3-18-1116/22 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtukoosseis

Kohtunik Janek Laidvee

Otsuse tegemise aeg ja koht

05. juuli 2018, Tallinn

Haldusasja number

3-18-1116

Haldusasi

Krausberg Eesti OÜ kaebus tühistada riigihangete

vaidlustuskomisjoni 25.05.2018 otsus 85-18/195967 ja

riigihankes

„Sisekaitseakadeemia

koristusteenuse

tellimine“ (viitenumber 195967) hankija 27.04.2018

käskkirjas SPS Grupp OÜ pakkumuse vastavaks ja

edukaks tunnistamise otsused

Menetlusosalised

Kaebaja

(vaidlustaja)

–Krausberg

Eesti

OÜ

(registrikood 11279028), volitatud esindaja v.adv Hillar

Villers

Vastustaja (hankija) – Sisekaitseakadeemia, seaduslik

esindaja Katri Raik

Kolmas isik – SPS Grupp OÜ, volitatud esindajad v.adv

Kristina Laarmaa, adv Indrek Kangur

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Mõista Krausberg Eesti OÜ-lt SPS Grupp OÜ kasuks välja menetluskuluna 1020 eurot.

Muus osas jäävad menetlusosaliste võimalikud menetluskulud nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Käesoleva kohtuotsuse peale võib 10 päeva jooksul selle avalikult teatavakstegemisest arvates

(s.o hiljemalt 16.07.2018) esitada apellatsioonkaebuse vahetult Tallinna Ringkonnakohtule

(HKMS § 278 lg 1). Vastuapellatsioonkaebust hankeasjas esitada ei saa (HKMS § 278 lg 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Sisekaitseakadeemia (hankija) avaldas 29.03.2018 riigihangete registris avatud

hankemenetluses riigihanke „Sisekaitseakadeemia koristusteenuse tellimine“ (viitenumber

195967) hanketeate (HT). Pakkumuste esitamise tähtpäevaks esitasid pakkumuse neli pakkujat,

teiste hulgas Krausberg Eesti OÜ ja SPS Grupp OÜ.

3-18-1116

2(8)

2. Hankija tunnistas 16.04.2018 pakkumuste vastavaks tunnistamise protokollis vastavaks kõik

esitatud pakkumused; 25.04.2018 pakkumuste edukaks tunnistamise protokollis tunnistas

hankija edukaks SPS Grupp OÜ pakkumuse. Sisekaitseakadeemia rektori 27.04.2018

käskkirjaga nr 1.1-2/276 „Riigihanke Sisekaitseakadeemia koristusteenuse tellimine

(viitenumber 195967) pakkujate kvalifitseerimine, pakkumuste vastavaks ja edukaks

tunnistamine“ (käskkiri) kvalifitseeris hankija kõik pakkujad (p 1), tunnistas nende

pakkumused vastavaks (p 2) ja tunnistas edukaks SPS Grupp OÜ pakkumuse (p 4).

3. Krausberg Eesti OÜ esitas 07.05.2018 riigihangete vaidlustuskomisjonile (VAKO)

vaidlustuse, milles taotles hankija otsuste kehtetuks tunnistamist, millega tunnistati SPS Grupp

OÜ pakkumus vastavaks ja edukaks. VAKO jättis 25.05.2018 otsusega nr 85-18/195976

vaidlustuse rahuldamata. VAKO põhjendused olid kokkuvõtvalt järgmised.

1) Kuna vaidlustaja ei ole esitanud mingeid tõendeid selle kohta, et kolmanda isiku pakkumus

ei vasta hankedokumentides (HD) kehtestatud nõuetele (v.a seoses väidetavalt põhjendamatult

madala maksumusega) ega seda isegi mitte väitnud, on hankija otsus tunnistada kolmanda isiku

pakkumus vastavaks õiguspärane. HD, sh pakkumuse hindamise kriteeriume (PHK) ei ole

vaidlustaja ega ükski teine riigihankes osalemisest huvitatud ettevõtja vaidlustanud. Seega

teadsid pakkujad pakkumuse esitamisel, et hankija hindab pakkumusi lähtuvalt PHK-st.

2) Vastuseks hankija päringutele kinnitas kolmas isik, et teostab eritööd pakutud hindadega

ning selgitas, et on eritööde osutamise kulud arvestanud teiste tööde maksumuse hulka, s.o

kolmas isik ristsubsideerib eritööde maksumusi kuutasu põhise sisekoristusteenuse hinna

arvelt. Kulude ristsubsideerimine pakkumuse raames ei ole keelatud, kui hankija ei ole sellist

keeldu sõnaselgelt HD-s kehtestanud ja kulusid ei kaeta hankelepingu välistest kuludest.

