2-17-8996/18 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja

Kohtunik

Vallo Kariler

Otsuse tegemise aeg ja koht

05.juuli 2018.a, Tallinn

Tsiviilasja number

2-17-8996

Tsiviilasi

Osaühing Hausman & Toran hagi Korteriühistu Tuvi 12

vastu omandiõiguse edasisest rikkumisest hoidumise

kohustamiseks

Tsiviilasja hind

3 500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: osaühing Hausman & Toran (registrikood

10332973), lepinguline esindaja advokaat Annika Tõlgo

Kostja: Korteriühistu Tuvi 12 (registrikood 80359100),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Andreas Veeret

Asja läbivaatamine

Kohtuistungil 06.03.2018 ja 05.06.2018

RESOLUTSIOON

1. Jätta hagi läbi vaatamata Tuvi 12 väikese parkla osas omandiõiguse rikkumisest

hoidumiseks kohustamiseks, seoses hagi osalise tagasi võtmisega.

2. Jätta kostja taotlus muus osas hagi läbi vaatamata jätmiseks rahuldamata.

3. Jätta osaühing Hausman & Toran hagi Korteriühistu Tuvi 12 vastu suures

väliparklas aadressil Tuvi 12, Tallinn omandiõiguse edasisest rikkumisest

hoidumise kohustamiseks rahuldamata.

4. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine:

4.1.

Menetluskulud jätta hageja kanda.

4.2.

Rahuldada kostja taotlus menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks

osaliselt

ja

määrata

hageja

menetluskulude

rahaliseks

suuruseks

menetluskulud summas 2694 eurot.

4.3.

Mõista

osaühingult

Hausman

&

Toran

(registrikood

10332973)

Korteriühistu Tuvi 12 (registrikood 80359100) kasuks välja menetluskulud

summas 2694 eurot.

4.4.

Kohustada osaühingut Hausman & Toran (registrikood 10332973) tasuma

Korteriühistu Tuvi 12

(registrikood 80359100) kasuks kohtuotsuse

resolutsiooni punktis 4.3. hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt otsuse

2-17-8996

2 (10)

jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1

teises lauses ettenähtud määras.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Käesoleva kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule

30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus võidakse

lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle

lahendamist istungil.

Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks

õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude

summa ületab 200 eurot.

Hageja nõuded ja seisukohad

1. Osaühing Hausman & Toran (hageja) esitas hagi Korteriühistu Tuvi 12 (kostja) vastu

omandiõiguse edasisest rikkumisest hoidumise nõudes.

2. Hageja palub kohustada kostjat hoiduma edaspidisest hageja omandiõiguse rikkumisest

suures väliparklas aadressil Tuvi 12, Tallinn ning keelata KÜ-l Tuvi 12 teostada suures

väliparklas aadressil Tuvi 12, Tallinn hageja ainukasutuses olevatel parkimiskohtadel

parkimiskohtade märgistustöid.

3. Hageja on korteriomandi Tuvi 12- 1/31, Tallinn omanik. Registriosa III jakku on kantud

korteriomandite mõtteliste osade valdamise ja kasutamise kord vastavalt 01.04.2002 lepingu

punktile 7.5.

4. Hageja väitel on hagejal 01.04.2002 kokkuleppe kohaselt õigus kasutada plaanil nr 5

märgitud parkimiskohti tähistatud numbriga 1/31. Parkimiskohtade arvu kokkuleppes kokku

lepitud ei ole, seega ei tulene kokkuleppest, et suures parklas võib olla ainult 26

parkimiskohta. Suures väliparklas on 3 parkimiskohta korteriomandite 1/6, 2/2 ja 3/2

kasutuses. Seega ülejäänud parkimiskohad suures väliparklas on hageja kasutuses. Hageja

joonis maha 33 parkimiskohta.

5. Kostja laskis 01.06.2017 hageja kasutuses olevad parkimiskohad ümber joonida. Endise 33

parkimiskoha asemele tehti 26 parkimiskohta. Selliselt on kostja piiranud hageja võimalust

väliparklat kasutada. Hageja selgitab, et ta ei piira suure ega väikse väliparkla kasutusega

kuidagi kostja ega suure väliparkla 3 parkimiskoha ainukasutaja õigusi. Samuti pole piiratud

teiste kaasomanike õigused.

6. Hageja laskis 19.06.2017 suurde väliparklasse uuesti joonida 33 kohta. Hageja on kindel, et

kostja üritab uuesti parkimiskohtade arvu omavoliliselt vähendada.

7. Tuvi 12 väliparklate näol ei ole tegemist nn avalikkusele ligipääsetavate parklatega, kuna

väliparklasse saab siseneda ainult puldiga väravat avades, mistõttu sellele ei kohaldu kostja

poolt viidatud standard. Kokkuleppes ei ole kokku lepitud, et standard kohalduks.

8. Hageja ei nõustu sellega, et suure väliparkla näol oleks tegemist rajatisega, mis üldse

vajaks kasutusluba. Parkla ei ole ehitis.

9. Kostja poolt viidatud ehitusprojekti seletuskiri ei ole kaasomanike vahelise kokkuleppe

osaks ega selle lisaks, mistõttu ei ole võimalik sellest lähtuda.

