2-15-17829/59 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Viivi Tomson, Andra Pärsimägi, Kai Kullerkupp

Otsuse tegemise aeg ja koht

5. juuli 2018. a, Tartu

Tsiviilasja number

2-15-17829

Tsiviilasi

Zelluloosi Kinnisvara OÜ hagi Olga Aasavi ja OÜ Atlant VII

(kustutatud)

vastu

asja

ebaseaduslikust

valdusest

väljanõudmiseks ja alternatiivselt kahju hüvitamiseks

Tsiviilasja hind

apellatsioonikohtus

20 595 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 1. veebruari 2017. a otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Zelluloosi Kinnisvara OÜ apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

17. aprill 2018. a

12. juuni 2018. a

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellant (hageja): Zelluloosi Kinnisvara OÜ (registrikood

11149834), esindaja vandeadvokaat Siret Saks

Vastustaja I (kostja I): Olga Aasav (isikukood 46010232744)

Vastustaja II (kostja II): OÜ Atlant VII (kustutatud)

(registrikood 10853554)

Vastustajate esindaja vandeadvokaat Helmeri Indela

RESOLUTSIOON

1. Lõpetada menetlus OÜ Atlant VII (kustutatud, endine

registrikood 10853554) suhtes seoses äriühingu äriregistrist

kustutamisega.

2. Jätta muutmata Tartu Maakohtu 1. veebruari 2017. a

otsuse resolutsioon, muutes osaliselt kohtuotsuse õiguslikke

põhjendusi.

3. Jätta Zelluloosi Kinnisvara OÜ apellatsioonkaebus

rahuldamata.

Menetluskulude jaotus

4. Jätta ringkonnakohtus kantud menetluskulud Zelluloosi

Kinnisvara OÜ kanda.

5. Määrata

kindlaks

Olga

Aasavile

hüvitatavate

apellatsiooniastme menetluskulude rahaline suurus summas

1813,60 eurot.

6. Mõista välja Zelluloosi Kinnisvara OÜ-lt Olga Aasavi

kasuks

1813,60

eurot

ringkonnakohtus

kantud

menetluskulude katteks.

7. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda

menetluskulude

suurust

kindlaks

tegeva

lahendi

jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse

§ 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177

lg 4).

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30

päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest.

Hagimenetluses

Riigikohtus

võib

menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes

vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud

teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama

tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või

riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist,

kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. Zelluloosi Kinnisvara OÜ (hageja) esitas Olga Aasavi (kostja I) ja OÜ Atlant VII (kustutatud

21.12.2017) (kostja II) vastu hagi asjade ebaseaduslikust valdusest väljanõudmiseks ja

alternatiivselt kahju hüvitamiseks summas 98 118,41 eurot.

1.1. Hageja täpsustas oma nõudeid ning palus kostja I ebaseaduslikust valdusest hageja valdusse

välja nõuda hageja omandis olevad järgmised esemed:

1) Kõlar Center, Martin Audio F15 (1 tk) – 275 eurot;

2) Digimaatrix, BSS BLU-16 (1 tk) – 750 eurot;

3) Lõppvõimendi, Crest CC1800 (2 tk) – 200 eurot;

4) Reverb, Lexicon, PMC-81 – 650 eurot;

5) Multieffekt, TC, M-ONE – 150 eurot;

6) Delay, TC, D-two – 150 eurot;

7) Helipult Crest Audio XRACK24 – 550 eurot;

8) CD mängija Pineer CDJ-200 (4 tk) – 533,3 eurot;

9) CD mängija Sony MDS E480 (4 tk) – 250 eurot;

10) Laienduskaart Behringer DX8000 – 50 eurot;

11) Multikaabel Gotham-Audio 32CHK40M – 250 eurot;

12) Kõlar MARTIN F12 (2 tk) – 500 eurot;

13) DJ helipult, Allen- Heath, X-ONE 6:2 – 300 eurot;

14) Pult ALLEN_HEATH MIX WIZARD – 350 eurot;

15) Mikrofonijalg pikk, KÖNING-MEYER (10 tk) – 142,85 eurot;

16) Mikrofon SHURE BETA 52 (4 tk) – 100 eurot;

17) Mikrofon SHURE BETA 58 (4 tk) – 200 eurot;

18) Mikrofon SHURE BETA 87 (4 tk) – 300 eurot;

19) Mikrofon SHURE SM57 (4 tk) – 100 eurot;

20) Mikrofon SHENNHEISER EV0604 (3 tk) – 75 eurot;

21) Mikrofon OKTAVA MK-012 (8 tk) – 400 eurot;

22) Mikrofonijalg lühike KÖNING-MEYER (3 tk) – 37,5 eurot;

23) Kõlarijalg, KÖNING-MEYER (2 tk) – 50 eurot;

24) Directboks BSS AR-133 (8 tk) – 300 eurot;

25) Teisaldatavad mikrofoni kaablid (60 tk) – 100 eurot;

26) Teisaldatavad monitorkaablid (6 tk) – 20 eurot;

27) Lainurk-mootorzoom, Lens AH-23122 – 250 eurot;

28) Expolight Mega Stobe 1500DMX (2 tk) – 50 eurot;

29) Antari Z-1200 DMX, tossumasin (2 tk) – 50 eurot;

30) Prožektorid (100 tk) – 5000 eurot;

31) Halogeenlambid (100 tk) – 0 eurot;

32) Turvatrossid (200 tk) – 0 eurot;

33) Kaablid juhtmed, jätkujuhtmed (230 tk) – 0 eurot;

34) Harukarbid, kuluvahendid (100 tk) – 0 eurot.

Hageja palus kohtul anda kostjale I tähtaeg 10 päeva alates käesolevas tsiviilasjas tehtava lahendi

jõustumisest kohustuste täitmiseks. Kui kostja I esemete väljaandmise nõuet määratud tähtaja

jooksul ei täida, tuleb kostjalt I välja mõista kahjuhüvitis 12 119,70 eurot.

1.2. Hageja palus kostja II ebaseaduslikust valdusest hageja valdusse välja nõuda hageja omandis

olevad järgmised esemed:

1) Kõlar Center, Martin Audio F 15, (1 tk) - 275 eurot;

2) Comp BSS DPR – 404 (2 tk) – 650 eurot;

3) Gate BSS DPR-504 (2 tk) – 600 eurot;

4) Ekvalaiser BSS FCS-960 (3 tk) - 1100 eurot;

5) Helipult Crest Audio XRACK24 - 550 eurot;

6) CD mängija Pioneer CDJ-200 (2 tk) – 266,6 eurot;

7) Shure Beta 58 (2 tk) -100 eurot;

8) Monitor Martin Audio LE1200 (6 tk) – 2500 eurot;

9) Lõppvõimendi Crest CC2800 (2 tk) -500 eurot;

10) Digipult Yamaga 01V96 - 750 eurot;

11) Mikrofonijalg pikk, KÖNING-MEYER (4 tk) – 57 eurot;

12) Mikrofon Shure Beta 52 (1 tk)- 25 eurot;

13) Mikrofon Shure SM57 (2 tk) – 50 eurot;

14) Mikrofon OKTAVA MK-012 (3 tk) – 150 eurot;

15) Mikrofonijalg lühike KÖNING-MEYER (1 tk) – 76,7 eurot;

16) Kõlarijalg, KÖNING-MEYER (2 tk) – 25 eurot;

17) Video/Dataprojektor, EIKI LC-X71L - 500 eurot;

18) StudioDUE CS4, 4XPar64, effektvalgusti (4 tk) – 200 eurot;

19) Antari Z-1500 DMX, tossumasin (2 tk) – 50 eurot;

20) Rosco Cold Flow, külma tossu masin – 50 eurot.

Hageja palus kohtul anda kostjale II tähtaeg nimetatud kohustuse täitmiseks 10 päeva alates

käesolevas tsiviilasjas tehtava lahendi jõustumisest. Kui kostja II esemete väljaandmise nõuet

määratud tähtaja jooksul ei täida, tuleb kostjalt II välja mõista kahju hüvitis summas 8475,30 eurot.

1.3. Alternatiivselt, juhul kui kohus leiab, et nõue kostja I vastu kuulub rahuldamisele

asjaõigusseaduse (AÕS) § 84 lg 1 alusel palub hageja kostjalt I hageja kasuks välja mõista kahju

hüvitis summas 20 595 eurot.

1.4. Hageja esitas kohtule lepingud, mille alusel hageja leidis, et on saanud väljanõutava vara

omanikuks. Hageja selgitas kohtule, kuidas on algselt Elikante OÜ poolt liisitud vara (hagi

tagamise avalduse asjaolude punktis 5 märgitud vara; I kd, tl 168-169) saanud hageja omandisse:

1) 20.02.2007 sõlmisid Hansa Liising Eesti AS (edaspidi Hansa Liising) ja OÜ 3 Step IT

(edaspidi 3 Step IT) arvutustehnika ostu-müügilepingu nr 3S005434-AD01-001-000-OM

(I kd, tl 38-39). 20.02.2007 võttis Hansa Liisingult müügilepingus ja selle lisas 1 märgitud

vara liisingusse OÜ Elikante (kustutatud) liisingulepinguga nr 3S005434-AD01-001-000

(I kd, tl 44-45).

2) 18.06.2010 sõlmisid Swedbank Liising AS (edaspidi ka Swedbank), OÜ Helio VII

(kustutatud) ja Elikante liisingulepingu nr 01127294L lisa nr 1 liisingueseme üleandmise-

vastuvõtmise akti (I kd, tl 71). Nimetatud üleandmise-vastuvõtmise aktiga sai Helio endale

20.02.2007

üleandmise-vastuvõtmise

aktis

nr

3S5434-AS01-001-000

märgitud

täiskomplektsuses oleva vara valduse, mis on loetletud hagi tagamise taotluse p-s 5 (I kd,

tl 167-168). Vara nimetuseks oli üleandmise-vastuvõtmise aktis märgitud „Prof. audio-,

video- ja valgustustehnika LISAS 1“.

3) 23.07.2013 lõpetas Swedbank Helioga liisingulepingu nr 01127294L lepingu rikkumise

tõttu (I kd, tl 108).

4) 26.11.2013 sõlmisid Swedbank ja hageja müügilepingu TOL nr 01127294L (I kd, tl 123),

millega hageja soetas endale vara, mida Helio oli kasutanud liisingulepingu nr 01127294L

alusel (I kd, tl 71). Vara koondnimetuseks oli liisingulepingu nr 01127294L lisa nr 1

kohaselt „Prof. audio, video- ja valgustustehnika LISAS 1“. Tegemist on täpselt sama

lepingu objektiga, mille võttis liisingusse 18.06.2010 Helio.

1.5. Hageja selgitas, kuidas on algselt Ateena Maja OÜ (edaspidi Ateena Maja) poolt liisitud vara

(hagi tagamise avalduse asjaolude punktis 6 märgitud vara; I kd, tl 169-171) saanud hageja

omandisse:

1) 02.03.2007 sõlmisid Elikante ja Hansa Liising müügilepingu nr 0154642L-OM (I kd,

tl 46-47) ning Ateena Maja ja Hansa Liising liisingulepingu nr 0154642L (I kd, tl 48-52).

Lepingute

objektiks

oli

professionaalne

lavatehnika

lisavarustus

vastavalt

müügipakkumisele nr 505 (I kd, tl 59-63).

2) 18.06.2010 sõlmisid Swedbank, Helio ja Ateena Maja liisingulepingu nr 01127277L lisa

nr 1 liisingueseme üleandmise-vastuvõtmise akti (I kd, tl 72). Nimetatud aktiga sai Helio

endale 02.03.2007 üleandmise-vastuvõtmise aktis nr 0154642L lisas märgitud

täiskomplektsuses oleva vara valduse (I kd, tl 72, I lõik), mis on loetletud hagi tagamise

taotluse p-s 6. Liisingulepingu nr 0154642L alusel liisitud vara nimetuseks oli 18.06.2010

liisinglepingus oli märgitud „seade professionaalne lavatehnika LISAS 1“.

3) 23.07.2013 lõpetas Swedbank Helioga liisingulepingu nr 01127277L lepingu rikkumise

tõttu (I kd, tl 108).

4) 26.11.2013 sõlmisid Swedbank ja hageja müügilepingu TOL nr 01127277L (I kd, tl 124),

millega hageja soetas endale vara, mida Helio oli kasutanud liisingulepingu nr 01127277L

alusel (I kd, tl 72). Vara koondnimetuseks oli liisingulepingu kohaselt „seade

professionaalne lavatehnika LISAS 1“. Tegemist on täpselt sama lepingu objektiga, mille

võttis liisingusse 18.06.2010 Helio.

