda ning nõue ületas teise garantiiraha summa. Kõik toimus esimese garantii ajal enne

03.11.2016.a, millal oleks hagejale loovutatud nõue kostja vastu muutunud sissenõutavaks.

Töövõtja jättis garantiitööd tegemata, millest tekkis kostjal kahju 2016.a märtsi ja

03.11.2016.a vahelisel perioodil kokku vähemalt 12 141,94 euro ulatuses. Kohus tegi üllatava

otsuse, sest kostja poolt tasaarvestuse alus tekkis enne 03.11.2016.a, mida kohus ei

arvestanud. Kostja nõue muutus sissenõutavaks enne 03.11.2016.a. Loovutatud nõue ei välista

3(5)

Tsiviilasi nr 2-17-119139

tasaarvestust ka juhul, kui see pole loovutamisel veel ilmnenud ja ilmneb enne garantiiaja

lõppu. Kostjal oli õigus tasaarvestust teostada vaatamata nõude loovutamisele kuni

03.11.2016.a, sest alates sellest päevast muutus loovutatud nõue sissenõutavaks.

Tasaarvestusest ja selle alustest teatas kostja korduvalt enne 03.11.2016.a.

Vastustajate seisukoht

6. Nii kostja kui ka hageja vaidlesid vastustajatena üksteise

apellatsioonkaebustele vastu ja palusid jätta selle rahuldamata ning maakohtu otsuse

vastaspoole poolt vaidlustatud ulatuses muutmata.

Ringkonnakohtu seisukoht

7. Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebustega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et

vaidlustatud maakohtu otsus tuleb vaidlustatud osas tühistada ja tsiviilasi tuleb saata uueks

lahendamiseks maakohtule. Maakohus rahuldas hagi põhivõlanõude osas täielikult ja

viivisenõude osas osaliselt. Hageja vaidlustas maakohtu otsuse üksnes menetluskulude jaotuse

osas. Seega on maakohtu otsus jõustunud osas, milles jäeti viivisenõue osaliselt rahuldamata.

Selles osas ei saa käesolev apellatsioonimenetlus maakohtu otsuse kehtivust mõjutada. Hageja

vaidlustas maakohtu otsuse menetluskulude jaotuse osas ja kostja vaidlustas maakohtu otsuse

täielikult osas, milles hagi rahuldati. Seega tuleb apellatsioonimenetluses kontrollida, kas

maakohtu otsus on seaduslik osas, milles hagi rahuldati ja osas, milles jaotati menetluskulud.

8. Hageja esitas kostja suhtes raha maksmisele suunatud nõude, tuginedes sellele, et ta

omandas loovutamise teel hagetava nõude. Maakohus tuvastas ja menetlusosalised ei ole

apellatsioonimenetluses vaidlustanud seda, et hageja eriõiguseellane loovutas hagejale

hagetava nõude 20.01.2016.a ning vastav nõue muutus sissenõutavaks 03.11.2016.a. Kostja

vaidles hagile vastu, väites, et tal oli nõude loovutanud hageja eriõiguseellase suhtes nõue,

mis muutus sissenõutavaks enne 03.11.2016.a, ning et kostja tasaarvestas selle nõude hageja

nõudega. Kostja tugines seejuures VÕS § 171 lg 3 p-le 2. Ringkonnakohus ei nõustu

maakohtuga selles, et kostja ei saanud põhimõtteliselt oma võimalikku nõuet hageja nõudega

tasaarvestada. Käesoleva vaidluse puhul on oluline see, et hageja realiseerib kohtus

loovutamise teel omandatud nõuet ning kostja soovib tasaarvestada nõuet, mis kostjal on mitte

hageja suhtes, vaid selle isiku suhtes, kes nõude hagejale loovutas. Reeglina saab võlgnik

tasaarvestada üksnes seda nõuet, mis tal on võlausaldaja suhtes, kuid VÕS § 171 lg-st 3

tulenevalt saab loovutatud nõude võlgnik tasaarvestada ka seda nõuet, mis tal on algse

võlausaldaja suhtes, st isiku suhtes, kes nõude loovutas. Selline tasaarvestus ei ole võimalik

juhul, kui võlgniku nõue muutus sissenõutavaks hiljem kui loovutatud nõue ja hiljem kui

