2-17-109505/26 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Üllar Roostoja, Kersti Kerstna-Vaks, Kai Kullerkupp

Otsuse tegemise aeg ja koht

6. juuli 2018. a, Tartu

Tsiviilasja number

2-17-109505

Tsiviilasi

Korteriühistu XXX hagi Veera Stepanova ja Stanislav

Stepanovi vastu võlgnevuse väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

apellatsioonikohtus

1454,97 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 19. jaanuari 2018. a otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Korteriühistu XXX apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellant (hageja): Korteriühistu XXX (registrikood

80274496), esindaja Priit Pööbo

Vastustajad:

1. Veera Stepanova (kostja I) (isikukood XXXX)

2. Stanislav Stepanov (kostja II) (isikukood XXXX)

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Viru Maakohtu 19. jaanuari 2018. a otsus

osas, milles maakohus määras kindlaks otsuse täitmise

korra (s.o resolutsiooni p 5).

2. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata.

3. Rahuldada apellatsioonkaebus osaliselt.

Menetluskulude jaotus

4. Jätta ringkonnakohtus kantud menetluskulud poolte

endi kanda.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30

päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest.

Hagimenetluses

Riigikohtus

võib

menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada

üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole

sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta

esitama

tähtaja

kestel

kassatsioonkaebuse.

Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi

taotlemisega,

annab

kohus

mõistliku

tähtaja

pärast

menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole

esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. Korteriühistu XXX (hageja/korteriühistu) esitas Veera Stepanova (kostja I) ja Stanislav

Stepanovi (kostja II) vastu hagi, milles palus mõista kostjatelt hageja kasuks välja põhivõlgnevus

3199,31 eurot, 1369,90 eurot sissenõutavaks muutunud viivis ning viivis 0,07 % päevas alates

16.06.2017 kuni kohustuse kohase täitmiseni. Menetluskulud palus hageja jätta kostjate kanda.

Hagiavalduse kohaselt on kostjad korteriühistu liikmed, olles Kohtla-Järvel XXX asuva korteri

omanikud. Hageja teostab korterelamu haldamist. Hageja esitas igakuiselt kostjatele haldamise ja

kommunaalteenuste arveid, mida kostjad ei tasunud korrektselt.

Hageja selgitas, et võlgnevuse periood algas 2014. aastast. Kostjad ostsid korteri 2016. aasta

jaanuaris Kohtla-Järve linnalt koos võlgnevusega. Kostjad on jätnud arved tasumata perioodil

07.01.2014 kuni 03.05.2017 summas 3199,31 eurot. Hageja on arvestanud viivist tasumata

arvetelt 0,07 % päevas. Seisuga 09.06.2017 moodustab viivise võlgnevus summas 1369,90 eurot.

2. Kostja I esitas hagiavaldusele vastuse, mille kohaselt tunnistab hagi osaliselt. Menetluskulud

palus kostja I jagada pooleks.

Kostja I palus kohtul kustutada üle kolme aastane võlg ning peatada viiviste arvestamine. Kostja I

on töötu ning ei ole võimeline tasuma nõutud summat. Kostja I on nõus kokkuleppe sõlmimisega.

Kostja I palub kustutada inkasso poolt määratud viivised.

Kostja I on nõus võlgnevust tasuma, kui kohus võtab arvesse eelnevalt tasutud summad.

Võlgnevust saavad kostjad tasuda väikeste osade kaupa, kuna mõlemad kostjad on töötud.

Maksimaalseks summaks märkisid kostjad 20 eurot kuus, kuna neil on laenukohustused ja neid

aitab majanduslikult poeg. Kostjad on proovinud korterit müüa, kuid sellise võlgnevusega ei soovi

seda korterit keegi osta. Kostja I selgitas, et nad on nõus loovutama korteri hagejale võlgnevuse

katteks.

3. Kostja II esitas hagiavaldusele vastuse, milles hagi ei tunnista.

Kostja II palus kohtul tühistada müügileping 198/2016, mis koostati notari Ülle Mesi kontoris.

