2-18-2327/20 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-18-2327

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Andrus Miilaste

Otsuse tegemise aeg ja koht

29. juuni 2018. a, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-18-2327

Tsiviilasi

OÜ TERVISENÄKS (pankrotis) pankrotihalduri Sirje

Taela hagi Rainer Muraku vastu kahju hüvitamiseks

Tsiviilasja hind

7880,02 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja OÜ TERVISENÄKS (pankrotis; registrikood:

11703704) pankrotihaldur Sirje Tael (büroo asukoht:

Jaama 76 D korpus, 50605 Tartu; e-post: sirje@stael.ee)

Kostja Rainer Murak (isikukood: XXX; e-post: XXX),

lepinguline esindaja Maia Ploom (OÜ Cartex, asukoht:

Turu tn 5-6, Tartu; e-post: maiapl@hot.ee)

Kohtuistungi toimumise aeg

13. juuni 2018. a

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Välja mõista Rainer Murakult OÜ TERVISENÄKS (pankrotis) kasuks välja

7880,02 eurot.

3. Jätta menetluskulud Rainer Muraku kanda.

4. Määrata hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks ja mõista Rainer Murakult

OÜ TERVISENÄKS (pankrotis) kasuks välja 475 eurot.

5. Toimetada otsus kätte pooltele.

Edasikaebamise kord ja tähtaeg

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist

kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on

nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 632 lg 1, § 633 lg 7).

Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse (TsMS § 187 lg 6).

Hageja nõue ja põhjendused

1. OÜ Tervisenäks (pankrotis) pankrotihaldur Sirje Tael (hageja) esitas 13.02.2018 Tartu

Maakohtule hagi Rainer Muraku (kostja) vastu juhatuse liikme kohustuste rikkumisega

tekitatud kahju hüvitamiseks, paludes kostjalt OÜ Tervisenäks (pankrotis) kasuks välja mõista

kahjuhüvitise summas 7880,02 eurot.

Hagiavalduse (tl 2-7) kohaselt kuulutati Tartu Maakohtu 6.03.2017 kohtumäärusega välja

OÜ Tervisenäks (registrikood: 11703704) pankrot ja pankrotihalduriks nimetati Sirje Tael.

13.07.2017 toimus OÜ Tervisenäks pankrotimenetluses nõuete kaitsmise koosolek, kus

tunnustati kahe võlausaldaja nõudeid kogusummas 3824,22 eurot, nõuded on kinnitatud ka

12.10.2017 jaotusettepaneku kinnitamise kohtumäärusega. LEADELL Pilv Advokaadibüroo

AS-i nõue on tunnustatud tähtaegselt esitatud nõudena summas 2565,17 eurot. Nõude aluseks

on menetluskulud tsiviilasjas nr 2-13-61634. AS-i Tasku Keskus nõue on tunnustatud

tähtaegselt esitatud nõudena summas 1259,05 eurot. Nõude aluseks on tasumata arve ja

maksekäsu kiirmenetluse määrus tsiviilasjas 2-16-109166.

Rainer Murak on olnud ainus OÜ Tervisenäks juhatuse liige alates 8.12.2009.

Pankrotihaldurina on Sirje Tael OÜ Tervisenäks raamatupidamisdokumentide revisjoni

teostamise raames audiitori aruandest tulenevalt tuvastanud, et juhatuse liige Rainer Murak on

rikkunud seadusest tulenevat hoolsuskohustust. OÜ Tervisenäks juhatuse liige on perioodil

2012 kuni 2016 võltsinud ostuarveid summas 40 071,66 eurot ning teinud ettevõtlusega

mitteseotud kulusid summas 9437,70 eurot.

Arvete võltsimisele viitavad audiitori aruande kohaselt järgmised asjaolud:

1)

ostuarved olid läbi kantud ostuarvetena, arvevabriku arved olid hiljem lisatud ja läbi

kantud finantskannetena, mida tavapäraselt ostuarvete puhul ei kasutata. Põhjus –

ostuarveid ei saa numeratsiooni lihtsalt vahele kirjutada;

2)

kõik kõnealused lisatud arved olid makstud sularahas, kuid kassa väljavõttel ei olnud

neid kajastatud;

3)

kõikide arved esitanud ettevõtete puhul on nende andmeid vaadates selge, et tegemist

ei ole aktiivselt tegutsevate ettevõtetega vaid kas likvideerimiseks ära müüdud või

seisma jäänud ettevõtetega;

4)

käibemaksukohuslus on tänaseks kõigil ettevõtetel lõppenud;

5)

viimased aastaaruanded kõigil neil ettevõtetel jäävad aastate taha.

Audiitori aruande kohaselt on ettevõtlusega ilmselgelt mitteseotud kulud AS Decora arved

summas 3437,70 eurot (ilma käibemaksuta 2863,08 eurot) ja MP Inkasso OÜ arved summas

6000 eurot (ilma käibemaksuta 5000 eurot). Arvestades ettevõtte majandustegevuse iseloomu,

ei ole arved ilmselgelt ettevõtlusega seotud või on ebaproportsionaalselt suured ja

majanduslikult põhjendamatud. OÜ MP Inkasso on omanikuga seotud ettevõte, mistõttu võib

olla tegemist teeseldud tehinguga, mille eesmärk oli ettevõttest raha välja viimine.

