3-17-2638/36 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Daimar Liiv

Otsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

5. juuli 2018, Tallinn

Haldusasja number

3-17-2638 (liidetud haldusasjadega nr 3-17-2640, 3-

17-2658, 3-17-2659, 3-17-2661 ja 3-17-2662 3-17-

2701)

Haldusasi

A. B. kaebus tühistada AS Ühisteenused 13.10.2017

viivistasu otsus nr 0194009280, 16.10.2017 viivistasu

otsus nr 0218003402, 04.10.2017 viivistasu otsus nr

0194009175,

06.10.2017

viivistasu

otsus

nr

0218003240,

07.10.2017

viivistasu

otsus

nr

0218003295,

13.09.2017

viivistasu

otsus

nr

0218002854,

30.10.2017

viivistasu

otsus

nr

0147013650 ja Tallinna Transpordiameti 23.11.2017

käskkirjad nr 144645, nr 144640, nr 144643, nr

144637, nr 144642 ja nr 144635 ning 06.12.2017

käskkiri nr 145304

Menetlusosalised

Kaebuse esitaja: A. B.

Vastustaja I: AS Ühisteenused, esindaja Sandra Vask

Vastustaja II: Tallinna Transpordiamet, esindaja Tiit

Eenmaa

Asja läbivaatamise viis

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Jätta poolte menetluskulud nende enda kanda.

3. Sekretäril edastada kohtuotsus menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib Tallinna Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva

jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 6. august 2018.

Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada

vastuapellatsioonkaebuse

päeva

jooksul

apellatsioonkaebuse

vastuapellatsioonkaebuse

esitajale

kättetoimetamisest

arvates

või

ülejäänud

apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses

märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus

menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).

Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb

tal Tallinna Ringkonnakohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse

esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning

apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. AS Ühisteenused koostas 13.10.2017 kell 08:55 Tallinnas XXXXXXXX tn X viivistasu

otsuse nr 0194009280 sõiduki Mitsubishi registreerimismärk XXXXXX avalikul tasulisel

parkimiskohal parkimisnõuete rikkumise eest (parkimistasu maksmata). A. B. esitas nimetatud

viivistasu otsusele vaide, mille Tallinna Transpordiamet jättis oma 23.11.2017 käskkirjaga nr

144645 rahuldamata.

01.12.2017 esitas A. B. Tallinna Halduskohtule kaebuse AS-i Ühisteenused 13.10.2017

(kaebaja märgib ekslikult viivistasu otsuse kuupäevaks 20.10.2017) viivistasu otsuse nr

0194009280 tühistamiseks ja selle suhtes tehtud vaideotsuse tühistamiseks.

04.12.2017 määrusega võttis kohus kaebuse menetlusse (haldusasi nr 3-17-2638).

2. AS Ühisteenused koostas 16.10.2017 kell 15:29 Tallinnas XXXXXXXX tn X viivistasu

otsuse nr 0218003402 sõiduki Mitsubishi registreerimismärk XXXXXX avalikul tasulisel

parkimiskohal parkimisnõuete rikkumise eest (parkimistasu maksmata). A. B. esitas nimetatud

viivistasu otsusele vaide, mille Tallinna Transpordiamet jättis oma 23.11.2017 käskkirjaga nr

144640 rahuldamata.

01.12.2017 esitas A. B. Tallinna Halduskohtule kaebuse AS Ühisteenused 16.10.2017 (kaebaja

märgib ekslikult viivistasu otsuse kuupäevaks 20.10.2017) viivistasu otsuse nr 0218003402 ja

Tallinna Transpordiameti 23.11.2017 käskkirja nr 144640 tühistamiseks.

04.12.2017 määrusega võttis kohus kaebuse menetlusse (haldusasi nr 3-17-2640).