1.6. Helio ei tagastanud liisingulepingute nr 01127294L ja nr 01127277L alusel Helio valduses

olnud vara täies koosseisus Swedbankile pärast liisingulepingute ülesütlemist.

Swedbanki kiri kostjale I (I kd, tl 109) kinnitab seda, et Helio ei tagastanud liisingulepingute

lõppemisel vaidlusalust vara, mille hageja hiljem omandas.

23.04.2014 järelpärimisele vastas Helio pankrotihaldur, et liisinguvara ei ole pankrotihaldur mitte

kunagi näinud. Samuti kinnitas pankrotihaldur (tuginedes Swedbankilt saadud informatsioonile),

et Helio ei andnud liisingulepingute ülesütlemisel vara tagasi Swedbankile (I kd, tl 125). Seega

peab vara valdus, mida hageja käesoleva hagiga nõuab, olema kostjal I ja/või kostjal II.

Hageja ei nõustunud sellega, et olukorras, kus seeriakoode üldjuhul ei märgita ostu-müügi

lepingutesse, tuleks hagejal iga ese individualiseerida tootekoodi järgi. Hageja on ühemõtteliselt

ning eluliselt usutavalt tõendanud kostjate valduse hagejale kuuluva vara suhtes. Kostjad ei ole

eitanud seda, et neil ei oleks arestimisaktis märgitud ja hagiavalduses nõutava vara valdust. Samas

ei ole kostjad esitanud vallatava vara omandit tõendavaid alusdokumente.

Hageja selgitas, et Elikante sõlmis 3 Step IT-ga teenuse raamlepingu, mis käsitleb nendevahelise

lepingu eesmärki ja esemete omandamise raamtingimusi. Liisingu raamleping kannab numbrit

005434-LC01-000-000. Raamlepingu kohaselt kohustus 3 Step IT hankima Elikantele seadmeid.

Lepingu lisa (III kd, tl 44-45) p 1 kohaselt lisatakse liisingulepingusse vara üleandmise-vastuvõtu

aktidega. Liisingleping, mis koostati, kandis lisas 1 märgitud lisa 4 (III kd, tl 49-52) kohaselt nime

„kontoritehnika liisinguleping“.

Liisingulepingu nr 0112794L (III kd, tl 65-68) kohaselt kinnitab Helio, et on Elikante nõusolekul

tervikuna üle võtnud liisingulepingust nr 005434-AD01-001-000 Elikante tulenevad liisinguvõtja

kohustused ja õigused. Liisinguleping nr 01127294L Lisa nr 1 (III kd, tl 61-64) sisaldab loetelu

esemetest, mille Helio liisingusse võttis. Liisingesemete loetelu on identne hagis nõutavate

esemete loeteluga ja liisinguesemetega, mille Elikante liisingusse võttis. Kostja I on kinnitanud, et

Helio võttis hagis nõutud esemed liisingusse. Nimetatud esemed on üleandmise- vastuvõtu aktis

märgitud liisingueseme koondnimetusega „prof audio-, video- ja valgustustehnika LISAS 1“.

Liisingulepingu nr 01127277L (III kd, tl 25-28) ja selle lisa 1 (III kd, tl 30-34) kohaselt võttis

Helio Ateena Maja nõusolekul tervikuna üle liisinglepingust nr 0154642L (vt I kd, tl 48 jj) õigused

ja kohustused. Liisingulepingu nr 01127277L lisa nr 1 toob loetelu esemetest, mida Helio

liisingusse võttis. Liisingesemete loetelu on identne liisingesemete loeteluga, mille Ateena Maja

liisingulepinguga nr 0154642L liisingusse võttis (I kd, tl 59-63). Esemed on üleandmise- vastuvõtu

aktis märgitud liisingueseme koondnimetusega „seade professionaalne lavatehnika LISAS 1“.

Hageja põhjendas, et kostja I oli Helio juhatuse liige ja ainuosanik. Helio oli vara valdaja lähtuvalt

18.06.2010 liisingulepingutest. Helio pankrotimenetluses on kostja I andnud ütlusi, mille kohaselt

ei ole Helio valduses liisingulepingute alusel liisitavat vara, vaid artistid on vara ära varastanud.

Kostja I ei ole tõendanud väiteid vara varguse kohta. Lisaks ei ole Helio kunagi teavitanud

Swedbanki vara vargusest ega kaotsi minekust. Osa varast on kostja I tegevuse tulemusena viidud

Atlantisesse, kus see 07.12.2015 ülevaatuse käigus tuvastati ning täituri poolt arestiti. Seega on

osa varast kostjale I kuuluva ettevõtte kostja II poolt opereeritavas Atlantises. Järelikult on kostja I

füüsilise isikuna võtnud enda ebaseaduslikku valdusse Swedbankile kuuluva vara, mille õigustatud

valdajaks oli Helio.

On tuvastatud, et kogu vindikatsiooninõudes nõutav vara ei asu Atlantises (II kd, tl-d 4-6). Seega

on osa hageja omandatud varast hävinenud või kaotsi läinud ajal, mil kostja I oli vara valdaja.

Hageja arvates on valdajal ehk kostjal I tõendamiskoormus selgitamaks, millisel õiguslikul alusel

tema asju valdas või valdab.

Kostja esitatud vastuväited Helio liisingulepingute sõlmimise ja nende võltsituse osas ei ole

eluliselt usutavad. Helio pankrotimenetluses on kostja I kinnitanud selliste lepingute olemasolu,

käesolevaks ajaks on lepingud üles öeldud.

Juhuks, kui kohus hageja nõuet vara ebaseaduslikust valdusest välja nõudmiseks ei rahulda, esitas

hageja alternatiivselt kahju hüvitamise nõude. Kahju tekkis hagejale 26.11.2013, mil hageja soetas

endale Swedbankilt vara, mida ta ei saanud kasutama ega käsutama hakata. Kahju suuruseks on

vara turuväärtus 26.11.2013 seisuga. Esmases hagiavalduses lähtus hageja vara soetamisväärtusest

kahju hüvitise suuruse määramisel, mis oli 98 118,41 eurot. 01.01.2017 esitatud hagiavalduse

täienduses vähendas hageja nõutava kahju suurust 20 595 euroni, mis oli hageja hinnangul vara

väärtus 26.11.2013 seisuga.

1.7. Nõude täpsustuses on hageja vara koosseisude puhul lähtunud sellest, millised esemed tuleb

välja nõuda kostjalt I ja millised esemed kostjalt II. Kostjalt II tuleb välja nõuda need esemed, mis

arestiti täitemenetluse käigus Atlantises. Kostjalt I need esemed, mida Atlantises ei olnud. Muus

osas jäi hageja oma hagiavalduses esitatud asjaolude juurde.

Täiendavalt selgitas hageja, et 18.06.2010 liisingulepingust nr 01127277L nähtub, et liisinguvõtja

on liisinguesemega tutvunud (III kd, tl 25) ning pankrotihalduri aruandest nähtub, et juhatuse liige

võttis 2010 liisinguseadmed üle. Seega on tõendatud, et liisinguesemete valdus on üle läinud

Heliole, kelle juhatuse liikmeks oli kostja I. Seega peab kostja I tõendama, et tema ei ole saanud

liisingulepingute alusel üle antud vara.

Lisaks märkis hageja, et 3 Step IT oli ettevõte, mis (III kd, tl 36) osutas teenust ja hankis

liisinguvara (teenuse raamleping III kd, tl 36-60). 14.08.2009 sõlmiti kolmepoolne kokkulepe

äriruumides asuva liisingvara omandamiseks, millest nähtub poolte tahe, et Helio võtab need

kohustused üle.

Hageja märkis, et 31.12.2011 toimus inventari üleandmine. Osad esemetest jäid Athena

Keskusesse. Hageja põhikirjajärgne esindaja Kaspar Kokk selgitas, et osad asjad on Athena

Keskuses olemas. Helio üürilepingu lõpetamisel fikseeriti kohapeal olukord, mille kohta koostati

akt (I kd, tl 77-79).

Hageja loobus osaliselt esitatud kahju nõudest 77 523,41 euro ulatuses (algne nõue 98 118,41

eurot) ning palus kostjatelt välja mõista kahju hüvitis summas 20 595 eurot. Hageja leiab, et kahju

tekkis talle 2013. aastal.

2. Kostjad palusid jätta hagi rahuldamata ja jätta menetluskulud hagejate kanda.

2.1. Hageja pole tõendanud oma omandiõigust hagis nimetatud ning väidetavalt kostja valduses

olevatele asjadele. Hageja pole suutnud tõendada isegi mitte enda omandiõiguse tekkimist hagis

nimetatud ning väidetavalt kostjate valduses olevatele esemetele, kuna hagile lisatud dokumendid

ei tõenda, et hagis nimetatud esemed kuuluvad hagejale omandiõiguse alusel.

Kostjad märkisid, et hageja on hagi lisas (I kd, tl 38-39) esitanud kohtule 20.02.2007 Hansa

Liisingu (ostja) ja 3 Step IT (müüja) vahelise müügilepingu nr S005434-AD01-001-000-OM,

mille p 1.1. kohaselt on müügilepingu esemeks arvutustehnika vastavalt liisingueseme

üleandmise-vastuvõtmise aktile nr 3S005434-AD01-001-000. Seejärel on hageja hagi lisas (I kd,

tl 40) esitanud kohtule väidetavalt 20.02.2007 sõlmitud 3 Step IT ja Elikante vahelise

kontoritehnika liisingulepingu nr 3S005434-LC01-000-000 lisa nr 1 üleandmise-vastuvõtmise

akti, millise dokumendi parempoolsest tulbast nähtuvalt on iga eseme juures müüjaks märgitud

hoopis Ateena Maja. Kohtule ei ole esitatud 20.02.2007 Hansa Liisingu (ostja) ja 3 Step IT (müüja)

vahelise müügilepingu esemeks olevat arvutustehnika üleandmise-vastuvõtmise akti nr 3S005434-

AD01-001-000, vaid hageja on esitanud kontoritehnika liisingulepingu nr 3S005434-LC01-000-

000 lisa nr 1, millest ei nähtu ega ole tuvastatav Hansa Liisingu ja Elikante vahelise arvutustehnika

liisingulepingu ese. Esitatud ei ole ka asjakohaseid liisingulepinguid Hansa Liisingu ja Elikante

vahel, mistõttu pole tuvastatav liisingulepingute ese.

Käesoleval juhtumil pole tuvastatav, millised konkreetsed individualiseeritavad esemed hageja

väidete kohaselt on Hansa Liising omandanud 3 Step IT-lt, kuna üheski dokumendis pole esile

toodud esemete seerianumbreid või tootekoode, mille põhjal oleks võimalik esemeid üldse

individualiseerida.

Paljasõnaline on hageja väide, et

Elikante võttis Hansa

Liisingult müügilepingu

nr S005434-AD01-001-000-OM (I kd, tl 38-39) ja selle lisas 1 märgitud vara liisingusse.

Nõudeõiguse loovutamise lepinguga (I kd, tl 44) loovutab 3 Step IT Hansa Liisingule mingist

kohtule mitteesitatud liisingulepingust tulenevaid nõudeid. Nõude alusdokumendiks on märgitud

liisinguleping nr 3S005434-AD01-001-000, mida pole kohtule esitatud ning pole teada sellise

lepingu pooled, sisu, ese ja muud tingimused.

Tõenditele ei tugine hageja väited, et 14.08.2009 Elikante, Ateena Maja ja Helio vahelise lepingu

(I kd, tl 69-70) esemeks on väidetavalt Elikante ja Ateena Maja poolt liisitav vara. 14.08.2009

kokkuleppe p-dest 2 ja 3 nähtuvalt sisaldas Athena konverentsi- ja kultuurikeskuse ning restorani

Volga sisseseade üksnes nendes punktides märgitud vara.

Ainuüksi 14.08.2009 Elikante, Ateena Maja ja Helio vaheline kokkulepe tõendab, et Tartus Küütri

tn 1 asuvates ning Helio poolt 14.08.2009 üürilepingu alusel üüritud äriruumides ei asunud

mistahes hagis märgitud esemeid. Seda põhjustel, et:

1) 14.08.2009 kokkuleppe osapooled on ammendavalt fikseerinud ja vastastikku kinnitanud,

kust ostetud (kes on müüja; nt OÜ Stratus) ning millist liiki liisinguvara (nt köögitehnika)

asub Helio poolt üüritud äriruumides;

2) 14.08.2009 kokkuleppest nähtuvalt ei asunud Helio poolt üüritud äriruumides mitte ühtegi

hagi p-s 5 märgitud ning 3 Step IT-lt soetatud eset (ei arvutustehnikat, kontoritehnikat ega

ka mistahes professionaalset lavatehnikat);

3) 14.08.2009 kokkuleppest nähtuvalt ei asunud Helio poolt üüritud äriruumides hagi p-s 6

märgitud ning Focuspoint OÜ-lt soetatud ning Ateena Maja poolt liisitud professionaalse

lavatehnika lisavarustust. Kostjad rõhutasid, et 14.08.2009 kokkuleppest nähtuvalt asus

üüripinnal üksnes Focuspoint OÜ-lt soetatud kinotehnika, mille liisinguvõtjaks oli

Elikante, mitte aga Ateena Maja.