Vaidlustatud hankes puudub ristsubsideerimise keeld. Kolmanda isiku pakkumuse maksumuse

põhjendatuse kontrollimisel on hankija tegutsenud mõistliku hoolsusega, on järginud

menetlusnorme ning ei ole teinud ilmseid kaalutlusvigu. HD-s kajastatud hindamise

kriteeriumid ja ristsubsideerimise keelu kehtestamata jätmine lõid võimaluse hindamise

kriteeriumidega manipuleerimiseks. Puudusi hanke alusdokumentides kasutas ära kolmas isik.

3) Kolmas isik ei ole esitanud valeandmeid. Riigihanke alusdokumentides ei ole nõutud, et

pakutavad hinnad peavad vastama pakkuja tavapärasele hinnakirjale ning sellist kohustust ei

tulene ka õigusaktidest.

4. Krausberg Eesti OÜ esitas 04.06.2018 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palub

tühistada VAKO 25.05.2018 otsus 85-18/195967, samuti riigihankes „Sisekaitseakadeemia

koristusteenuse tellimine“ (viitenumber 195967) 16.04.2018 pakkumuste vastavaks

tunnistamise protokollis SPS Grupp OÜ pakkumuse vastavaks tunnistamise otsus, 25.04.2018

pakkumuste edukaks tunnistamise protokollis sisalduv SPS Grupp OÜ pakkumuse edukaks

tunnistamise otsus ning hankija 27.04.2018 käskkirjas SPS Grupp OÜ pakkumuse vastavaks (p

2) ja edukaks tunnistamise otsused (p 4).

5. Tallinna Halduskohus rahuldas 08.06.2018 määrusega Krausberg Eesti OÜ esialgse

õiguskaitse (EÕK) taotluse ja keelas Sisekaitseakadeemial riigihankes „Sisekaitseakadeemia

koristusteenuse tellimine“ (viitenumber 195967) hankelepingu sõlmimise kuni käesolevas asjas

lõpliku lahendi jõustumiseni.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

6. Kaebaja seisukohad on kokkuvõtvalt järgmised.

1) Kuigi hindamiskriteeriumide määramine on vastustaja õigus, juhtis kaebaja riigihankes

(riigihangete e-keskkonnas „küsimused-vastused“, kolmas küsimus) vastustaja tähelepanu

3-18-1116

3(8)

sellele, et hindamiskriteeriumid ei ole põhjendatud, kuid vastustaja sellega nõus ei olnud, väites,

et kehtestatud hindamiskriteeriumid võimaldavad välja selgitada majanduslikult soodsaima

pakkumuse. Edaspidiselt on riigihankes selgunud, et majanduslikult soodsaim pakkumus on

küll välja selgitatud, kuid vastustaja poolt kehtestatud hindamiskriteeriumide kohaselt ei ole

majanduslikult soodsaim pakkumus edukas.

2) SPS Grupp OÜ on teinud põhjendamatult madala hinnaga pakkumuse ning vastustaja oleks

pidanud SPS Grupp OÜ pakkumuse tagasi lükkama ja seda vastavaks mitte tunnistama. Ei ole

eluliselt usutav, et SPS Grupp OÜ teostab akende (s.o ca 1980 m2 nii seest kui väljast) välipesu

1 euro eest, samuti osutab kojamehe teenus 1 tunni maksumusega 2,97 eurot, kuna nimetatu on

töötajale makstava tunnitasu miinimummäär, kuid sellele lisandub nt sotsiaalmaks. Samuti ei

ole usutav, et SPS Grupp OÜ puhastab (s.o teostab süvapuhastuse) 10 sendi eest 6 riidest

kattega tooli. Usutav ei ole, et SPS Grupp OÜ osutaks eritöid riigihankes pakutud hindadega

ka väljaspool käesolevat riigihanget. Antud juhul on SPS Grupp OÜ pakkumuses esitanud nii

valeandmeid teenuse maksumuse osas kui ka kuritarvitanud oma õigusi, mida vastustaja on

kahjuks pidanud lubatavaks.

3) Nõustuda ei saa vastustajaga, et ristsubsideerimine on lubatud. Arvestades riigihanke

tingimusi, oli vastustaja kohustatud hindama eraldi kõigi 5 kriteeriumi osas, kas tegemist on

põhjendamatult madala maksumusega või mitte. Riigihankes ei hinnata hanke kogumaksumust,

vaid PHK-s sätestatud kriteeriumides 1–5 kajastatud tööde maksumust eraldi. Kui hinnata

kogumaksumust, siis numbriliselt oleks SPS Grupp OÜ pakkumuse maksumuseks (1 kuu

üldkoristus ja eritööde kogumaksumus, arvestades 1 tunni kojamehe teenusega) 9505,07 eurot

