2-15-6601/103 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kai Kullerkupp, Kersti Kerstna-Vaks, Triin Uusen-Nacke

Määruse tegemise koht ja aeg

Tartu, 2. juuli 2018. a.

Tsiviilasja number

2-15-6601

Tsiviilasi

Alla Aleksandrova, Kirill Krivonosovi, Olga Nevežina

hagi Osaühing AMELBAH (pankrotis) pankrotihaldur

Tarmo Villmani vastu 200 000 euro väljamõistmiseks

Menetluskulude kindlaksmääramine

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 20. märtsi 2018. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Alla Aleksandrova, Kirill Krivonosovi, Olga Nevežina

määruskaebus

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Määruskaebuse esitajad:

(hageja I) Alla Aleksandrova (sünd: XXX)

(hageja II) Kirill Krivonosov (sünd: XXX)

(hageja III) Olga Nevežina (sünd: XXX)

Hagejate esindaja advokaat Margus Kiir

Vastustaja (kostja): Osaühing AMELBAH (pankrotis;

registrikood 11130131) pankrotihaldur Tarmo Villman

esindajad advokaadid Aivar Pihlak ja Henrik Kirsimäe

RESOLUTSIOON

1. Jätta Alla Aleksandrova, Kirill Krivonosovi, Olga

Nevežina määruskaebus rahuldamata.

2. Jätta Viru Maakohtu 20. märtsi 2018. a määrus

muutmata.

3. Jätta

määruskaebuse

lahendamisega

seotud

menetluskulud poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel

on

õigus

esitada

määruskaebus

Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses

Riigikohtus

võib

menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada

üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole

sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta

esitama

tähtaja

kestel

määruskaebuse.

Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD

1. Viru Maakohus jättis 5. detsembri 2016 otsusega Alla Aleksandrova (hageja I), Kirill

Krivonosovi (hageja II) ja Olga Nevežina (hageja III) hagi Osaühing AMELBAH (pankrotis)

pankrotihaldur Tarmo Villmani (kostja) vastu 200 000 euro väljamõistmiseks rahuldamata ning

menetluskulud hagejate kanda. Maakohus märkis, et määrab menetluskulude suuruse kindlaks

eraldi määrusega mõistliku aja jooksul peale kohtuotsuse jõustumisest.

Tartu Ringkonnakohus jättis 5. jaanuari 2018 otsusega hagejate apellatsioonkaebuse

rahuldamata ning Viru Maakohtu 5. detsembri 2016 otsuse muutmata. Ringkonnakohus jättis

apellatsioonkaebuse esitamisega kaasnenud menetluskulud hagejate kanda. Ringkonnakohtu

otsus jõustus 9. veebruaril 2018.

2. Kostja esitas menetluses menetluskulude nimekirjad 3. märtsil 2016 (II kd, tl 11),

22. septembril 2016 (III kd, tl 29-30) ja 21. oktoobril 2016 (III kd, tl 46). Kostja lepinguline

esindaja osutas õigusabiteenust hinnaga 144 eurot/tunnis (koos käibemaksuga). Kokku osutas

kostja esindaja õigusabiteenust maakohtus 42,15 tunni ulatuses summas 6069 eurot 60 senti

(koos käibemaksuga).

Apellatsioonimenetluses kostja menetluskulude nimekirja ei esitanud. Kostja lepinguline

esindaja

esitas

apellatsioonimenetluses

vastuse

apellatsioonkaebusele

ja

taotluse

menetluskulude katteks tagatise andmiseks ning osales kohtuistungil kestusega 32 minutit.

3. Hagejad kostja menetluskuludega ei nõustunud.

Hagejad ei nõustunud kostja esindaja õigusabiteenuse hinnaga 120 eurot/tunnis (lisandub

käibemaks). Hagejad leiavad, et kostjale osutatud põhjendatud õigusabiteenuse mahuks on

2 tundi 40 minutit ja põhjendatuks õigusabiteenuse hinnaks on 110 eurot/tunnis, kokku 293

eurot 33 senti.

MAAKOHTU SEISUKOHT

4. Viru Maakohus rahuldas 20. märtsi 2018 määrusega kostja taotluse menetluskulude

rahaliseks kindlaksmääramiseks osaliselt ja mõistis hagejatelt solidaarselt välja kostja kasuks

menetluskulu summas 2568 eurot, millele lisandub käibemaks 513 eurot 60 senti. Maakohus

kohustas hagejaid tasuma väljamõistetud menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras alates määruse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.

