2-17-4058/61 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viivi Tomson, Kersti Kerstna-Vaks, Kai Kullerkupp Määruse tegemise aeg ja koht

5. juuli 2018, Tartu Tsiviilasja number 2-17-4058 Tsiviilasi Alexander Sharonovi hagi VKG Elektrivõrgud vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 066/2013/137 Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu 19. veebruari 2018 määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Alexander Sharonovi määruskaebus Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende esindajad Määruskaebuse esitaja (hageja): Alexander Sharonov (isikukood XXXX), esindaja riigi õigusabi korras advokaat Andrei Matvejev Vastustaja: Osaühing VKG Elektrivõrgud (registrikood 10855041), esindaja Valeri Simson RESOLUTSIOON

1. Jätta Alexander Sharonovi määruskaebus rahuldamata ja Viru Maakohtu 19. veebruari 2018 määrus muutmata. Menetluskulude jaotus

2. Jätta määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud Alexander Sharonovi kanda.

3. Mõista Alexander Sharonovilt riigituludesse välja määruskaebuse esitamisel tasumisele kuulunud ja

ringkonnakohtu määruse tegemise aja seisuga tasumata riigilõiv 25 eurot. Riigilõiv 25 eurot tuleb tasuda Maksu-ja Tolliameti kontole SEB Pank AS-is nr EE351010052031000004, Swedbank AS-is nr EE522200221013264447, Luminor Bank AS-is nr EE401700017002872300 või Danske Bank AS Eesti filiaalis nr EE873300333499990003 unikaalse viitenumbriga 99918700036529. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Selgitusse tuleb märkida tsiviilasja nr 2-17-4058. Nimetatud kohustus tuleb täita lahendi jõustumisest alates

15 päeva jooksul (TsMS § 179 lg 5). Kui kohustatud isik ei ole kohtuotsust täitnud riigituludesse väljamõistetud riigilõivu osas otsuses sätestatud tähtaegadel, võib kohtuotsuse saata sundtäitmisele (TsMS § 179 lg 6). Riigi kasuks väljamõistetud riigilõivu tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda käesoleva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 179 lg 9). Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD

1. Alexander Sharonov (hageja) esitas OÜ VKG Elektrivõrgud (kostja) vastu hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 066/2013/137. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt tegi Pärnu Maakohus 28.12.2012 tsiviilasjas nr 2-12-240173 maksekäsu ja kohustas hagejat tasuma kostjale elektrienergia võlgnevuse summas 158,28 eurot perioodi 18.05.2012-02.10.2012 eest ja viivise 14,68 eurot. Hageja korter asukohaga XXX Sillamäe müüdi 23.02.2012 enampakkumisel ja alates sellest ajast kuni 20.11.2012 oli korteri omanikuks ostja Narva Invest OÜ. Hageja tasus 12.04.2012 perioodil 01.03-31.03.2012 tarbitud elektrienergia eest esitatud arve nr 7121106543 summas 152,44 eurot. Alates 23.02.2012-20.11.2012 oli elektrienergia eest tasumise kohustus uuel omanikul, mitte hagejal. Kuna hageja täitis oma kohustuse enne Pärnu Maakohtu poolt maksekäsu tegemist 28.12.2012, siis esinevad täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 lõikes 2 sätestatud tingimused.

2. Kostja vaidles hagiavaldusele vastu ning palus jätta hagi läbi vaatamata või asjas menetlus lõpetada. Menetluskulud palus kostja jätta poolte endi kanda. Hagejal oli kostjaga sõlmitud 19.09.2002 tähtajatu teenuste müügileping nr 185755. Müügilepingu järgi kohustus kostja täitma „Kodukliendi elektrienergia ostu-müügi üldtingimusi“, mida uuendati OÜ VKG Elektrivõrgud võrguteenuse osutamise tüüptingimustena (kinnitatud konkurentsiameti 30.04.2009 otsusega nr 7.1-11/09-0010). Nimetatud tüüptingimuste p 10.1 kohaselt saab lepingu tingimusi muuta poolte kirjaliku kokkuleppe alusel. Muutmise soovist tuleb teisele poolele kirjalikult teada vähemalt 30 päeva ette. Korteri XXX uuest omanikust pidanuks endine omanik ehk hageja kostjale teatama, mida hageja aga ei teinud. Narva Invest OÜ sai korteri omanikuks 23.02.2012, kuid eelmine omanik hageja tasus korteri jooksvaid elektriarveid kuni 12.04.2012. Hageja tasus korteri eest 152,44 eurot perioodi 01.03-31.03.2012 elektrienergia kasutamise eest vastavalt 08.04.2012 esitatud arvele nr 7121106543, mida tõendavad hageja esitatud tõendid. Kostja 15.08.2012 esitatud nõue hagejale tasuda võlgnevus elektrienergia kasutamise eest seisuga 15.08.2012 kokku summas 155,53 eurot, millele lisandus viivis seisuga 15.08.2012 summas 7,69 eurot, puudutas perioodi, mis järgnes 12.04.2012 arve 152,44 euro tasumisele. Kostja poolt hagejale arvete esitamine ning hilisem nõude esitamine kohtusse oli õigustatud, kuivõrd kostja eeldas, et kostja ja hageja vaheline leping on kehtiv ning hageja on lepingu täitmise eest vastutav isik.