ja kaebaja pakkumuse maksumuseks 9189 eurot, mis on väiksem SPS Grupp OÜ pakkumusest

ja seega majanduslikult soodsaim. Ristsubsideerimine ei ole lubatav HT ega teiste riigihankes

esitatud tingimuste kohaselt. HT p. II.2.5), PHK ja ka „Pakkumuse maksumuse vormi“ kohaselt

pidid pakkujad esitama maksumuse kõigi 5 kriteeriumi osas. Kui ristsubsideerimine oleks

lubatav, oleks vastustaja pidanud PHK-s sätestama ainult ühe hindamiskriteeriumi, milleks

oleks madalaim hind, kuid vastustaja seda ei teinud. Rikutud on riigihangete seaduse (RHS) §

2 lg-s 1 sätestatut, RHS § 3 p-des 1–3 ja 5 sätestatut. Vastustaja ei ole hanget läbi viinud

läbipaistvalt, kontrollitavalt ja proportsionaalselt, ei ole kohelnud kõiki pakkujaid võrdselt, ei

ole taganud konkurentsi efektiivset ärakasutamist ega kasuta rahalisi vahendeid säästlikult ja

otstarbekalt.

4) Kojamehe teenuse osas küsis vastustaja ainult tunnihinda (vt ka HT p. II.2 5), määratlemata

HD-s vastava teenuse ajalist mahtu (võib olla ka nt 500 või 1000 tundi või rohkem). Seega on

ebaõige VAKO seisukoht, et kolmanda isiku poolt pakutud sisekoristusteenuse hinnast lähtudes

ei ole alust eeldada, et kolmas isik ei ole võimeline hankelepingut pakutud hinnaga täitma.

Arvestades, et kolmanda isiku pakkumuses on ka kojamehe teenuse 1 tunni tasu alla Vabariigi

Valitsuse 21.12.2017.a. määrusega nr 189 kehtestatud alammäära, siis on igati põhjendatud

eeldada, et kolmanda isiku pakkumus on põhjendamatult madal ja sisekoristusteenuse arvelt ei

ole võimalik katta ka kojamehe teenuse maksumust. Lisaks, kui vastustaja tellib kojamehe

teenust nt 1000 tundi, siis ilmselgelt kaetakse vastavad kulud kolmanda isiku poolt

hankelepingu väliste tulude arvelt. Kaebajal puuduvad andmed millise kojamehe teenuse

mahuga on kolmas isik arvestanud, kuid tulenevalt hanke tehnilisest kirjeldusest toimub see

vastavalt vajadusele. Vastustaja ei ole kolmanda isiku pakkumuse põhjendamatult madala

maksumuse osas vastavaid asjaolusid välja selgitanud. Ka juhul, kui ristsubsideerimine oleks

lubatav, siis oli vastustaja kohustatud välja selgitama, kas sisekoristusteenuse arvelt on ikka

võimalik katta teadmata mahus kojamehe teenuse kulusid ja/või nt ka ca 2000 m2 A, B ja

ühiselamute akende sise- ja välipesu kulusid või esineb olukord, kus neid finantseeritakse

hankelepingu väliste tulude arvelt.

3-18-1116

4(8)

7. Vastustaja vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata.

1) Kaebaja ei ole RHS § 189 lg 2 p 2 tähtaega arvestades riigihanke alusdokumente

vaidlustanud. Riigihanke hindamiskriteeriumid kehtivad ja on siduvad. Hankelepingu

nõuetekohase täitmise riski kannab hankija ning kolmanda isiku pakutud madalam hind

kaebuse esitaja huve rikkuda ei saa.

2) Võrreldes hankemenetluses SPS Grupp OÜ esitatud teenuse komponentide hindu teiste

pakkujate poolt esitatud komponentide hindadega, tekkis vastustajal kahtlus, et kolmanda isiku

esitanud pakkumuse maksumuse ühikuhinnad on põhjendatult madalad. Vastustaja pöördus

riigihangete registri e-keskkonna kaudu SPS Grupp OÜ poole ning palus selgitada pakkumuses

esitatud eritööde maksumuse arvutamise asjaolusid. Vastavad päringud esitas vastustaja

18.04.2018, 19.04.2018 ja 20.04.2018. Vastuses päringule märkis SPS Grupp OÜ, et nad on

pakkumuse maksumuse esitamisel kasutanud ristsubsideerimist ning kinnitasid, et nende

pakutud pakkumuse kogumaksumus, st kuutasu põhine teenustasu ja eritööde maksumused

kokku vastavad turuhinnale ega ole ebamõistlikult madalad. Hankija ei sätestanud hanke

alusdokumentides keeldu, mille kohaselt oleks pakkujal olnud keelatud arvestada eritööde

osutamise kulud sisekoristustöö maksumuse hulka, st puudus ristsubsideerimise keeld. Samuti

ei tulene ristsubsideerimise keeld õigusaktidest. Vastustaja viis pakkumuste hindamise läbi

rangelt vastavalt riigihanke alusdokumentides toodule.

