4-18-2579/11 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

4-18-2579

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

05. juuli 2018, Tallinn Väärteoasja number 4-18-2579 (2302,18,002919) Kohtunik Märt Toming Kohtusekretär Eda Loor Tõlk Anneli Helmann Väärteoasi

I.I

kaebus Põhja Prefektuuri

korrakaitse

liiklus kohtubüroo järelevalvekeskuse esindusgrupi juhtivspetsialisti Margus Pihli 23.04.2018 otsusele nr 2302,18,002919 I.I

karistamises LS § 223 -s 1 lg ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 75 trahviühiku ulatuses, s.o 300 eurot - , LS § 2 s 1 ettenähtud väärteo lg

toimepanemise eest rahatrahviga trahviühiku

ulatuses, s.o 600 eurot ja

LS § 236 lg 2 alusel

lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks.

Me isikud netlusest osa võtnud Kohtuvälise menetleja esindaja: Margus Pihl

Menetlusalune isik: I.I;

: ik XXX; elukoht: xxxx

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada I.I

kaebus Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo

liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi juhtivspetsialisti Margus Pihli 23.04.2018 otsusele nr 2302,18,002919 I.I karistamises LS § 223 lg s 1 ettenähtud - väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 75 trahviühiku ulatuses, s.o 300 eurot, LS § 236 lg-s 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 150 trahviühiku ulatuses, s.o

600 eurot ja LS § 236 lg 2 alusel lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks LS § 236 lg 2 alusel lisakaristuse kohal osaliselt, so damise osas.

2.

kohtuesindusgrupi Tühistada Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse juhtivspetsialisti Margus Pihli 23.04.2018 otsus nr 2302,18,002919 I.I karistamises LS § 223 lg s 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest r - ahatrahviga 75

trahviühiku ulatuses, s.o , LS § 2 s 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest

300 eurot - lg

rahatrahviga 1

00 eurot ja

50 trahviühiku ulatuses, s.o 6 LS § 236 lg 2 alusel lisakaristusena

mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise LS § 236 lg ga 3 kuuks osaliselt, s.o

2 alusel

lisakaristuse kohaldamise osas. Muus osas jätta vaidlustatud otsus muutmata ja tühistamata.

3. Vaidlustatud otsuse kokku summas 900 ( sada) eurot tuleb

ga määratud rahatrahv üheksa

kassatsioonitähtaja, s o 30 päeva jooksul märgitud . tasuda vaidlustatud otsuses

Rahandusministeeriumi arveldusarvele, märkides ära kohustusliku viitenumbri

10220185046571 .

4. VTMS § 204 lg 3 kohaselt, juhul, kui süüdlane ei ole tasunud rahatrahvi täies ulatuses kohtuotsuse peale edasikaebamise tähtaja jooksul saadab lahendit täitmisele pöörav ,

asutus, antud juhul kohtuväline menetleja, kümne päeva jooksul kohtutäiturile lahendi koopia, millele on tehtud märge jõustumise kohta.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja esitada kassatsioonkaebuse. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama maakohtule seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kui üks kohtumenetluse pool on seitsmepäevase tähtaja jooksul teatanud kassatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel kassatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kohtuotsus on Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleis Liivalaia 24 avalikult tutvumiseks kättesaadav alates otsuse

teatavakstegemise , s.o alates 05.07.2018 K on päevast assatsiooni esitamise viimane tähtaeg .

06.08.2018. Kui kassatsioon

itähtaja jooksul kassatsioonkaebust ei esitata, jõustub kohtuotsus 07.08.2018.

Kaebuse läbivaatamisel kohus tuvastas

Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo iklusjärelevalvekeskuse

li kohtuesindusgrupi

juhtivspetsialisti Margus Pihli 23.04.2018 otsusega nr 2302,18,002919 karistati I.I

LS § 223 lg s 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 75 -

trahviühiku ulatuses, s.o 300 eurot, LS § s 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest

236 lg-

rahatrahviga 150 trahviühiku ulatuses, s.o 600 eurot ja LS § 236 lg 2 alusel lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks selles, et menetlusalune isik 02.04.2018 kell 21:59 juhtis mootorsõidukit, oma käitumises ei hoidunud kõigest, mis võiks kahjustada teist vara, sõitis otsa pargitud s/a Nissan reg. märgiga . Oma tegevusega põhjustas

XXXXXX

liiklusõnnetuse ja varalise kahju XXle ja S Liising AS- alt EB le. Juht lahkus sündmuskoh

politseid liiklusõnnetusest teavitamata, kuigi varalise kahju saaja ei olnud teada ja kirjalikult oli nimetamata kahju tekitamise eest vastutav isik.