3. AS Ühisteenused koostas 04.10.2017 kell 08:52 Tallinnas XXXXXXX tn X viivistasu otsuse

nr 0194009175 sõiduki Mitsubishi registreerimismärk XXXXXX avalikul tasulisel

parkimiskohal parkimisnõuete rikkumise eest (parkimistasu maksmata). A. B. esitas nimetatud

viivistasu otsusele vaide, mille Tallinna Transpordiamet jättis oma 23.11.2017 käskkirjaga nr

144643 rahuldamata.

04.12.2017 esitas A. B. Tallinna Halduskohtule kaebuse AS Ühisteenused 04.10.2017 (kaebaja

märgib ekslikult viivistasu otsuse kuupäevaks 20.10.2017) viivistasu otsuse nr 0194009175 ja

Tallinna Transpordiameti 23.11.2017 käskkirja nr 144643 tühistamiseks.

05.12.2017 määrusega võttis kohus kaebuse menetlusse (haldusasi nr 3-17-2658).

4. AS Ühisteenused koostas 06.10.2017 kell 07:37 Tallinnas XXXXXXXX tn 8 viivistasu

otsuse nr 0218003240 sõiduki Mitsubishi registreerimismärk XXXXX avalikul tasulisel

parkimiskohal parkimisnõuete rikkumise eest (parkimistasu maksmata). A. B. esitas nimetatud

viivistasu otsusele vaide, mille Tallinna Transpordiamet jättis oma 23.11.2017 käskkirjaga nr

144637 rahuldamata.

04.12.2017 esitas A. B. Tallinna Halduskohtule kaebuse AS Ühisteenused 06.10.2017 (kaebaja

märgib ekslikult viivistasu otsuse kuupäevaks 20.10.2017) viivistasu otsuse nr 0218003240 ja

Tallinna Transpordiameti 23.11.2017 käskkirja nr 144637 tühistamiseks.

05.12.2017 määrusega võttis kohus kaebuse menetlusse (haldusasi nr 3-17-2659).

5. AS Ühisteenused koostas 07.10.2017 kell 09:51 Tallinnas XXXXXXXX tn X viivistasu

otsuse nr 0218003295 sõiduki Mitsubishi registreerimismärk XXXXX avalikul tasulisel

parkimiskohal parkimisnõuete rikkumise eest (parkimistasu maksmata). A. B. esitas nimetatud

viivistasu otsusele vaide, mille Tallinna Transpordiamet jättis oma 23.11.2017 käskkirjaga nr

144642 rahuldamata.

04.12.2017 esitas A. B. Tallinna Halduskohtule kaebuse AS Ühisteenused 07.10.2017 (kaebaja

märgib ekslikult viivistasu otsuse kuupäevaks 20.10.2017) viivistasu otsuse nr 0218003295 ja

Tallinna Transpordiameti 23.11.2017 käskkirja nr 144642 tühistamiseks.

05.12.2017 määrusega võttis kohus kaebuse menetlusse (haldusasi nr 3-17-2661).

6. AS Ühisteenused koostas 13.09.2017 kell 09:22 aadressil XXXXXXXX tn X viivistasu

otsuse nr 0218002854 sõidukile Mitsubishi registreerimismärgiga XXXXXX liiklusseaduse §

188 lg 1 p 1 alusel (parkimistasu on maksmata).

A. B. esitas nimetatud viivistasu otsusele vaide, mille Tallinna Transpordiamet jättis oma

23.11.2017 käskkirjaga nr 144635 rahuldamata.

04.12.2017 esitas A. B. Tallinna Halduskohtule kaebuse 13.09.2017 viivistasu otsuse nr

0218002854 ja Tallinna Transpordiameti 23.11.2017 käskkirja nr 144635 tühistamiseks.

Kohus võttis kaebuse oma 05.12.2017 määrusega menetlusse (haldusasi nr 3-17-2662).