10. Kostja pole tõendanud, et praod Tuvi 12 maa-aluses parklas on tekkinud suurema

kasutuskoormuse tõttu. Suures väliparklas pole kunagi nii palju autosid, et see oleks täis.

11. Hageja ostis Tuvi tn 12 väliparklates asuvad parkimiskohad AS Estam (pankrotis)

2-17-8996

3 (10)

pankrotihalduri Kalev Mägi poolt korraldatud enampakkumiselt. Ametlikes Teadaannetes

09.04.2010 avaldatud enampakkumisteate kohaselt vastavalt notariaalsele kaasomandis oleva

asja valdamise ja kasutamise korra kokkuleppele 01.04.2002.a. on kinnistu omanikul õigus

kasutada maatükil paikneva väliparkla kohti, mis on märgitud lepingu lisa nr 8 ja tähistatud

plaanil nr 5 numbriga 1/31. Seega ei olnud enampakkumisteates konkreetselt ära märgitud,

kui palju parkimiskohti ostjale ehk hagejale jääb.

12. Enne hageja poolt Tuvi 12 asuvate parklakohtade omandamist sõlmitud rendilepingute

kohaselt oli õiguseellase poolt suures väliparklas välja renditud 33 parkimiskohta.

13. Hagejalt ei ole alates 2010.aastast nõutud 01.04.2002 kokkuleppe täitmist. Hageja näeb

Marge Lillepalu poolt 21.10.2010 saadetud e-kirja kohtumenetluses esimest korda.

Kostja vastuväited

14. Kostja palub jätta hagi läbi vaatamata. Hageja on esitanud hagi vale kostja vastu. Töid

teostas AS Signaal. Lisaks on hageja sisustanud kostja rikkumise KÜ juhatuse liikme

tegevuse läbi. Täiendavalt märgib kostja, et kaasomanike vahelises suhtes ei saa negatoorhagi

esitada.

15. Alternatiivselt palub kostja jätta hagi rahuldamata.

16. Tuvi 12 kinnistul asub 2 väliparklat – 26-kohaline ja 9-kohaline. Korteriomandi Tuvi 12-

1/31 kasutusse jäeti kokkuleppe kohaselt 35-st kohast 32 parkimiskohta (23 kohta suures

parklas ja üheksa kohta väikeses parklas). Suures parklas jäid 3 parkimiskohta

korteriomandite 1/6, 2/2 ja 3/2 kasutusse.

17. Hageja rikub kokkulepet süstemaatiliselt. Hageja joonis maha lubatud 26 koha asemel 35

kohta (33 kohta hagejale). Korteriomanikud võtsid 30.05.2017 vastu otsuse, millega kohustati

hagejat järgima kokkuleppe tingimusi. 01.06.2017 joonis AS Signaal suures väliparklas

nõuetekohased parkimiskohad.

18. Kostjale teadaolevalt puudub suurel väliparklal kui rajatisel ehitusseadustiku § 50 järgne

kasutusluba. Seega ei ole väliparkla kasutamine hageja soovitud viisil lubatud.

19. Hageja joonitud parkimiskohtade mõõtmed ei vasta kehtivatele standardile EVS 843:2016

„Linnatänavad“ (Laius 2,4 m, pikkus 4,5 m, kõnniteel jalakäijatele jäetud ala 0,5 m).

Analoogne õigusvastane olukord esines suures väliparklas ka enne 01.06.2017 märgistustöid.

Seda kinnitab ainuüksi hageja poolt omaks võetud asjaolu, et enne 01.06.2017 kasutas hageja

suures väliparklas 35 parkimiskohta. Sellise arvu parkimiskohtade puhul ei ole füüsiliselt

võimalik järgida Standardist tulenevaid mõõtmeid, sh nõudeid parkimiskohtade laiusele.

20. Parkimiskohtade arv ja asetus ei ole mitte juhuslik, vaid põhineb mh koormusarvutustel.

26 parkimiskohta on ette nähtud ka ehitusprojektis, mille aluseks on koormusarvutused

(väliparkla all asub maa-alune parkla). Hageja lubatud suurema väliparkla kasutuse tõttu on

maa-aluse parkla lakke tekkinud praod.

21. 01.06.2017 märgistustööd teostati selliselt, et tööde järel oli suures väliparklas 26

parkimiskohta ning parkimiskohtade asetus vastas Kokkuleppe lisas nr 8 toodud plaanil nr 5

märgitule (samuti ehitusdokumentatsioonile). Järelikult taastati suures väliparklas õiguspärane

seisund.

22. Olukorras, kus suurel väliparklal puudub kostjale teadaolevalt kasutusluba, hageja eirab

parkimiskohtade omavolilise juurde tekitamise ja ettenähtud asetuse muutmisega oluliselt

kokkulepet (ja ehitusprojekti), hageja joonitud parkimiskohad ei vasta standardile ning hageja

ei järgi kehtestatud ohutusnõudeid (lubatust suurem koormus maa-aluse parkla peal,

ettenähtust lühem manööverdusala ning jalakäijate liikumisruumi piiramine), ületab hageja

2-17-8996

4 (10)

väliparkla kasutamisel teiste korteriomanike suhtes olulisel määral omandi tavakasutusest

tekkivaid mõjusid.