Hageja pole kohtule esitanud Swedbanki ja Elikante vahel 23.02.2007 sõlmitud liisingulepingut

nr 005434-AD01-001-000, mistõttu pole teada, millised konkreetsed esemed (sh seerianumbrid,

tootekoodid) on antud liisingulepingute esemeks. Seejuures võib kuupäevadest järeldada, et sellist

liisingulepingut nagu Swedbanki ja Elikante vahel 23.02.2007 sõlmitud liisinguleping nr 005434-

AD01-001-000 pole tegelikkuses sõlmitudki, kuna hageja väidete kohaselt anti liisingulepingu

järgne väidetav vara väidetavalt üle 20.02.2007 ehk 3 päeva enne liisingulepingu enda sõlmimist.

Asjaoludest nähtuvalt ei haaku liisingulepingu sõlmimise kuupäevad, liisingulepingute numbrid,

liisingulepingute esemed ega ka mitte liisingulepingute esemeks olevad asjad (arvutustehnika,

kontoritehnika ning hagis väidetud professionaalne lavatehnika).

Paljasõnalised on hageja väited, mille kohaselt lõpetas Swedbank 23.07.2013 Helio

liisingulepingud. Hagi lisas 17 olev väljatrükk 02.07.2013 ülesütlemisavaldusest ei anna alust

järeldada, et see ülesütlemisavaldus on toimetatud kostjani TsMS § 69 lg 3 tähenduses

Hageja väiteid ei tõenda Swedbanki 19.08.2013 e-mail (I kd, tl 109), milles Swedbank teatab, et

on teostanud Athena Keskuses liisingulepingute esemete ülevaatuse, mille tulemusena puuduvad

Athena Keskuses 19.08.2013 e-mailis märgitud esemed. Olukorras, kus hageja enda väidete

kohaselt lõpetati hageja ja Ateena Maja vahel üürileping 01.11.2012 ning seejärel võttis üüripinna

üle uus üürnik, ei saa kostja I vastutada mistahes Athena Keskusesse jäänud ning Ateena Maja

kaudsesse valdusesse jäänud väidetavate liisinguesemete säilimise eest.

Teisalt tõendab Swedbanki 19.08.2013 e-mail vastupidiselt hagis väidetule, et kõik väidetavate

liisingulepingute esemeks olevad esemed asusid jätkuvalt Athena Keskuses. Swedbank pole

tuvastanud, et sealt oleks puudu rohkem esemeid, kui Swedbanki 19.08.2013 e-kirjas märgitud.

Küsitav on hagiga kohtule esitatud müügilepingute sõlmimine, kuna dokumendid on allkirjastatud

vaid Swedbanki poolt.

Swedbanki 01.12.2015 kinnituskiri ei tõenda seda, mis on 26.11.2013 müügilepingute esemeks.

Müügilepingutest ei nähtu, et müügilepingute esemeks oleksid asjad, mis oleks varasemalt olnud

Swedbanki ja Helio vaheliste liisingulepingute esemeks. Müügilepingutes puudub vähimgi viide

asjaolule, et müügilepingute esemeks on Helio poolt liisitud esemed. Omandiõiguse tekkimist

asjadele peab tõendama eelkõige leping, mitte aga menetlusväliste kolmandate isikute

paljasõnalised kirjalikud seletused.

Samuti ei ole vallasjade omandiõigus saanud AÕS § 92 lg 1 kohaselt hagejale üle minna. Hageja

on kohtule väitnud, et tal pole 26.11.2013 müügilepingute esemeks olevate asjade valdust. Seega

pole saanud toimuda mistahes vallasomandi üleminekut hagejale. Hageja omandiõigus ei saanud

tekkida ka AÕS § 92 lg 2 alusel. Ka ei nähtu 26.11.2013 müügilepingutest AÕS § 93 kohaseid

kokkuleppeid, mistõttu on vallasomandi tekkimise eeldused täitmata.

Kui hageja ei tõenda kohtule 02.07.2013 liisingulepingu ülesütlemist, pole Swedbank saanud ka

mistahes liisingulepingute esemeteks olevaid asju hagejale võõrandada, sest Swedbankil puudus

vara tagastamise nõudeõigus (kui see üldse kunagi on tekkinud, sest kohtule pole tõendatud

liisingulepingute ülesütlemist ega ka mitte nende tingimusi).

Kuigi liisinguesemete omandamine Ateena Maja poolt on tõendamata, kinnitab 20.06.2010 Ateena

Maja ja Helio vaheline müügileping (II kd, tl 175), et Ateena Maja on 20.06.2010 sõlminud

väidetavalt Swedbankile kuuluva liisinguvara suhtes võõrandamislepingu Helioga, võõrandades

Heliole enda valduses oleva liisinguvara. Swedbank, Ateena Maja ja Helio sõlmisid liisingueseme

üleandmise-vastuvõtmise akti (I kd, tl 72), mis kannab kuupäeva 18.06.2010, kuid mille on

dokumendist nähtuvalt Ateena Maja sõlminud alles 20.06.2010. VÕS § 11 lg 2 kohaselt on

järelikult 18.06.2010 dateeritud kokkulepe sõlmitud alles 20.06.2010 ehk pärast seda, kui Ateena

Maja oli liisinguvara võõrandanud Heliole. Ateena Maja poolse liisinguvara Heliole võõrandamise

tulemusena lõppes Swedbanki omandiõigus varale. Sellises olukorras ei saanud Swedbank

20.06.2010 midagi Heliole liisida või üle anda, kuna oli ise selleks ajaks juba kaotanud

omandiõiguse. Järelikult ei saanud Swedbank mingeid liisinguesemeid ka hagejale müüa.

28.11.2012 AS Transcom Vara ja Helio vaheline kokkulepe (II kd, tl 176) tõendab täiendavalt, et

Swedbankiga sõlmitud liisingulepingud on olnud täielikult esemetud, kuna Swedbankil ei ole

olnud liisinguesemete omandiõigust, mille suhtes Helioga liisingulepingut sõlmida. Nii Ateena

Maja kui ka Elikante on võõrandanud Swedbankile kuulunud väidetavalt liisitud asjad Heliole.

Käesoleva menetlusdokumendi lisast 2 nähtuvalt on AS Transcom Vara ja Helio sõlminud

28.11.2012 müügilepingu, mille kohaselt on Helio müünud Athena Keskuses oleva kogu tehnilise

inventari 48 036,88 euro eest AS-ile Transcom Vara. Lepingupooled on kokku leppinud, et vara

omandiõigus läheb AS-ile Transcom üle pärast müügihinna tasumist. Kuna müügihinda ei tasutud,

jäi Helio endiselt kogu Athena Keskuses oleva vara omanikuks. Dokument tõendab üheselt, et

kogu Athena Keskuses oleva tehnilise inventari omanikuks oli Helio, vastasel juhul ei oleks

sõlmitud 28.11.2012 kokkulepet AS-iga Transcom vara. Helio omandiõigust tõendab täiendavalt

ju 20.06.2010 Ateena Maja ja Helio vaheline müügileping (II kd, tl 175).

Kostjad vaidlesid vastu ka alternatiivselt esitatud kahju hüvitamise nõudele. Hageja ei ole esile

toonud kahju hüvitamise nõude õiguslikku alust ega asjaolusid. Kuna kostja I pole mistahes

väidetavalt hagejale kuuluvate asjade valdaja, pole temalt võimalik nõuda ka kahju hüvitamist.

MAAKOHTU LAHEND

4. Maakohus jättis hagi rahuldamata asja ebaseaduslikult valdusest väljanõudmiseks ja

alternatiivselt kahju hüvitamiseks rahuldamata. Menetluskulud jättis maakohus hageja kanda.

Hagi on esitatud AÕS § 80 alusel vallasasjade väljaandmiseks ja alternatiivselt AÕS § 84 lg 1

alusel kahju hüvitamiseks.

4.1. Esmalt käsitles kohus küsimust, kas hageja on saanud käesoleva otsuse punktides 2.1 ja 2.4

toodud asjade omanikuks. Kohus kontrollis, kas algselt Elikante poolt liisitud vara (hagi tagamise

taotluse p-s 5 märgitud vara; I kd tl 168-169) on üle läinud hageja omandisse.

4.1.1. Hansa Liising ja 3 Step IT sõlmisid 20.02.2007 ostu – müügilepingu nr 3S005434-AD01-

001-000-OM (I kd, tl 38-39). Hansa Liisingult võttis müügilepingus ja selle lisas 1 märgitud vara

liisingusse Elikante liisingulepinguga nr 3S005434-AD01-001-000, mida ei ole kohtule esitatud.

Kohus asus seisukohale, et esitatud lisa 1 (I kd, tl 40, 42-43) on Elikante ja Step 3 IT vahelise

liisingulepingu lisa, mille alusel on 3 Step IT ostnud vastavalt poolte vahelise teenuse raamlepingu

(III kd, tl 37-43) punktile 3.1. Elikantele Ateena Majalt lisas 1 märgitud tehnika. Seega ei ole

tegemist Elikante ja Hansa Liisingu vahel 20.02.2007 sõlmitud liisingulepingu lisaga. Kohus ei

nõustunud hageja väidetega, et nõudeõiguse loovutamise lepinguga nr 3S005434-AD01-000 (I kd,

tl 44-45) on hageja poolt esitatud lisast (I kd, tl 40) saanud ka ostu-müügi lepingu nr 3S005434-

AD01-001-000-OM lisa. Nimetatud ostu-müügilepingu punktis 1.1 on konkreetselt märgitud, et

lepingu objektiks on arvutustehnika, vastavalt liisingueseme üleandmise-vastuvõtu aktile nr

3S005434-AD01-001-000.

Hilisemas seisukohas on hageja esitanud lisaks ka koopia dokumendist (III kd, tl 61-64)

pealkirjaga „Kontoritehnika liisingulepingu nr 3S005434-LC01-000-000 lisa 1; Liisinguesemete

üleandmise-vastuvõtmise akt nr 3S005434-AD01-000-000“, mille on allkirjastanud Elikante ja

3 Step IT esindajad. Kohus möönis, et dokumendi pealkiri viitab küll 20.02.2007 sõlmitud

müügilepingule, kuid sellel puudub Hansa Liisingu esindaja allkiri. Ostu-müügi lepingu nr

3S005434-AD01-000-000 punkti 4.4. kohaselt loetakse vara müüja poolt üleantuks ja ostja poolt

vastuvõetuks üleandmise-vastuvõtu akti allkirjastamisest. Sellist akti ei ole hageja aga kohtule

esitanud.

Seega ei olnud kohtu hinnangul tõendatud, millise vara Hansa Liising 20.02.2007 müügilepinguga

nr 3S005434-AD01-001-000-OM omandas.

4.1.2. 18.06.2010 sõlmisid Swedbank Liising, Helio ja Elikante liisingulepingu nr 01127294L lisa

nr 1 liisingueseme üleandmise-vastuvõtmise akti (I kd, tl 71). Nimetatud üleandmise vastuvõtmise

aktiga sai Helio hageja hinnangul endale 20.02.2007 üleandmise-vastuvõtmise aktis nr 3S5434-

AD01-001-000 märgitud täiskomplektsuses oleva vara valduse, mis on loetletud hagi tagamise

taotluse p-s 5 (I kd, tl 167-168). Vara nimetuseks liisinglepingus oli märgitud „Prof. audio-, video-

ja valgustustehnika LISAS 1“.

18.06.2010 sõlmitud lepingus kinnitab liisinguvõtja, et on Elikante nõusolekul käesoleva lepingu

sõlmimisega tervikuna üle võtnud liisingulepingust nr 005434-AD01-001-000 Elikante’le

tulenevad liisinguvõtja õigused ja kohustused. Pooled on ka kokku leppinud, et liisingulepingu

allkirjastamisega muudetakse liisingulepingu nr 005434-AD01-001-000 Elikante tingimusi ja

käesoleva liisingulepingu tingimused asendavad täielikult liisingulepingu nr 005434-AD01-001-

000 tingimusi.