Kostja II ei olnud teadlik korteri ostmisest ning sai endale kuuluvast kinnisasjast teada alles hagi

materjalide saamisel. Notar ei hoiatanud ega teavitanud kostjat II, et selline tehing oli sooritatud.

Kostja II on seisukohal, et kuna temalt nõusolekut korteri ostmiseks ei küsitud, tuleks tema suhtes

võlgnevus kustutada. Korteri ostmise ajal ei olnud viivistest juttugi. Kostja II nõustub viivistega,

mis on hageja poolt esitatud alates 2016. a juunist.

MAAKOHTU LAHEND

4. Maakohus rahuldas hagi osaliselt ning mõistis kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja

põhivõlgnevuse summas 3199,31 eurot ning sissenõutavaks muutunud viivise 706,76 eurot.

Maakohus mõistis kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja viivise põhinõudelt alates 16.06.2017

kuni põhinõude tasumiseni võlaõigusseaduses (VÕS) § 113 lg 1 sätestatud määras.

Maakohus jättis hageja menetluskulud 85,49 % ulatuses kostja kanda ja 14,51 % ulatuses hageja

enda kanda ning mõistis kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja menetluskulude katteks 589,03

eurot. Maakohus määras, et väljamõistetud menetluskuludelt tuleb tasuda viivist kohtuotsuse

jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.

Maakohus määras kindlaks otsuse täitmise korra järgmiselt:

-

kostjad kohustuvad tasuma Korteriühistule XXX võlgnevuse summas 3906,07 eurot

osamaksetena 48 kuu jooksul, summas 81,38 eurot kuus alates kohtuotsuse jõustumisest

kuni võlgnevuse tasumiseni;

-

igakuised maksed summas 81,38 eurot kuus kannavad kostjad Korteriühistu XXX

arveldusarvele selgitusega „tsiviilasi nr 2-17-109505“.

5. Kohus leidis, et tõele ei vasta kostja II väide, et ta sai korteri ostmisest teada alles

kohtudokumentide kättesaamisel. Kostja esitas kohtule maksekorraldused, millest nähtub, et

kostja II arvelt on tasutud 01.06.2016 hagejale 82,23 eurot ja 21.04.2016 108,08 eurot (tl 74,75).

Asjaolu, et kostja II kontolt on tasutud hagejale arveid, millest ta isiklikult ei teaks, on

vähetõenäoline. Kuna korteriomand soetati abielu ajal, on korter abikaasade ühisvara.

Korteriühistu liige on kohustatud tasuma tema poolt tarbitavate kommunaalteenuste eest (vesi,

kanalisatsioon, keskküte). Kostjatel ei ole konkreetselt võlgnevuse suurusele vastuväidet. Kostjad

ei ole nõus hageja poolt esitatud viiviste arvestusega.

Korteriomandi müügilepingu punkt 3.1.9 kohaselt on korteri müüjal hageja ees võlgnevus

summas 2844 eurot, mille tasumise kohustus on vastavalt enampakkumise tingimustele ostjal

(tl 102). Kostja on seisuga 29.01.2016 (lepingu sõlmimise aeg) tunnistanud võlgnevust summas

2844 eurot.

Kohus leidis, et hageja on tõendanud kostjate võlgnevust summas 3199,31 eurot. Hageja esitas

arved 2014 jaanuar kuni aprill 2017 (tl 27-45). Esitatud arvete kohaselt tasuvad kostjad makseid

korteriühistule ebaregulaarselt. Kohus leidis, et õige on lähtuda võlgnevuse arvestamisel hageja

poolt esitanud arvetest.

Raha maksmisega viivitamise korral (s.o täitmisega viivitamisel) peab arvestama viivise tasumise

kohustusega. Kostjad pidid ette nägema, et kohustuse täitmisega viivitamise korral on hagejal

õigus nõuda viivist. Kostjad esitasid istungil vastuväited viiviste suuruse osas.