7. 07.12.2017 määrusega otsustas kohus liita haldusasjad numbritega 3-17-2638, 3-17-2640, 3-

17-2658, 3-17-2659, 3-17-2661 ja 3-17-2662 ühte menetlusse. Haldusasjade ühiseks numbriks

jäi 3-17-2638.

8. AS Ühisteenused koostas 30.10.2017 kell 10:47 Tallinnas XXXXXXXX tn X viivistasu

otsuse nr 0147013650 sõiduki Mitsubishi registreerimismärk XXXXXX avalikul tasulisel

parkimiskohal parkimisnõuete rikkumise eest (parkimistasu maksmata). A. B. esitas nimetatud

viivistasu otsusele vaide, mille Tallinna Transpordiamet jättis oma 06.12.2017 käskkirjaga nr

145304 rahuldamata.

07.12.2017 esitas A. B. Tallinna Halduskohtule kaebuse AS Ühisteenused 30.10.2017

viivistasu otsuse nr 0147013650 ja Tallinna Transpordiameti 06.12.2017 käskkirja nr 145304

tühistamiseks. Tallinna Halduskohus võttis kaebuse oma 11.12.2017 määrusega menetlusse ja

liitis haldusasja nr 3-17-2701 ühte menetlusse haldusasjaga nr 3-17-2638. Liidetud haldusasja

numbriks jäi 3-17-2638.

9. 13.06.2018 määrusega määras kohus asja lahendamise viisiks kirjaliku menetluse.

KAEBUSE ESITAJA NÕUDED JA PÕHJENDUSED

10. Kaebaja leiab, et vaidlustatud viivistasu otsused ja Tallinna Transpordiameti käskkirjad

tuleb tühistada alljärgnevatel põhjustel.

10.1. Kaebaja märgib, et liiklusseaduse (LS) § 188 lg 2 sätestab, et viivistasu maksja on

mootorsõiduki või selle haagise omanik. Kui liiklusregistrisse on kantud mootorsõiduki või

selle haagise vastutav kasutaja, on viivistasu maksja vastutav kasutaja.

Lähtudes asjaõigusseaduse (AÕS) § 68 lg 1, on omandi sisuks õigus asja vallata, kasutada ja

käsutada ning nõuda teistelt isikutelt nende õiguste rikkumise vältimist ja rikkumise tagajärgede

kõrvaldamist.

Kaebaja juhib tähelepanu asjaolule, et AÕS § 68 lg 3 järgi tekib omand ainult seaduses

sätestatud juhtudel.

Põhiseaduse (P)S § 32 lg 2 kohaselt on igaühel õigus enda omandit vabalt vallata, kasutada ja

käsutada. Seoses sellega, et kaebaja ei ole kantud liiklusregistrisse auto omanikuna, ei ole temal

õigust autot vabalt vallata, kasutada ja käsutada.

Lähtudes Maanteeameti liiklusregistri andmest, ei ole kaebaja sõiduauto Mitsubishi

registreerimismärgiga XXX XXX omanik ega vastutav kasutaja. Seega tuleb vaidlustatud

viivistasu otsused ja nende suhtes tehtud käskkirjad tühistada.

VASTUSTAJATE SEISUKOHAD

11. Vastustaja AS Ühisteenused on seisukohal, et kaebus on põhjendamatu ja palub jätta

rahuldamata kõigi nõuete osas.

Sõiduk oli pargitud VTO-de määramise ajal aadressil XXXXXXXX tn X. XXXXXXX tn X

parkimisala näol on tegemist Tallinna avaliku tasulise parkimisalaga. Sõiduki parkimisel

Tallinna avalikul tasulisele parkimisalale peab sõiduki juht LS § 187 lg 4 kohaselt tasuma

parkimistasu enne või vahetult pärast sõiduki parkimise alustamist. Viivistasuotsuste

koostamise hetkel oli sõidukil parkimistasu tasumata.