Nimetatud käitumisega rikkus menetlusalune isik LS § nõudeid pani toime LS §

16 lg 1 ning

223 lg 1 ettenähtud väärteo, samuti rikkus LS § 169 lg 5 ja lg 4 p 4 ja 5 nõudeid ja pani toime LS § 236 lg 1 ettenähtud väärteo.

Otsusele esitas menetlusalune isik kaebuse

Kaebuses leidis kaebuse esitaja, et ta ei ole otsusega nõus, leidis, et selle väärteo, võib-olla isegi arusaamatuse eest võtta ära juhtimisõigus ja nõuda välja selline suur trahv ei ole õiglane. Hiljuti sai tööle ja kui tal ei ole juhtimisõigust, ta vallandatakse. Ka trahv on väga suur. Palub kohtul olla tema asja suhtes õiglane.

Kohtuistungil kaebuse juurde ja selgitas, et kui parkis, siis ilm oli halb, jäi kaebuse esitaja parkla puhastamata. Ei märganud. Võttis oma asjad ja läks koju, elab seal lähedal. Mõne aja pärast avastas, et autot ei ole enam. Helistas politseisse ja öeldi, et oli liiklusõnnetus ning tulgu hommikul. Siis sai teada, et oli riivanud. Ei eita, et võis olla, kuid ei märganud. On raske materiaalne olukord, kui jääb töötuks, on väga raske. Töötab praegu Sushi baaris kullerina, juhiloast sõltub töö. Varem töötas Soomes, kuid seal tekkisid probleemid ja tuli ära.

Arved vaja maksta. Tema auto kohta öeldi, et numbrimärk oli mõlkis. Palub jätta juhtimisõigus alles, muidu jääb tööst ilma, trahvi võiks ka võtta vähemaks. Ei eita et juhtus, ei märganud lihtsalt.

Tunnistajana üle kuulatu nägi kuidas 02.04.2018 õhtusel ajal Virbi 12 maja d selgitas, et

X1

juures üks auto riivas teist. Oli õnnetuskohast 5 meetri kaugusel. Viibis toidupoe parkimiskohal. Oli hiline aeg, pood pandi juba kinni. Sõiduk sõitis parklasse, ei suutnud pidama jääda, riivas linnamaasturi moodi autot ja andes gaasi tagurdas äärmisele parkimiskohale. Juht väljus autost ja kõndis mööda Virbi tänavat. Kõigepealt kõndis kilekott käes poodi, see oli kinni ja siis läks mööda Virbit. Ei vaadanud ei kahjustatud sõidukit ega enda autot. Liiklusõnnetuse põhjustanud sõiduk võis olla pruuni värvi, võib eksida. Teatas politseisse auto margi, Kia ja Hyundai on ühesugused, alguses võis eksida, et Kia, mudelit ei oska täpsustada. Ütles numbrimärgi järgi. Valge sõiduk, mille vastu sõideti löögist ei kõikunud ja signalisatsioon ka tööle ei hakanud. Valge sõiduk oli linnamaastur, Nissan. Vaatas mida teeb, helistas politseisse ja kirjeldas põhjustaja autot ja siis suuremat. Valge auto esistangel oli kriimud vasakus nurgas. Kokkupõrge oli esiosadega. Nägi seda vasakult poolt, tundus, et läks vastu parema poolega. Tema enda sõiduk oli keskmises reas. Kui valge sõiduk oli parkla ääres, siis tema oma oli diagonaalis keskel toidupoe poole. Parkis ära ja tuled jäid põlema. Imestas miks selliste rehvidega sõidab, sest väga libe oli.

Kohtuvälise menetleja esindaja asus seisukohale, et otsus on tehtud õigetel alustel, süüteokoosseis on olemas. Süüd või õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. Kui kohus arvestab kaebuse esitaja ütlustega, et juhtimisõigus on töötamiseks vajalik ja tühistab otsuse selles osas, siis kohtuväline menetleja ei vaidlusta. Samuti ei vaidlusta kui kohus määrab rahatrahvi tasumise ositi. Muus osas jätta tühistamata.