Hageja on arvestanud viivist 2016. a juuni arvest lähtuvalt summalt, s.o 2935,91 eurolt (tl 39).

Kohus leidis, et õige on viivise arvestus alates juunist 2016, mitte 2014. aastast, kuna kostjad

ostsid korteriomandi 2016. jaanuarist kohustusega tasuda võlgnevus summas 2844 eurot. Hageja

poolt esitatud arvetest nähtub, et hageja on esitanud kostjale viivise nõude summas 706,76 eurot.

Seega on hageja viivise nõue summas 1369,90 eurot kostjatele üllatuslik. Kohus luges

põhjendatud ja hageja poolt tõendatud viivise summaks 706,76 eurot.

Kuna kostjad ei ole majandamiskulusid tasunud, on hageja õigustatud viivist nõudma ja see tuleb

kostjatelt välja mõista vastavalt esitatud arvetele summas 706,76 eurot ning alates 16.06.2017

kuni põhinõude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.

Lähtudes poolte avaldatud seisukohtadest ja arvestades poolte huve tasakaalustatult, tuleb määrata

TsMS § 445 lg 1 alusel otsuse täitmise kord ja tähtaeg kindlaks selliselt, et kostjad on kohustatud

neilt väljamõistetud summa 3906,07 eurot tasuma hagejale 48 kuu jooksul osamaksetena 81,38

eurot kuus lisaks esitatavatele arvetele.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

6. Hageja (apellant) esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu

otsus tühistada osas, millega jäeti hageja viivisenõue 706,76 eurot ületavas osas rahuldamata, sh

viivis kuni põhinõude kohase täitmiseni. Samuti palub hageja tühistada kohtuotsuse täitmise kord

ja tähtaeg. Hageja palub teha ringkonnakohtul uue otsuse, millega rahuldada hageja nõue kostjate

vastu. Alternatiivselt palub hageja saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks.

Menetluskulud palub hageja jätta solidaarselt kostjate kanda.

Hageja leiab, et kohtuotsus on viivisenõude osas vastuolus seadusega. Asjaolu, et hageja ei ole

enne hagi esitamist kostjalt viivist nõudnud ei tähenda, et hageja on kaotanud õiguse nõuda

viiviseid.

Kostjate kohustus tasuda esialgse võlgniku võla (sh viivis) tuleneb seadusest (KÜS § 51).

Korteriomanik on korteriühistu liikmena (KÜS § 5 lg 1) kohustatud täitma KÜS § 13 lg 4 järgi

korteriühistu otsuseid elamu majandamiseks ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning

majandamiskulude kandmise kohta.

Hageja ei nõustu kohtuga, et viivis, mis ei olnud hagiavalduse esitamiseks muutnud

sissenõutavaks, tuleks arvestada seadusliku viivisemääraga (VÕS § 113 lg 1 teine lause). Hageja

on seisukohal, et seaduslik viivis rakendub alates 01.01.2018. Seega tuleb viivist, mis muutus

sissenõutavaks enne 01.01.2018, arvestada viivisemääraga 0,07 % päevas.

Maakohus ei ole selgitanud ega põhjendanud, miks asus seisukohale, et kostjate majanduslik

olukord ei luba neil kohustusi täita. Kostjate sellekohased väited on paljasõnalised.

Kostjad ei ole esitanud kohtule taotlust otsuse täitmise korra ja tähtaja kindlaksmääramiseks

TsMS § 445 lg 1 tähenduses.

Hageja on seisukohal, et kohtu määratud otsuse täitmise kord ei ole tasakaalus ning on hageja

õigusi ja huve mittearvestav – kohtuotsuse täitmine veniks ebamõistlikult pikaks. Tuleb arvestada

ka olukorda, et kostjate võlgnevus kasvab igakuiselt umbes 100 euro võrra. Samuti tuleb arvestada

asjaoluga, et vaidlusalune korteriomand ei ole kostjate elukoht, vaid on soetatud ärilistel

eesmärkidel.