Hageja ei ole aga esitanud kohtule Hansa Liisingu ja Elikante vahel 23.02.2007 sõlmitud

liisingulepingut nr 005434-AD01-001-000, vaid on esitanud ainult nõudeõiguse loovutamise

lepingu (I kd, tl 44-45).

Nõude ülemineku kokkuleppe alusel nõude rahuldamiseks tuleb tõendada, et nõude esitajal oli

teise poole vastu nõue, mis talle loovutati. Hageja ei ole esitanud kohtule liisingulepingut, millest

nähtuks nõue, mida loovutati. Seega ei ole hageja kohtu hinnangul tõendanud, mida Hansa

Liisingule loovutati.

18.06.2010 sõlmitud liisingulepingu nr 01127294L lisast nr 1 (I kd, tl 71) nähtub, et antud lisa on

samuti ka 23.02.2007 sõlmitud liisingulepingu nr 005434-AD01-001-00 lisaks. Kohtule jääb

selgusetuks, kuidas on võimalik, et pooled sõlmivad 2010. aastal lisa lepingule, mis on sõlmitud

kolm aastat varem.

Kohus asus seisukohale, et hageja esitatud tõenditega saab lugeda tõendatuks asjaolu, et Helio

liisis Swedbankilt liisingulepingu nr 0112794L (III kd, tlk 65-68) alusel selle lisas 1 (III kd, tl 23-

24) toodud esemed. See aga ei tõenda hageja selgitusi, justkui oleks lisas nimetatud esemeid algselt

liisinud Elikante 23.02.2007 Hansa Liisinguga sõlmitud liisingulepingu alusel.

Kohus märkis, et Swedbanki ja Elikante vahel väidetavalt 23.02.2007 sõlmitud liisingulepingu

nr 005434-AD01-001-000 selgituste juures ilmneb ebakõlasid. Kohtu hinnangul ei ole eluliselt

usutav hageja väide, mille kohaselt anti liisingulepingu järgne vara väidetavalt üle 20.02.2007 ehk

3 päeva enne liisingulepingu enda sõlmimist, kusjuures asjaoludest nähtuvalt ei haaku ka

liisingulepingu sõlmimise kuupäevad, liisingulepingute numbrid, liisingulepingute esemed ega ka

mitte liisingulepingute esemeks olevad asjad (arvutustehnika, kontoritehnika ning hagis väidetud

professionaalne lavatehnika).

4.1.3. 23.07.2013 lõpetas Swedbank Helioga liisingulepingu nr 01127294L lepingu rikkumise

tõttu (I kd, tl 108). Kostja vaidlustas ülesütlemise kehtivuse.

Kohus märkis, et lepingu ülesütlemise avaldus on tahteavaldus tsiviilseadustiku üldosa seaduse

(TsÜS) § 68 mõttes. Hageja ei ole esitanud kohtule tõendeid, millest nähtuks, et antud ülesütlemise

teade on Heliole kätte toimetatud. Samas aga on kohtu hinnangul tõendatud asjaolu, et kostja I kui

Helio juhatuse liige teadis liisingulepingute ülesütlemisest, sest 11.09.2013 pankrotimenetluses on

kostja I kinnitanud (I kd, tl 113), et Swedbank on seoses võlgnevuse tekkimisega liisingulepingud

üles öelnud. Seega on Helio kohtu hinnangul lepingu ülesütlemise tahteavalduse ka TsÜS § 69 lg

2 mõttes kätte saanud.

Liisingulepingu nr 0112794L (III kd, tl 65-68) lõppemisel jäi liisinguesemete omandiõigus

Swedbankile.

4.1.4. 26.11.2013 sõlmisid Swedbank ja hageja müügilepingu TOL nr 01127294L (I kd, tl 123),

mille kohaselt hageja soetas endale vara, mis lepingu kohaselt kandis nime „Prof. audio-,video-ja

valgustehnika Lisas 1“. Hageja väidete kohaselt on tegemist varaga, mida Helio oli kasutanud

liisingulepingu nr 01127294L alusel (I kd, tl 130). Dokumendid on allkirjastatud vaid Swedbanki

poolt.

Kohtu hinnangul puudub alus asuda seisukohale, et Swedbanki ja hageja vahel ei ole üldse mingit

lepingut sõlmitud, kuna lepingut võib sõlmida ka suulises vormis. Kohtu hinnangul ei saa olla

vaidlust, et poolte vahel on leping vähemalt suuliselt sõlmitud, kuna seda kinnitavad mõlemad

lepingupooled. Hageja on esitanud kohtule ka Swedbanki kinnituse (II kd, tl 198), mille kohaselt

on pooled sõlminud (I kd, tl 123) sätestatud sõnastuses müügilepingu. Seega on kohtu hinnangul

antud leping sõlmitud kohtule esitatud sõnastuses.

Teiseks on kostja seisukohal, et antud dokumentidest ei ole tuvastatav, mis on müügilepingu

esemeks. Müügilepingu TOL nr 01127294L (I kd, tl 123) kohaselt on müügilepingu esemeks

„prof. audio-, video-, ja valgustustehnika LISAS 1“, mida pole hageja kohtule esitanud.

Hageja on esitanud kohtule Liisingulepingu nr 01127294L Lisa 1 (III kd, tl 23-24), milles on

nimetatud liisitud vara, ja mille on allkirjastanud Swedbanki ja Helio esindajad, kuid mis ei kanna

pealkirja: „Prof. audio-, video-ja valgustehnika LISAS 1“. Seega ei ole kohtu hinnangul tõenditest

üheselt tulenev, millist vara 26.11.2013 müügilepinguga müüdi.

Hageja on kohtule väitnud, et tal pole 26.11.2013 müügilepingute esemeks olevate asjade valdust,

vaatamata asjaolule, et müügilepingutes kinnitatakse hageja poolt valduse olemasolu ja saamist.

Seega pole hageja väidetele tuginedes saanud toimuda ka mistahes vallasomandi üleminekut

hagejale AÕS § 92 lg 1 alusel. Arvestades, et hageja enda väidete kohaselt pole vallasasjad hageja

valduses, ei saanud hageja omandiõigus tekkida ka AÕS § 92 lg 2 alusel.

26.11.2013 müügilepingutest ei nähtu AÕS § 93 kohaseid kokkuleppeid, mistõttu ei saanud hageja

vallasasjade omanikuks, kuna vallasomandi tekkimise eeldused on täitmata.

Isegi kui jätta kõrvale hageja väide, et ta pole lepingus nimetatud asju saanud, siis puuduks hagejal

kostjate vastu nõudeõigus. Pooled on 26.11.2013 Swedbanki ja hageja vahel sõlmitud

müügilepingu (I kd, tl 123) punktis 5 märkinud järgmist: „Ostja kinnitab, et eseme valdus on talle

üle läinud, ta on esemega põhjalikult tutvunud, ta ostab eseme müügilepingu sõlmimise hetkel

olevas kvaliteedis ning ta ei oma müüjale eseme suhtes mingeid pretensioone.“ Kohtu hinnangul

on nimetatud lausest üheselt mõistetav, et hageja on esemete valduse endale saanud.

Kohus leidis, et hageja seisukohtades ja hageja poolt esitatud tõendites esineb vastuolusid, millest

tulenevalt ei ole eluliselt usutavalt tõendanud, et algselt Elikante poolt liisitud vara (hageja sõnade

kohaselt hagi tagamise taotluse punktis 5 märgitud vara; I kd, tl 168-169) on läinud hageja

omandisse.

4.2. Kohus käsitles hageja selgitusi selle kohta, kuidas on algselt Ateena Maja poolt liisitud vara

(hagi tagamise avalduse punktis 6 märgitud vara; I kd, tl 169-171) saanud hageja omandisse.

4.2.1. 02.03.2007 sõlmisid Elikante ja Hansa Liising müügilepingu nr 0154642L-OM ning Ateena

Maja ja Hansa Liising sõlmisid liisingulepingu nr 0154642L. Lepingute objektiks oli

professionaalne lavatehnika lisavarustus, vastavalt müügipakkumisele nr 505.

Müügilepingu nr 0154642L-OM punktis I on viidatud, et lepingu objektiks on 12.11.2006

müügipakkumises nr 505 märgitud esemed. Samas on hageja kohtule esitanud 15.11.2006

kuupäevaga müügipakkumise (I kd, tl 59-63). Kuigi antud dokumendid ei ühti omavahel täielikult,

pidas kohus eluliselt usutavaks, et tegemist on antud müügilepingu objektiks olevate esemete

hinnapakkumisega.

4.2.2. 18.06.2010 sõlmisid Swedbank, Helio ja Ateena Maja liisingulepingu nr 01127277L lisa nr

1 liisingueseme üleandmise-vastuvõtmise akti (I kd, tl 72). Hageja on seisukohal, et nimetatud

üleandmise-vastuvõtmise aktiga sai Helio endale 02.03.2007 üleandmise-vastuvõtmise aktis nr

0154642L (I kd, tl 48-52) lisas märgitud täiskomplektsuses oleva vara valduse, mis on loetletud

hagi tagamise taotluse p-s 6 (I kd tl 169-171). Liisingulepingu nr 0154642L alusel liisitud vara

nimetuseks oli 18.06.2010 liisinglepingus märgitud „seade professionaalne lavatehnika LISAS 1“.

Kostja vastuväidete kohaselt ei ole teada, millise konkreetse professionaalse lavatehnika (esemed,

nende seerianumbrid, tootekoodid jne) valduse kohustus Elikante 18.06.2010 aktiga Heliole üle

andma.

Hageja on täiendavalt esitanud Swedbanki ja Helio poolt allkirjastatud liisingulepingu nr

01127277L LISA nr 1 (III kd, tl 30-34). Lisa pole küll pealkirjastatud kui „seade professionaalne

lavatehnika LISA 1“, kuid sisaldab samu esemeid, mida liisingulepingu nr 0154642L lisas toodud

müügipakkumine nr 505.

Kohus leidis, et pooled on liisingulepingu nr 01127277L lisa nr 1 liisingueseme üleandmise-

vastuvõtmise akti koostamisel pidanud silmas seda sama akti (I kd, tl 72), kuna selle lisa alguses

on pooled märkinud, et sõlmivad käesoleva lisa nr 1 (edaspidi lisa). Seega on kohtu hinnangul

18.06.2010 lisa sõlmimisel üle läinud ka lavatehnika valdus.

Lisaks on Swedbank ja Helio 18.06.2010 sõlminud liisingulepingu nr 01127277L lisa nr 1 (III kd,

tl 30-34). Selle lisaga on Helio kinnitanud, et liisingulepingu esemeks on just antud lisas märgitud

esemed, mille valduse saamist on Helio kinnitanud juba liisingulepingu nr 01127277L lisa nr 1

liisingueseme üleandmise-vastuvõtmise aktis (I kd, tl 72).

4.2.3. 23.07.2013 lõpetas Swedbank Helioga liisingulepingu nr 01127277L lepingu rikkumise

tõttu (I kd, tl 108).

Kuivõrd Swedbank poolt 02.07.2013 koostatud teatis lepingute ülesütlemise kohta on sama, mida

kohus juba käsitles, ei hakka kohus seda kordama ning asus seisukohale, et antud leping on

Swedbanki poolt kehtivalt üles öeldud.

4.2.4. 26.11.2013 sõlmisid Swedbank ja hageja müügilepingu TOL nr 01127277L (I kd, tl 124),

millega hageja soetas endale vara, mida Helio oli kasutanud liisingulepingu nr 01127277L alusel

(I kd, tl 72). Vara koondnimetuseks oli lepingu kohaselt „seade professionaalne lavatehnika 1“.

Kohus viitas, et kuivõrd müügileping nr TOL nr 01127277L (I kd, tl 124) on sisu poolest sama,

mis müügileping nr TOL nr 01127294L (I kd, tl 123), puudub vajadus korrata põhjendusi. Kohus

asus samasele seisukohale, et kui arvestada hageja väitega, et ta pole vallasasju enda valdusesse

saanud, ei saanud hageja omandiõigus asjadele tekkida ka AÕS § 92 lg 2 alusel.

Isegi jättes kõrvale hageja väite, et ta pole lepingus nimetatud asju saanud, puuduks hagejal

kostjate vastu nõudeõigus. Pooled on 26.11.2013 Swedbanki ja hageja vahel sõlmitud

müügilepingu punktis 5 märkinud järgmist: „Ostja kinnitab, et eseme valdus on talle üle läinud, ta

on esemega põhjalikult tutvunud, ta ostab eseme müügilepingu sõlmimise hetkel olevas

kvaliteedis ning ta ei oma müüjale eseme suhtes mingeid pretensioone.“ Kohtu hinnangul on

nimetatud lausest üheselt mõistetav, et hageja on esemete valduse endale saanud.