KOHTU PÕHJENDUSED

23. Hageja esitas 27.03.2018 oma nõude täpsustuse, milles märkis, et soovib kostja poolt

omandiõiguse rikkumisest hoidumist ainult suure väliparkla osas. 05.06.2018 kohtuistungil

selgitas hageja, et hageja on seoses täpsustatud nõudega väikese parkla osas hagi tagasi

võtnud.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 424 lg 1 kohaselt võib hageja hagi kostja

nõusolekuta tagasi võtta kuni eelmenetluse lõpuni. Kostja nõusolekul võib hagi tagasi võtta

hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni. Kostja avaldas 05.06.2018 kohtuistungil, et tal ei ole

vastuväiteid hagi tagasivõtmisele. Seega jätab kohus hageja nõude väikese parkla osas

omandiõiguse rikkumisest hoidumiseks kohustamiseks läbi vaatamata.

TsMS § 426 lg 1 kohaselt loetakse hagi läbivaatamata jätmise korral, et hagi ei ole kohtu

menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses

sama hagieseme üle kohtusse.

24. Kohus ei nõustu kostjaga, et hagi tuleb jätta ka muus osas läbi vaatamata. Kohtu

hinnangul ei ole hagi esitatud vale kostja vastu. Vaidlust ei ole selles, et 01.06.2017

märgitustöid teostas AS Signaal. Samas puudub vaidlus ka selle üle, et AS Signaal teostas

märgitustöid mitte omal algatusel, vaid kostja tellimisel. Juhul kui tellimuse täitja täidab

tellimust vastavalt tellija juhistele on vastutavaks isikuks ikkagi tellija. Perspektiivitu oleks

nõuet esitada sellisel juhul töö teostaja vastu, kuna tegelikuks väidetavaks rikkujaks oleks

ikkagi tellija.

25. Kohus leiab, et negatoorhagi on võimalik esitada korteriühistu vastu olukorras, kus

hagejaks on üks korteriomanikest. Vaidlust ei ole selles, et Tuvi 12 kinnistul asuvad

väliparklad on korteriomanike kaasomandis. Ehkki korteriomandi- ja korteriühistuseaduse

(KrtS) § 16 lg 1 kohaselt tekib korteriühistu õigusvõime korteriomandite registriosade

avamisega ja lõpeb korteriomandite registriosade sulgemisega kinnistusraamatus, on

korteriühistu näol tegemist eraldiseisva juriidilise isikuga (eriliigiline mittetulundusühing).

Kehtivas KrtS-is ei samastata korteriomanikke korteriühistuga. Nimelt võib KrtS § 30 lg 2

kohaselt korteriomanik nõuda, et eriomandi ja kaasomandi eset kasutataks seaduse ning

korteriomanike kokkulepete ja korteriühistu põhikirja kohaselt. KrtS § 30 lg 4 kohaselt võib

käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud nõude võib esitada ka korteriühistu. Samuti ei ole

korteriomanikke samastatud korteriühistuga varasemalt kehtinud seadustes. Lisaks tuleb

märkida, et käesolevas asjas on hagi esitatud korteriühistu vastu tulenevalt korteriühistu

tegevusest (korteriühistu poolt parklakohtade joonimise korraldamine), mitte kaasomanike

(teiste korteriomanike) tegevusest.

26. TsMS § 438 lg 1 kohaselt otsuse tegemisel hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud

on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Kohus

leiab, et hagi ei kuulu rahuldamisele.

27. Pooled ei vaidle järgmiste käesolevas asjas tähtsust omavate asjaolude üle:

-

Hageja on korteriomandi Tuvi 12- 1/31, Tallinn omanik;

-

01.04.2002 kokkuleppe kohaselt on hagejal õigus kasutada plaanil nr 5 märgitud

parkimiskohti, mis on tähistatud numbriga 1/31;

-

Suures väliparklas jäid 3 parkimiskohta korteriomandite 1/6, 2/2 ja 3/2 kasutusse;

2-17-8996

5 (10)

-

Enne 01.06.2017 oli hageja lasknud suurde väliparklasse joonida 35 parkimiskohta

(millest 33 hageja kasutusse);

-

01.06.2017 tehti AS Signaal poolt 35 parkimiskoha asemele 26 parkimiskohta (millest

23 hageja kasutusse);

-

Alates 19.06.2017 on hageja algatusel suures väliparklas joonitud jälle 35

parkimiskohta (33 parkimiskohta hageja kasutusse).

28. Põhiline vaidlus on selles, kas 01.04.2002 kokkulepe nägi ette korteriomandile 1/31 kindla

arvu parkimiskohti suures väliparklas või mitte. Samuti vaidlevad pooled selle üle, kas Tuvi

12 suures väliparklas kohaldub standard EVS 843:2016 „Linnatänavad“ ning kas Tuvi 12

asuva suure väliparkla näol on tegemist ehitisega.

29. Hageja nõue on võimalik lahendada asjaõigusseaduse (AÕS) § 89 alusel, mis näeb ette, et

omanikul on õigus nõuda omandiõiguse igasuguse rikkumise kõrvaldamist, isegi kui

rikkumine ei ole seotud valduse kaotusega. Kui on alust eeldada niisuguse rikkumise

kordumist, võib omanik nõuda rikkumisest hoidumist. Hageja on esitanud rikkumisest

hoidumise nõude.

