4-18-2678/13 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Määruse kuupäev

29. juuni 2018

Kohtuasja number

4-18-2678

Kohtukoosseis

Juhan Sarv

Kohtuasi

Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri taotlus Deniss

Grudevile (endise perekonnanimega Barantšukov, isikukood

37907222229) asenduskaristuse määramiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja) 6. juuni 2018. a määrus

Määruskaebuste esitajad

Deniss Grudev

Teised määruskaebemenetluse

pooled

Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuur

Asja läbivaatamise viis

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Viru Maakohtu 6. juuni 2018. a määrus.

2. Jätta rahuldamata Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri taotlus Deniss Grudevile

väärteoasjas nr 2316,16,003857 määratud rahatrahvi asendamiseks arestiga.

3. Määruskaebus rahuldada osaliselt.

EDASIKAEBAMISE KORD

Käesoleva määruse peale saab esitada määruskaebuse süüdlase advokaadist kaitsja ja Politsei- ja

Piirivalveameti Põhja Prefektuur. Määruskaebus tuleb esitada Riigikohtule 15 päeva jooksul, alates

päevast, mil isik sai käesolevast kohtumäärusest teada või pidi sellest teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Kohtuvälise menetleja Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri 2. mai 2016. a otsusega

karistati Deniss Grudevit liiklusseaduse § 201 lg 1 järgi rahatrahviga 100 trahviühikut summas

400 eurot. Otsus jõustus 13. juulil 2016.

2. 21. mail 2018 esitas Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuur Viru Maakohtule taotluse

asendada D. Grudevile määratud rahatrahv 400 eurot KarS § 72 alusel arestiga.

3. Viru Maakohtu 6. juuni 2018. a määrusega rahuldati Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri

taotlus ning D. Grudevile kohtuvälise menetleja 2. mai 2016. a otsusega määratud rahatrahv

100 trahviühikut summas 400 eurot asendati arestiga 10 päeva. Maakohus märkis, et aresti

kandmise aja algust tuleb arvata D. Grudevi saabumisest arestimajja karistuse kandmisele, ja

otsustas saata D. Grudevi aresti kandma pärast tema vanglast vabanemist.

2(3)

Maakohus märkis, et nähtuvalt kohtutäituri teatest pole rahatrahvi sissenõudmine võimalik, ja asus

seisukohale, et rahatrahv tuleb asendada KarS § 72 lg 1 alusel arestiga. Kohtuvälise menetleja

otsuse tegemisest möödunud perioodi jooksul ei ole D. Grudev suutnud trahvi tasuda. Tal

puuduvad selleks vahendid ja realiseeritav vara. Tegemist on kinnipeetavaga, kes on ka

töövõimetu. Trahvi asendamise sisu ja mõte seisneb karistuse vääramatuse tagamises. Karistuse

vääramatus kujutab endast muu hulgas otsustavust karistuse täideviimisel. Puuduvad seaduses

sätestatud alused rahatrahvi maksmise tähtaja pikendamiseks. Mõjuvaid põhjusi rahatrahvi

tasumata jätmiseks D. Grudevil ei ole, samuti puuduvad aresti kohaldamist välistavad asjaolud.

Kohus tuvastas, et võlgnik D. Grudev kannab alates 22. maist 2017. aastast 5 aasta 5 kuu 29 päeva

pikkust vangistust. Eeldatav vabanemise aeg on 20. november 2022.

MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

4. Viru Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse D. Grudev, kes taotleb maakohtu määruse

tühistamist.

Määruskaebuse esitaja leiab, et ajavahemik karistuse määramise ja ärakandmise vahel ei tohi olla

nii pikk, et karistuse mõju hajub. D. Grudevi väitel on ta invaliid, kes vajab tingimusi, mida

arestimaja ei suuda tagada. D. Grudevi arvates võiks talle määratud 10-päevase aresti arvata tema

praegu kantava 5 aasta 5 kuu ja 28 päeva pikkuse vangistuse hulka.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

5. KarS § 72 lg 1 sätestab, et ui süüdlane ei tasu talle määratud või mõistetud rahatrahvi, asendab

kohus selle tasumata osas arestiga või süüdlase nõusolekul üldkasuliku tööga sama seadustiku

§-s 69 sätestatud korras. Käesolevas asjas ei ole vaidlust, et D. Grudev pole talle kohtuvälise

menetleja jõustunud otsusega määratud rahatrahvi tasunud ja täitemenetlus selle trahvi

sissenõudmiseks on ebaõnnestunud.

6. D. Grudev palub lugeda talle määratud 10-päevane asendusarest kaetuks tema poolt praegu

kantava vangistusega. Sellise taotluse rahuldamiseks pole ringkonnakohtul seaduslikku alust.

Nimelt lubab KarS 64 lg 1 liita üksnes samaliigilisi põhikaristusi. Vangistuse ja aresti kui

eriliigiliste karistuste liitmist seadus ette ei näe.