Samuti leiab hageja, et kui kohus määrab lisaks nõude ajatamisele kohustuse tasuda kostjatel

igakuised arved, pidanuks kohus seda väljendama otsuse resolutsioonis.

Hageja heidab kohtule ette, et pärast kohtuistungit, kus määrati poolte nõusolekul kirjalik

menetlus, ei ole kohtu poolt pooltele edastatud ega antud tähtaega seisukohtade esitamiseks ja

vastaspoole seisukohtadega tutvumiseks ning neile vastamiseks, samuti menetluskulude

nimekirja esitamiseks. Hageja leiab, et sellega on rikutud hageja õigusliku ärakuulamise printsiipi

(TsMS § 403 lg 1).

7. Kostjad (vastustajad) vaidlesid apellatsioonkaebusele vastu. Kostjad nõustuvad maakohtu

otsusega ning on nõus maksma võlgnevust ja kohtu poolt määratud viiviseid kohtuotsuses

määratud aja jooksul.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele osaliselt. Maakohtu otsus

tuleb tühistada osas, milles maakohus määras kindlaks otsuse täitmise korra. Muus osas jätab

ringkonnakohus maakohtu otsuse muutmata ja apellatsioonkaebuse rahuldamata.

9. Ringkonnakohus kontrollib apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja

põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud (TsMS § 651 lg 1).

Maakohus leidis, et hageja on tõendanud ning poolte vahel puudub vaidlus põhivõlgnevuse

suuruse osas ning kokku on kostjate võlgnevus perioodil jaanuar 2014 kuni aprill 2017 summas

3199,31 eurot. Hageja ei ole maakohtu otsust nimetatud osas vaidlustanud.

Hageja vaidlustab maakohtu otsust osas, milles maakohus jättis hageja viivisenõude 706,76 eurot

ületavas osas rahuldamata. Hageja palus mõista kostjalt välja viivise 0,07 % päevas

põhivõlgnevuselt 3199,31 eurolt, s.o sissenõutavaks muutunud viivis summas 1369,90 eurot ning

edasiulatuv viivis alates 16.06.2017 kuni kohustuse täitmiseni.

Maakohus rahuldas viivise nõude osaliselt. Maakohus leidis, et õige on viivise arvestus alates

juunist 2016, mitte 2014. aastast, kuna kostjad omandasid korteri 2016. a jaanuaris kohustusega

tasuda võlgnevus summas 2844 eurot ning viivise nõue on kostjatele üllatuslik.

Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et maakohtu eeltoodud seisukoht on ebaõige. Kostjad ostsid

Kohtla-Järve linnalt korteri asukohaga XXX, Kohtla-Järve, 29.01.2016 (tl 101). Ringkonnakohus

märgib, et hageja ei olnud korteri müügilepingu osaliseks, mistõttu ei ole müügilepingus

kokkulepitu hageja suhtes siduv ja lepingust ei tulene hagejale õigusi. Järelikult ei oma hageja ja

kostja omavahelistes suhetes tähendust asjaolu, et kostja I ja Kohtla-Järve linna vahel sõlmitud

müügilepingus lepiti kokku kostja I kohustuses tasuda võlgnevus summas 2844 eurot.

10. Kuivõrd materiaalõigust tuleb kohaldada õigussuhte tekke seisuga ning hageja nõutud

võlgnevuse perioodi ajal kehtis korteriühistuseadus (RT I 1995, 61, 1025…RT I, 09.05.2017, 16)

(KÜS), tuleb kohaldada korteriühistuseaduse asjakohaseid sätteid.

KÜS § 51 kohaselt lähevad korteriühistu olemasolul korteriomandi võõrandamisel või pärimisel

korteriomandi võõrandajale või pärandajale kuuluvad korteriühistu liikme õigused ja kohustused

üle korteriomandi omandajale korteriomandi ülemineku hetkest.