30. Kohus leiab, et 01.04.2002 kokkulepe nägi suures väliparklas korteriomandile 1/31 ette

kindla arvu parkimiskohti. Kohtule esitatud 01.04.2002 hüpoteegi osalise kustutamise

avalduse, kinnistu korteriomanditeks jagamise ja kaasomandi osalise lõpetamise lepingu,

korteriomandite ostu-müügi lepingud, hüpoteekide seadmise lepingud, kaasomandis oleva

asja valdamise ja kasutamise korra kokkulepped (otsuses nimetatud kui 01.04.2002

kokkulepe) p 7.5.1.6 kohaselt leppisid Tuvi 12 korteriomanikud kokku selles, et maatükil

paikneva väliparkla parkimiskohad, mis on käesoleva lepingu lisaks nr 8 oleval plaanil nr 5

tähistatud numbriga 1/31, jäävad käesoleva lepingu punktis 4.1.31. nimetatud korteriomandi

igakordse omaniku ainukasutusse (I kd tl 117-187). 01.04.2002 kokkuleppe lisaks nr 8 olevalt

plaanilt nr 5 nähtub, et suur väliparkla asub plaani vasakul servas, selle keskele on märgitud

tähis 1/31. Samuti nähtub plaanilt, et parkla vasakul servas tugimüüriga paralleelselt on

märgitud ühesuguse suurusega ristkülikud (kokku 12 tükki), parkla paremal servas on samuti

sama suurusega ristkülikud, kuid teise asetusega, asetsedes vasakul pool asuvate

ristkülikutega risti. Viimati nimetatutest kolmele ristkülikule on märgitud tähised 3/2, 2/2 ja

1/6. Paremal pool on ristkülikuid kokku 14. Keset parklat on plaanile märgitud tähis 26 AP (I

kd tl 7).

Kohus leiab, et tähis 26 AP tähistab parklakohtade arvu. Kohtule esitatud Tuvi 12 kinnistu

asendiplaanist nähtub, et tegemist on identse plaaniga võrreldes sellega, mis on lisatud

01.04.2002 kokkuleppele, sellele on samuti suure väliparkla kohale märgitud tähis 26 AP.

Asendiplaani seletuskirja kohaselt on kokku 35 parkimiskohta, nendest 26 parkimiskohta asub

aiaga piiratud territooriumil (I kd tl 50-52). Nii 01.04.2002 kokkuleppele lisatud plaanilt kui

ka Tuvi 12 kinnistu asendiplaanilt nähtub, et kinnistul on veel 9 kohaline parkla (nn väike

parkla, mille üle vaidlust ei ole). Seega saab kohus järeldada, et Tuvi 12 asendiplaani

seletuskirjas märgitud 35 parkimiskohaga on silmas peetud väliparklates asuvaid

parkimiskohti kokku (9+26=35). Seega saab üheselt järeldada, et nii Tuvi 12 asendiplaanil kui

ka 01.04.2002 kokkuleppele lisatud plaanil nr 5 tähistab suures väliparklas tähis 26 AP

parkimiskohtade arvu, milleks on 26 parkimiskohta. Muud seletust sellisele tähisele kohtule

esitatud tõenditest järeldada ei saa. Nimetatud järeldust kinnitab ka asjaolu, et väikese

väliparkla osas on plaanile märgitud 9 AP ja nii kokkuleppele lisatud plaanilt kui ka

asendiplaanilt nähtub, et sellele parklale on märgitud 9 ristkülikut. (I kd tl 7 ja I kd tl 50).

31. Kohtu hinnangul tähistavad 01.04.2002 kokkuleppele lisatud plaanile nr 5 märgitud

ristkülikud samuti parkimiskohtade arvu. 01.04.2002 kokkuleppele lisatud plaanil on suures

2-17-8996

6 (10)

väliparklas märgitud kokku 26 ristkülikut (I kd tl 7). Seega vastab ristkülikute arv plaanile

märgitud tähisele, milleks on 26 AP ja mis tähistab parkimiskohtade arvu. Asjaolule, et

tegemist on konkreetsete parkimiskohtadega viitab ka see, et kolmele ristkülikule on märgitud

tähised 3/2, 2/2 ja 1/6. Vaidlust pole selles, et nimetatud tähised tähistavad igaüks ühte

parkimiskohta, mis on antud vastavalt Tuvi 12 korteriomandite 1/6, 2/2 ja 3/2 igakordse

omaniku kasutusse. Seega saab järeldada, et samasugused ristkülikud, mis tähistavad tähistega

3/2, 2/2 ja 1/6 märgitud parkimiskohti ja on märgitud samale plaanile sama parkla osas,

tähistavad samuti parkimiskohti. Arusaamatuks jääb hageja vastuoluline seisukoht, mille

kohaselt hageja ühest küljest aktsepteerib seda, et nimetatud 3 parkimiskohta (1/6, 2/2 ja 3/2)

tähistavad plaanil kolme korteriomaniku parkimiskohti, kuid muus osas parkimiskohad

kohtade arvu ei tähista. Asjaolu, et igale sellisele ristkülikule ei ole märgitud tähist 1/31 ei

tähenda kohtu hinnangul seda, et korteriomandi 1/31 parkimiskohtade arvu kindlaks määratud

ei ole. Kohtu hinnangul saab plaanist nr 5 teha raskusteta järelduse, et suures väliparklas

tähistega 3/2, 2/2 ja 1/6 tähistatud parklakohtadest ülejäänud parkimiskohad (kokku 23 kohta)

on korteromandi 1/31 tähistuse juurde kuuluvaks loetud ning korteriomandi 1/31 kasutusse ei

ole antud abstraktset parkimisala.

