1-18-5090/7 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Otsuse kuulutamise aeg ja koht

4. juuli 2018.a, Tartu kohtumaja

Kriminaalasja nr

1-18-5090 (18278000563)

Kohtunik

Marju Persidskaja

Kohtuistungi sekretär Ragne Põldaru

Kriminaalasi M.P süüdistuses KarS § 424 lg 2 järgi kokkuleppemenetluses

Prokurör

Jüri Vissak

Süüdistatav M.P , isikukood: XXX; Eesti

Vabariigi kodanik; emakeel: eesti keel; elukoht: XXX;

kõrgharidus; XXX; kriminaalkorras karistatud Tartu Maakohtu 23.12.2015.a otsusega nr 1-15-10265 KarS §

424 järgi 4-kuulise vangistusega KarS § 73 alusel tingimisi 1-aastase katseajaga, lisakaristusena võetud ära mootorsõiduki juhtimisõigus 3 kuuks. Tõkend – ei ole kohaldatud. RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p-st 5 ja §-st 249 kohus otsustas:

1. Süüdi tunnistada M.P KarS § 424 lg 2 järgi ning karistuseks mõista 6

(kuus) kuud vangistust.

KarS § 74 lg 1, 2 ja 3 alusel kuulub M.P kohesele ärakandmisele 7 (seitse) päeva vangistust ning 5 (viis) kuud ja 23 (kakskümmend kolm) päeva vangistust jätta M.P suhtes tingimisi kohaldamata ja täitmisele pööramata, kui M.P ei pane 2 (kahe) aasta pikkuse katseaja kestel toime uut kuritegu ja täidab talle määratud kontrollnõudeid.

Määrata M.P katseajaks kriminaalhooldusametniku järelevalve alla ja kohustada teda järgima KarS § 75 lg 1 alusel järgmiseid kontrollnõudeid:

- elama kohtu määratud alalises elukohas – XXX;

2 (5)

- ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

- alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

- saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

- saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks;

- saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

KarS § 75 lg 2 p 2 alusel määrata M.P-le katseajaks täiendav kohustus mitte tarvitada alkoholi. KarS § 75 lg 2 p 21 alusel määrata M.P-le katseajaks täiendav kohustus mitte omada ega tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid. KarS § 75 lg 2 p 5 alusel määrata M.P-le katseajaks täiendav kohustus alluda ettenähtud ravile.

KarS § 75 lg 2 p 8 alusel määrata M.P-le katseajaks täiendav kohustus osaleda kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammis. KarS § 78 p 1 alusel hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest. KrMS § 414 lg 2 kohaselt arvestada M.P poolt kohesele ärakandmisele kuuluva karistuse, so 7 (seitsme) päeva vangistuse kandmise aja algust päevast, millal M.P saabub vanglasse vangistust kandma. KrMS § 414 lg 3 alusel kohaldatakse vanglasse mitteilmumisel süüdimõistetu suhtes sundtoomist. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta lisakaristusena M.P-lt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 6 (kuueks) kuuks. Lisakaristuse kandmise aeg hakkab kulgema alates kohtuotsuse jõustumisest. Juhul, kui kohtumenetluse pooled ei kasuta apellatsiooniõigust, jõustub kohtuotsus 20. juulil 2018.a. Liiklusseaduse § 127 kohaselt on isik, kelle suhtes on jõustunud juhtimisõiguse äravõtmise otsus, kohustatud 5 (viie) tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeameti liiklusregistri büroosse. KarS § 55 lg 1 kohaselt laieneb lisakaristus vangistuse kandmise kogu ajale ning lisaks kohtuotsusega määratud tähtajale.

2. Menetluskulu:

KrMS § 175 lg 1 p 3, 4, 9, § 179 lg 1 p 2, § 180 lg 1, § 189 lg 2 alusel mõista M.P-lt välja menetluskulu riigieelarvesse järgmiselt:

 kaitsjatasu 120 eurot;

 joobe tuvastamise maksumus 14 eurot;

 sundraha 750 eurot.

3 (5)

KrMS § 180 lg 3, § 313 lg 1 p 7, 12 alusel määrata, et M.P on õigus tasumisele kuuluv menetluskulu kokku 884 (kaheksasada kaheksakümmend neli) eurot tasuda vabatahtlikult 12-ne kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest järgmiselt: 11-ne kuu jooksul tasuda igakuiselt 73 eurot ning 12-ndal kuul tasuda 81 eurot. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulu tuleb tasuda kohtu poolt määratud tähtaja jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Maksuja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank AS või EE502200221014193355 Swedbank AS või

EE873300333499990003 Danske Bank AS Eesti filiaal või EE401700017002872300 Luminor Bank AS, märkides ära viitenumbri 99918700035494 ning selgituse “M.P , otsus nr 1-18-5090, menetluskulu“.