Seega esineb kohtu hinnangul hageja poolt esitatud tõendites ja seisukohtades vastuolusid, millest

tulenevalt ei ole eluliselt usutavalt tõendatud, et algselt Helio poolt liisitud vara (hageja sõnade

kohaselt hagi tagamise taotluse punktis 5 märgitud vara) on läinud hageja omandisse.

4.3. Kohus märkis täiendavalt, et pole ka tuvastatav, millised konkreetsed individualiseeritavad

esemed hageja väidete kohaselt Hansa Liising on omandanud 3 Step IT-lt või Elikantelt, kuna

üheski dokumendis pole esile toodud esemete seerianumbreid või tootekoode, mille põhjal oleks

võimalik esemeid üldse individualiseerida.

Eelnevast tulenevalt asus kohus seisukohal, et hageja ei ole kohtule tõendanud maakohtu otsuse

punktides 2.1 ja 2.4 nimetatud esemete omandiõigust. Seega ei saa kostja olla rikkunud hageja

omandit, mistõttu hageja vindikatsiooninõude ja alternatiivse kahju hüvitamise nõude eeldus on

täitmata ja hagi rahuldamiseks puudub õiguslik alus.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

5. Hageja (apellant) esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu

otsus tühistada täies ulatuses ning teha uus otsus, millega hagi rahuldada. Alternatiivselt palub

hageja saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Menetluskulud palub hageja jätta kostjate

kanda ning mõista kostjatelt solidaarselt välja hageja menetluskulud koos seadusjärgsete

viivistega.

Arvestades menetluses esitatud tõendeid ning tunnistajate ülekuulamise taotlust, on ebaõige kohtu

järeldus, et hageja ei suutnud tõendada 26.11.2013 müügilepingute objekte.

Ebaõige on kohtu hinnang AÕS § 93 rakendamise osas. Nõudeõiguse loovutamise tahe võib olla

tuletatav ning ei pea olema väljapoole äratuntavaks muudetud. Otsuses tehtud järeldused

vallasomandi mittetekkimise osas on vastuolus esitatud tõendite, kinnituste kui ka poolte tegeliku

tahtega. Kohus ei ole hinnanud tõendeid kogumis ning sellest tulenevalt jätnud AÕS § 93 eeldused

ebaõigesti tuvastamata.

Hageja on vallasomandi tõendamiseks esitanud tõendid (III kd, tl 54-56, 61-64; I kd, tl 38-39, 41),

millest järelduvalt on Hansa Liising 20.02.2017 müügilepinguga nr 3S005434-AD01-001-000-

OM omandanud üleandmise-vastuvõtmise aktis nr 3S005434-AD01-001-000 märgitud vara 3 Step

IT-lt.

Õiguskäibes seerianumbrite ja/või tootekoodide märkimine arvetele/hinnapakkumistele ei ole

tavapärane praktika, mistõttu ületaks sellise asja tõendamise tõendamiskoormus ilmselgelt

mõistlikku hageja tõendamiskoormust. Ebaõige on kohtu seisukoht, mille kohaselt ainuüksi

liigitunnuste alusel määratlevate asjade puhul on välistatud nende tuvastamine. Tegu on küll

käibes liigitunnuse alusel määratleva kaubaga, kuid seda on võimalik individualiseerida vastavate

dokumentide alusel, mida hageja on menetluses esitanud (RKTKo 3 2 1-87 04, p 25).

Hagiavalduses nõutav vara (helitehnika), ei ole eristatav ainult seerianumbrite/tootekoodid kaudu.

Vara (helitehnika), on liikunud kogumis üle mitme ettevõtte hagejale.

Kohus leidis, et hageja ei ole tõendanud, et vara (helitehnika), mida liisis Helio, oleks algselt

liisinud Elikante. Kohus on eeltoodud järelduse tegemisel jätnud hindamata tõendina esiteks

Swedbanki kinnituskirja (II kd, tl 198), mille kohaselt on liisingulepingu nr 0112794L liisitud

esemete näol tegemist samade esemetega, mis olid Hansa Liising ja Elikante vahel 23.02.2007

sõlmitud liisingulepingu nr 005434-AD01-001-000 lepinguesemeks olevate esemetega. Lisaks on

kohus jätnud asjakohased tõendid kogumata.

Tulenevalt sellest, et nii Swedbank kui ka Elikante ja Helio on kinnitanud, et Elikante liisis

liisingulepingu nr 005434-AD01-001-000 alusel sama vara, mida hiljem Helio liisis Swedbankilt,

on väär kohtu järeldus, mille kohaselt ei ole hageja tõendanud seda, millise vara Hansa Liising

20.02.2007 müügilepinguga nr 3S005434-AD01-001-000-OM omandas 3 Step IT-lt.

Kohus on leidis, et hageja ei ole esitanud liisinglepingut, millest nähtuks nõue, mida Hansa

Liisingule loovutati. Hageja on nõude loovutamise lepingu, millest nähtub Hansa Liising nõue,

menetluses esitanud (III kd, tl 54-56).

Kohus on korrektselt tuvastanud, et liisingulepingu nr 0112794L lõppemisel jäi liisinguesemete

omandiõigus Swedbankile. Kohus on ebaõigesti leidnud, et hageja ei ole tõendanud seda, millise

vara müüs Swedbank hagejale 26.11.2013 TOL nr 01127294L müügilepinguga (I kd, tl 186-188).

Hageja on esitanud Swedbanki kinnituse (II kd, tl 198), milles Swedbank kinnitab, et

müügilepinguga TOL nr 01127294L soetas hageja endale vara, mida Helio oli kasutanud

liisingulepingu nr 01127294L alusel. Lisaks soovis hageja 26.11.2013 müügilepingu TOL nr

01127294L varalist koosseisu tõendada menetluses tunnistaja ütlustega, kuid kohus jättis

17.10.2016 määrusega tunnistaja ülekuulamise taotluse rahuldamata.

Vallasomand sai tekkida väljanõudeõiguse loovutamisega (AÕS § 93). Hageja on vallasomandi

tekkimist tõendanud (I kd, tl 184-185). 26.11.2013 arvetel on märge, et: „Ostja kinnitab arve

tasumisega, et on saanud kaudse valduse. Ühtlasi kinnitab ostja arve tasumisega, et on teadlik, et

esemed on kolmandate isikute valduses ning tal puuduvad igasugused pretensioonid esemete

koguse, kvaliteedi vms osas.“ Kohus jättis hagejale eelistungil selgitamata, et kohtu hinnangul ei

ole vallasasjade omand üle läinud AÕS § 93 mõistes väljanõudeõiguse loovutamisega.

Hageja on kinnitanud ja tõendanud, et ei ole vara valdust saanud. Ebaõige on kohtu hinnang, et

hageja on esemete valduse saanud.

Kohus leidis õigesti, et hageja on usutavalt tõendanud, et lepingute objektiks oli professionaalne

lavatehnika lisavarustus, vastavalt müügipakkumisele nr 505 (I kd, tl 59-63). Kohus luges

tõendatuks, et müügilepingu nr 015464L-OM alusel müüs Elikante Hansa Liisingule

müügipakkumises nr 505 oleva vara, mida Ateena Maja liisis Hansa Liisingult liisingulepingu nr

0154642 aluse (I kd, tl 48-64). Kohus leidis ka õigesti, et 18.06.2010 liisingulepingu nr

01127277L III kd, tl 30 jj) sõlmimisel ja lisa sõlmimisega on läinud üle lavatehnika valdus Heliole.

Kohus tuvastas õigesti, et liisingulepingu nr 0154642L (I kd, tl 108) lõppemisel jäi liisinguesemete

omandiõigus Swedbankile.

Kohus ei ole analüüsinud vindikatsiooninõude eeldust, mille kohaselt peab välja nõutav asi olema

kellegi teise valduses. Hageja on tõendanud, et vara on kostjate valduses. Maakohus jättis

tunnistajate Erlend Aavi ja Tõnis Aavi ülekuulamise taotlused ebaõigesti rahuldamata.

6. Kostjad (vastustajad) paluvad jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ning jätta menetluskulud

hageja kanda.

Kostjate hinnangul on maakohus õigesti tuvastanud, et hageja ei ole tõendanud hagi esemesse

kuuluvate asjade omandamist.

6.1. Hagi eseme p-s 5 nimetatud vara liikumine Elikante valdusesse on tõendamata. Hageja poolt

esitatud tõendid ei kinnita hageja väiteid ning sisaldavad arvukaid vastuolusid. Arvutustehnika,

kontoritehnika ning professionaalne lavatehnika ei ole mistahes viisil samastatavad. Hagi lisas 5

on hageja esitanud kohtule suvalisi dokumente, mis ei kajasta professionaalse helitehnika liisimist

Elikante poolt. Kostja esitas hagi lisas 5 olevatele tõenditele ka võltsituse vastuväite.

Paljasõnaline on väide, et Elikante võttis Hansa Liisingult hagi lisas 5 olevas müügilepingus ja

selle lisas 1 märgitud vara liisingusse, mida hageja väidete kohaselt kinnitab hagi lisas 6 olev

dokument.

Üksnes seerianumbrid või tootekoodid võimaldavad eristada liigitunnustega esemeid teistest

samasugustest liigitunnustega esemetest.

Tõendamata ja tõenditele mittetuginev on hageja poolt hagis esitatud väide, et vara paigutati Tartus

Küütri tn 1 asuvasse Athena Keskusesse. Ainuüksi 14.08.2009 Elikante OÜ, Ateena Maja ja Helio

vaheline kokkulepe tõendab ümberlükkamatult, et Tartus Küütri tn 1 asuvates ning Helio poolt

14.08.2009 üürilepingu alusel üüritud äriruumides ei asunud mistahes hagi p-des 5 ja 6 märgitud

esemeid.

Tõendamata on väidetava tuvastamatu liisinguvara liikumine Helio valdusesse.

Maakohus on põhjendatult märkinud, et hageja ei ole kohtule esitanud Hansa Liisingu ja Elikante

vahel 23.02.2007 sõlmitud liisingulepingut nr 005434-AD01-001-000, vaid on esitanud üksnes

nõudeõiguse loovutamise lepingu, mistõttu ei ole apellant tõendanud, millised nõuded loovutati.

Hageja poolt 26.11.2013 Swedbankiga sõlmitud müügilepingute alusel hagi esemes märgitud vara

omandamine on tõendamata. Alternatiivselt tõendavad müügilepingud asjaolu, et hagejal puudub

kostjate vastu mistahes nõue, kuna hageja on saanud asjade valduse.

26.11.2013 müügilepingutest ei nähtu AÕS § 93 kohaseid kokkuleppeid, mistõttu on kostjad

seisukohal, et mistahes hageja vallasomand asjadele pole saanud tekkidagi, kuna vallasomandi

tekkimise eeldused on täitmata.

6.2. Hageja omandiõigus hagi eseme punktis 6 märgitud vara suhtes on tõendamata. Hagis

kirjeldatud tehingute jada arvestades ei ole võimalik tuvastada, et ca 8 aasta jooksul sooritatud

arvukate tehingute tulemusena on hageja omandanud hagi eseme p-s 6 märgitud esemed,

arvestades muu hulgas nii ülal kui ka hagi vastuses kirjeldatud arvukaid vastuolusid hageja poolt

kohtule esitatud tõendites.

Täielikult tõendamata on hagi esemes märgitud esemete kostjate poolt valdamine. Hagejad ei ole

kohtule esitanud mistahes asjakohaseid tõendeid, mistõttu on hageja väited paljasõnalised.

Kuna maakohus on õiguspäraselt tuvastanud, et hageja ei ole tõendanud enda omandiõigust hagi

esemes märgitud asjadele, siis ei pidanud kohus ka analüüsima küsimust, kas hagejale on mingi

kahju tekkinud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu

lõppjärelduste ega resolutsiooni muutmiseks. TsMS § 657 lg 1 p 21 alusel tuleb osaliselt muuta

maakohtu otsuse õiguslikke põhjendusi.

Apellatsioonkaebus ei kuulu rahuldamisele.

8. Seoses kostja II (OÜ Atlant VII) äriregistrist kustutamisega on muutunud menetluslik olukord.

Tsiviilasja menetlus kostja II, s.o OÜ Atlant VII, suhtes tuleb TsMS § 428 lg 1 p 5 alusel lõpetada

otsust tegemata, kuna OÜ Atlant VII on lõppenud õigusjärgluseta. Äriregistri teabesüsteemist

nähtuvalt on ettevõtja OÜ Atlant VII (äriregistri kood 10853554) äriregistrist kustutatud alates

21.12.2017. a.

