2-18-7854/10 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Triin Uusen-Nacke, Kai Kullerkupp, Viivi Tomson Määruse tegemise aeg ja koht

4. juuli 2018, Tartu Tsiviilasja number 2-18-7854 Tsiviilasi A.T. i pankrotiavaldus Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu 31. mai 2018 määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik A.T. i määruskaebus Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende esindajad Määruskaebuse esitaja (avaldaja/võlgnik): A.T. (isikukood XXX)

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Viru Maakohtu 31. mai 2018 määrus ja saata A.T. i pankrotiavaldus menetlusse võtmise otsustamiseks samale maakohtule.

2. Määruskaebus rahuldada.

3. Menetluskulude jaotuse ja rahalise kindlaksmääramise otsustab maakohus asjas tehtavas lõpplahendis. Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest.

Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD

1. A.T. (avaldaja/võlgnik) esitas 21. mail 2018 Viru Maakohtule venekeelse pankrotiavalduse, millele olid lisatud avaldaja püsikorralduste, K-raha ja tema suhtes toimuvate täitemenetluste väljavõtted.

2. Viru Maakohus jättis avalduse 22. mai 2018 määrusega käiguta ning andis avaldajale tähtaja

10 päeva määruse kättetoimetamisest puuduste kõrvaldamiseks, s.o korrektse eestikeelse avalduse esitamiseks, maksejõuetuse põhjuste seletuskirja esitamiseks, võlgniku poolt allkirjastatud varaja võlanimekirja esitamiseks ning riigilõivu tasumiseks ja maksekorralduse esitamiseks.

3. Avaldaja esitas 29. mail 2018 eestikeelse pankrotiavalduse, milles palus end kohtul kuulutada maksevõimetuks. Avalduse kohaselt on avaldaja teinud elus vigu, mis on kaasa toonud suured võlgnevused. Avaldaja on endine narkosõltlane ja võlgnevuste summa on kokku 6788 eurot 75 senti. Avaldaja lisas avaldusele allkirjastatud püsikorralduste, K-raha ja tema suhtes toimuvate täitemenetluste väljavõtted. MAAKOHTU LAHEND

4. Viru Maakohus keeldus 31. mai 2018 määrusega pankrotiavalduse menetlusse võtmisest. Maakohus keeldus TsMS § 3401 lg 2 alusel avalduse menetlusse võtmisest, kuna avaldaja ei kõrvaldanud 22. mai 2018 määruses väljatoodud puudusi, st ei tasunud riigilõivu ning ei esitanud varanimekirja ja korrektset võlanimekirja. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

5. Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palub tühistada Viru Maakohtu 31. mai 2018 määrus ning kohustada maakohut asja menetlema. Määruskaebuses esitatud põhjenduste kohaselt kõrvaldas avaldaja 22. mai 2018 määruse resolutsioonis väljatoodud puudused. Avaldaja eest tasus 24. mail 2018 riigilõivu Elena Denissenko. Avaldaja on kõik vajaliku esitanud, mistõttu tuleb avaldus võtta menetlusse. Maakohus tegi määruse 31. mail 2018, kuid ei oleks tohtinud teha seda enne juuni kuud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et Viru Maakohtu 31. mai 2018 määrus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 667 lg 2 alusel tühistada ja pankrotiavaldus saata menetlusse võtmise otsustamiseks samale maakohtule. Määruskaebus kuulub rahuldamisele.

7. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus ebaõigesti ja ennatlikult pankrotiavalduse menetlusse võtmisest keeldunud.

Esiteks märgib ringkonnakohus, et maakohus tegi menetlusse võtmisest keeldumise määruse ajal, mil puuduste kõrvaldamise tähtaeg ei olnud veel möödunud. Asjaolu, et isik esitab puuduste kõrvaldamise tähtaja keskel puuduste kõrvaldamiseks menetlusdokumendi, ei tähenda, et ta ei võiks tähtaja kestel esitada veel uusi dokumente puuduste kõrvaldamiseks või tasuda riigilõivu. Samuti nähtub määruskaebusele lisatud maksekorraldusest, et avaldaja eest oli puuduste kõrvaldamise tähtaja jooksul, s.o 24. mail 2018, tasunud riigilõivu Jelena Denissenko.

Kuigi avaldaja ei esitanud riigilõivu tasumise kohta maakohtule maksekorraldust, ei andnud see alust avalduse menetlusse võtmisest keelduda. Maksekorralduse selgituseks on märgitud käesoleva tsiviilasja number, mistõttu olnuks võimalik ilma suuremate pingutusteta veenduda, et riigilõiv on tasutud. Ringkonnakohus on seisukohal, et avaldaja pankrotiavaldus vastab üldjoontes pankrotiseaduse (PankrS) §-s 14 esitatud nõuetele. Avaldaja on avalduses põhistanud oma maksejõuetust. Avaldusele lisatud K-raha ja avaldaja suhtes toimuvate täitemenetluste väljavõttest on näha võlausaldajate nimed ja nende nõuded ning kuigi neist ei nähtu võlausaldajate eluja asukohtasid, on võlausaldajateks riik ja selle asutused ning äriühingud, mille asukohad on avalikud.

Võlgnik ei ole küll esitanud andmeid enda vara kohta, kuid arvestades võlgniku maksejõuetuse põhistust, on tõenäoline, et tal ei ole vara. Ringkonnas märgib täiendavalt, et pankrotimenetluse algatamine on TsMS § 475 lg 1 p 122 järgi hagita asi. Hagita menetluses kehtib uurimisprintsiip ning kohus selgitab TsMS § 5 lg 3 esimese lause ja § 477 lg 7 järgi ise asjaolusid ning kogub tõendeid. Uurimispõhimõtte kohaldamise üheks põhiliseks tagajärjeks on see, et kohtul lasub vastutus asja sisuliselt õige lahendamise eest. Kohus ei saa seega hagita menetluses piirduda üksnes menetlusosaliste esitatud asjaolude ja tõenditega, vaid peab vajadusel ise faktilises olukorras selgust looma ning tõendeid koguma.

Uurimispõhimõte tähendab ka seda, et kohus ei saa jätta avaldust menetlusse võtmata üksnes seetõttu, et sellele ei ole lisatud tõendeid. Kohus ei tohi hagita menetluses tõendamiskoormust täielikult menetlusosalistele üle kanda ja end sellega asjaolude väljaselgitamise kohustusest vabastada. See ei tähenda, et kohus peaks tõendid ilmtingimata ise koguma, kuid ta peab tagama, et vajalikud tõendid saaksid esitatud. Maakohtul on seega võimalik avaldaja pankrotiavalduse aluseks olevaid asjaolusid menetluse käigus täpsustada ning tagada, et avaldaja esitaks kõik vajalikud tõendid.

PankrS §-st 25 lähtuvalt tuleb pankrotiavalduse läbivaatamiseks korraldada istung, kus on võimalik neid ülesandeid täita.

8. Menetluskulude jaotus ja rahaline suurus määratakse kindlaks asjas tehtavas lõpplahendis.

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke

Kai Kullerkupp Viivi Tomson