võlgnik loovutamisest teada sai või teada saama pidi. Selline välistus, millele tuginedes

maakohus tasaarvestuse vastuväidet ei kontrollinud, tuleneb VÕS § 171 lg 3 p-st 2. Kostja

poolt esitatud faktiväidete õigsust eeldades on kostjal nõude loovutanud algse võlausaldaja

suhtes nõue, mis muutus sissenõutavaks küll peale nõude loovutamist (20.01.2016.a) kuid

enne hagetava nõude sissenõutavaks muutumist (03.11.2016.a). Sellisel juhul ei ole kostjal

välistatud tasaarvestada praeguse võlausaldaja nõudega ka neid nõudeid, mis kostjal on nõude

loovutanud (algse) võlausaldaja suhtes. Kuigi hagetava nõude osas koostati arve juba 2016.a

alguses, nähtub hagetavat nõuet kajastavast arvest, et hagetav rahasumma tuli tasuda

03.11.2016.a. Seega muutus hagetav rahasumma sissenõutavaks alles 03.11.2016.a, aga mitte

siis, kui hagetava nõude osas arve koostati. Eespool toodust tulenevalt ei saa nõustuda

maakohtuga selles, et kostja ei saa põhimõtteliselt tasaarvestada hagetavat nõuet nende

nõuetega, mis kostjal võivad olla nõude loovutanud võlausaldaja suhtes.

4(5)

Tsiviilasi nr 2-17-119139

9. Eespool toodust tulenevalt oleks maakohus pidanud menetlema kostja poolt esitatud

tasaarvestuse vastuväidet. Maakohus seda aga ei teinud. Kuna kostja ei toonud tasaarvestavate

nõuete aluseks olevaid asjaolusid kohtu ette selliselt, et nende asjaolude alusel oleks võimalik

kontrollida nõude olemasolu, oleks maakohus pidanud täitma selgitamiskohustust ning

selgitama kostjale, mis asjaolud tuleb menetlusliku tasaarvestuse edukaks realiseerimiseks

kohtu ette tuua ning mis asjaolusid tuleb kostjal sellega seoses tõendada. Kuna maakohus seda

ei teinud, on täitmata eelmenetluse ülesanded. Kostja käsitles maakohtus tasaarvestatavate

nõuete aluseks olevaid asjaolusid äärmiselt napilt (vt t lk 80). Kostja mainis pelgalt, et tal oli

hagetava nõude loovutanud (algse) võlausaldajaga veel teisi lepinguid, millest tulenevad

kohustused jättis algne võlausaldaja täitmata, mistõttu tuli garantiijuhtumite lahendamine

tellida muudelt töövõtjatelt ning sellega seoses kandis kostja kulusid. Kuigi kostja esitas

tasaarvestatavate nõuete tõendamiseks hulgaliselt tõendeid, ei selgitanud kostja, milliste

asjaolude tõendamiseks kostja tõendid esitab, samuti ei toonud kostja kohtu ette asjaolusid,

millele ta soovib tasaarvestust rajada ja mida tõendada. Maakohus kostja poolt esitatud

tõenditega ei tegelenud ning asjaolude esiletoomise ja asjaolude ja tõendite seostamise

vajadust kostjale ei selgitanud. Nendel põhjuselt ei ole ilma eelmenetlust läbi viimata

võimalik kontrollida, kas kostjal on hagetava nõude loovutanud (algse)võlausaldaja suhtes

nõue, mida ta saab tasaarvestada. Kuna kogu eelmenetlus on kostja poolt esitatud

tasaarvestuse vastuväite osas läbi viimata, tuleb tsiviilasi saata uueks läbivaatamiseks

maakohtule. Kostja poolt nõude aluseks olevate asjaolude kohtu ette toomise, asjaolude

tõendamiseks tõendite esitamise ja asjaolude tõenditega seostamise korral peab hagejal olema

võimalik esitada kostja väidetele ja tõenditele vastuväiteid ja soovi korral ka vastu tõendeid.

Viivisenõue tuleb lahendada sõltuvalt tasaarvestuse vastuväite lahendamisest. Menetluskulude

jaotus tuleb lahendada vastavalt asja sisulise lahendamise tulemustele.

Liis Arrak

Gaida Kivinurm

Kaupo Paal

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

5(5)