Hageja jäi ringkonnakohtus seisukohale, et kostja I suhtes tuleks hagi rahuldada täies ulatuses ja

seda kõigi hagi alusena toodud õiguslike alternatiivide järgi. Muuhulgas on hageja seisukohal, et

kostja I ebaseaduslikust valdusest tuleb hageja otsesesse valdusse AÕS § 80 alusel välja mõista

kõik hagiavalduses loetletud esemed, k.a need, mida hageja varasemas menetluses pidas kostja II

valduses olevaks. Hageja on alternatiivselt rajanud oma nõude AÕS § 84 lõikele 1, mis saab

kohalduda kõrvalnõudena olukorras, kus on tuvastatud AÕS § 80 lõikel 1 põhineva hagi

rahuldamise eeldused.

Ringkonnakohus käsitleb järgnevalt esiteks hagieseme piiritletust (I), teiseks hagejal omandatava

vara suhtes valduse tekkimise võimalikkust AÕS § 93 järgi (II), seejärel omandatava vara piisavat

määratletust (III-IV); kostjate valduse tõendatust (V) ning vara arestimise akti tähendust kostjal I

valduse tekkimise alusena (VI). Lõpetuseks jaotab ringkonnakohus menetluskulud ja määrab

kindlaks nende suuruse (VII).

I

9. AÕS § 80 lõike 1 alusel hagi rahuldamise eeldusena tuleb hagejal tõendada esiteks, et hageja

on väljanõutava(te) asja(de) omanik ning teiseks, et kostja on väljanõutava(te) asja(de) valdaja

(AÕS § 82 lg 1), kes valdab asja õigusliku aluseta, s.o kellel puudub omaniku (hageja) suhtes asja

valdamise õigus.

Ringkonnakohus märgib, et ehkki hagiavalduses ja selle hilisemates täpsustustes on väljanõutavad

vallasasjad toodud loeteluna (kostja I puhul 34 nimetust ja kostja II puhul 20 nimetust) ning osa

nimetuste puhul on sulgudes märgitud esemete arv, siis asjaõiguses kehtiva spetsiaalsuse ehk

määratletuse põhimõtte kohaselt (TsÜS § 6 lg 3 teine lause) tuleb iga eset (TsÜS § 48) käsitada

käibes eraldi ning loetelus toodud esemed ei ole vaadeldavad kogumina, mille suhtes hageja kui

väidetav omanik saaks tervikuna teostada tsiviilõigusi. See tähendab käesoleva vaidluse kontekstis

muuhulgas, et hageja peab olema suuteline tõendama iga konkreetse hagiavalduses loetletud

eseme puhul AÕS §-s 80 sätestatud eelduste esinemist nii, nagu esitaks ta hagi kostja(te) vastu iga

eseme väljaandmiseks eraldi.

10. Hagejal tuleb väljanõutav(ad) ese(med) seega hagiavalduses ära näidata individualiseeritult,

s.o mitte pelgalt liigitunnuste alusel. Hageja peab välja tooma tunnused, mis võimaldavad eristada

väljanõutavaid

asju

kõigist

teistest

sama

liiki

ja

samade

omadustega

esemetest.

Tsiviilkohtumenetluse kontekstis peavad hagiga väljanõutavad vallasasjad olema ära näidatud

sellise konkreetsusastmega, et nende esemete suhtes oleks võimalik läbi viia täitemenetlust.

Hageja käsitluse kohaselt on ta omandanud hagiavalduses loetletud esemed Swedbank Liising AS-

lt kui liisinguandjalt. Esemed soetati algselt 20.02.2007 ja 02.03.2007 lepingutega, kus

liisinguvõtjateks olid Elikante OÜ ja Ateena Maja OÜ. 18.06.2010 lepingutega võttis liisinguvõtja

kohustused endale Helio VII OÜ. Liisinguandja ütles liisingulepingud rikkumise tõttu üles

23.07.2013. Hageja sõlmis liisinguandjaga 26.11.2013 müügilepingud, mille alusel soetas endale

Helio VII OÜ poolt eelnevalt liisingulepingute alusel kasutatud vara.

Liisingulepingute alusel vara valdajaks olnud OÜ-le Helio VII nimetati 25.07.2013 (s.o vahetult

peale liisingulepingute ülesütlemist) ajutine haldur, kuid pankrotimenetlus lõpetati pankrotti välja

kuulutamata 16.10.2013. a kohtumäärusega raugemise tõttu. Pärast liisingulepingute ülesütlemist

jäi vara omandiõigus liisinguandjale, kuid vara liisinguandjale ei tagastatud. OÜ Helio VII

pankrotihaldur liisinguvara olemasolust ega asukohast teadlik ei olnud. Sellest järeldas hageja, et

vara valdus pidi olema kostjal I ja/või kostjal II, eelkõige kuna kostja I Olga Aasav oli nii OÜ Helio

VII kui ka kostja II OÜ Atlant VII juhatuse liige ja ainuosanik.

11. Seega on hageja soetanud Swedbank Liising AS-lt endale vara, ilma seda üle vaatamata, vara

täpset asukohta eelnevalt kindlaks tegemata või isegi vara olemasolus veendumata. Sellisel viisil

vindikatsioonihagi esitamine on õiguslikult võimalik, kuid sellega seotud riisiko jääb hageja

kanda. Ringkonnakohus märgib, et hageja kui vallasasjade omandiõigusele tugineda sooviv isik

saanuks esitada ka VÕS §-s 1014 sätestatud nõude asjade ettenäitamiseks või asjade ülevaatamise

võimaldamiseks isiku(te) vastu, kelle valduses ta pidas asju olevaks.

Maakohus on oma otsuse p-s 43 muuhulgas õigesti märkinud, et käesoleval juhul ei ole tuvastatav,

millised konkreetsed individualiseeritavad esemed omandas AS Hansa Liising (AS Swedbank

Liising) üldse 3 Step IT OÜ-lt või Elikante OÜ-lt. Ka 2007. a sõlmitud müügi- ja liisingulepingute

puhul on vara üleandmine toimunud loetelude alusel ning puuduvad eristavad tunnused. Praeguse

vaidluse esemeks ei ole siiski asjaolu, kas Swedbank Liising AS ise üldse sai kõigi hagiavalduses

loetletud esemete omanikuks või mitte.

12. Maakohus analüüsis, kas hageja on saanud hagiavalduses loetletud esemete omanikuks ning

jõudis järgmistele põhilistele järeldustele.

• Algselt

20.02.2007

müügi-

ja

liisingulepingu

nr

3S005434-AD01-001-000

(lepingudokumenti ei ole kohtule esitatud) alusel Elikante OÜ poolt liisitud vara (lepingus

nimetatud „Prof. audio-, video- ja valgustehnika Lisas 1“) osas ei ole tõendatud, millise

konkreetse vara (esemete) liisinguandja (AS Hansa Liising Eesti) selle lepingu alusel

omandas.

• Ehkki saab lugeda tõendatuks, et Helio VII liisis Swedbank Liising AS-ilt liisingulepingu

nr 0112794L alusel selle lisas loetletud esemed, siis ei ole tõendatud, nagu oleks tegemist

samade esemetega, mida liisis algselt Elikante OÜ.

• Kehtivalt sõlmitud on 26.11.2013 Swedbanki ja hageja vaheline müügileping

TOL nr 01127294L, kuid tõenditest ei selgu üheselt, millist vara 26.11.2013 lepinguga

müüdi.

• Hagejal ei saanud tekkida 26.11.2013 lepingu esemete suhtes omandiõigust, kuna täitmata

on vallasomandi tekkimise eeldused – hageja ei ole saanud asjade valdust.

• Alternatiivselt, lähtudes, hageja enda kinnitusest 26.11.2013 müügilepingus, on hagejale

asjade valdus üle läinud ning ta on esemetega põhjalikult tutvunud, mistõttu ei saa hagejal

olla nõudeõigust asjade väljaandmiseks kostja vastu, kuna asjad ongi juba hageja enda

käes.

• Algselt 02.03.2008 müügi- ja liisingulepingu nr 0154642L alusel Ateena Maja OÜ poolt

liisitud vara (lepingus nimetatud „seade professionaalne lavatehnika LISAS 1“) osas leidis

kohus, et sama vara on 18.06.2010 lepinguga nr 01127277L võtnud liisinguvõtjana enda

kasutusse Helio VII OÜ ning nimetatu võttis üle ka vara valduse.

• Sarnaselt 20.02.2007 lepinguga ei saanud aga hagejal tekkida omandit loetletud

vallasasjade suhtes, kuna täitmata on vallasomandi tekkimise eeldused, hageja

omandiõigus mistahes asjadele ei saanud tekkida ka AÕS § 92 lg 2 alusel.

• Samuti sarnaselt 20.02.2007 lepingu kohta märgitule, kui lähtuda hageja enda kinnitusest,

siis on ta esemete valduse saanud ja asjad on juba tema käes, mistõttu ei saa hagejal olla

asjade väljanõudeõigust kostja(te) vastu.

Kohus asus lisaks seisukohale, et ei ole ka tuvastatav, millised konkreetsed individualiseeritavad

esemed on hageja enda väidete kohaselt omandanud Swedbank Liising AS-i kaudu 3 Step IT OÜ-

lt või Elikante OÜ-lt, kuna üheski dokumendis ei ole ära toodud esemete seerianumbreid või

tootekoode, mille põhjal oleks üldse võimalik esemeid individualiseerida.

Asunud seisukohale, et hageja ei ole tõendanud enda omandiõiguse tekkimist esemetele, ei

pidanud maaohus vajalikuks käsitleda hagi rahuldamise ülejäänud eeldusi.

II

13. Nõustuda ei saa maakohtu seisukohaga, et hagejal ei saanud tekkida vara suhtes omandit

põhjusel, et hageja ei ole saanud asjade valdust.

Ringkonnakohtu arvates ei oma sisulist tähendust 26.11.2013. a müügilepingutes (p 5) sisalduvad

kinnitused, mille kohaselt on ostja kinnitanud, et eseme(te) valdus on talle üle läinud. Seesugune

kinnitus võib tähendada eelkõige seda, et ostjal ei ole enam müüja vastu VÕS § 208 lõikes 1 ja

§-s 209 sätestatud nõudeõigust asja üleandmiseks ning pooltevahelises suhtes loetakse see müüja

kohustus täidetuks. AÕS § 32 kohaselt mõistetakse valduse all tegelikku võimu asja üle, s.o

tegemist on faktilise võimalusega asja kasutada, mõjutada, tarbida vm viisil võimu teostada.

Formaalne kinnitus, et ostja on eseme valduse saanud, ei ole samastatav tegeliku valduse

saamisega.

Õige on maakohtu otsuses märgitu, et hageja omandiõigus ei saanud tekkida AÕS § 92 lg 2 alusel

(brevi manu), kuna sellekohaseid asjaolusid ei ole menetluses esile toodud. Sõltumata

müügilepingute p-s 5 sisaldunud kinnitusest puuduvad tegelikud viited sellele, et omandatavad

vallasasjad oleksid olnud juba hageja (omandaja) otseses või kaudses valduses.

14. Hageja kirjeldatud asjaoludel sai aga vallasasjade omand minna üle AÕS §-s 93 sätestatud

viisil. Kui asi on kolmanda isiku valduses, võib võõrandaja kokkuleppel omandajaga asja valduse

üleandmise asendada väljanõudeõiguse loovutamisega omandajale.

Hageja ei ole maakohtu menetluses küll konkreetselt viidanud, et Swedbank Liising AS-i ja hageja

vahelistes 26.11.2013 müügilepingus lepiti ühtlasi kokku ka esemete väljanõudeõiguse

loovutamises hagejale ning et hageja omand tekkis AÕS § 93 kohaselt. Siiski on hageja toonud

esile faktilised asjaolud, mis võimaldavad kohtul endal asjakohast õigusnormi kohaldada.

Hageja ja Swedbank Liising AS vahel 26.11.2013 sõlmitud müügilepingud TOL nr 01127294L

(I kd tl 123) ja TOL nr 01127277L (I kd tl 124) võimaldavad asuda seisukohale, et need lepingud

sisaldasid kokkulepet võõrandatava vara väljanõudeõiguse loovutamiseks. Kokkulepe, mille

kohaselt võõrandaja loovutab omandajale esemete väljanõudeõiguse kolmanda isiku vastu, võib

olla sõlmitud ka järelduslikult, s.o kaudsete tahteavalduste vahetamise teel TsÜS § 68 lg 3 mõttes.