MAAKOHTU SEISUKOHT

3. Maakohus jättis hageja hagi läbi vaatamata ning tühistas maakohtu 28.08.2017 määrusega rakendatud hagi tagamise abinõu (täitemenetluse peatamine täiteasjas nr 066/2013/137). Menetluskulud jättis maakohus hageja kanda. Maakohus leidis, et hagi tuleb jätta TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata, sest hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Täitedokumendiks on Pärnu Maakohtu 28.12.2012 maksekäsk, millega tuvastati hageja kohustus tasuda sissenõudjale elektrienergia võlgnevus 158,28 eurot perioodi 18.05.2012-02.10.2012 eest ja viivis 14,68 eurot. TMS § 221 lg-st 2 tulenevalt ei ole hagejal enam võimalik sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagis vaidlustada temalt välja mõistetud võlgnevust ja tugineda väitele, et tal ei olnud kohustust teatud aja eest võlgnevust tasuda. Hagejalt välja mõistetud võlgnevuse periood ja asjaolu, et korteri omanikuks oli alates 23.02.2012 Narva Invest OÜ, oli hagejale teada juba maksekäsu kiirmenetluses, st tegemist ei ole vastuväidetega, mille alus oleks tekkinud pärast Pärnu Maakohtu 28.12.2012 maksekäsku. Arusaadavalt oli hageja enne maksekäsu tegemist teadlik ka asjaolust, et ta ise tasus elektrienergia eest arve nr 7121106543 summas 152,44 eurot. Hageja pidi eeltoodud sisulised vastuväited võlanõudele esitama tsiviilasja nr 2-12-240173 menetluses ja sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi menetlemisel nendele asjaoludele enam tugineda ei saa. Teisiti öeldes oli hagejal oma väiteid võimalik menetlusõiguslikult tõhusalt maksma panna maksekäsu kiirmenetluses ja järgnevas hagimenetluses selliselt, et kohus oleks selle aluse kohta saanud võtta kohtulahendis seisukoha. Lisaks märkis kohus, et hageja poolt arve nr 7121106543 alusel tasutud 152,44 eurot hõlmab teist perioodi ning puudub alus väita, et hageja on täielikult kostja nõude rahuldanud. Muid väiteid selle kohta, et sissenõudja nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud, hageja esitanud ei ole. Kuna hagejal ei ole eeltoodud asjaolusid käesolevas hagis võimalik vaidlustada, siis leidis kohus, et hagi on perspektiivitu. Menetluskulud jättis kohus hageja kanda. Kuna kostja menetluskulude väljamõistmist vastaspoolelt taotlenud ei ole, siis ei määranud kohus kindlaks menetluskulude rahalist suurust.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

4. Hageja (määruskaebuse esitaja) esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu määrus tühistada ning saata asi uueks läbivaatamiseks maakohtule. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Maakohus on ebaõigesti kohaldanud TsMS § 423 lg 2 p-i 2. Tegemist on kohtu kaalutlusõigusel põhineva normiga ning kohus peab seega selgitama kaalutlusõiguse kasutamisel arvesse võetud asjaolusid. Kohtu hinnangul oli hageja asja materjalide põhjal teadlik sellest, et korteriomanik on vahetunud maksekäsu kiirmenetluse kestel. Tegemist on kohtu oletusega. Kohus pidanuks tuvastama, millal toimus omandi üleminek, millal toimetati hagejale maksekäsk kätte ning muud asjaolud, millest lähtudes võinuks kohus teha järelduse, et hageja oli maksekäsu kiirmenetluse kestel teadlik korteriomaniku vahetusest. Käesoleva toimiku materjalide pinnalt pole võimalik tuvastada, millise ajavahemiku võlgnevuse eest maksekäsu kiirmenetluse avaldus esitati.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

5. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ning maakohtu määrus muutmata. Määruskaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks.