Maakohtu seisukoht süüteokoosseisu osas:

Tulenevalt asjaolust, et VTMS § 123 lg 2 kohustab maakohut arutama väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse pii dest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse ri

tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid, peab kohus sellele järgnevalt lahendama VTMS § 133 loetletud küsimused.

VTMS § 133 kohaselt peab kohus seega välja selgitama kas ei esine väärteoasjas VTMS § 29 ,

sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid (p 1), kas leidis aset tegu, milles menetlusalust isikut süüdistatakse (p 2), kas teo on toime pannud menetlusalune isik (p 3), kas tegu on väärtegu ning kas see on õigesti kvalifitseeritud (p 4), kas karistus väärteo eest määrati selleks pädeva kohtuvälise menetleja poolt (p 5), kas väärteo menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt on järgitud väärteomenetlusõigust (p 6), kas menetlusalusele isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega (p 7), kas väärteomenetlus ei kuulu lõpetamisele VTMS § 30 sätestatud alustel (p ) ning kas lõpetada väärteomenetlus ja kohaldada karistusseadustiku § s 87 sätestatud alaealisele kohaldatavaid -

mõjutusvahendeid või anda väärteoasja materjalid üle alaealiste komisjonile (p 9), kuidas lahendada taotlus hüvitada süüteomenetluses tekitatud kahju süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse kohaselt (p 10).

LS § 223 lg 1 Antud juhul inkrimineeritakse menetlusalusele isikule väärteoprotokolli ja vaidlustatud otsuse kohaselt LS § 223 lg s 1 ettenähtud süüteo toimepanemist. LS § 223 lg 1 sätestab vastutuse -

mootorsõiduki , maastikusõiduki või trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui - -

sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustus. Seega tuleb esmalt tuvastada seda, kas tegemist on liiklusõnnetusega. LS § 2 p 32 kohaselt on liiklusõnnetuseks juhtum, kus vähemalt ühe sõiduki teel liikumise või teelt väljasõidu tagajärjel saab inimene vigastada, surma või tekib varaline kahju.

Tutvudes v

ga, , I.I äärteoprotokolli ja vaidlustatava kohtuvälise menetleja otsuse nähtub et

02.04.2018 kell 21:59 Tallinnas Virbi tn 12 juures süüdistatakse selles, et ta juhtis mootorsõidukit, ei hoidunud kõigest, mis võib ohustada ja kahjustada teist vara, mille tõttu sõitis otsa parkivale sõidukile Nissan reg. märgiga XXXXXX. Oma tegevusega põhjustas liiklusõnnetuse ja varalise kahju XXle ja SEB Liising AS-le.

Väärteotoimikus olevast vaatlusprotokollist ja lisatud fotodest nähtuvalt on vaadeldud sündmuskohta ning nähtub, et liiklusõnnetuse sündmuskohaks on Virbi tn 12 juures asuv parkla , lumi on maas. Parkiva valge Nissani parempoolsel esiosal on , kus pargivad sõidukid

näha kraapejäljed. Samuti nähtub Hyundai reg märgiga fotodelt XXXXXX esiosal kahjustused.

Tunnistaja l

X1i ütluste kohaselt nägi ta iiklusõnnetust pealt. Nägi, kuidas Hyundai reg märgiga sõitis vastu parkivat Nissanit. Siis parkis juht oma auto XXXXXX parkla serva, tuli

autost välja ja jalutas Maximasse ning sealt edasi mööda Virbi tänavat Sõidukijuhiks oli

.

pikemat kasvu meesterahvas. Helistas . politseisse ja andis sõidukite kirjeldused

Hinnates e iga Hyundai eltoodud tõendeid kogumis saab tulla ühesele järeldusele, et just sõiduk

Sonata reg märgiga sõideti XXXXXX 02.04.2018 kell 21:59 Virbi tn 12 juures otsa Nissanile reg. märgiga , mille tagajärjel d mõlemad sõiduki , mis nähtub XXXXXX sai

d kahjustusi ka

sõidukite vaatlusprotokolli fotodelt. Ka menetlusalune isik on ise tunnistanud, et just tema selle sõidukiga sellel õhtul Maxima juures sõitis. Ka rendilepingu kohaselt on I.I rentinud RC - XXXXXX perioodil OÜ lt Hyundai Sonata reg märgiga 08.03.2018 kuni 08.04.2018.