Puudub alus kahelda, et müügilepingu pooled olid teadlikud ja arvestasid sellega, et esemed on

tegelikult kolmanda isiku otseses valduses. Kokkuleppest tuleneb, et lepinguga sooviti anda

võimalikud nõudeõigused asjade otsese valdaja vastu üle omandajale ning senisele asjade

omanikule Swedbank Liising AS-le ei pidanud jääma mistahes omandiõigusest tulenevaid õigusi.

Mõlema lepingu p 6 sisaldab muuhulgas ka lauset, mille kohaselt on pooled kokku leppinud, et

kõik esemega seotud nõuded esitab ostja otse kolmanda isiku vastu.

Võõrandamisel AÕS §-s 93 sätestatud viisil ei ole nõutav loovutamise muutmine väljapoole

äratuntavaks. Samuti ei sõltu AÕS § 93 alusel vallasasjade omandamine sellest, kas võõrandajal

on asjade suhtes kaudne valdus või mitte (AÕS § 33 lg 2), ega sellest, kas väljanõudeõiguse

loovutamisega saab lugeda omandajal tekkinuks kaudse valduse või mitte.

III

15. Küll aga sõltub vallasomandi tekkimine ka AÕS § 93 järgi omandamise puhul sellest, kas üle

antavad asjad on piisava selgusega määratletud. TsÜS § 6 lg 3 teise lause kohaselt saab omand

tekkida iga konkreetse individuaalse vallasasja puhul eraldi.

Kui võlaõiguslikult on võimalik kokkuleppeid sõlmida ka konkreetselt määratlemata esemete

kogumi suhtes, siis omandi üleandmisele suunatud asjaõiguslik käsutustehing eeldab määratletust

sellisel tasemel, mis võimaldab eset eristada kõigist teistest sama liiki ja samade tunnustega

esemetest.

Määratletuse põhimõtet tuleb asjaõiguses järgida muuhulgas ka seeriatootmises olevate esemete

puhul. Iseenesest ei ole küll õige kostjate väide, justkui saaks sellelaadseid esemeid identifitseerida

üksnes unikaalsete seerianumbrite ja/või tootekoodide alusel, ehkki niisuguste tunnuste olemasolu

lihtsustaks vaidluse lahendamist oluliselt. Seeriatootmises olevate esemete (mh nt

tehnikavahendid) eristamine teistest sama liiki ja tüüpi esemetest on muuhulgas võimalik ka

ruumiliste seoste kaudu, nt kui tõendatakse, et üks kindlatele tunnustele vastav ese on paiknenud

alates temale valduse saamisest kindlas asukohas ning ka esialgse asukoha muutumisel on olemas

piisavad tõendid, mis võimaldavad tõsikindlalt tuvastada, et just seesama ese paikneb teatud ajast

alates muus asukohas.

16. Iseenesest on võimalik anda vallasomand hulgale asjadele üle loetelu või nimekirja alusel,

mille põhjal on võimalik üheselt kindlaks teha, millised konkreetsed esemed on tehinguga

hõlmatud. Sellisel juhul saab lugeda sõlmituks käsutustehingud ka iga eseme kohta eraldi. Hagejal

tuleb esmalt tõendada, et tema omandisse on läinud just nimelt need konkreetsed esemed, millele

on vara nimekirjas viidatud. Teiseks tuleb hagejal ka tõendada, et just need samad esemed on

kostja(te) valduses.

Praegusel juhul 26.11.2013 müügilepingutes viidatud vara nimekirjadele: „Prof. audio-, video- ja

valgustustehnika LISAS 1“ ning „seade professionaalne lavatehnika LISAS 1“. Nimekirjad

sisaldavad loetelusid tehnikavahenditest, mis olid esitatud asjaolude kohaselt seeriatootmises ning

on määratletud üldjuhul vaid margi ja mudeli alusel. Seejuures on osa tooteid märgitud mitmuses

(nt CD-mängija Pioneer CDJ-200 kokku 6 tk). Osa tooteid on aga üldse loetletud pelgalt

liigitunnuste alusel arvulisel hulgal (nt teisaldatavad mikrofoni kaablid – 60 tk, teisaldatavad

monitorikaablid – 6 tk, prožektorid – 100 tk; halogeenlambid – 100 tk, turvatrossid – 200 tk,

kaablid juhtmed, jätkujuhtmed – 230 tk, harukarbid, kuluvahendid – 100 tk).

Eristava asjaoluna on hageja tuginenud peamiselt asjaolule, et kõik nimetatud esemed olid

eelnevalt Helio VII OÜ kasutuses tulenevalt nimetatud äriühingu ja Swedbank Liising AS-i

vahelistest liisingulepingutest, millega Helio VII OÜ võttis omakorda üle eelnevalt Elikante OÜ-

le ja Ateena Maja OÜ-le liisingulepingutest tulenenud liisinguvõtja kohustused.

17. Ringkonnakohus märgib, et vaatamata erinevates dokumentides kinnitatule ei ole tõendatud,

et kõik 20.02.2007 ja 02.03.2007 liisingulepingute alusel omandatud vallasasjad läksid 18.06.2010

lepingute alusel Helio VII OÜ otsesesse valdusse. AÕS § 36 ja § 32 koostoimest ning asjaõiguse

määratletuse põhimõttest tulenevalt ei ole piisav üldine kinnitus, mille kohaselt vara on n-ö

täiskomplektsuses üle antud. Kostjad on põhistanud, et juba 18.06.2010 seisuga oli osa 2007. a

liisingulepingute alusel soetatud esemetest (nt mitmesugused kuluvahendid) kasutusest välja

langenud või kaotsi läinud.

Hageja sõlmis 26.11.2013 lepingud vara omandamiseks pärast seda, kui vara senise kasutaja ja

liisinguvõtja Helio VII OÜ suhtes oli pankrotimenetlus lõpetatud raugemise tõttu pankrotti välja

kuulutamata. Helio VII OÜ eksisteeris juriidilise isikuna veel kuni 09.01.2014, millisest ajast

alates on äriühing äriregistrist kustutatud. Iseenesest on õiguslikult võimalik sõlmida

võlaõiguslikke ja asjaõiguslikke kokkuleppeid vallasasjade omandamiseks, mille asukoht ei ole

teada või mille kohta ei ole isegi teada, kas need on säilinud. Liisinguesemete omandamiseks

liisinguandjalt Swedbank Liising AS-ilt ei pidanud hageja iseenesest tõendama seda, kas ja

millised konkreetsed esemed olid 26.11.2013 seisuga Helio VII OÜ valduses.

Küll aga on ringkonnakohtu arvates määratletuse põhimõtte täitmiseks vajalik, et lisaks vara

nimekirjadele, mis liisingulepingute lisade kohaselt Helio VII OÜ kasutusse üle läksid, tõendaks

hageja ka ruumilise vm seose kaudu, millisete konkreetsete esemete suhtes ta leidis endal olevat

omandi tekkinud. Ei piisa näiteks põhistamisest või tõendamisest, et 2007. aastal sõlmitud

liisingulepingu alusel soetati 6 tk monitore Martin Audio LE1200 ning sama nimetusega monitorid

võttis 18.06.2010 kokkuleppe alusel liisingusse Helio VII OÜ, vaid vajalik oleks mingigi täiendav

eristav tunnus peale margi- ja tüübi- või mudelinimetuse ning väidetava asjaolu, et samad esemed

soetati juba 20.02.2007 või 02.03.2007 lepingu alusel ning need olid liisingulepingute alusel

alguses ühe ja seejärel teise äriühingu kasutuses.

IV

18. Hageja on näidanud ära ruumilise seose üksnes selle vara osas, mis on kohtumenetluse käigus

hagi tagamise korras arestitud ja üles kirjutatud (kohtutäitur Ivi Kalmeti 07.12.2015. a vallasvara

arestimise akt lisa 1, II kd tl 4 – 6. Arvestades hageja väiteid ning ka kostja I juhitud erinevate

äriühingute vahelisi seoseid on eluliselt usutav, et tegemist on vähemalt osaliselt samade

esemetega, mis soetati algselt 20.02.2007 ja 02.03.2007 lepingutega ning mille osas liisinguvõtja

kohustused võttis 18.06.2010 üle Helio VII OÜ.

Akti kohaselt olid selle koostamise aja seisuga 07.12.2015. a füüsiliselt olemas järgmised hagiga

nõutavad vallasasjad:

1) Kõlar Center, Martin Audio F15 – kahest seadmest olemas 1 tk

2) Comp BSS DPR – 404 (2 tk)

3) Gate BSS DPR-504 (2 tk)

4) Ekvalaiser BSS FCS-960 (3 tk)

5) Helipult Crest Audio XRACK24

6) CD mängija Pioneer CDJ-200 – kuuest seadmest olemas 2 tk

7) Shure Beta 58 (2 tk)

8) Monitor Martin Audio LE1200 (6 tk)

9) Lõppvõimendi Crest CC2800 – neljast seadmest olemas 2 tk

10) Digipult Yamaha 01V96

11) DJ helipult, Allen- Heath, X-ONE 6:2 (kasutuskõlbmatu)

12) Mikrofonijalg pikk, KÖNING-MEYER – 14-st esemest olemas hinnanguliselt 4 tk

13) Mikrofon SHURE SM57 – 4- st esemest olemas 2 tk

14) Mikrofon SHENNHEISER EV0604 – 3-st esemest olemas 2 tk

15) Mikrofon OKTAVA MK-012 – 8-st esemest olemas 2 tk, millest 1 katki

16) Mikrofonijalg lühike KÖNING-MEYER – 4-st esemest olemas 1 tk

17) Kõlarijalg, KÖNING-MEYER – 4-st esemest olemas 2 tk, millest 1 katki

18) Video/Dataprojektor, EIKI LC-X71L (mitte töökorras)

19) StudioDUE CS4, 4XPar64, effektvalgusti (4 tk)

20) Antari Z-1500 DMX, tossumasin (2 tk)

21) Rosco Cold Flow, külma tossu masin.

19. Ehkki ka vara arestimise aktis ei ole märgitud esemete seerianumbreid, tootekoode vm

unikaalseid tunnuseid, on asja materjalide põhjal usutav, et tõenäoliselt on vähemalt osaliselt

tegemist 2007. aastal soetatud esemetega. Seda järeldust toetab peamiselt asjaolu, et soetatud vara

nimekirjades kattuvad loetletud esemed võrdlemisi suures ulatuses. Nii 20.02.2007 müügi- ja

liisingulepingu lisa nr 1 liisinguesemete (kontoritehnika/prof. audio-, video- ja valgustustehnika)

üleandmise-vastuvõtmise aktis nr 3S005434-AD01-001-000 (III kd tl 61 – 64) kui ka 02.03.2007

samalaadses lepingus (professionaalne lavatehnika) toodud esemete nimetused, sh kaubamärgid

ning mudelid, kattuvad hagis nõututega ulatuses, mida on raske pidada juhuslikuks. Kattuvus

eelnevate loeteludega on täheldatav ka 07.12.2015 seisuga hagi tagamise korras arestitud vara

loetelu puhul. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole ainuüksi varakogumi koosseisust lähtudes siiski

võimalik esemete samasust tõsikindlalt tuvastada, mistõttu on võimalik lugeda esemete kattuvus

küll põhistatuks (TsMS § 235), mitte aga tõendatuks.

Vallasvara arestimise aktis on loetletud nii kohapeal tegelikkuses olemas olnud vara, töötaja Tiit

Kivisild ütluste kohaselt maja peal olemas olnud vara kui ka selline vara, mille kohta andmed

puudusid. Nii on mõne eseme puhul märgitud ebamääraselt „siin ei kasutata, võimalik, et maja

peal on“ (loetelu p 26, mikrofonid Shure Beta 87). Samuti on märgitud loetelu p 42 prožektorite

kohta (100 tk) „kasutamiskõlbmatud ja ei kasutata, määramata arv“, mille puhul ei ole võimalik

tuvastada seost hageja nõutavate identifitseerimata prožektoritega.

Muuhulgas on aktis märgitu kohaselt mõne eseme puhul olemas paar eksemplari hageja nõututest,

samas on mõne eseme asemele soetatud uus samalaadne (nt loetelu p 24 mikrofon Shure Beta 52,

millele on lisatud märge „basstrummi mikker, Athena majas pole näinud, siin 1 tk uus“, samuti

märked teisaldatavate mikrofoni- ja monitorikaablite kohta „kõik hiljuti uute vastu välja

vahetatud“).