3) Kui summeerida SPS Grupp OÜ pakkumuse maksumuse vormil toodud sisekoristusteenuse

ühe kuu maksumus ja eritööde (süvapuhastused ja akende pesu) maksumus ning võrrelda

saadud väärtust (95 002,10 eurot) teiste pakkujate poolt esitatud vastavate väärtustega, siis on

SPS Grupp OÜ pakkumuse kogumaksumus, st lepingu kogumaksumus madalamast

pakkumusest 13 682 (Haabersti Haldus OÜ lepingu kogumaksumus 81 320,10 eurot) euro võrra

kallim ning on kolmandal positsioonil, arvates madalama pakkumuse maksumusest. Samuti on

SPS Grupp OÜ pakkumuse alusel arvutatud lepingu maksumus vähesel määral väiksem

(831,23 eurot) hanke eeldatavast maksumusest.

4) Vastustaja plaanib kasutada kojamehe teenust üksnes vastavalt vajadusele, st eriolukordades,

kui vastustaja enda palgalised kojamehed ei ole võimelised tööd ilmastiku või muudel

erandlikel põhjustel teostama ning kui lume või lehtede koristamine on kiireloomuline. Seega

jääb plaanitava kojamehe teenuse prognoosmahuks maksimaalselt 10 tundi kuus sügistalvisel

perioodil.

5) Arvestades pakkumuste maksumust, ei ole eluliselt usutav, et ka teised pakkujad, sh kaebaja,

ei ole kasutanud ristsubsideerimist. Samuti ei ole kaebaja pakkumuse alusel arvestatud lepingu

kogumaksumus (v.a kojameheteenus) kõige madalam. Veelgi madalama lepingu 10 kuu

kogumaksumuse esitas Haabersti Haldus OÜ (81 320,10 eurot). Täisteenuste puhul ei pea iga

üksiku teenuse, mille maksumust pakkumuses küsitakse, hind tagama eraldivõetuna pakkuja

tegevuse jätkusuutlikkust. Vastustaja on ka hanke eeldatava maksumuse määramisel lähtunud

sellest, et tellitakse tervikteenus, mitte üksikuid teenuseid. Seetõttu pole vastustaja määranud

ka iga üksiku teenuse komponendi eeldatavat maksumust, vaid määras tervikteenuse

maksumuse. Vastustaja on veendunud, et SPS Grupp OÜ ristsubsideeris koristusteenuse

ühikuhindasid. Ristsubsideerimine ei ole keelatud. SPS Grupp OÜ pakkumus tervikuna vastab

turuhinnale ega ole kindlasti põhjendamatult madal. Samuti ei ole vastustajal põhjust kahelda,

et SPS Grupp OÜ ei ole teenuse kogumaksumuse juures võimeline hanke tehnilises kirjelduses

toodud ülesandeid, sh vajadusel lehtede koristamist (vajadus võib tekkida üksnes sügisel) või

lume rookimist (vajadus võib tekkida üksnes talvel), täitma.

8. Kolmas isik vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata.

3-18-1116

5(8)

1) Kaebaja ega keegi teine ei ole riigihanke hindamiskriteeriume vaidlustanud. Etteheited

kehtestatud hindamiskriteeriumidele, mida kaebaja otsustas mitte vaidlustada, ei tähenda, et

hankija oleks kehtivaid (ehkki kaebajale mitte meelepäraseid) hindamiskriteeriume arvestades

teinud kaalutlusvea. Kolmas isik on esitanud ühikuhinnad kõikide pakutavate teenuste kohta

vastavalt hankija poolt nõutule ning hankija on kolmanda isiku pakkumust hinnanud kooskõlas

kehtivate hindamiskriteeriumidega. Hankija on vastusena vaidlustaja esitatud selgitustaotlusele

vastanud, et hankija vajadusi silmas pidades on hankija teadlikult kehtestanud just sellise

hindamiskriteeriumide süsteemi ning seega aktsepteerinud võimalust, et enim hindepunkte

kogub ja edukaks osutub pakkumus, mille kogumaksumus ei pruugi ilmtingimata olla kõige

madalam.

2) Kolmanda isiku väljaspool riigihanget pakutavate teenuste hinnakiri ei oma käesoleval juhul

tähtsust ning kaebaja eksib järeldusega, et riigihankes tavapärasest hinnakirjast erinevate

hindadega pakkumust tuleks käsitada valeandmete esitamisena. Riigihankes ei olnud nõutud

seda, et pakkuja pakutavad hinnad peavad vastama tavapärasele hinnakirjale ning sellist

kohustust ei tulene ka mitte ühestki õigusaktist.