Maakohus asus seisukohale, et kostja esindaja tunnitasu 120 eurot tunnis (lisandub käibemaks)

on põhjendatud. Kostja on kinnitanud, et kostja ei saa käibemaksu tagasi arvestada.

Maakohtu hinnangul on põhjendatud järgmised kostja õigusabi toimingud ja nendele kulunud

aeg:

1) 23. veebruaril 2016 kostja seisukoha esitamine 4 tundi;

2) 29. veebruaril 2016 vastuse koostamine hagejate taotlustele 0,5 tundi;

3) 3. märtsi 2016 istungil osalemine 1,4 tundi (istung algas kell 13:30 ja lõppes kell 14:45);

4) 29. märtsil 2016 seisukoha II esitamine 3 tundi. Maakohus märkis, et ajakulu on põhjendatud,

sest kostjal tuli läbi töötada hagejate esitatud tõendid 30 lehel;

5) 22. aprillil 2016 seisukoha III esitamine 4 tundi. Maakohus märkis, et seisukoha esitamiseks

hagejate tõendite esitamise taotlusele tuli kostjal läbi töötada hageja esitatud tõendeid ca 65

lehel. Menetluskulude katteks tagatise taotluses esitatud tõendeid maakohus ei arvestanud;

6) 26. aprilli 2016 ettevalmistus ja istungil osalemine 3 tundi (istung algas kell 13:30 ja lõppes

kell 16:05, vaheaeg oli 20 minutit);

7) 21. oktoobri 2017 kohtuteeside esitamine 5 tundi. Maakohus märkis, et kohtuteesid on

esitatud kooskõlas 22. septembri 2016 kohtuistungil määratuga.

Maakohtus pidas põhjendatud ja vajalikuks kostja esindaja õigusabi toimingud maakohtu

menetluses kokku 20,9 tunni ulatuses summas 2508 eurot (lisandub käibemaks).

Maakohtu hinnangul on põhjendatud hüvitada kostjale apellatsioonimenetluse õigusabikulu 0,5

tunni eest, s.o kohtuistungil osalemine, kokku summas 60 eurot (lisandub käibemaks).

Maakohus määras menetluskulu kindlaks asja materjalide alusel (kohtuistungi protokolli

alusel). Menetluskulude nimekirja puudumise tõttu ei võtnud maakohus seisukohta kostja

esitatud vastuse ja taotluse koostamiseks kulunud aja osas.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

5. Hagejad esitasid määruskaebuse, milles palusid tühistada maakohtu määruse resolutsiooni

punkt 2 ja teha tühistatud osas uus määrus, millega mõista hagejatelt solidaarselt välja

menetluskulud 2388 eurot kostja kasuks.

Määruskaebuse kohaselt on maakohus määranud kindlaks menetluskulud ka sellise tegevuse

osas, mille osas kostja ei ole esitanud menetluskulude hüvitamise nõuet. Hagejad vaidlustavad

menetluskulude rahalise suuruse summas 693 eurot 60 senti, s.o lepingulise esindaja ajakulu

1,5 tundi summas 180 eurot ja käibemaks summas 513 eurot 60 senti.

Kostja on 3. märtsi 2016 menetluskulude nimekirjas (II kd, tl 11) märkinud 23. veebruari 2016

seisukoha koostamise ajakuluks 3 tundi. Maakohus luges põhjendatud ajakuluks 4 tundi.

Maakohus on mõistnud välja menetluskulu 1 tunni võrra suuremas osas, kui kostja on taotlenud.

Maakohus on kostja kasuks välja mõistnud ringkonnakohtu istungil osalemise kulu 0,5 tunni

ulatuses summas 60 eurot (ilma käibemaksuta). Kostja ei ole taotlenud apellatsioonimenetluses

menetluskulude kindlaksmääramist. Maakohus on sellega rikkunud TsMS § 174 lg 1 esimest

lauset, mille kohaselt mõistetakse välja hüvitis kulude eest, mis on menetluses kantud.

Hagejad ei nõustu sellega, et kostja on kinnitanud, et kostja ei saa käibemaksu tagasi arvestada.