KÜS § 7 lg 3 kohaselt on korteriomandi võõrandamisel või pärimisel korteriomandi omandaja

kohustatud korteriühistule tasuma korteriomandi võõrandaja või pärandaja poolt tasumata jäänud

majandamiskulude ja muude maksete eest.

Riigikohus on selgitanud, et KÜS § 7 lg 3 alusel võib korteriühistu nõuda korteriomandi

võõrandamise korral võõrandaja tasumata jäänud maksete tasumist nii võõrandajalt kui ka

omandajalt. Nimetatud sätte eesmärgiks ei ole vabastada korteriomandi võõrandajat tema

omanikuks oleku ajal tekkinud võlgnevuse tasumise kohustusest, kuid solidaarkohustus tekib

võõrandajal ja omandajal üksnes nende majandamiskulude võla osas, mis tekkis korteriühistu

olemasolu ajal (Riigikohtu 20.02.2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-192-12, p 11 ja Riigikohtu

15.06.2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-48-11, p 12).

Järelikult, kuna kostjad on korteri uued omanikud, oli korteriühistul õigus esitada kostjate vastu

nõue kogu võlgnevuse väljamõistmiseks, st nii korteri omandamisele eelnenud kui ka järgnenud

perioodil tekkinud võlgnevuste, sh viivise osas.

11. KÜS § 7 lg 4 kohaselt võib majandamiskulude maksmisega viivitamisel korteriühistu juhatus

nõuda korteriomanikult viivist kuni 0,07 % maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud

kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast

arvates.

Seega, kuna korteri eelmine omanik ega kostjad ei tasunud majandamiskulude eest õigeaegselt,

oli hagejal KÜS § 7 lg 4 alusel õigus nõuda hagejalt viivist põhivõlgnevuselt 0,07 % päevas. KÜS

§ 7 lg 4 on erisäte VÕS § 113 lg 1 suhtes. Maakohus on jätnud põhjendamata, miks kohaldas KÜS

§ 7 lg 4 asemel viivise arvestamisel VÕS § 113 lg-t 1.

12. Hageja esitatud tõenditest nähtub (tl 27-45), et hageja on nõudnud kostjatelt viivise tasumist

alles 07.07.2016 esitatud juunikuu arves (tl 38). Hagis esitatud võlgnevuse perioodi (jaanuar 2014

kuni aprill 2017) viimase arve kohaselt on viivise suuruseks 77,19 eurot (tl 45). Seega on ebaõige

maakohtu poolt märgitu, et hageja esitatud arvete kohaselt on kostjatelt nõutud viivist 706,76

eurot.

Samas leiab ringkonnakohus, et hageja käitumine on vastuolus hea usu põhimõttega, kuna hageja

nõudis kostjatelt arvete järgi märkimisväärselt väiksema viivise tasumist (77,19 eurot), kui hagis

(1369,90 eurot). Hageja on selliselt käitunud kostjate suhtes vastuoluliselt, kuna kostjatele

esitatud arvetest võis järeldada, et viivist ongi arvestatud väiksemas ulatuses või on hageja

osaliselt loobunud viivise nõudmisest.

Kuivõrd kostjad ei ole maakohtu otsust vaidlustanud ning on vastustes apellatsioonkaebusele

märkinud, et nõustuvad maakohtu poolt välja mõistetud võlgnevuse ja viivistega, siis ei ole

ringkonnakohtul alust maakohtu otsust viiviseid puudutavas osas tühistada. Kuigi maakohus

mõistis kostjatelt ebaõigesti välja suurema viivise summa, siis arvestades, et hagimenetluses on

kohus seotud poolte väidetega, tuleb jätta maakohtu otsus viiviste osas muutmata.

Eeltoodule tuginedes puudub alus apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ning kostjatelt maakohtu

otsusega võrreldes suurema viivise summa väljamõistmiseks.

13. Hageja vaidlustab maakohtu otsust ka osas, millega maakohus määras kindlaks otsuse täitmise

korra. Maakohtu põhjenduste kohaselt tuleb poolte huve arvestades määrata kindlaks otsuse

täitmise kord. Kohus arvestas mh kostjate majanduslikku olukorda.