3) RHS § 115 kohaselt kontrollitakse pakkumuse põhjendamatult madalat maksumust lähtudes

pakkumuse kogumaksumusest, mitte ei piirdu kontroll teatud kogumaksumuse komponentide

kontrolliga. Kaebaja ajab kaebuse punktis 3.3 segamini ühelt poolt pakkumuse hindamise

hindamiskriteeriumide alusel, kus tõesti hindepunktide omistamine toimus iga hinnapositsiooni

suhtes eraldi vastavalt PHK-le, ning teiselt poolt pakkumuse kui terviku maksumuse kontrolli

RHS § 115 alusel – tegu on kahe täiesti erineva juriidilise toiminguga hankemenetluses.

Pakkumuste hindamine toimub hindamiskriteeriumide alusel, pakkumuse põhjendamatult

madala maksumuse kontroll toimub pakkumuse kui terviku alusel, nagu see on korduvalt

kinnitust leidnud vaidlustus- ja kohtupraktikas. Tähelepanuväärselt möönab ka vaidlustaja ise,

et kolmanda isiku pakkumuse kogumaksumus vastab turutingimustele ning on vaidlustaja

pakkumuse kogumaksumusest suuremgi (kaebuse p 3.3).

4) HD-st ega õigusaktidest ei tulene keeldu riigihanke esemeks olevate teenuste osutamisel

rakendada ristsubsideerimist ühikuhindade lõikes. Vaidlustus- ja kohtupraktikas on korduvalt

kinnitust leidnud, et pakkumuse maksumuse kontroll ei toimu mitte ühikuhindade põhiselt, vaid

lähtudes pakkumuse maksumusest tervikuna. Olukorras, kus kolmanda isiku pakkumuse

kogumaksumus on kaebaja pakkumuse kogumaksumusest suurem, ei ole mitte mingit põhjust

eeldada, et kolmas isik peab hankelepingu täitmisel tekkivaid kulutusi katma hankelepingu

välistest allikatest – vastupidi, selline risk on ilmselgelt suurem hoopis kaebaja enda pakkumuse

puhul, mis on kolmanda isiku pakkumusest odavam.

KOHTU PÕHJENDUSED

9. Kohus selgitas 08.06.2018 määruses, et kaebuse eesmärgi saavutamiseks piisab hankija

27.04.2018 käskkirja vaidlustamisest. Protokolliliste otsuste näol ei ole tegemist

haldusaktidega. Õiguslikke tagajärgi toovad kaasa 27.04.2018 käskkirjas sisalduvad otsused (p-

d 2 ja 4). Kohus selgitas ka, et põhjendamatult madal pakkumus on RHS § 48 lg 4 p 4 mõistes

vastuvõetamatu pakkumus. Vastuvõetamatu pakkumus tuleb RHS § 115 lg 9 kohaselt tagasi

lükata. Kui vastustaja jätab vastuvõetamatu pakkumuse tagasi lükkamata, ei saa vaidlustada

mitte vastavaks tunnistamise otsust, vaid pakkumuse edukaks tunnistamise otsust. Seega saab

kaebaja oma õigusi kaitsta, vaidlustades ka üksnes SPS Grupp OÜ pakkumuse edukaks

tunnistamist (RHS § 185 lg 2 p 7). Muid vastuväiteid kaebaja kolmanda isiku vastavaks

tunnistamisele ei ole esitanud.

10. Hanke tehnilise kirjelduse kohaselt hangib Sisekaitseakadeemia sisekoristusteenust (p 1) ja

eritöid (p 2), milleks on: üks kord lepingu perioodi jooksul köökide seinte ja põrandate

3-18-1116

6(8)

süvapuhastus; üks kord lepingu perioodi jooksul Sisekaitseakadeemia A korpuse, B korpuse ja

ühiselamu akende sise- ja välispesu; kojameheteenus vastavalt vajadusele (lumerookimine

treppidelt, puulehtede koristamine üldkäidavatelt aladelt) – ainult tellimuse alusel ning

reageerimisaeg maksimaalselt 24 h; üks kord lepingu perioodi jooksul viie (hiljem parandatud

kuueks) riidest kattega tooli (rektori kabinet) süvapuhastus.