32. Kohus leiab, et 01.04.2002 kokkuleppe punkti 7.5.1.6 ja kokkuleppele lisatud plaani nr 5

saab koosmõjus tõlgendada selliselt, et korterimandi 1/31 ainukasutusse jääb suurest

väliparklast 23 kohta. 01.04.2002 kokkuleppes punktis 7.5.1.6 on märgitud, et maatükil

paikneva väliparkla parkimiskohad, mis on käesoleva lepingu lisaks nr 8 oleval plaanil nr 5

tähistatud numbriga 1/31, jäävad käesoleva lepingu punktis 4.1.31. nimetatud korteriomandi

igakordse omaniku ainukasutusse. Seega on kokkuleppe punktis viidatud parkimiskohtadele,

mis on tähistatud tähisega 1/31. Plaan on kokkuleppe lahutamatu osa ja kõike plaanilt

nähtuvat ei ole seejuures vajalik kanda kokkuleppe kirjaliku osa teksti. Kohus leidis eelnevalt,

et suures väliparklas on asendiplaani ja 01.04.2002 kokkuleppele lisatud plaani kohaselt ette

nähtud 26 parkimiskohta. 01.04.2002 kokkuleppele lisatud plaanilt nähtub, et tähisega 1/31 on

tähistatud 26-st parkimiskohast 23 parkimiskohta (so ülejäänud tähistega 3/2, 2/2 ja 1/6

tähistatud parkimiskohtadest). Kohtu hinnangul ei ole ka usutav, et olukorras, kus ülejäänud

korteriomanikele anti kasutusse kindel arv parkimiskohti, antakse korteriomandi 1/31

omaniku kasutusse piiramatu arv parkimiskohti.

33. Kohus nõustub kostjaga, et Tuvi 12 suure väliparkla parkimiskohtade arv ja asetus ei ole

Tuvi 12 projektis juhuslik, vaid põhineb muuhulgas koormusarvutustel. Kohtule esitatud

ehitusprojekti ja asendiplaani seletuskirja p 8.2 kohaselt on garaaži katuse (liikluspind)

kasutuskoormus välja toodud vastava arvutuse kohaselt. Seletuskirjast tulenevalt on 26

parkimiskohta ette nähtud suures väliparklas ja sõiduautode jaoks on ettenähtud ka maa-alune

parkla. (I kd tl 51-52). Kuna tegemist ei ole juhusliku parkimiskohtade arvuga, vaid

koormusarvutusel põhinevaga, ei saa järeldada, et suurde väliparklasse oleks lubatud parkida

suvaline arv sõidukeid nagu peab õigeks hageja. Seejuures on arusaadav ja igati mõistetav, et

selline koormusarvutustel põhinev parkimiskohtade arv on võetud aluseks ka kaasomanike

vahel parkimiskohtade jaotamisel.

34. Pooled ei ole esile toonud, et 01.04.2002 kokkulepet oleks muudetud. 01.04.2002

kokkulepe on kantud kinnistusraamatusse, sealhulgas 21.06.2002 hagejale kuuluva kinnisasja

registriossa nr 6835901. Seega on tegemist hageja suhtes kehtiva kokkuleppega.

35. Kohus leiab, et hageja väide selle kohta, et enampakkumise teates ei olnud märgitud

parkimiskohtade arvu, ei ole asjakohane. Enampakkumise teates märgitu ei saa muuta

kaasomanike kokkulepet. Kinnisasja omandades tuleb lähtuda kinnistusraamatu kandest ning

kinnisasja müümisel avaldatud võimalikud ebaõiged andmed võivad omada mõju ainult

müüja vastu nõude esitamisel, mitte aga kaasomanike vahelise kokkuleppe sisu

2-17-8996

7 (10)

tõlgendamisel.

Samas nähtub kohtule esitatud 09.04.2010 enampakkumise teatest, et selles on viidatud

01.04.2002 kokkuleppele ja sellele lisatud plaanile nr 5. Enampakkumise teate kohaselt on

vastavalt notariaalsele kaasomandis oleva asja valdamise ja kasutamise korra kokkuleppele

01.04.2002 kinnistu omanikul õigus kasutada maatükil paikneva väliparkla kohti, mis on

märgitud lepingu lisa nr 8 ja tähistatud plaanil nr 5 numbriga 1/31. (I kd tl 110). Seega ei saa

väita, et enampakkumisel kinnisasja omandanud isik ei pidanud teadma, millise sisuga

kokkulepe on parklakohtade osas sõlmitud.