LS §-st 188 lg 2 tuleneb nõue, et viivistasu tuleb maksta sõiduki omanikul või liiklusregistrisse

kantud vastutaval kasutajal. AS Ühisteenused on seisukohal, et sõiduki XXXXXX omanik on

A. B.

Mootorsõiduki näol on tegemist vallasasjaga ning vallasomandi tekkimisele kohaldatakse AÕS

§ 92 sätteid. AÕS § 92 lg 1 kohaselt tekib vallasomand vallasasja üleandmisega, kui võõrandaja

annab asja valduse üle omandajale ja nad on kokku leppinud, et omand läheb üle omandajale.

N. S. esitas sõiduki kirjakliku ostu-müügilepingu, milles pooled (N. S. ja A. B.) on kokku

leppinud sõiduki üleandmises ja sõiduki omandiõiguse üleminekus. 20.11.2012 sõlmitud ostu-

müügilepinguga läks sõiduk XXXXXX omandiõigus üle ostjale A. B. ning A. B. on seega

sõiduki omanik. Asjas esitatud kirjalik ostu-müügileping tõendab, et sõiduki XXXXXX

omanikuks on alates 20.11.2012 A. B. ning LS § 188 lg 2 kohaselt on tema viivistasu maksja.

Seega on AS Ühisteenused õigustatud LS § 188 lg 1 p 1 kohaselt määrama viivistasu otsuse,

kuna LS § 187 lg 4 tuleneva nõude eiramine osutab asjaolule, et parkimistasu on maksmata.

Seega oli viivistasu otsuse koostamine õiguspärane ja põhjendatud ning puudub alus selle

tühistamiseks. AS Ühisteenused on seisukohal, et vaidlustatud käskkirjad nr 144645, nr

144640, nr 144643, nr 144637, nr 144642, 144635 ja nr 145304 on seaduslikud ja põhjendatud

ning ei riku kaebaja õigusi.

Arvestades eeltoodut ja asjaolu, et sõiduki parkimise eest ei olnud viivistasuotsuste

väljastamiste hetkel tasutud parkimistasu, on viivistasuotsused määratud õiguspäraselt ning

puudub alus nende tühistamiseks.

12. Vastustaja Tallinna Transpordiamet on seisukohal, et kaebused on alusetud kõigi

nõuete osas ja palub jätta need rahuldamata.

12.1. Vastustaja II seisukoht VTO-de nr 0194009280, 0218003402, 0194009175, 0218003240,

0218003295, 0218002854 ja 0147013650 tühistamise nõude osas on järgmine:

12.1.1. Poolte vahel puudub vaidlus sõiduki registreerimismärgiga XXXXXX parkimiskoha üle

VTO-de määramise ajal. Sõiduk oli pargitud VTO-de määramise ajal aadressil XXXXXXX tn

X. XXXXXXXX tn X asub Tallinna Linnavolikogu 20. detsembri 2012 määruse nr 30

„Tallinna avalik tasuline parkimisala ja parkimistasu“ (edaspidi määrus) § 6 lg 3 p 1 ja määruse

lisa 1 skeemi 1 „Tallinna avaliku tasulise parkimisala skeem Kesklinna ja Põhja-Tallinna

linnaosas“ (edaspidi skeem) kohaselt kesklinna tsoonis.

12.1.2. Sõiduki parkimisel Tallinna avalikul tasulisel parkimisalal peab sõiduki juht

liiklusseaduse (edaspidi LS) § 187 lg 4 ja määruse § 4 lg 1 kohaselt tasuma parkimistasu enne

või vahetult pärast sõiduki parkimise alustamist. Sõiduki registreerimismärgiga XXXXXX

parkimisel oli parkimistasu maksmata. LS § 188 lg 1 p 1 kohaselt teeb liiklusjärelevalvet teostav

ametnik viivistasu määramise otsuse, kui parkimistasu on maksmata.

12.1.3. LS § 188 lg 2 kohaselt on viivistasu maksja sõiduki omanik või liiklustregistrisse kantud

vastutav kasutaja. Poolte vahel on vaidlus, kes on sõiduki registreerimismärgiga 713AXV

omanik VTO-de määramise ajal.