11. HT (VAKO toimiku tl 26–27) II osa p II.2.5 kohaselt on hindamiskriteeriumiks parima

hinna ja kvaliteedi suhe. HT-s oli kulukriteeriumide osakaal punktide andmisel fikseeritud

järgmiselt: riidest kattega tooli süvapuhastus (üks kord lepingu perioodi jooksul 6 tooli puhastus

kokku – osakaal 5; kojamehe teenus (1 tund) – osakaal 5; ühiselamute köökide seinte ja

põrandate süvapuhastus (üks kord lepingu perioodi jooksul) – osakaal 15; A ja B korpuse ning

ühiselamute akende sise- ja välipesu (üks kord lepinguperioodi jooksul) – osakaal 25;

sisekoristusteenuse ühe kuu maksumus – 50. Selliselt on hindamiskriteeriumid fikseeritud ka

PHK-s. PHK-s on hindamismetoodikat kirjeldatud: pakkumuse maksumuse vormil toodud

kõikide tööde maksumust (igat tööd eraldi) hinnatakse meetodil „vähim on parim“ – madalaim

hind saab maksimaalse arvu punkte; teised pakkumused saavad proportsionaalselt vähem,

arvutades valemiga: madalam hind/konkreetne hind × osakaal. Pakkumuse edukaks

tunnistamise protokollis ja selle lisades 1–4 (VAKO toimiku tl 37–39) on esitatud pakkumuste

hindamise ja võrdlemise tulemused järgmiselt: 1. Krausberg Eesti OÜ – 44,33 punkti, 2.

Osaühing Kinnisvarateenindus – 36,87 punkti, 3. SPS Grupp OÜ – 90,05 punkti, 4. Haabersti

Haldus OÜ – 51,29. Hankija 27.04.2018 käskkirja nr 1.1-2/276 p-s 4 on riigihanke komisjoni

protokollis toodud pingerea alusel tunnistatud edukaks SPS Grupp OÜ pakkumus. Nähtuvalt

menetlusosaliste seisukohtadest ei ole vaidlust selles, et HT-s ja PHK-s fikseeritud

hindamismetoodikat rakendades on pakkujate punktisummad arvutatud vastavuses hanke

alusdokumentidega.

12. Sisuline vaidlus käib selle üle, kas vastustaja on järginud RHS nõudeid, kui tunnistas SPS

Grupp OÜ pakkumuse edukaks – kaebaja arvates on tegemist põhjendamatult madala

maksumusega pakkumusega.

13. Kohus nõustub vastustaja, kolmanda isiku ja VAKO seisukohaga, et vastustaja on punktide

arvestamisel korrektselt juhindunud HT-s ja PHK-s fikseeritud hindamiskriteeriumidest ja

hindamismetoodikast. Kuigi kaebaja pöördus 11.04.2018 e-riigihanke süsteemis hankija poole

ettepanekuga hindamiskriteeriume muuta (VAKO toimik tl 42 ja 42 p), ei ole tegemist HD-de

vaidlustamisega RHS mõttes. Olukorras, kus hankija kaebaja ettepanekut ei toetanud ja jättis

hindamiskriteeriumid muutmata, tuleb neist kui kehtivaist juhinduda. VAKO-l ja kohtul

puudub võimalus hinnata hindamiskriteeriumide ja -metoodika õiguspärasust või põhjendatust

pakkumise

edukaks

tunnistamise

vaidlustamise

etapis.

Kõigile

pakkujaile

olid

hindamiskriteeriumid teada, samuti oli neil võimalus oma õigusi kaitsta HD vaidlustamise teel.

Seega ei ole käesoleva vaidluse raames enam võimalik kahtluse alla seada HT-s ja PHK-s

fikseeritud hindamiskriteeriumide õiguspärasust ega kehtivust.

14. Kohus nõustub vastustaja ja kolmanda isikuga, et põhjendamatult madala maksumuse puhul

tuleb vaadelda pakkumust tervikuna. Kui tellitakse tervikteenust, nagu on kohtu hinnangul

käsitatav Sisekaitseakadeemia hangitav koristusteenus, ja millele viitab ka see, et hanke

eeldatav maksumus oli fikseeritud üldsummana, mitte erinevate teenuste lõikes, ei ole iga

üksiku kululiigi põhjendatuse tuvastamine põhjendamatult madala maksumuse kontrollimisel

nõutav, vaid hinnata tuleb pakkumust tervikuna. Ristsubsideerimine, st osade eritööde kulude

katmine sisekoristusteenuse arvelt, ei ole RHS kohaselt keelatud ning vastav keeld ei tulene ka

hanke alusdokumentidest. Ka hankija on selgitanud, et tema tahe ei ole olnud sellist keeldu läbi

hindamiskriteeriumide kehtestada. Hindamiskriteeriumidest saab välja lugeda hankija soovi

saada teada iga teenuse täpset maksumust enda jaoks. Hankija ei ole muretsenud selle pärast,

kas pakkuja tegutseb iga teenusegrupi osas kulupõhiselt. Hinnapoliitika on iga ettevõtte äririsk

3-18-1116

7(8)

(vrdl Tallinna Ringkonnakohtu 05.11.2015 otsus asjas 3-15-1824, p-d 8–10). Kohus leiab, et

pakkujal ei ole kohustust esitada pakkumust vastavalt oma kehtestatud hinnakirjale, mistõttu ei

saa ka võimalik erinevus avaldatud hinnakirjast olla alus, järeldamaks põhjendamatult madalat

pakkumust ja/või valeandmete esitamist.