36. Samuti leiab kohus, et hageja poolt viidatud rendilepingute sõlmimine ei anna alust

tõlgendada 01.04.2002 kokkulepet teisiti. Asjaolu kuidas kasutas parklat korteriomandi 1/31

õiguseellane ei anna õigust õigusjärglasele eirata kaasomanike kokkulepet. Kohus leidis

eelnevalt, et 01.04.2002 kokkuleppest ja sellele lisatud plaanilt on raskusteta võimalik

järeldada, millises ulatuses ja millise arvu parkimiskohti on korteriomandi 1/31 omanikul

võimalik kasutada. Sellises olukorras on arusaamatu, miks pidi hageja lähtuma varasematest

rendilepingutest, eelistades nendes märgitut kokkuleppe sisule. Kuna tegemist on asjakohatu

väitega jätab kohus hindamata hageja poolt esitatud rendilepingud (I kd tl 111-114) ja nende

sisu.

37. Hageja väitel ei ole kostja nõudnud temalt 01.04.2002 kokkuleppe täitmist ja on sisuliselt

alates 2010.aastast aktsepteerinud suures väliparklas hageja poolt 33 koha kasutamist. Kostja

väitel ei ole Tuvi 12 korteriomanikud hageja omavoli mingil viisil aktsepteerinud ja hagejalt

on nõutud alates 2010.a kokkuleppe täitmist.

Kostja esitas kohtule 21.10.2010 Marge Lillepalu poolt Tuvi 12 majanõukogule saadetud e-

kirja (I kd tl 192-193), mille kohaselt teavitab Marge Lillepalu probleemist seoses valesti

joonitud parkimiskohtadega suures väliparklas. Kohus nõustub hageja väitega, et nimetatud e-

kirja saajate hulgas ei ole hagejat ega ühtegi e-posti aadressi, mida võiks hagejaga seostada.

Seega ei ole tõendatud, et nimetatud e-kiri oleks hagejale saadetud.

Küll aga saab kohus esitatud tõenditest teha järelduse, et korteriomanikud ei olnud rahul

sellega, kuidas on hageja korraldanud parkimise suures väliparklas. Korteriühistu Tuvi 12

30.05.2017 üldkoosoleku protokolli kohaselt oli päevakorrapunkti 4 all arutusel osaühingu

Hausman & Toran kohustamine Tuvi 12 kinnistu väliparkla parkimiskohtade kasutamiseks

vastavalt 01.04.2002 sõlmitud kasutuskorra kokkuleppele. Protokolli kohaselt eirab osaühing

Hausman & Toran 01.04.2002 kokkulepet. Koosolekul 98-st ühistu liikmest kohal olnud 57-st

ühistu liikmest 54 hääletas selle poolt, et kohustada osaühingut Hausman & Toran 01.04.2002

kokkulepet järgima. (I kd tl 34-35). 30.05.2017 koosoleku protokollist teeb kohus järelduse, et

peaaegu kõik koosolekul osalenud korteriomanikud ei ole nõustunud hageja tegutsemisega

suures väliparklas. Lisaks kinnitab Marge Lillepalu 21.10.2010 e-kiri seda, et nimetatud

probleem eksisteeris juba 2010.a sügisel ja arutati kuidas seda lahendada.

Samas ei ole asja lahendamisel võimalik väga suurt tähtsust omistada asjaolule, kas ja kui

palju on hagejalt nõutud 01.04.2002 kokkuleppe täitmist. 01.04.2002 kokkulepe on

kaasomanike kokkulepe ja selle muutmine on võimalik ainult kõigi kaasomanike nõusolekul.

Juhul kui üks kaasomanikest otsustab kokkulepet mitte täita, ei pea teised kaasomanikud

selleks, et säilitada kokkuleppe kehtivust, asuma kokkulepet rikkuvalt kaasomanikult

järjepidevalt nõudma kokkuleppe täitmist. Kui kaasomanikud seda vaikimisi taluvad ei

tähenda see seda, et kaasomanikud oleksid nõustunud kokkulepet vaikimisi muutma. Samuti

ei saa kokkulepet rikkuv kaasomanik tugineda sellele kui õigustavale asjaolule.

38. 01.04.2002 kokkuleppest ja sellele lisatud plaanist nr 5 saab järeldada kuidas peab

parkimine Tuvi 12 suures väliparklas toimuma. Kohtu hinnangul tähistavad plaanile nr 5

2-17-8996

8 (10)

märgitud ristkülikud lisaks parkimiskohtade arvule ka parkimiskohtade asetust. Plaan nr 5 on

loetud 01.04.2002 kokkuleppe lahutamatuks osaks. Seega on kokkuleppega lahutamatult

seotud kogu plaan, sealhulgas parkimiskohtade arv ja paiknemine. Seega pidi hageja lähtuma

01.04.2002 kokkuleppest mitte ainult parkimiskohtade arvu osas, vaid ka parkimiskohtade

paiknemise osas.

39. Kohus leiab, et kostjal on õigus nõuda hagejalt kokkuleppe täitmist vastavalt 01.04.2002

kokkuleppele lisatud plaanile nr 5.