12.1.4. Liiklusregistri väljavõtte kohaselt on sõiduki registreerimismärgiga XXXXXX omanik

N. I. ik XXXXXXXXXX. Kuna LS § 188 lg 2 järgi on viivistasu maksja sõiduki omanik,

saadeti algselt VTO-de kolmandad eksemplarid sõiduki registrijärgsele omanikule N. I. N. S.

ik XXXXXXXXXXX (endine N. I.) saatis Tallinna Transpordiametile vaided, milles palus

määratud VTO-d tühistada, kuna ta ei ole sõiduki registreerimismärgiga XXXXXX omanik.

Vaietele oli lisatud 20.11.2012 sõlmitud sõiduki registreerimismärgiga XXXXXX ostu-

müügileping.

Võttes aluseks N. S. poolt esitatud ostu-müügilepingu vormistati VTO-d nr 0194009280,

0218003402, 0194009175, 0218003240, 0218003295, 0218002854 ja 0147013650 ümber

sõiduki ostja (omaniku) A. B. nimele.

12.1.5. A. B. vaidlustas vaiete esitamisega määratud viivistasu otsused, paludes need tühistada

põhjusel, et ta ei ole sõiduki omanik liiklusregistri andmete põhjal ja AÕS § 68 lg 3 alusel.

12.1.6. Vastustaja II ei nõustu kaebaja väitega, et kaebaja ei ole sõiduki registreerimismärgiga

XXXXXX omanik. Vastustaja on seisukohal, et A. B. on sõiduki omanik ja seda järgmistel

alustel:

Asjaõigusseaduse (edaspidi AÕS) § 68 lg 3 järgi tekib omand ainult seaduses sätestatud

juhtudel. Antud asjas on selleks seaduses sätestatud juhtumiks vallasomandi tekkimine.

Mootorsõiduki näol on tegemist vallasasjaga ning vallasomandi tekkimisele kohaldatakse AÕS

§ 92 sätteid.

AÕS § 92 lg 1 kohaselt tekib vallasomand vallasasja üleandmisega, kui võõrandaja annab asja

valduse üle omandajale ja nad on kokku leppinud, et omand läheb üle omandajale.

N. S. esitas sõiduki kirjakliku ostu-müügilepingu, milles pooled on kokku leppinud sõiduki

üleandmises ja sõiduki omandiõiguse üleminekus. 20.11.2012 sõlmitud ostu-müügilepinguga

läks sõiduki registreerimismärgiga XXXXXX omandiõigus üle ostjale A. B. ning A. B. on

sõiduki omanik.

Asjas esitatud kirjalik ostu-müügileping tõendab, et sõiduki registreerimismärgiga XXXXXX

omanikuks on alates 20.11.2012 A. B. ning LS § 188 lg 2 kohaselt on tema viivistasu maksja.

12.1.7. Majandus- ja kommunikatsiooniministri 03.03.2011 määruse nr 19 „Mootorsõiduki ja

selle haagise registreerimise tingimused ja kord1“ (edaspidi majandusministri määrus) § 7 lg 2

p 2 kohaselt tuleb sõiduki registriandmete muutmisel esitada sõiduki seaduslikku omandamist

tõendavad dokumendid, kui muutub sõiduki omanik. Majandusministri määruse § 7 lg 1

kohaselt tuleb registriandmete muutmist taotleda 5 päeva jooksul alates andmete muutumisest.

Lepingupooled ei ole esitanud liiklusregistrile majandusministri määruse § 7 lg 5 sätestatud

taotlust, nagu ei ole ka sõiduki registrijärgne omanik esitanud taotlust sõiduki võõrandamise

kohta (§ 7 lg 8). Samas on vastustaja II seisukohal, et lepingupoolte hoolsuskohustuse

mõlemapoolne rikkumine ei too kaasa vallasomandi tekkimise aluseks oleva ja kehtiva ostu-

müügilepingu kehtetust.