15. RHS § 115 lg 1 kohaselt, kui hankija leiab, et pakkumuse maksumus on hankelepingu eset

arvestades põhjendamatult madal, peab hankija kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis

nõudma pakkujalt asjakohast samas vormis esitatud selgitust. Asjaoludest nähtuvalt tekkis

hankijal kahtlus, et SPS Grupp OÜ pakkumus eritööde osas on põhjendamatult madal ning

hankija pöördus 18.04.2018, 19.04.2018 ja 20.04.2018 päringutega kolmanda isiku poole.

Vastuses hankijale tõi SPS Grupp OÜ välja, et on pakkumuse maksumuse esitamisel kasutanud

ristsubsideerimist ning kinnitas, et pakkumuse kogumaksumus, st kuutasu põhine teenustasu ja

eritööde maksumused kokku vastavad turuhinnale ega ole ebamõistlikult madal. Hankija

võrdles SPS Grupp OÜ sisekoristusteenuse ühe kuu maksumust ja eritööde maksumust teiste

pakkumustega, leides, et SPS Grupp OÜ pakkumuse kogumaksumus on kolmandal

positsioonil, arvates madalamast pakkumusest ja erineb üksnes vähesel määral hanke

eeldatavast maksumusest (831,23 eurot), mistõttu SPS Grupp OÜ pakkumus vastab turuhinnale

ning pole põhjust pidada seda põhjendamatult madalaks. Hankija vastavad kaalutlused on ära

toodud 27.04.2018 käskkirja nr 1.1-2/276 p-s 3. Kohtule nähtub, et hankija on RHS § 115 lg-s

1 nõutud menetluse läbi viinud ja kohtule ei nähtu, et hankija oleks rikkunud kaalutlusreegleid.

Hankija detailseid kaalutlusi, miks ta leiab, et eritööde maksumust on võimalik katta mh

sisekoristustööde arvelt, ei ole kohtule küll esitanud, kuid ka edukaks tunnistatud pakkumuse

üldmaksumuse võrdlus teiste pakkumuste maksumuse ja hanke eeldatava maksumusega on

piisav, järeldamaks, et kolmanda isiku pakkumus ei ole põhjendamatult madal. Kui SPS Grupp

OÜ pakkumust tuleks pidada põhjendamatult madalaks, tuleks sellisena käsitada ka kaebaja

pakkumust, kelle pakkumus jäi kogumaksumuselt kolmanda isiku pakkumusele alla.

16. SPS Grupp OÜ pakkus kojamehe teenuse tunnihinnana 2,97 eurot. On tõenäoline, et see ei

kata kogu teenuse kulu, nt sotsiaalmaksu, kuna summa 2.97 vastab 2018. a tunnitasu

alammäärale. Samas toimub kojamehe teenuse tellimine hanke tehnilise kirjelduse kohaselt

vastavalt vajadusele. Kojamehe ülesandeks on lumerookimine treppidelt, puulehtede

koristamine üldkäidavatelt aladelt, st hooajalised tööd. Teenuse vajadus sõltub ilmaoludest nt

sellest, kas talv on lumeohke. Kojamehe teenuste maht ei ole tõenäoliselt sellise suurusega

(vastustaja hinnangul 10 tundi sügistalvisel perioodil kuus, vastus kaebusele p .2.7 – tl 54), et

see muudaks kolmanda isiku pakkumuse ebamõistlikult madalaks puuduoleva maksusumma

tõttu, arvestades ristsubsideerimise lubatavust. Seda ka juhul, kui kojamehe teenuse maht

osutub hankija prognoositust suuremaks. Hanke tehnilisest kirjeldusest tuleneb, et tegemist on

hooajalise teenusega. Kohtul pole põhjust kahtluse alla seada hankija väidet, et tal on endal

olemas kojamehed, kes igapäevaselt seda teenust osutavad ja teenuse sisseostmine on vajalik

üksnes hooajaliselt sõltuvalt ilmastikutingimustest.