Vastavalt AÕS § 72 lg 5 on kaasomanikul õigus nõuda teistelt kaasomanikelt, et kaasomandis

oleva asja valdamine ja kasutamine toimuks vastavalt kõigi kaasomanike huvidele. Seega

saavad kaasomanikud (iga kaasomanik iseseisvalt) teiselt kaasomanikult nõuda kaasomandis

oleva asja kasutuskorra täitmist. Samas on selline võimalus korteriomanike puhul olemas ka

korteriühistul. Riigikohus on oma praktikas korduvalt tunnustanud korteriühistu õigust oma

nimel ka kohtulikult maksma panna ühistu liikmetest korteriomanikele ühiselt kuuluvaid

nõudeid nii kolmandate isikute kui ka korteriühistu liikmete endi vastu (vt Riigikohtu

27. märtsi 2012. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-18-12, p 10, Riigikohtu 12. märtsi 2014.a

määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-185-13, p 11). Kuni 31.12.2017 kehtinud korteriühistuseaduse § 2

lg 1 kohaselt on korteriühistu eesmärgiks korteriomandite eseme osaks olevate ehitiste ja

maatüki mõtteliste osade ühine majandamine ja korteriühistu liikmete ühiste huvide

esindamine. Alates 01.01.2018 kehtiva KrtS § 12 lg 1 kohaselt teostavad korteriomanikud

oma korteriomandist tulenevaid õigusi ja täidavad kohustusi käesolevas seaduses sätestatud

ulatuses korteriühistu kaudu. KrtS § 30 lg 2 kohaselt võib korteriomanik nõuda, et eriomandi

ja kaasomandi eset kasutataks seaduse ning korteriomanike kokkulepete ja korteriühistu

põhikirja kohaselt. KrtS § 30 lg 4 kohaselt võib käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud

nõude võib esitada ka korteriühistu. Seega järeldub nii varasemast korteriühistuseadusest kui

ka kehtivast korteriomandi- ja korteriühistuseadusest, et korteriomanikud saavad lisaks

eriomandile samuti oma kaasomandist tulenevaid huvisid ja õigusi teostada korteriühistu

kaudu, sealhulgas ka parkimiskorra kokkuleppest tulenevaid õiguseid. Seejuures ei ole

vajalik, et kasutuskorra kokkuleppe täitmise järgimiseks oleks korteriühistule antud kõigi

korteriomanike nõusolek. Kasutuskorra sõlmimist ei saa samastada selle täitmisega ning

täitmise tagamise korraldamisega.

Lisaks nähtub ka Korteriühistu Tuvi 12 30.05.2017 üldkoosoleku protokollist, et

kaasomanikud on nõudnud hagejalt 01.04.2002 kokkuleppe täitmist ja see on otsustatud

üldkoosolekul, mistõttu ei saa järeldada, et korteriühistu oleks omal algatusel asunud hagejalt

nõudma kokkuleppe täitmist ja oleks asunud omal algatusel korraldama parklakohtade

joonimist.

Seega on kostjal korteriühistuna õigus korraldada 01.04.2002 kokkulepe täitmine ehk siis

korraldada parkimiskohtade joonimine vastavalt kaasomanike kokkuleppele.

40. Kohtu hinnangul ei ole asjakohane hageja väide, et ta ei piira suure väliparkla kasutusega

kuidagi kostja ega suure väliparkla kolme parkimiskoha ainukasutaja õigusi ning teiste

kaasomanike õigusi. Olukorras, kus on kokku lepitud konkreetne parkimiskohtade arv, peab

kaasomanik sellest kokkuleppest kinni pidama. Kokkuleppest suurema arvu parkimiskohtade

kasutamine tähendab kokkuleppe rikkumist ja ühtlasi teiste kaasomanike õiguste rikkumist.

Kui aktsepteerida olukorda, kus võiks kasutada rohkem parkimiskohti kui algselt oli kokku

lepitud, tähendaks see ka teiste kaasomanike õigust saada oma osa nendest kohtadest enda

kasutusse, vastavalt kaasomandi osade suurusele.

41. Kuna kohus tuvastab, et kostjal on õigus nõuda hagejalt 01.04.2002 kokkuleppe täitmist ja

tulenevalt sellest korraldada parklakohtade joonimine, ei pea kohus vajalikuks hinnata kostja

väidet selle kohta, et hageja joonitud parkimiskohtade mõõtmed ei vasta kehtivale standardile

2-17-8996

9 (10)

EVS 843:2016 „Linnatänavad“. Samuti ei pea kohus vajalikuks hinnata kostja väidet selle

kohta, et väliparklale ei ole antud kasutusluba.

42. Eeltoodust tulenevalt ei tuvasta kohus kostja käitumises hageja omandiõiguse rikkumist,

mistõttu ei ole seda võimalik sellest tulenevalt järeldada ka tulevikus. Kohus jätab hagi seega

rahuldamata.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

43. TsMS § 162 lg 1 kohaselt jäävad kostja menetluskulud hageja kanda. Seega jäävad hageja

enda menetluskulud samuti hageja enda kanda.

44. TsMS § 174 lg 1 ja 2 alusel määrab kohus menetluskulud kindlaks käesolevas

kohtuotsuses. Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel

vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega

seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui

menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks

menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg 1).