20. Ringkonnakohus leiab, et sellist vara ei saa lugeda nõuetekohaselt arestituks. Akti põhjal ei

saa asuda seisukohale, et kohtutäitur ise oleks iga loetletud eseme puhul veendunud, et arestitav

vallasasi on tõepoolest kindlas kohas olemas. Samuti ei pea ringkonnakohus võimalikuks

tuvastada, et vallavara arestimise aktis loetletud esemed (mh arvuliselt määratletud) olid samad,

mida liisisid alates 2007. aastast algselt Elikante OÜ ja Ateena Maja OÜ. Põhjendatud on kostjate

vastuväited, et asja materjalide kohaselt oli tegemist pigem tavapäraste seeriatootmises olnud

helitehnika vahenditega; hageja ei ole tõendanud ega ka põhistanud, et esemed ja seadmed olid

eksklusiivsed ja unikaalsed suure väärtusega erivahendid, mille taolisi Eestis (Tartus) rohkem ei

olnud.

Ringkonnakohus ei nõustu apellandi seisukohaga, justkui oleks tegemist hagejale ebamõistliku

tõendamiskoormuse asetamisega. Hageja on ise võtnud tõendamisriski, leppides kokku

hulgakaupa esemete omandamises ilma nende täpset asukohta, seisundit ja füüsiliselt eristavaid

tunnuseid eelnevalt välja selgitamata.

V

21. Ringkonnakohus leiab eeltoodule lisaks, et hageja ei ole tõendanud ka asjaolu, et kostjad

valdavad või valdasid temale kuuluvaid asju (AÕS § 80 ja § 82).

Seoses kostja II OÜ Atlant VII äriregistrist kustutamisega ei ole hagi lahendamine kostja II suhtes

enam menetluslikult võimalik. Ringkonnakohus jätab seetõttu täpsemalt käsitlemata väited selle

kohta, kas kostjat II sai lugeda vara valdajaks või missugused konkreetsed esemed sai lugeda

kostja II valduses olevaks.

Liisingulepingute järgi oli vara üle antud OÜ-le Helio VII. Ringkonnakohus märgib, et valduse

tekkimise üle otsustamisel ei saa pidada piisavaks hageja käsitlust, mille kohaselt pidi kogu

liisingulepingute alusel soetatud vara valdus minema üle kostjatele seetõttu, et kostja I Olga Aasav

oli nii OÜ Helio VII kui ka kostja II OÜ Atlant VII juhatuse liige ja ainuosanik.

AÕS § 36 lg 1 kohaselt omandatakse valdus tegeliku võimu saamisega asja üle või abinõude üle,

mis võimaldavad tegelikku võimu asja üle. Seega tuleb valduse omandamise üle otsustamisel

lähtuda faktilistest asjaoludest. Valduse tekkinuks lugemisel ei ole piisav lähtuda ainuüksi

õiguslikust fiktsioonist, mille kohaselt Helio VII OÜ tegevuse lõppemisel pidi vara jääma

äriühingu ainuosaniku ja senise juhatuse liikme O. Aasavi valdusse.

22. Ringkonnakohus selgitab, et osanikul ega juhatuse liikmel ei ole äriühingu vara suhtes valdust.

Sh puudub äriühingu ja osaniku või juhatuse liikme vahel nii AÕS § 33 lõikes 2 kui ka lõikes 3

sätestatud suhe. Äriühingu majandustegevusega seotud vara saab lugeda üksnes äriühingu enda

valduses olevaks, kusjuures äriühing tegutseb oma organite (juhatuse) kaudu, kes ka ühtlasi

valdust juriidilise isiku eest teostab (nn organivaldus). Valdajaks ei loeta aga siiski mitte juriidilise

isiku organit (juhatust) vaid juriidilist isikut kui sellist.

Kostja I volitused Helio VII OÜ juhatuse liikmena lõppesid äriühingu äriregistrist kustutamisel

(09.01.2014), kuivõrd äriühingule ajutise pankrotihalduri nimetamine muudatusi äriühingu

juhtorganite volitustes iseenesest kaasa ei toonud.

Organi staatuse (nt juhatuse liikme volituste) lõppemisel tekib senisel ametikandjal (juhatuse

liikmel) küll füüsilise isikuna otsene valdus asjadele, mis jäid tema tegeliku võimu alla. Seejuures

tuleb aga praeguse vaidluse kontekstis siiski välja selgitada, missugune konkreetne vara (esemed)

jäid juhatuse liikme faktilise võimu alla ning alust ei ole automaatselt eeldada, et juhatuse liikme

volituse lõppedes valdab endine juhatuse liige sealtpeale füüsilise isikuna kõiki vallasasju, mis

kunagi on äriühingu majandustegevusega seotud olnud.

23. Kohtule ei ole esitatud andmeid ega tõendeid selle kohta, millised konkreetsed vallasasjad

Helio VII OÜ pankrotimenetluses äriühingu kasutuses olnud varana tuvastati ning kas ja

missugused konkreetsed esemed jäid osaühingu äriregistrist kustutamisel endise juhatuse liikme

O. Aasavi vahetu võimu alla. Helio VII OÜ pankrotimenetluse materjalide (tsiviilasi nr 2-13-

29535) kohaselt oli Helio VII OÜ bilansilisel arvel kapitalirendilepingute alusel muuhulgas video-

ja valgustehnika ja arvutustehnika. Juhatuse liige O. Aasavi kinnitusel ei olnud ta puuduva vara

osas teadlik selle asukohast. Ehkki äriühingu juhatuse liikmel on vaieldamatult kohustus tagada

äriühingu varaliste kohustuste täitmine mh ka selles osas, et liisinguandjale kuuluv vara oleks

säilinud, ei tähenda selle kohustuse võimalik rikkumine siiski, et juhatuse liiget ennast saaks

lugeda vara valdajaks.

Eeltoodust lähtuvalt puuduvad andmed ka tuvastamaks, kas, missugustel asjaoludel ja missugused

konkreetsed vallasasjad andis O. Aasav omakorda kostja II, OÜ Atlant VII valdusesse.

VI

24. Kostja I on andnud oma allkirja 07.12.2015 vallasvara arestimise akti lisale 1, mille kohaselt

on hagi tagamise korras vallasvara üles kirjutatud ning antud vallasvara kostja 1 vastutavale hoiule.

Aktis on tsiteeritud TMS §-de 71 ja 72 sisu. Kohtutäitur on selgitanud kostjale I kui vara hoidjale

tema kohustusi ning kohustuste rikkumise tagajärgi, sh KarS § 308 lg 1, mille kohaselt tsiviilhagi,

avalik-õigusliku nõudeavalduse, täitemenetluse, konfiskeerimise, rahatrahvi, rahalise karistuse,

varalise karistuse või kohtukulude hüvitamise tagamiseks üleskirjutatud vara õigustatud isiku loata

kasutamise või käsutamise eest isiku poolt, kelle vastutavale hoiule vara oli antud, karistatakse

rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega. Kostja I on oma allkirjaga kinnitanud, et ta

võtab vastutavale hoiule arestimisaktis märgitud vara, sh dokumendid, ning on teadlik

hoiulevõetud vara võõrandamise, varjamise ja raiskamise eest kohaldatavast karistusest. Kostja I

kinnitas ka oma teadlikkust sellest, et ta on määratud üleskirjutatud vara kahjustamise vältimise

eest vastutavaks isikuks.

Ringkonnakohus leiab, et ka vallasvara vastutavale hoiule andmine ei ole samastatav valdusega

asjaõigusseaduse tähenduses. Vallasvara hoiule andmisest tuleneb hoidjale kohustus hoiduda vara

kasutamisest ja käsutamisest, samuti varjamisest ja raiskamisest ning nende kohustuste

rikkumisele järgneb kriminaalvastutus. Samuti on hoidjal TMS § 72 lg 7 kohaselt vara säilimise

ja tagastamise osas samasugune vastutus, nagu on VÕS §§ 883 jj järgi hoiulepingu kohaselt

hoidjal. Praeguse tsiviilasja esemeks ei ole aga asjaolud, justkui oleks kostja I arestitud vallasvara

pärast selle üleskirjutamist võõrandanud, varjanud või raisanud.

25. Vallasvara arestimise aktist ei ole kostjale I tuletatav AÕS § 32 ja 33 lõikes 1 sätestatud

positsioon, s.o tegelik võim asjade üle.

Ringkonnakohus möönab, et 07.12.2015 vallasvara arestimise akti ja varale hoidja määramise

vastavus TMS §-s 72 mõttele on kaheldav. TMS § 72 eeldab sisuliselt siiski seda, et hoiuleandmine

tähendab vara üleandmist kostja otsesesse valdusse. Sellele viitab muuhulgas TMS § 72 lg 5

sõnastus, mille kohaselt tuleb hoidjal kohtutäituri nõudel ese tagastada, vajadusel võib kohtutäitur

asja hoidjalt ära võtta, sh võib selleks kohtumääruse alusel siseneda hoidja kasutuses olevatesse

ruumidesse või maatükile.

Praegusel juhul ei ole asja materjalide põhjal võimalik asuda seisukohale, et arestimise korras üles

kirjutatud vallasvara oleks antud kostja I kui hoidja tegeliku võimu alla. Seega ei saa kohtutäitur

mh kohustada kostjat I TMS § 72 lg 5 alusel vara tagastama ega seda temalt ära võtta.

26. Asja lahendamist ei mõjuta asjaolu, kas kostja II (Atlant VII OÜ) majandustegevuses kasutatud

vara suhtes teostas 2017. a juunis üürileandja seadusest tulenevat pandiõigust Brytta OÜ, mille

tagajärjel läks VÕS § 305 alusel kogu hoone sisustus üle Brytta OÜ-le. Seetõttu ei pea

ringkonnakohus vajalikuks käsitleda üksikasjalikumalt küsimust, kas üürileandja pandiõigus

laienes ka esemetele, mis olid juba ca poolteist aastat varem hagi tagamise korras arestitud ning

mille suhtes seega kehtis TMS § 65 kohane arestipandiõigus. TMS § 73 lõikest 1 tulenevalt ei või

pandipidaja või muu asja suhtes sarnase eesõigusega isik asja arestimisele vastu vaielda ka siis,

kui asjaomane pandi- vm õigus on tekkinud enne vara arestimist. Seega oleks kohane järeldada, et

pärast arestimist tekkiv pandiõigus ei saa mõjutada arestitud vara koosseisu. Samas on praegusel

juhul väidetavalt tekkinud faktiline olukord, kus (sõltumata pandiõiguse olemasolust) on vara oma

tegeliku võimu alla võtnud Brytta OÜ, mille tulemusena senine valdaja on oma valduse kaotanud.

27. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on põhjendatult jätnud rahuldamata ka hageja alternatiivse

nõude kahju hüvitamiseks, kuivõrd hageja ei ole tõendanud konkreetsete esemete osas endal

omandiõiguse tekkimist ega kostja(te) poolt selle omandiõiguse rikkumist kas ebaseadusliku

valduse teostamisega või muude tegudega. Hageja ei ole tõendanud, et tal tekkinuks omand

konkreetsetele vallasasjadele ning kostja I on rikkunud kohustust need asjad hagejale välja anda.

Seega jättis maakohus lõpptulemusena õigesti hagi rahuldamata.

VII

28. Eeltoodust lähtudes jätab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse täies ulatuses rahuldamata.

TsMS § 171 lg 1 alusel tuleb seega jätta apellatsioonkaebuse esitamisest tingitud menetluskulud

apellandi (hageja) kanda.

Maakohus määras kostjate kasuks väljamõistetavate menetluskulude suuruseks esimeses

kohtuastmes 6420,66 eurot.

Ringkonnakohtule 12.06.2018 esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt kandis O. Aasav

apellatsiooniastmes kulutusi 1714,60 eurot, millele lisandub ringkonnakohtu 12.06.2018 istungi

kulu 99 eurot (ringkonnakohus arvestab kohtuistungi kestuseks protokoll alusel 45 minutit).

Kokku on vastustaja kandnud õigusabikulusid 1762,20 eurot, millele lisandub lepingulise esindaja

sõidukulu 51,40 eurot, kokku 1813,60 eurot.

Ringkonnakohtu hinnangul on tsiviilasja mahtu ja keerukust arvestades vastustaja kulutused

õigusabile vajalikud ning põhjendatud. Tegemist on keskmisest sisuliselt keerukama tsiviilasjaga,

kus ringkonnakohus pidas kaks kohtuistungit ja kogus juurde tõendeid. Vastustaja kulud

apellatsiooniastmes on proportsionaalsed maakohtu menetluses kostjate kasuks menetluskulude

katteks välja mõistetud summaga, moodustades neist alla 1/3. Seega rahuldab ringkonnakohus

vastustaja taotluse menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks summas 1813,60 eurot.

Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva

lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4).

Viivi Tomson

Andra Pärsimägi

Kai Kullerkupp

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/