17. Kohus jagab kaebaja kahtlusi selle kohta, kas hindamiskriteeriumid tagavad majanduslikult

soodsama pakkumuse edukaks tunnistamise ja selliselt RHS eesmärkide täitmise. Nagu

näitavad hanketulemused, jäid RHS eesmärgid (RHS § 2) saavutamata. Kuna kõigi teenuste

lõikes oli ainsaks hindamise kriteeriumiseks teenuse hind (mitte nt teenuse kvaliteet), siis

hindamiskriteeriumid oma eesmärki ei täinud – võitjaks ei tulnud kõige soodsama pakkumuse

teinud

ettevõte.

Õige

on

VAKO

järeldus,

et

hindamiskriteeriumid

võimaldasid

manipuleerimist. Kuna väiksemamahulistele eritöödele oli hindamisel antud küllaltki suur

osakaal, tekitas see surve näidata eritööde osas turutingimustele mittevastavaid hindu, et saada

seal maksimumpunktid, et kompenseerida punktisumma vahet suurema mahuga töö

(sisekoristusteenus) osas, võimaldades seal pakkuda kallimat hinda. On kahtlane, kas

hindamiskriteeriumid koostoimes ristsubsideerimise lubatavusega olid reaalset konkurentsi

3-18-1116

8(8)

tagavad, nagu nõuab RHS § 85 lg 1. Kohtu hinnangul jäi see eesmärk saavutamata. Samas on

hankija õigesti välja toonud, et ka teised pakkujad, sh kaebaja on hindamiskriteeriumides

sisalduvaid võimalusi ära kasutanud. Näiteks erineb kaebaja pakutud ühiselamute köökide

seinte ja põrandate süvapuhastuse hind (50 eurot) pea kaheksakordselt OÜ Kinnisvarateenindus

pakutavast (396 eurot) ja ligi kümnekordselt Haabersti Haldus OÜ pakutavast (490 eurot).

Suured erinevused on ka aknapesu hindades, vastavalt 6- ja 39-kordne erinevus eespool

nimetatud pakkujatega võrreldes. Hankija on vastuses kaebusele (p 2.8) välja toonud, et

2017/2018 teostas kaebaja vastustaja 6 riidest kattega tooli süvapesu hinnaga 133 eurot, millele

lisandus käibemaks, samuti teostas kaebaja akende sise- ja välispesu hinnaga 1665 eurot.

Kaebaja ei ole hankija väidete tõelevastavust kahtluse alla seadnud. Käesoleva hanke raames

on kaebaja esitanud toolide süvapesu hinnaks 10 eurot ning akende sise- ja välispesu hinnaks

120 eurot. Ülaltoodu valguses on usutav vastustaja väide, et ka kaebaja on

hindamiskriteeriumidest tulenevat ristsubsideerimise võimalust kasutanud, mistõttu kolmanda

isiku süüdistamine valeandmete esitamises ja oma õiguste kuritarvitamises ei ole kohtu

hinnangul põhjendatud.

18. Ülaltoodut arvestades tuleb kaebus jätta rahuldamata. Subjektiivsete õiguste kaitseks ei ole

enam võimalik hanke hindamiskriteeriume vaidlustada. Kui kaebaja leiab, et hanke läbiviimisel

on rikutud seadust, on tal võimalik pöörduda järelevalveteatega (RHS § 207)

Rahandusministeeriumi poole, kes teostab avalikes huvides järelevalvet RHS täitmise üle

vastavalt RHS 9. ptk-le.

19. Tulenevalt Tallinna Halduskohtu 08.06.2018 määrusest kehtib esialgse õiguskaitse abinõu

kuni käesolevas asjas lõpliku lahendi jõustumiseni. Kui esialgse õiguskaitse lõpetamise vastu

esineb tungiv avalik huvi, on vastustajal ja kolmandal isikul juhul, kui käesolev otsus

vaidlustatakse, õigus esitada Tallinna Ringkonnakohtule taotlus lõpetada esialgse õiguskaitse

kohaldamine ka varem. Ringkonnakohus kaalub sellisel juhul esialgse õiguskaitse jätkamise

põhjendatust.

20. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebaja

menetluskulud jäävad kaebaja enda kanda. Hankija ei ole esitanud taotlust menetluskulude

väljamõistmiseks, mistõttu jäävad võimalikud hankija menetluskulud tema enda kanda. Kolmas

isik taotleb menetluskuluna 1020 eurot (käibemaksuga) väljamõistmist (tl 74–77). Kolmandal

isikul on õigus menetluskulude hüvitamisele tulenevalt HKMS § 109 lg-st 8. Kohus leiab, et

kolmanda isiku õigusabi maht ja kulude summa on vastavuses haldusasja mahu ja keerukusega.

Krausberg Eesti OÜ-lt tuleb mõista SPS Grupp OÜ kasuks välja menetluskuluna 1020 eurot.

Muus osas jäävad menetlusosaliste võimalikud menetluskulud nende endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

Janek Laidvee

Kohtunik