Kostja esitas menetluskuludena lepingulise esindaja kulud summas 6120 eurot, millele

lisandub 05.06.2018 kohtuistungil osalemisest tingitud menetluskulu. TsMS § 138 lg 1 järgi

on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Hageja vaidleb osaliselt

kostja menetluskuludele vastu.

45. Kohus leiab, et kostja poolt 05.06.2018 menetluskulude nimekirjas märgitud

menetlustoimingud on põhjendatud. Samas leiab kohus, et osaliselt ei ole põhjendatud nende

jaoks kulutatud aeg. Kohus käsitleb järgemvalt neid menetlustoiminguid, mille osas on hageja

vastuväite esitanud ning mille osas on kohtu hinnangul menetlustoiminguks kulutatud aeg

põhjendamatu:

-

Kostja vastuse koostamiseks on kostjal kulunud aega kokku 16 tundi. Arvestades

kostja vastuse mahtu, sellele lisatud tõendite mahtu, asja keerukuse määra, leiab

kohus, et põhjendatud ajakuluks oleks 8 tundi.

-

Kostja 09.10.2017 seisukoha koostamiseks kulutas kostja kokku 9 tundi ja 15 minutit.

Kohus andis kostjale 26.09.2017 kirjaga võimaluse esitada oma seisukoht hageja

täpsustatud nõude osas. Kostja 09.10.2017 menetlusdokument sisaldas hageja nõude

osas vastust vaid osaliselt (1/2 lehekülge), ülejäänud seisukohad kokku 4,5-l leheküljel

sisaldasid sisuliselt samu vastuväiteid hagile, mis oli esile toodud vastuses hagile.

Kuna kohus kostjalt täiendavaid seisukohtasid esitada ei palunud, peab kohus nende

eest

menetluskulude

nõudmist

põhjendamatuks.

Seega

on

09.10.2017

menetlusdokumendi koostamiseks vajalik ajakulu kohtu hinnangul 2 tundi.

-

Kohus peab põhjendatuks kostja poolt 2 tunni kulutamist maakohtu 06.03.2018 istungi

ettevalmistuseks. 06.03.2018 toimus eelistung kestusega 1 tund ja 8 minutit.

Kohtuistungil esitas kostja selgelt ja ettevalmistatult oma seisukohad ja vastused kohtu

küsimustele. Arvestades käesolevas asjas vaidluse all olevaid asjaolusid võib eeldada,

et ettevalmistatult sellisel istungil osalemiseks võib kuluda istungi ettevalmistamiseks

2 tundi.

-

Kostja 27.03.2018 seisukoha koostamiseks kulutas kostja kokku 5 tundi ja 15 minutit.

Kohus peab sellist ajakulu põhjendamatult suureks. Kostja ei ole antud

menetlusdokumendis sisuliselt mingeid uusi seisukohtasid esitanud, vaid on

refereerinud varasemaid. Seega ei ole kohtu hinnangul kostjal olnud vajalik sedavõrd

palju aega kulutada, põhjendatud ajakuluks loeb kohus antud 3 leheküljelise

2-17-8996

10 (10)

dokumendi puhul 2 tundi.

-

Kostja 10.04.2018 menetlusdokumendis on kostja esitanud täiendavaid seisukohti

tulenevalt

hageja

27.03.2018

menetlusdokumendist.

Kostja

on

10.04.2018

menetlusdokumendi koostamiseks kulutanud kokku 4 tundi ja 15 minutit. Kohtu

hinnangul on antud ajakulu põhjendatud.

Kokku on kostja menetlustoimingute põhjendatud ajakuluks 21 tundi.

46. Kostja soovib, et kohus arvestaks lisaks ka 05.06.2018 kohtuistungile kulunud aja.

05.06.2018 kohtuistung kestis 1 tund ja 27 minutit. Seega on kostja põhjendatud ajakulu

kokku 22 tundi ja 27 minutit.

47. Kostja lepingulise esindaja tunnitasu määraks on märgitud 130 eurot (millele lisandub

käibemaks).

Menetlusosalise esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel tuleb TsMS § 175

lg 1 alusel lisaks esindamisele kulunud ajale hinnata ka ühe tööühiku hinna, s.o esindaja

tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust. Üldjuhul ei saa pidada põhjendatuks ja vajalikuks

menetlusosalise lepingulise esindaja tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase

õigusteenuse eest makstavat tasu (vt nt Riigikohtu 13. novembri 2013. a määrus tsiviilasjas

nr 3-2-1-115-13, p 25). Samuti on põhjendatud lähtuda esindaja kvalifikatsioonist. (vt

Riigikohtu 11.02.2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 14). Arvestades vaidluse vähest

mahtu ja vähest keerukust leiab kohus, et tegemist ei põhjendatud tunnitasumääraga. Kohus

leiab, et põhjendatud tunnitasumääraks on antud juhul 120 eurot (koos käibemaksuga).

48. Eeltoodu põhjal määrab kohus kostja menetluskuludena kindlaks 2694 eurot.

49. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud

isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest

alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Käesolevas asjas on kostja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude

kindlaksmääramise lahendis, et otsuse jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni

tuleb

hagejal

tasuda

kostjale

hüvitamisele

kuuluvatelt

menetluskuludelt

viivist

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

/ allkirjastatud digitaalselt /

Vallo Kariler

kohtunik