Vastustaja peab vajalikuks märkida, et liiklusregistri kanne ei tekita omandiõigust ning kandel

on üksnes informatiivne tähendus. Ka ei ole kaebaja esitanud pädeva kohtu otsust tehingu

(20.11.2012 ostu-müügileping) tühisuse kohta.

12.2. Vastustaja II seisukoht käskkirjade nr 144645, nr 144640, nr 144643, nr 144637, nr

144642, 144635 ja nr 145304 osas on järgmine:

Vastustaja on seisukohal, et vaidlustatud käskkirjad on seaduslikud ja põhjendatud ning ei riku

kaebaja õigusi. Vaidlustatud käskkirjades on vaidemenetleja jõudnud põhjendatud järeldusteni,

mille kohaselt viivistasu otsused määrati põhjendatult ning puudus alus nende tühistamiseks.

Ka ei ole vaidemenetleja rikkunud menetluse läbi viimisel menetlusnorme, mis tooks kaasa

käskkirjade tühistamise. Halduskohtule esitatud kaebustes ei ole märgitud, millega vaidlustatud

käskkirjad rikuvad kaebaja õigusi.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

13. Kohus, uurinud menetlusosaliste poolt esitatud tõendeid ja nende seisukohti, leiab, et

kaebus tuleb jätta kõigis nõuetes rahuldamata. Kohus põhjendab oma seisukohti järgmiselt.

14. Käesolevas asjas on tuvastatud järgmised asjaolud:

14.1. AS Ühisteenused koostas järgmised viivistasu otsused: 13.10.2017 viivistasu otsus nr

0194009280, 16.10.2017 viivistasu otsus nr 0218003402, 04.10.2017 viivistasu otsus nr

0194009175, 06.10.2017 viivistasu otsus nr 0218003240, 07.10.2017 viivistasu otsus nr

0218003295, 13.09.2017 viivistasu otsus nr 0218002854, 30.10.2017 viivistasu otsus nr

0147013650 sõidukile Mitsubishi registreerimismärgiga XXX XXX aadressil XXXXXXXX

tn X liiklusseaduse § 188 lg 1 p 1 alusel (parkimistasu on maksmata) (tl 5, I kd; tl 5 II kd; tl 5,

III kd; tl 5, IV kd; tl 5, V kd; tl 5, VI kd ja tl 4, VII kd).

14.2. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et sõiduk Mitsubishi registreerimismärgiga XXX XXX

parkis viivistasu otsuses märgitud aegadel aadressil XXXXXXXXX tn X Tallinna linnale

kuuluval parkimiskohal Tallinna linnale parkimistasu maksmata.

15. Küll aga on vaidlus küsimuses, kes on sõiduki Mitsubishi registreerimismärgiga XXX XXX

omanikuks ehk isikuks, kes on kohustatud liiklusseaduse (LS) § 188 lg 2 alusel viivistasu

maksma.

Kohus nõustub vastustajatega ning leiab, et käesolevas asjas on tõendatud, et sõiduki Mitsubishi

registreerimismärgiga XXX XXX omanikuks on kaebaja ehk A. B.

Kohtule on esitatud sõiduki Mitsubishi registreerimismärgiga XXX XXX ostu-müügileping (tl

36), millelt nähtub, et A. B. on nimetatud sõiduki ostnud 20.11.2012. Lepingu kohaselt

omandiõigus sõidukile läheb müüjalt ostjale üle vahetult pärast müügilepingu allkirjastamist

(vt p 4). Lepingust nähtub, et see on allkirjastatud. Seega on sõiduki omand läinud üle kaebajale.