6. Maakohus leidis, et kostja vastuväited sundtäitmise lubamatuks tunnistamise puhul ei ole tekkinud pärast Pärnu Maakohtu 28.12.2012 määruse tegemist. TMS § 221 lg 1 esimese lause kohaselt võib võlgnik esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. TMS § 221 lg 2 kohaselt on lõikes 1 nimetatud vastuväited lubatud üksnes siis, kui alus, millel need põhinevad on tekkinud pärast kohtulahendi jõustumist.

7. Määruskaebuse esitaja peab oletuslikuks maakohtu seisukohta, et hageja vastuväited on esitatud TMS § 221 lg 2 tähenduses hilinenult. Hageja esitas koos hagiavaldusega Pärnu Maakohtu 28.12.2012 maksekäsu määruse. Samuti on hageja esitanud vara enampakkumise akti, mille kohaselt toimus korteri enampakkumine

22.02.2012. Hagiavalduses toodud väidete kohaselt sai Narva Invest OÜ korteriomandi uueks omanikuks 23.02.2012. Seega on ebaõiged hageja väited, justkui oleks maakohus hagi läbi vaatamata jätmisel tuginenud oletuslikele väidetele. Hageja enda esitatud väidetest ja tõenditest tuleneb, et korteri enampakkumine toimus enne Pärnu Maakohtu maksekäsu määruse tegemist.

8. Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse esitajaga, et käesoleva tsiviilasja toimiku pinnalt pole võimalik tuvastada, millise ajavahemiku võlgnevuse osas maksekäsu kiirmenetluse avaldus esitati. Hageja enda esitatud Pärnu Maakohtu 28.12.2012 maksekäsu määrusest nähtub, et kostja nõue tulenes arvetest nr 7121382697, 7121949030, 7122238106, 7122548498, ja 7121661567. Samuti nähtub hageja esitatud tõenditest (I kd, tl 8), et hageja tasus arve nr 7121106543 eest 152,44 eurot ning hageja ei tasunud nimetatud summat maksekäsus välja toodud arvete eest.

9. Maakohus tugines TsMS § 423 lg 2 punktile 2, mis võimaldab jätta hagi läbi vaatamata juhul, kui ilmneb, et hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kuna hageja esitatud vastuväited on lubamatud TMS § 221 lg 2 alusel, siis ei ole hageja väidete õigsust eeldades võimalik hagiga taotletavat eesmärki saavutada. Maakohus on seejuures täitnud oma põhjendamiskohustust.

10. Ringkonnakohus märgib, et maakohus on jätnud hageja määruskaebuse kostjale seisukoha andmiseks kätte toimetamata (TsMS § 663 lg 3), mille tingis ilmselt see, et maakohus saatis määruskaebuse ringkonnakohtule lahendamiseks enne seda, kui oli lõpule jõudnud määruskaebuselt riigilõivu tasumiseks vabastamise menetlusabi taotluse lahendamine. Kostja taotles maakohtult hagi läbi vaatamata jätmist. Kuivõrd maakohtu hagi läbi vaatamata jätmise määrus jääb muutmata ning see piira ega kitsenda kostja õigusi, ei takista määruskaebuse kostjale kätte toimetamata jätmine ringkonnakohtu hinnangul määruskaebuse lahendamist.

11. Kuna määruskaebus jääb rahuldamata, jäävad menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel määruskaebuse esitaja kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

12. Ringkonnakohus võimaldas kostjal 17.05.2018 määrusega tasuda määruskaebuselt riigilõivu kahe osamaksena. Riigilõivu esimene osamakse summas 25 eurot tasus määruskaebuse esitaja 29.06.2018. Riigilõivu teine osamakse tuleb 17.05.2018 määruse kohaselt tasuda määruskaebuse esitajal 20.07.2018. Kuivõrd käesoleva määruse tegemise seisuga ei ole riigilõivu teise osamakse tähtaeg saabunud, mõistab ringkonnakohus hagejalt välja tasumisele kuuluva riigilõivu 25 eurot. Ringkonnakohus juhib tähelepanu, et väljamõistetav riigilõiv tuleb tasuda Maksuja Tolliameti kontole (vt käesoleva määruse resolutsiooni).

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson Kersti Kerstna-Vaks Kai Kullerkupp