Väärteotoimiku materjalide kohaselt on Hyundai Sonata reg märgiga XXXXXX omanik

XX

ja XXXXXX Nissan reg. märgiga omanik SEB Liising OÜ. Sõiduki Nissan kasutajaks on X2, kes on kohtule saatnud Eurost Auto kalkulatsiooni taastamisremondi maksumuse kohta ning remondi maksumuseks oleks 896, 88 eurot. Arvestades Huyndai vigastusi, siis on välised vigastused samuti suhteliselt tühised, kuid sõiduk vajab ilmselgelt taastamisremonti.

Eeltoodust asub kohus seisukohale, et üheselt on tuvastatud varalise kahju tekkimine nii le XX

kui S Liising AS- EB le. Seega on väärteoasjas kogutud tõenditega tuvastatud, et tegemist on liiklusõnnetusega LS § 2 p 32 mõttes.

LS § 223 lg 1 ettenähtud väärteokoosseisu tuvastamiseks tuleb tuvastada ka mootorsõidukijuhi poolt liiklusnõuete rikkumine, mis oli põhjuslikus seoses teisele isikule varalise kahju tekitamisega. tlusalusele isikule toime pandud Kohtuväline menetleja on mene

väärteos ette heitnud nõude eiramist, mille kohaselt liikleja peab olema viisakas LS § 16 lg 1

ja arvestama teiste liiklejatega ning oma käitumises hoiduma kõigest, mis võib takistada liiklust, ohustada või kahjustada inimesi, vara või keskkonda.

Antud juhul on tuvastamist leidnud, et menetlusalune isik ei olnud liikluses piisavalt tähelepanelik ning sõitis vastu parkivat autot, millega tekitas varalist kahju le ja SEB XX Liising AS-le. Seega on tõendamist leidnud, et menetlusalune isik rikkus LS § 16 lg 1 nõuet, s.o oma käitumises hoiduma kõigest, mis võib kahjustada vara. Tegemist oli talvise ja pimeda ajaga ja lumi oli maas. Menetlusaluse isiku selgituste kohaselt oli ilm halb, sadas lund ning parklast oli lumi koristamata. Seega pidi menetlusalune isik enda selgituste kohaselt halbu ilmastikuolusid arvestama ning Juhul, kui liikluses olema eriti ettevaatlik ja tähelepanelik.

kaebuse esitaja oleks eelviidatud nõuet järginud, oleks olnud ka välistatud otsasõit, s.t oleks liiklusõnnetuse tekkimine olnud välditav.

Vaadates liiklusõnnetuse põhjustamise asjaolusid, võib tulla järeldusele, et kuna menetlusalune isik ei olnud liikluses piisavalt hoolas, siis on süütegu toime pandud vähemalt kaudse tahtlusega. Isik p ei ole talvistel teeoludel piisavalt idas võimalikuks, et kui ta

tähelepanelik ja ei täida piisava hoolsusega liiklusnõudeid, siis võib ta põhjustada liiklusõnnetuse.

Süüd ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud.

Seega on tõendamist leidnud, et menetlusalune isik rikkus LS § 16 lg 1 nõuet ja pani toime LS § 223 lg 1 ettenähtud väärteo.

LS § 236 lg 1

Lisaks eelmärgitule süüdistatakse menetlusalust isikut LS § 169 lg 5 nõu ja lg 4 p 4 ja 5 ete rikkumises ja § 236 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemises, s.o selles, et menetlusalune isik lahkus sündmuskohalt ettenähtud korras politseile teatamata.

LS § 169 sätestab juhi kohustused liiklusõnnetuse korral. Ülalpool on kohus leidnud, et tulenevalt LS § 2 p 32 sätetest oli tegemist liiklusõnnetusega, mille käigus põhjustati ka varaline kahju. LS § 169 lõigetes 1 kuni 2 on sätestatud juhi kohustused liiklusõnnetuse järgselt ohutuse tagamiseks ning lõikes 3 on sätestatud juhi kohustused teatud tingimuste olemasolul, s.o sündmuskohalt lahkumise osas seoses kannatanule abi osutamisega.