TsMS § 445 lg 1 esimese lause kohaselt võib kohus otsuses poole taotlusel kindlaks määrata

otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse

viivitamata või et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga.

Eeltoodust tulenevalt on otsuse täitmise korra kindlaksmääramine võimalik üksnes poole

taotlusel. Ilma poole sellekohase taotluseta ei tohi kohus ise otsuse täitmise viisi ja korda kindlaks

määrata (vt ka Riigikohtu 07.03.2018 otsus tsiviilasjas nr 2-15-4677, p 11).

Tsiviilasja materjalidest ei nähtu, et kostjad oleksid taotlenud otsuse täitmise korra

kindlaksmääramist. 16.11.2017 istungiprotokolli kohaselt on kohus kostjatelt istungil küsinud,

kas kostjad taotlevad otsuse kindlaks täitmise viisi määramist (tl 83 pöördel). Küll aga ei nähtu

protokollist, et kostjad oleks kohtu eeltoodud küsimusele vastanud. Ringkonnakohtu hinnangul ei

ole eeltoodust võimalik tuletada kostjate taotlust otsuse täitmise korra kindlaksmääramiseks.

Järelikult ei võinud kohus omaalgatuslikult otsuse täitmise korda kindlaks määrata.

Ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse osas, milles maakohus määras kindlaks otsuse täitmise

korra.

Kuivõrd ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse osas, milles maakohus jättis kindlaks

määramata

otsuse

täitmise

korraks,

ei

pea

ringkonnakohus

vajalikuks

analüüsida

apellatsioonkaebuses toodud väiteid selle kohta, kas otsuse täitmise kord on vastavuses poolte

huvidega.

Ringkonnakohus selgitab täiendavalt, et kostjatel on võimalik täitemenetluses täitemenetluse

seadustiku (TMS) § 45 alusel taotleda täitemenetluse peatamist, täitmist pikendada või ajatada,

kui menetluse jätkamine on võlgnike suhtes ebaõiglane. Seejuures arvestatakse sissenõudja

huvisid ning muid asjaolusid, muu hulgas võlgnike perekondlikku ja majanduslikku olukorda.

14. Ringkonnakohus märgib, et hageja on küll apellatsioonkaebuse põhjendustes teinud

maakohtule etteheiteid, et kohus jättis määramata tähtaja menetluskulude nimekirja esitamiseks,

kuid ei ole taotlenud maakohtu otsuse muutmist ega tühistamist menetluskulude

kindlaksmääramise osas. Kuivõrd ringkonnakohus jätab maakohtu otsuse hageja nõude ulatust

puudutavas osas muutmata, jääb muutmata ka esimese astme kohtus kantud menetluskulude

jaotus ning rahalise suuruse kindlaksmääramine.

15. TsMS § 171 lg 1 kohaselt kannab apellatsioonkaebuse esitamisest tingitud menetluskulud

kaebuse esitaja, kui kaebus jääb rahuldamata. TsMS § 173 lg 3 kohaselt, kui kõrgema astme kohus

muudab tehtud lahendit, muudab ta vajaduse korral vastavalt menetluskulude jaotust.

Ringkonnakohus rahuldab apellatsioonkaebuse osaliselt, s.o üksnes kohtuotsuse täitmise korda

puudutavas osas. Muus osas jätab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse rahuldamata.

Ringkonnakohtu

hinnangul

hõlmab

otsuse

täitmise

korra

vaidlustamine

hageja

apellatsioonkaebuse sisulisest mahust umbes poole.

Eeltoodust lähtudes peab ringkonnakohus põhjendatuks jätta apellatsiooniastmes kantud

menetluskulud kummagi poole enda kanda. Seega kannab kumbki pool ise enda menetluskulud

ning ringkonnakohus ei anna hinnangut poolte menetluskulude vajalikkusele ega põhjendatusele.

Üllar Roostoja

Kersti Kerstna-Vaks

Kai Kullerkupp

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/