Kaebaja viitab küll õigesti, et AÕS § 68 lg 1 sätestab, et omand on isiku täielik õiguslik võim

asja üle. Omanikul on õigus asja vallata, kasutada ja käsutada ning nõuda kõigilt teistelt isikutelt

nende õiguste rikkumise vältimist ja rikkumise tagajärgede kõrvaldamist. Samuti on õige see,

et omand tekib ainult seaduses sätestatud juhtudel (AÕS § 68 lg 3). Kohus märgib, et kaebaja

ei ole tõendanud, et kaebaja ei oleks sõiduki Mitsubishi registreerimismärgiga XXX XXX

omanik või et mootorsõiduki omand ei oleks antud tema poolt sõlmitud lepingu alusel talle üle

läinud.

Kohus selgitab, et mootorsõiduk on vallasomand ning AÕS § 92 lg 1 kohaselt tekib

vallasomand vallasasja üleandmisega, kui võõrandaja annab asja valduse üle omandajale ja nad

on kokku leppinud, et omand läheb üle omandajale. Vastavad tingimused on kohtule esitatud

ostu-müügilepingust tulenevalt täidetud. Järelikult on sõiduki Mitsubishi registreerimismärgiga

XXX XXX omand kaebajale üle läinud.

Kohus nõustub Tallinna Transpordiametiga ning selgitab, et liiklusregistri kanne ei tekita

omandiõigust ning kandel on üksnes informatiivne tähendus. Õige on ka Tallinna

Transpordiameti poolt välja toodu, et kaebaja ei ole esitanud kohtu otsust tehingu (20.11.2012

ostu-müügilepingu) tühisuse kohta ega muid tõendeid, mis kinnitaks, et kaebaja ei ole sõiduki

omanik.

Asjaolu, et ostu-müügilepingu pooled ei ole esitanud liiklusregistrile majandus- ja

kommunikatsiooniministri 03.03.2011 määruse nr 19 „Mootorsõiduki ja selle haagise

registreerimise tingimused ja kord1“ kohast avaldust sõiduki omaniku muutmise kohta (vt

määruse nr 19 § 7 lg 1, lg 5 ja lg 8) ei too kaasa ostu-müügilepingu kehtetust ega tühisust.

Eeltoodust tulenevalt on kaebaja sõiduki Mitsubishi registreerimismärgiga XXX XXX

omanikuks ning sellest tulenevalt ka LS § 188 lg 2 kohaselt viivistasu maksjaks.

16. Kuivõrd kaebaja on sõiduki Mitsubishi registreerimismärgiga XXX XXX omanikuks ning

käesolevas haldusasjas ei ole vaidlust selle üle, et kaebuse esitaja sõiduk parkis vaidlustatud

viivistasu otsustes näidatud aegadel XXXXXXX tn X Tallinna linnale kuuluval parkimiskohal

ning kontrollimise hetkel parkimistasu Tallinna linnale makstud ei olnud, samuti ei olnud

sõidukile paigaldatud tasulise parkimise õigust tõendavat dokumenti ega märgitud

parkimiskellaga või kirjalikult sõiduki parkimise alguse aega, mis oleks lubanud viivistasu

otsuse tegemise hetkel tasuta parkida, oli AS-l Ühisteenused õigus teha kaebajale viivistasu

otsused Tallinna Linnavolikogu 20.12.2012 määruses number 30 sätestatud suuruses (vt

Määruse nr 30 § 13 lg 7). Samuti on vaidlustatud viivistasu otsused õiguspärased ning puudub

alus nende tühistamiseks.

17. Kuivõrd vaidlustatud viivistasu otsused on määratud õiguslikul alusel ja tühistamisele ei

kuulu, siis on õiguspärased ka nende suhtes tehtud vaideotsused.

18. Vastavalt HKMS § 108 lg 1 lausele 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Käesoleval juhul tehti otsus kaebaja kahjuks. Vastustajad ei ole kohtule menetluskulude

hüvitamise nõuet esitanud. Seega jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda.

/Allkirjastatud digitaalselt/

Daimar Liiv

Kohtunik