Menetluskulu on võimalik vabatahtlikult tasuda kohtuotsuses määratud aja jooksul. Kui rahalised kohustused pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

3. Kriminaalasja juures asuv asitõend – CD-plaat patrullsõiduki videosalvestisega toime pandud rikkumisest – jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja juurde. Edasikaebe kord ja tähtaeg

Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA Süüdistus M.P süüdistatakse selles, et tema isikuna, keda on 23.12.2015 Tartu Maakohtu

Tartu kohtumaja otsusega karistatud mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis, milline karistatus ei ole kustunud, juhtis 04.03.2018 kella 03:16 paiku Tartus, Turu tänaval kuni peatumiseni Soola tänaval mootorsõidukit Audi A4 reg nr XXXXXX (alkoholisisaldus tema veres oli 2,47 mg/g kohta). Eeltooduga rikkus M.P kuriteo toimepanemise ajal kehtinud Liiklusseaduse § 69 lg 1 nõuet, mille kohaselt ei tohi mootorsõiduki juht olla joobeseisundis. Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 järgi loetakse mootorsõidukijuht alkoholijoobes olevaks, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Sellega pani M.P toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis korduvalt, so KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kokkuleppe sisu

KarS § 424 lg 2 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust.

4 (5)

Sama kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör KarS § 50 lg 1 alusel kohtus lisakaristusena M.P-lt mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmist 6 (kuueks) kuuks. KarS § 74 lg 1, 2 kohaselt määrata, et mõistetud 6 (kuue) kuu pikkusest vangistusest peab M.P ära kandma 7 (seitse) päeva vangistust. KarS § 74 lg 1, 3 alusel määrata, et karistuse ülejäänud osa - 5 (viis) kuud ja 23 (kakskümmend kolm) päeva vangistust - ei pöörata täielikult täitmisele, kui M.P ei pane 2 (kahe)

aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle KarS §-s 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ning kohustusi: elab kohtu määratud

alalises elukohas; ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel

kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks; saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p 2 alusel, arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ning süüdlase isikut määrata, et M.P on käitumiskontrolli ajal kohustatud mitte tarvitama alkoholi. KarS § 75 lg 2 p 21 alusel, arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ning süüdlase isikut määrata, et M.P on käitumiskontrolli ajal kohustatud mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid; KarS § 75 lg 2 p 5 alusel, arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ning süüdlase isikut määrata, et M.P on käitumiskontrolli ajal kohustatud alluma ettenähtud ravile, kui ta on selleks eelnevalt nõusoleku andnud. KarS § 75 lg 2 p 8 alusel, arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ning süüdlase isikut, määrata, et M.P on käitumiskontrolli ajal kohustatud osalema kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammis. Süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud: riigi õigusabi tasu – kohtueelses menetluses KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjale määratud tasu suurus on 120 eurot; ekspertiisitasu alkoholikoguse tuvastamiseks veres – 14 eurot; kohtumenetluses süüdimõistva kohtuotsuse korral KrMS § 179 lg 1 p 2 järgi kohtuotsusega kaasnev sundraha 750 eurot.

Vastavalt kokkuleppele tulevad M.P menetluskulud – kokku 884 (kaheksasada kaheksakümmend neli) eurot - ära tasuda osade kaupa 1 (ühe) aasta jooksul, kohustades teda tasuma alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust igakuiselt üheteistkümne kuu jooksul hiljemalt kuu viimaseks kuupäevaks menetluskulude katteks 73 (seitsekümmend kolm) eurot ja kaheteistkümnendal kuul 81 (kaheksakümmend üks) eurot. Kohtu seisukoht kokkuleppe osas

Kriminaalasja kohtulikul arutamisel tegi kohus kindlaks, et kokkulepet sõlmides sai süüdistatav M.P aru kokkuleppe sisust ja nõustus sellega. Kohtuistungil kinnitas süüdistatav M.P, et kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba tahe. Süüdistatav nõustus nii toimepandud teo, selle kvalifikatsiooniga kui ka prokuröri poolt taotletud karistusega.

Süüdistatav kinnitas, et on teadlik menetluskulude tasumise kohustusest ja nõustus menetluskulude tasumisega.

5 (5)

Prokurör ja süüdistatav jäid sõlmitud kokkuleppe juurde ning palusid selle otsuse tegemisel aluseks võtta. Kohtuliku arutamise ja süüdistatava selgituste põhjal teeb kohus järelduse, et süüdistatava poolt kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kõiki kokkuleppemenetluse sätteid.

Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepe järgides KrMS §-de 239-245 sätteid. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse M.P süüdi tunnistada KarS § 424 lg 2 järgi ning mõista temale karistus vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Kohtu seisukoht menetluskulude osas M.P menetluskuluks on määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu

120 eurot, joobe tuvastamise maksumus 14 eurot ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, s.o 750 eurot (alates 1. jaanuarist 2018.a on kuupalga alammäär 500 eurot).

Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Alaealise puhul võib menetluskulud tervikuna jätta riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi.

M.P on nõus vabatahtlikult menetluskulu tasuma ning taotles menetluskulu tasumise ajatamist 12 kuuks. Kohus leiab, et kõigi menetluskulude hüvitamine korraga, arvestades M.P sissetulekut, käib süüdistatavale ilmselgelt üle jõu.

Kohus on seisukohal, et arvestades M.P

varalist seisundit ning resotsialiseerumisväljavaateid, on põhjendatud anda KrMS § 180 lg 3, § 313 lg 1 p 12 alusel süüdistatavale võimalus tasuda menetluskulu kokku 884 eurot 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

/ Marju Persidskaja kohtunik