Väärteoasjas kogutud tõenditest saab tulla järeldusele, et menetlusalune isik lahkus sündmuskohalt ning kogu väärteomenetluse jooksul ei ole kogutud tõendeid, et menetlusalune isik oleks sündmuskohal olles või vahetult pärast liiklusõnnetust pöördunud politseisse liiklusõnnetusest teatamiseks. LS § 169 lg 4 sätetega on üheselt mõistetavalt märgitud, millistel tingimustel ei pea politseile liiklusõnnetusest teatama. LS § 169 lg 4 p 1 kohaselt ei pea politseisse liiklusõnnetusest teatama juhul, kui inimesed liiklusõnnetuses viga ei saanud või liiklusõnnetuses osalenud inimesed ise ei nõua oma tervise kontrolli. Kohus leiab, et nimetatud sätet tuleb vaadata kogumis sama lõike teiste punktidega ning see punkt on vaid üheks osaks loetletud tingimustest, kuivõrd liiklusõnnetuse mõiste ei tulene ainult inimese tervise kahjustamisest, vaid ka varalise kahju tekkimisest. Varalise kahju puhul on olulisteks tingimuseks LS § 169 lg 4 p 2, 3, 4 ja 5 sätted, milliste kohaselt peavad liiklusõnnetuses osalenud juhid või juht ja varalise kahju saajad juhtumi põhjusi hinnates varalise kahju tekitamise vastutuse küsimuses olema ühel meelel, kõikide liiklusõnnetuses osalenud isikute andmed on hilisemat identifitseerimist võimaldaval viisil loetletud, on nimetatud varalise kahju tekitamise eest vastutav isik ja kõik punktides 2 kuni 4 loetletud asjaolud on liiklusõnnetuses osalenud juhid või juht ja varalise kahju saajad kirjalikult vormistatud ja sellele alla kirjutanud. Väärteoasja materjalidest sellist dokumenti, mille liiklusõnnetuse põhjustanud menetlusalune isik ja kahju saaja oleks vormistanud LS § 169 lg 4 p 5 sätteid järgides, ei leidu. Kuivõrd menetlusalusest isikust juht lahkus liiklusõnnetuse järgselt sündmuskohalt, siis ei olnud võimalik täita ka LS § 169 lg 4 märgitud tingimusi. Seega ei ole liiklusõnnetuses osalenud menetlusalune isik kui juht täitnud LS § 169 lg 4 sätestatud nõudeid, mis annaks õiguse jätta politseile liiklusõnnetusest teatamata. LS § 169 lg 5 teise alternatiivi kohaselt aga tuleks politseile teatada siis, kui varalise kahju saaja ei ole teada.

Kuivõrd menetlusalune isik lahkus sündmuskohalt, siis ei saanud talle ka kahju saaja teada olla, mistõttu oli tal ka sel juhul teatamise kohustus. Menetlusaluse isiku käitumisest saab aga järeldada, et teda ei kahju tekitamine ega kahju saaja ei huvitanud. Ühe variandina tuleks kõne alla olukord, kus kahju tekitajat ei ole sündmuskohal ning antud juhul lahkuski menetlusalune isik sündmuskohalt. Asjaolul, et liiklusõnnetuses osalenud sõiduk jäi samasse parklasse, ei ole mingit tähtsust, kuivõrd liikluses vastutab tagajärgede eest juht ja liiklusseaduses sätestatud kohustused lasuvad juhil, mitte sõidukil.

Kohus leiab, et politseile võib liiklusõnnetusest teatamata jätta üksnes LS § 169 lg 4 p 2 - 4 sätestatud tingimustel, s.o seaduses üheselt sätestatud erijuhul ja selleks tuleb koostada LS §

169 lg 4 p 5 märgitud dokument. Antud vaidlusalusel juhul LS § 169 lg 4 sätestatud asjaolud puudusid. Samasugusel seisukohal on ka o . maksvõetud kohtupraktika Käesoleval juhul ei ole liiklusõnnetuses osalenud menetlusalune isik kahju saajaga vastutuse osas kokkuleppele jõudnud ega sündmuskohal, s.o liiklusõnnetuse toimumise kohas sellekohast kirjalikku kokkulepet sõlminud. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et liiklusõnnetuses osalenud menetlusaluse isiku käitumises esineb LS § 169 lg 4 p 4 ja 5 ning lg 5 nõuete rikkumine.