7. Samas tuleb silmas pidada, et D. Grudev kannab praegu vangistust, mille lõpptähtpäev on

20. november 2022. Maakohtu vaidlustatud määruse kohaselt peab D. Grudev asuma käesolevas

väärteoasjas kohaldatavat asendusaresti kandma pärast vanglast vabanemist, s.o ligikaudu nelja ja

poole aasta pärast. KarS § 82 lg 1 p 3 järgi ei asuta väärteo kohta tehtud otsust täitma, kui otsuse

jõustumisest on möödunud üks aasta. Aresti puhul lõpeb otsuse täitmise aegumine süüdlase

paigutamisest kinnipidamiskohta, s.o aresti täideviimisega alustamisest. Seadus ei näe ette aresti

täitmise aegumise peatumist ajaks, mil süüdlane viibib vangistuses. Seega ajaks, kui D. Grudevi

vangistustähtaeg umbes nelja ja poole aasta pärast möödub ja ta peaks asuma kandma käesolevas

väärteoasjas kohaldatavat asendusaresti, on asendusaresti täitmine KarS § 82 lg 1 p 3 alusel

aegunud. Asendusaresti määramise kohta tehtava otsustuse täitmine aeguks isegi siis, kui

D. Grudev vabaneks vangistusest ennetähtaegselt, sest käesolevas asjas asendusaresti määramise

kohta tehtav määrus jõustuks kõigi eelduste kohaselt rohkem kui aasta aega enne seda, kui

D. Grudevil saab kantud KarS § 76 lg 2 p-s 1 ette nähtud pool vangistusajast. Ühtlasi ei võimalda

seadus kanda aresti vangistuse ajal ega vangistuse täitmist aresti kandmiseks peatada. Seetõttu ei

pea ringkonnakohus praegu võimalikuks D. Grudevi rahatrahvi KarS § 72 lg 1 alusel arestiga

asendada, sest sellise otsustuse täitmine osutuks aegumise tõttu võimatuks. Seega välistab

KarS § 82 lg 1 p 3 menetletava juhtumi asjaoludel rahatrahvi asendamise arestiga.

3(3)

8. KarS § 82 lg 4 sätestab, et täitmisele pööratud rahatrahvi sissenõue aegub, kui rahatrahvi ei ole

sisse nõutud nelja aasta jooksul väärteoasjas tehtud otsuse jõustumisest. Täitmise aegumine

peatub võlgniku vangistuses viibimise või aresti kandmise ajaks. Seega erinevalt aresti

kohaldamise kohta tehtud otsustuse täitmise aegumistähtajast peatub täitmisele pööratud

rahatrahvi sissenõudmise tähtaeg süüdlase vangistuses viibimise ajaks. Järelikult on vangistuses

viibiva süüdlase tasumata rahatrahvi arestiga asendamine võimalik otsustada pärast süüdlase

vangistusest vabanemist või vahetult enne seda.

9. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes VTMS §-st 194, § 196 lg-st 2, § 147 lg 1 p-st 4 ja § 148 p-st 2,

tühistab Tartu Ringkonnakohus Viru Maakohtu 6. juuni 2018. a määruse ja jätab Politsei- ja

Piirivalveameti Põhja prefektuuri taotluse D. Grudevi tasumata rahatrahvi arestiga asendamiseks

rahuldamata. D. Grudevi määruskaebus tuleb rahuldada osaliselt.

10. Vaidlustamisviites märgitut, mille kohaselt saab käesoleva määruse peale esitada määruskaebuse,

selgitab ringkonnakohus järgmiselt. VTMS § 198 sätestab, et määruskaebuse läbi vaadanud kohtu

tehtud kohtu määrus on lõplik ega kuulu edasikaebamisele. Osutatud norm kehtib 1. septembrist

2002. 27. jaanuaril 2011 vastu võetud ja 1. septembril 2011 jõustunud kriminaalmenetluse

seadustiku

muutmise

ja

sellega

seonduvalt

teiste

seaduste

muutmise

seaduse

(RT I, 23.02.2011, 1) § 10 p-ga 23 muudeti aga VTMS § 196 lg 4 ja see sõnastati järgmiselt:

“Riigikohus otsustab ringkonnakohtu määruse peale esitatud määruskaebuse menetlusse võtmise

käesoleva seadustiku §-s 160 sätestatut järgides. Määruskaebuse läbivaatamisel ringkonnakohtus

tehtud määruse peale esitatud määruskaebuse võtab Riigikohus menetlusse üksnes juhul, kui

Riigikohtu lahend selles asjas on oluline seaduse ühetaolise kohaldamise või õiguse

edasiarendamise seisukohalt.” Osundatud sättest järeldub, et määruskaebuse saab esitada mh ka

„määruskaebuse läbivaatamisel ringkonnakohtus tehtud määruse“ peale ehk teisisõnu

ringkonnakohtu sellise määruse peale, millega vaadatakse läbi maakohtu määruse peale esitatud

määruskaebus. Kui maakohtu määruse peale esitatud määruskaebuse läbivaatamisel tehtud

ringkonnakohtu määrust ei oleks võimalik vaidlustada (nagu VTMS § 198 sätestab), poleks

Riigikohtul võimalik sellise määruse peale esitatud määruskaebust menetleda (nagu VTMS § 196

lg 4 ls 2 seda teatud olukordades nõuab). Seega on VTMS § 198 ja § 196 lg 4 teine lause omavahel

vastuolus. Tulenevalt põhimõttest lex posterior derogat legi priori on VTMS § 196 lg 4 teisel

lausel kui hilisemal seadusel prioriteet VTMS § 198 kui varasema seaduse ees. Järelikult ei ole

ringkonnakohtu määrus, millega vaadatakse läbi maakohtu määruse peale esitatud määruskaebus,

lõplik ja selle peale on võimalik määruskaebe korras edasi kaevata. Seega on ka käesolev määrus

vaidlustatav. VTMS § 192 lg 11 kohaselt tuleb määruskaebus esitada Riigikohtule. Tulenevalt

VTMS §-st 190 ja § 17 lg-st 2, ei saa Riigikohtule määruskaebust esitada menetlusalune isik ise,

vaid üksnes tema advokaadist kaitsja.

Juhan Sarv

(allkirjastatud digitaalselt)