2-16-17551/16 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Ulvi Loonurm, Margo Klaar, Mati Maksing

Määruse tegemise aeg ja koht

29.06.2018, Tallinn

Kohtuasja number

2-16-17551

Kohtuasi

XX (X) hagi Kesklinna Ehitus OÜ (pankrotis)

vastu

osanike

17.11.2016

otsuse

tühisuse

tuvastamiseks, kehtetuks tunnistamiseks või

tuvastamiseks, et otsust ei ole vastu võetud

Vaidlustatud kohtulahend

Harju

Maakohtu

23.02.2018

määrus

hagi

läbivaatamata jätmise kohta

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

XX määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja

XX

(isikukood

XXXXXXXXXXX),

esindaja Oliver Ennok

Kostja Kesklinna Ehitus OÜ (pankrotis, registrikood

12180958), juhatuse liige Enn Peil, pankrotihaldur

Svetlana Pilden

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 23.02.2018 määrus ning saata asi maakohtule menetluse

jätkamiseks.

2. Määruskaebus rahuldada.

3. Määruse peale ei saa edasi kaevata.

Asjaolud ja menetluse käik

1. XX (hageja) esitas Kesklinna Ehitus OÜ (pankrotis, kostja) vastu 21.11.2016 hagi, paludes

tuvastada kostja osanike 17.11.2016 otsuse tühisus või alternatiivselt tunnistada see kehtetuks

või tuvastada, et osanike otsust ei ole vastu võetud.

Osanike koosolekul määrati ebaõigesti hääled, mille tõttu loeti 17.11.2016 toimunud

koosolekul vastuvõetud otsused ebaõigesti vastuvõetuks. Otsuste poolt hääletanud EUR

Administration OÜ-le määrati valesti 2 500 häält ehk 80% koosolekul esindatud häältest.

Temale kuulus hoopis 1 250 häält, mis vastab 40% häältest. Nimelt omandas EUR

Administration OÜ üksnes endise osaniku Andrus Pähklile kuulunud ühingu osad (40%

osadest) ja mitte Leho Mummile kuulunud osad (40% osadest), sest hageja teostas Leho

Mummile kuuluva ühingu osade suhtes 04.11.2016 ostueesõigust. Kuivõrd hageja oli otsuste

vastuvõtmise vastu, ei saanud lugeda otsuseid vastuvõetuks üksnes selle isiku poolthäältele

tuginedes, kellele kuulus 40% häältest.

2. Kostja hagi ei tunnistanud ja palus jätta hagi läbivaatamata või lõpetada menetlus. 05.04.2017

osanike otsusega tühistati kostja 17.11.2016 osanike otsus.

3. Vastuseks kostja taotlusele märkis hageja, et see tuli jätta rahuldamata. Osanikud ei saanud

omaalgatuslikult osanike 17.11.2016 otsust tühistada. Osanike otsus on kas tühine või tunnistab

kohus selle kehtetuks esitatud hagi alusel. Osanikel on uue otsusega võimalik muuta varem

vastu võetud otsuseid. Lisaks olid puudujäägid ka uuel otsusel.

Maakohtu määrus

4. Maakohus jättis hagi läbi vaatamata ja menetluskulud hageja kanda. Samuti tühistas kohus

hagi tagamise.

Kuivõrd kostja osanike 05.04.2017 otsusega tühistati kostja osanike 17.11.2016 otsus, mille

tühisuse tuvastamist hageja esitatud hagiga taotles, ei olnud hageja taotletavat eesmärki enam

võimalik saavutada. Kohus ei saanud tuvastada osanike otsuse tühisust, mille osanikud ise on

tühistanud. Kas osanike hilisemal otsusel esines puuduseid, ei saanud kohus praeguse

menetluse raames kontrollida. Samuti ei saanud praeguse tsiviilasja raames kohus tuvastada

tsiviilasjas nr 2-16-18123 tuvastamisele kuuluvaid asjaolusid, sh seda, kas osanike koosseis on

muutunud. Eelneva tõttu tuli hagi tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 2 p-s 2

sätestatud alusel jätta läbi vaatamata.

Kohus tühistas 23.11.2016 määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu vastavalt TsMS § 386

lg-le 4. Menetluskulud jättis kohus vastavalt TsMS § 168 lg-le 2 hageja kanda.

Määruskaebus

5. Hageja palus maakohtu määrus tervikuna tühistada. Kohus jättis ebaõigesti hagi läbi

vaatamata. Ka osanike 05.04.2017 otsus oli tühine, sest seal määrati hääled valesti. Otsuse poolt

hääletas vaid üks osanik, kellele kuulus 40% osadest. Kirjeldatud otsuse on hageja ka kohtus

vaidlustanud. Lisaks eelnevale menetleb kohus ka hagi, milles hageja nõuab LM-lt ja EUR

Administration OÜ-lt osade omandiõiguse üleandmist.

Vastus määruskaebusele

6. Kostja vaidles määruskaebusele vastu. Osanike 05.04.2017 otsus oli legaalne ja kostja suhtes

oli välja kuulutatud pankrot.