Kostja esitas maakohtu menetluses menetluskulude nimekirjad 3. märtsil 2016 (II kd, tl 11),

22. septembril 2016 (III kd, tl 29-30) ja 21. oktoobril 2016 (III kd, tl 46), kust ei nähtu kinnitust,

et kostja ei saa käibemaksu tagasi arvestada. Maksu- ja Tolliameti käibemaksukohuslaste

registri kohaselt oli kostja käibemaksukohuslane ka kohtumenetluse ajal. Asjaolu, et

menetluskulusid

kindlaks

määrava

lahendi

tegemise

seisuga

ei

ole

kostja

käibemaksukohuslane, ei tähenda, et kostja ei saanud kulude kandmise hetkel käibemaksu

tagasi arvestada. Põhjendatud ei ole hagejalt kostja kasuks välja mõista käibemaksu summas

513 eurot 60 senti.

6. Kostja hagejate määruskaebusega ei nõustunud ja palus jätta see rahuldamata.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

7. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb jätta muutmata ja hagejate määruskaebus

rahuldamata. Maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna

alust selle tühistamiseks.

Hagejad on vaidlustanud maakohtu määruse menetluskulude rahalises kindlaksmääramises

osas, millega maakohus mõistis hagejatelt kostja kasuks välja kostja esindaja tasu

ringkonnakohtu istungil osalemise eest summas 60 eurot (lisandub käibemaks),

menetluskuludele lisandunud käibemaksu summas 513 euro 60 sendi ja 23. veebruari 2016

seisukoha koostamise kulu 4 tunni osas. Muus osas ei ole hagejad menetluskulude rahalist

kindlaksmääramist vaidlustanud. Hagejad leiavad, et kostja põhjendatud menetluskulu on

summas 2388 eurot (ilma käibemaksuta).

TsMS § 175 lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude

põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus, millesse kõrgema astme kohus

sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (Riigikohtu 18. mai 2010 määrus

tsiviilasjas nr 3-2-1-43-10, p 19). Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus vaidlustatud

määruses diskretsioonipiire ületanud.

8. Ringkonnakohus ei nõustu hagejatega selles, et maakohus on põhjendamatult välja mõistnud

kostja menetluskulud koos käibemaksuga. Kostja taotles 3. märtsi 2016 menetluskulude

nimekirjas (II kd, tl 11) menetluskulude väljamõistmist nii koos käibemaksuga ka kui ilma

käibemaksuta. Maksu- ja Tolliameti käibemaksukohustuslase registri kohaselt oli kostja

perioodi 3. november 2014 kuni 30. november 2015 käibemaksukohustuslane. Kostja 3. märtsi

2016 menetluskulude nimekirjas toodud menetlustoimingud on tehtud ajavahemikul

25. jaanuar 2016 kuni 26. veebruar 2016, s.o perioodil kui kostja ei olnud enam

käibemaksukohustuslane. Ka kostja 22. septembri 2016 ja 21. oktoobri 2016 menetluskulude

nimekirjas olevad menetlustoimingud on tehtud peale seda kui kostja ei olnud enam

käibemaksukohustuslane.

Ringkonnakohus ei nõustu hagejaga, et kostja ei ole menetluskulude kindlaksmääramise

avalduses kinnitanud, et kostja ei saa käibemaksu tagasi arvestada. Kostja on 22. septembri

2016 menetluskulude nimekirjas kinnitanud, et kostja ei ole käibemaksukohustuslane (III kd,

tl 29).

Kostja on nii 22. septembri 2016 kui ka 21. oktoobri 20106 menetluskulude nimekirjas

taotlenud menetluskulude väljamõistmist koos käibemaksuga (III kd, tl 29, 46).

Käibemaksuseaduse (KMS) § 29 lg 4 kohaselt kui maksukohustuslane kasutab kaupa või

teenust nii KMS § 29 lg-s 1 nimetatud tehingute tarbeks kui ka ettevõtlusega mitteseotud

eesmärkidel, arvatakse maha ainult KMS § 29 lg-s 1 nimetatud tehingute tarbeks kasutatava

kauba või teenuse sisendkäibemaks. Arvestades asjaolu, et esindajate poolt kostjale õigusabi

teenuse osutamisel ei olnud kostja käibemaksukohustuslane, on põhjendatud maakohtu

seisukoht kostjale menetluskulude hüvitamiseks koos käibemaksuga.