Peale liiklusõnnetuse põhjustamist st välja ja tuli menetlusalune isik oma auto lahkus

sündmuskohalt läks Maximasse ning ilma politseisse teatamata. Kohtu hinnangul on selline tegu toimepandud teadlikult ja tahtlikult. Menetlusalune isik pidi liiklussituatsiooni arvestades aru saama sellest, et tal ei õnnestunud parklas ohutult manööverdada ja et ta põhju o li stanud

liiklusõnnetuse, samuti pidi ta juhtimisõiguse saanud isikuna teadma, et sellisel juhul tuleb teatada politseisse, kuid ta lahkus sündmuskohalt. Liiklusõnnetusest teatas politseisse hoopis sündmust pealt näinud kõrvaline isik. Seega on süütegu toime pandud kavatsetult.

Süüd ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud.

Seega on tõendamist leidnud, et menetlusalune isik rikkus LS § 169 lg 4 p 4 ja 5 ning lg 5 nõudeid ja pani toime LS § 236 lg 1 ettenähtud väärteo.

Väärteoasjas kogut kontrollitud tõenditest saab tulla järeldusele, et ud ja kohtu poolt I.I

gude tunnused ning need käitumises on tuvastatud temale inkrimineeritud väärte väärte on õigesti kvalifitseeritud LS § 223 lg 1 ja LS § 236 lg 1 ettenähtud väärte od gudena.

Seega puuduvad väärteoasjas VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavad asjaolud VTMS § 133 p 1 mõttes. Samuti on tuvastatud, et menetlusalusele isikule süüks arvatud tegu on aset leidnud (§ 133 p 2) ning menetlusalune isik (§ selle on toime pannud

133 p 3). Kuna

kohtuliku menetlusega on tuvastatud menetlusaluse isiku süü temale inkrimineeritud väärte toimepanemises ja menetlusaluse isiku käitumises sisalduvad temale gude

inkrimineeritud väärte väärte õigesti kvalifitseeritud (§ gude koosseisutunnused, on need od

133 p 4). Vaidlustatud otsusest nähtuvalt määras menetlusalusele isikule karistuse Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi juhtivspetsialist Margus Pihl, kes on täidesaatva riigivõimu volitustega asutuse ametnik VTMS § 9 p 1 ja § 10 lg 1, 2

mõttes, mistõttu on vaidlustatud otsuse koostaja pädev otsust koostama (§ 133 p 5). Väärteoasja materjalidest ei ilmnenud, et kohtuväline menetleja oleks kohtuvälises menetluses väärteoasja menetledes või otsust koostades jätnud järgimata väärteomenetlusõiguse nõudeid (§ 133 p 6).

Vaidlustatud otsusest nähtuvalt karistati menetlusalust isikut LS § 223 lg s 1 ettenähtud - väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 75 trahviühiku ulatuses, s.o 300 eurot, LS § 236 lg-s

1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 150 trahviühiku ulatuses, s.o 600 eurot ja LS § 236 lg 2 alusel lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks.

Seega

menetlusalusele isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega

, kuivõrd karistus mahub ettenähtud sanktsiooni piiridesse (§ 133 p 7), mistõttu süü suurust arvestades puudub alus väärteomenetluse lõpetamiseks VTMS § 30 ka

alusel (§ 133 p 8). Väärteoasja materjalidest ja menetlusaluse isiku isikuandmetest nähtuvalt on menetlusaluse isiku puhul tegemist täisealise isikuga, mistõttu puuduvad ka alused väärteoasja lõpetamiseks ja alaealisele kohaldatavate mõjutusvahendite kohaldamiseks VTMS § 133 p 9 mõttes. Kuivõrd menetlusalune isik ei ole esitanud taotlust süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamiseks, siis puudub ka alus seda asjaolu analüüsida (§ 133 p 10)

.

Karistuse määramine

Karistuse mõistmisel lähtub kohus KarS § 56 lg 1 sätetest, mille kohaselt on karistuse mõistmise aluseks isiku süü, samuti arvestatakse karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu, võimalust mõjutada isikut hoiduma uute süütegude toimepanemisest ning õiguskorra kaitsmise huvisid.