Edasine menetluse käik

7. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis rahuldamata ja saatis TsMS § 663 lg 5

alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

Määruse põhjendused

8. Ringkonnakohus, tutvunud asja materjaliga, leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 667

lg 2 alusel tühistada materiaalõiguse ebaõige kohaldamise ja olulise menetlusnormi rikkumise

tõttu ning saata asi lahendamiseks tagasi esimese astme kohtule. Määruskaebus kuulub

rahuldamisele.

Kohus tuvastas, et hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või

eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole hageja taotletavat

eesmärki võimalik saavutada põhjusel, et hageja vaidlustas 17.11.2016 osanike otsuse

kehtivuse, mille osanikud väidetavalt 05.04.2017 tühistasid. Ringkonnakohus on seisukohal, et

kirjeldatud maakohtu seisukoht põhines materjalide ebapiisaval uurimisel ja oli ennatlik.

Esiteks jättis kohus tähelepanuta, et 17.11.2016 toimunud osanike koosolekul langetati enam

kui üks otsus. Osanikud otsustasid ühingut mitte likvideerida (p 1), muuta põhikirja ja kinnitada

uus reaktsioon (p 3), kustutada vanad ettevõtte kontaktandmed registrist ja lisada uued (p 4) (lk

22-24). Hageja vaidlustas hagist nähtuvalt kõik 17.11.2016 vastu võetud otsused. 05.04.2017

toimunud osanike koosolekul, millele maakohus määruse tegemisel tugines, tühistasid osanikud

17.11.2016 osanike koosolekul vastu võetud põhikirja muutmise ja uue redaktsiooni

kinnitamise otsuse (p 1). Ülejäänud 17.11.2016 vastuvõetud otsuste osas osanikud uusi otsuseid

ei langetanud. Teised 05.04.2017 koosolekul langetatud otsused puudutasid osakapitali

suurendamist (lk 106-107). Seega, kui 05.04.2017 osanike koosolekul vastuvõetud otsus

(tühistada 17.11.2016 osanike koosolekul vastu võetud põhikirja muutmise ja uue redaktsiooni

kinnitamise otsus) oli võimalik ja kehtiv, oli hagejal jätkuv huvi tuvastada ülejäänud 17.11.2016

otsuste kehtivus.

Teiseks jättis kohus analüüsimata ja seisukoha võtmata, missugust sisu ja tagajärgi omab

05.04.2017 toimunud osanike koosolekul vastu võetud otsus tühistada 17.11.2016 osanike

koosolekul vastu võetud põhikirja muutmise ja uue redaktsiooni kinnitamise otsus. Kohtul tuli

osanike tahteavaldus asetada õiguslikku konteksti ja selle kaudu anda hinnang, millega oli tegu,

kas otsuse tühistamisega või muutmisega vm ja missugused tagajärjed osundatud otsusele

järgnesid, s.t kas otsusel oli tagasiulatuv mõju või mitte. Kuivõrd kohus eelnevat ei analüüsinud,

ei saanud kohus anda ka hinnangut, kas hagejal oli jätkuv seadusega kaitstud õigus ja huvi

vaidluse lahendamiseks või kas hagiga oli hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada.

Kolmandaks ei saanud lahendi tegemisel tähelepanuta jätta asjaolu, et hageja vaidlustas ka

05.04.2017 toimunud osanike koosolekul vastu võetud otsuste kehtivuse kohtus, sh otsuse nr 1

osas, kus osanikud otsustasid tühistada 17.11.2016 osanike koosolekul vastu võetud põhikirja

muutmise ja uue redaktsiooni kinnitamise otsuse (tsiviilasi nr 2-17-9170). Menetluse kestel

hageja küll loobus viidatud otsuse tühisuse tuvastamise nõudest, maakohus võttis loobumise

vastu ja selle peale kaebust ei esitatud. Kuid materjalidest nähtuvalt on menetluses jätkuvalt

viidatud otsuse kehtetuks tunnistamise nõue.

Vastuseks kostja seisukohale, et kuna vahepeal kuulutati välja kostja pankrot, tuli

pankrotiseaduse (PankrS) § 43 lg 2 alusel jätta nõue läbi vaatamata, märgib ringkonnakohus

järgmist. PankrS § 43 lg 2 järgi tuleb hagi läbi vaatamata jätta juhul, kui tegu on varalise

nõudega võlgniku vastu ja kohtumenetlus algas enne pankrotimenetluse väljakuulutamist.

Praegusel juhul ei ole tegu varalise nõudega, mistõttu viidatud säte ei kohaldu.

Eelnevalt kirjeldatud põhjustel tuli maakohtu määrus tühistada ja saata asi tagasi maakohtule

menetluse jätkamiseks.

Menetluskulude jaotus jääb TsMS § 173 lg 3 teise lause järgi maakohtu otsustada.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Ulvi Loonurm

Margo Klaar

Mati Maksing