9. Ringkonnakohus ei nõustu hagejatega, et maakohus on põhjendamatult arvestanud kostja

23. veebruari 2016 seisukoha koostamise ajakuluna 4 tundi, kuigi kostja on taotlenud vastava

kulu hüvitamist 3 tunni ulatuses. Menetluskulu nimekirja kohaselt (III kd, tl 11) on kostja

esindaja perioodil 25. jaanuar 2016 kuni 26. veebruar 2016 koostanud avalduse, tutvunud

materjalidega, koostanud seisukoha, kokku 5,5 tunni ulatuses summas 792 eurot. Asjaolu, et

maakohus on märkinud õigusteenuse osutamise kuupäevaks 23. veebruar 2016, s.o kuupäev,

mil kostja esitas koostatud seisukoha maakohtule (I kd, tl 173-174), ei tähenda, et maakohus

rahuldas kostja taotluse menetluskulu hüvitamiseks suuremas ulatuses kui kostja seda ise on

taotlenud. Kostja taotles 3. märtsi 2016 menetluskulude nimekirjas menetluskulu hüvitamist

5,5 tunni ulatuses.

10. Maakohus on põhjendatult määranud kindlaks kostja menetluskulud ringkonnakohtus

kohtuistungil osalemise eest 0,5 tunni ulatuses summas 72 eurot (koos käibemaksuga).

Maakohus tugines põhjendatult TsMS § 174 lg 1 teisele lausele ja määras menetluskulude

rahalise suuruse kindlaks tsiviilasja materjalide alusel, kuna kostja ei esitanud ringkonnakohtus

menetluskulude

kindlaksmääramise

taotlust

(vt

ka

koostajad:

Kõve,

V.,

jt

Tsiviilkohtumenetluse seadustik I. Kommenteeritud väljaanne, lk 838, p 3.9 c).

11. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on vaidlustatud määruse tegemisel järginud

diskretsioonipiire ning ringkonnakohtul ei ole alust maakohtu määruse põhjendustesse ega

järeldustesse sekkuda. Mõistlik on kostja lepingulise esindaja tunnihind 144 eurot (koos

käibemaksuga). Riigikohus on korduvalt rõhutanud, et menetlusosalise lepingulise esindaja

kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema

astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt nt Riigikohtu

10. detsembri 2014 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-119-14 p 19, 11. novembri 2014 määrus

tsiviilasjas nr 3-2-1-77-14 p 12, 18. detsembri 2012 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-171-12 p 13).

Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus ei ole kostja lepingulise esindaja kulude

põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel ületanud diskretsioonipiire. Maakohus on vähendanud

kostja menetluskulu nimekirjades toodud kulu 42,15 tunnilt 20,9 tunnini, s.o summalt 6069

eurolt 60 sendilt (koos käibemaksuga) 3081 euro 60 sendini (koos käibemaksuga).

Arvestades käesoleva tsiviilasja keerukust ja mahtu (sh neli kohtuistungit), samuti teostatud

menetlustoimingute hulka, jääb maakohtu hinnang kostja lepingulise esindaja poolt osutatud

õigusabi mahule kohtu kaalutlusõiguse piiridesse. TsMS § 175 lg 1 võimaldab poolelt mõista

teise poole kasuks lepingulise esindaja kulud üksnes põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

12. Ringkonnakohus märgib, et kohtul ei ole kohustust hinnata minutilise täpsusega

menetluskulude nimekirjas näidatud õigusabiteenuse mahtu ja kestvust, vaid tervikuna tuleb

anda hinnang õigusabikulu vajalikkusele ja põhjendatusele. Ringkonnakohus nõustub

maakohtu põhjendustega selle kohta, missuguses osas sai lugeda kostja poolt õigusabile tehtud

kulutused põhjendatuks ja vajalikuks. Asjaolu, et hageja ei nõustu maakohtu järeldustega, ei

tähenda, nagu ei oleks maakohus hinnanud ja analüüsinud kostja menetluskulusid igakülgselt.

13. TsMS § 178 lg 4 kohaselt ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise menetluses

esitatud määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid, seega jäävad määruskaebuse

menetlemisega kaasnenud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Kai Kullerkupp

Kersti Kerstna-Vaks

Triin Uusen-Nacke