LS § 223 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatakse mootorsõiduki-, maastikusõiduki või trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui sellega on tekitatud -

teisele isikule varaline kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustus rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni LS § 223 lg 2 kuue kuuni.

kohaselt võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist ühest kuust kuni kolme kuuni.

LS § 236 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatakse liiklusõnnetuses osalenud sõiduki juhi poolt liiklusõnnetusest politseile teatamise nõuete rikkumise eest, kui teatamine oli kohustuslik rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni. LS § 236 lg 2 kohaselt võib kohus või kohtuväline menetleja käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist kolmest kuust kuni üheksa kuuni.

Hinnates I.I

süü suurust LS § 223 lg 1 sätestatud väärteo puhul on süü hinnatav keskmisest väiksemana, kuivõrd tegemist on LS § 223 lg 1 sätestatud ühe alternatiivse tagajärjega, s.o varalise kahju tekitamisega ning sõidukitele tekitatud kahjustused ei olnud suured. Lisaks lahkus menetlusalune isik sündmuskohalt politseid liiklusõnnetusest teavitamata,

mille puhul hindab kohus süüd keskmiseks.

Süü kõrval arvestatakse ka karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu. Kohtuväline menetleja kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid ei tuvastanud. Kohtuistungil antud selgitustest ja vabandamisest tulenevalt võib asuda seisukohale, et menetlusalune isik kahetses toimepandut, mida kohus saab arvestada kergendava asjaoluna.

Lisaks eelmärgitule tuleb aga karistuse määramisel lähtuda ka õiguskorra kaitsmise huvidest ning kohtu arvates kuulub õiguskorra alla ka liikluskord. Liikluses on aga suurima ohu allikaks teistele liiklejatele mootorsõiduki täida korrektselt liiklusnõudeid juhid, kes ei .

Kehtiva kohtupraktika kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks

karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. uväline Antud juhul koht menetleja on karistused mõlema väärteo eest mõistnud vastavalt süü suurusele, s.o LS § 223 lg 1 s ettenähtud süüteo puhul alla anktsioonimäära keskmist määra ja LS § 236 lg 1 ettenähtud süüteo puhul sanktsioonimäära keskmises määra määratud karistus s. Kohus loeb ed

proportsionaalseks suurusega. süü

Puutuvalt lisakaristuse kohaldamisse peab kohus vajalikuks osundada kohtupraktikale, mille kohaselt lisakaristust nagu ka põhikaristustki tuleb mõista KarS § 56 alusel ja see peab vastama karistuse eesmärkidele. Lisaks juhib kohus tähelepanu asjaolule, et mõlema süüteo toimepanemise eest on nii põhi kui ka lisakaristusena ette nähtud sõiduki juhtimise õiguse - äravõtmine

Kohtupraktika kohaselt täidab lisakaristus nii süüd heastavat kui ühiskonna turvalisust tagavat ülesannet (Riigikohtu otsuse 3-1-1-122-13 p 9). Seega aktualiseerub lisakaristuse kohaldamine juhtudel, mil põhikaristus ei ole eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks piisav ja süüdlane võib olla ühiskonnale jätkuvalt ohtlik. Kohtupraktika kohaselt võimaldab isiku poolt teadlikult nõuete rikkumisest järeldada tema allumatust kehtestatud korrale, mis muudab tema poolt uue samalaadse rikkumise toimepanemise võimaluse tõenäolisemaks ning tingib ohu vältimiseks lisakaristuse kohaldamise. Samas ei saa isikutele lisakaristust kohaldada automaatselt, vaid seda tuleb eraldi kaaluda ja põhistada.

Karistuse valikul st, et karistus sunnib isikut edaspidi loobuma uute tuleb lähtuda võimaluse

süütegude toimepanemisest. Seejuures peab kohus vajalikuks rõhutada, et kui korduvalt rikkumise toime pannud isiku puhul on samalaadse süüteo toimepanemise ohu olemasolu tuletatav korduvuse faktist, siis esmakordse rikkumise puhul peaks lisakaristuse kohaldamiseks esinema kas isiku süüd (nt piirmäära oluline ületamine, täiendavate liiklusnõuete rikkumine) või tema isikut (nt hoolimatu suhtumine oma teosse) iseloomustavad asjaolud, mis muudavad selle võimaluse tavapärasest suuremaks. Menetlusaluse isiku karistusandmetest nähtuvalt tal kehtivaid väärteokaristusi ei ole, samas on isikul 1 kehtiv kriminaalkaristus KarS § 424 ettenähtud Samas on KarS § 424 kuriteo toimepanemise eest.

ettenähtud kuritegu toime pandud 16.07.2014, so neli aastat tagasi ja menetlusalust isikut karistati rahalise karistusega ja lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks. Kuivõrd rahalise karistuse tasumine oli määratud ositi 12 kuu jooksul ja rahaline karistus tasuti

04.11.2015, on mõistetud karistus senini kehtiv kuna KarRegS § 24 lg 1 p 5 kohaselt kustutatakse karistusandmed rahalise karistuse tasumisest 3 aasta möödumisel. Arvestades seda, et tegemist oli küll liiklusalase süüteoga, kuid siiski teiseliigilisega ning eelmise süüteo toimepanemisest on möödunud 4 aastat, leiab kohus, et korduva süüteo toimepanemise ohtu siiski tuvastatud ei ole. Lisaks sellele ei ole tegemist ka mõne piirmäära olulise ületamisega.

Puutuvalt hoolimatusse suhtumisse oma teosse tuleb märkida, et selline etteheide sisaldub juba menetlusalusele isikule etteheidetavates tegudes enestes, mistõttu seda eraldi arvestada ei saaks. Küll on kaebuse esitaja toime pannud kaks väärtegu, s.t põhiteole järgnes teine tegu ja tegemist on täiendava liiklusnõuete rikkumisega.

Eeltoodud asjaoludel asub kohus seisukohale, et lisakaristuse kohaldamine menetlusaluse isiku suhtes ei olnud vältimatult vajalik ja möödapääsmatu ning kohtu arvates piisab menetlusaluse isiku karistamisest ka kohtuvälise menetleja määratud rahatrahvidega, milliste vähendamist kohus menetlusaluse isiku süü suurust arvestades võimalikuks ei pea. Seetõttu leiab kohus, et vaidlustatud otsus tuleb LS § 236 lg 2 alusel kohaldatud lisakaristuse osas tühistada.

Kaebuse esitaja on palunud juhtimisõiguse alles jätta seoses tööl käimise ja töökoha säilimise vajadusega. Kohus peab vajalikuks märkida, et vastavalt kohtupraktikale ei ole juhtimisõiguse säilimise vajalikkus töötamiseks lisakaristuse kohaldamata jätmise aluseks. Juhul, kui isiku süü suurus eripreventiivsed eesmärgid annavad küllaldase aluse juhtimisõiguse äravõtmise ja

kohaldamiseks, ei oma süüdlase töö iseloom ega elukorralduse iseärasused lisakaristuse kohaldamisel mingit tähtsust. Ainuke erand on sätestatud KarS § 50 lg-s 2, mille kohaselt ei või mootorsõiduki juhtimise õigust ära võtta üksnes isikult, kes kasutab seda sõidukit liikumispuude tõttu (3-1-1-26-10). Seega peab menetlusalune isik aru saama sellest, et edaspidi peab ta sõltumata oma töö iseloomust liikluses käituma viisil, mis välistab tema karistamise juhtimisõiguse äravõtmisega ning juhul, kui menetlusalune isik paneb ajal, mil tal on kehtiv karistus liiklusalase väärteo toimepanemise eest, toime uue liiklusalase süüteo, peab ta arvestama sellega, et t . emalt võidakse juhtimisõigus karistusena ära võtta

Kokkuvõtvalt asub kohus seisukohale, et kaebuse lahendamisel ei ilmnenud menetlus või -

materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist ning ka kaebuse argumentides ei osutatud sellistele minetustele, millega kaasneks või võiks kaasneda koh välise tu menetleja otsuse sisuline muutmine või tühistamine. Küll peab kohus võimalikuks kergendada kaebuse esitaja karistust lisakaristuse osas ning b tühista otsuse LS § 236 lg 2 alusel lisakaristuse kohaldamise osas, jättes muus osas vaidlustatud otsuse muutmata.

M

ärt Toming kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/