Pankrotihaldur selgitab, et Rainer Muraku ja tema elukaaslase töökohaks on XXX, mis

selgitab näilike arvete esitamise võimalust.

Hageja nõuab käesoleva hagiga kostjalt kui Tervisenäks OÜ juhatuse liikmelt Rainer Murak

võltsitud arvete ja ettevõtlusega mitteseotud kulude tasumisega tekitatud kahju hüvitamist ÄS

§ 187 lg 2 alusel. Hageja hinnangul rikkus kostja juhatuse liikme hoolsuskohustust. Juhatuse

liikme hoolsuskohustuse rikkumisega Tervisenäks OÜ-le tekitatud kahju suuruseks saab

praegusel hetkel lugeda 57 389,38 eurot. Pankrotihaldur vähendab kahju suuruse summani

7880,02 eurot, arvestades summa hulka pankrotimenetluses tunnustatud nõuded ning

pankroti- ja käesoleva tsiviilasja menetluskulud.

Kostja vastus

2. Kostja 17.04.2018 esitatud vastuses (tl 108-109) hagi ei tunnista. Hageja ei ole kahju

tekitamise kohta esitanud ühtegi konkreetset tõendit. Audiitori arvamus kahju tekitamist ei

tõenda. Hageja palub välja mõista kahju summas 7880,02 eurot. Hageja peaks teatama, millist

konkreetset väidetavat kahju arvestab hageja selle summa katteks.

Hageja täiendavad seisukohad

3. Hageja 10.05.2018 esitatud seisukohas (tl 113-115) kostja vastuväidetega ei nõustu.

Pankrotihaldurina on Sirje Tael tuvastanud OÜ Tervisenäks raamatupidamisdokumentide

revisjoni teostamise raames audiitori aruandest tulenevalt, et juhatuse liige Rainer Murak on

rikkunud seadusest tulenevat hoolsuskohustust, sh hageja on selgelt piiritlenud ja selgitanud,

kuidas on nõue kostja vastu kujunenud: OÜ Tervisenäks juhatuse liige on perioodil 2012 kuni

2016 võltsinud ostuarveid summas 40 071,66 eurot ning teinud ettevõtlusega mitteseotud

kulusid summas 9437,70 eurot.

Hageja selgitab, et audiitori arvamus on dokumentaalne tõend tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 272 lg 2 alusel kui eriteadmistega isiku arvamus. Audiitor on sõltumatu

ja pädev raamatupidamise asjatundja. Kostja ei ole ümber lükanud ega esitanud mingeid

tõendeid, et ostuarved ning tehtud kulud oleksid seotud ettevõtlusega.

Kohtuistung

4. 13.06.2018 toimus asjas kohtuistung.

Hageja jääb esitatud hagiavalduse juurde ning palub hagi rahuldada.

Kostja jääb seisukohale, et hagi on tõendamata. Audiitori arvamus ei tõenda, et kostja on

ettevõttele kahju tekitanud. Audiitori arvamus ei ole tõend. Hageja oleks pidanud tõendama,

et arved olid põhjendamatud. Siis oleks saanud kostja vastu tõendada, mille eest ja mis

summas oli teenus. Nõue on konkretiseerimata.

Kohtu seisukoht

5. Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele.

Hageja on esitanud kostja vastu osaühingu juhatuse liikme kohustuste rikkumisega tekitatud

kahju hüvitamise nõude. Sellise nõude õiguslikuks aluseks on äriseadustiku (ÄS) § 187 lg 2,

mille kohaselt juhatuse liikmed, kes on oma kohustuste rikkumisega tekitanud kahju

osaühingule, vastutavad tekitatud kahju hüvitamise eest solidaarselt. Kohus leiab, et juhatuse

liige vabaneb vastutusest, kui ta tõendab, et on oma kohustusi täitnud korraliku ettevõtja

hoolsusega. Riigikohus on selgitanud, et ÄS § 187 lg-s 2 sätestatud nõude tõendamiskoormus

jaguneb selliselt, et osaühing peab nõude maksmapanekul tõendama, et juhatuse liige on

rikkunud oma kohustusi ja et just nende rikkumiste tulemusena on osaühingule tekkinud

kahju, mille hüvitamist hageja nõuab. Seejärel on juhatuse liikmel omakorda võimalus

tõendada, et ta on tegutsenud korraliku ettevõtja hoolsusega (Riigikohtu 20. detsembri 2016. a

otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-65-16).

Hageja hinnangul on kostja rikkunud juhatuse liikme hoolsuskohustust. Tsiviilseadustiku

üldosa seaduse (TsÜS) § 35 kohaselt juriidilise isiku juhtorgani liikmed peavad oma seadusest

või põhikirjast tulenevaid kohustusi täitma juhtorgani liikmelt tavaliselt oodatava hoolega ja

olema juriidilisele isikule lojaalsed. Äriühingute osas täpsustab juhatuse liikme

hoolsuskohustuse sisu äriseadustik. ÄS § 187 lg 1 kohaselt peab juhatuse liige oma kohustui

täitma korraliku ettevõtja hoolsusega.

Kohus leiab, et Riigikohtu praktika kohaselt tähendab äriühingu juhatuse liikme

hoolsuskohustus eelkõige seda, et juhatuse liige peab tegutsema heas usus ja ühingu huvides,

samuti olema otsuste vastuvõtmiseks piisavalt informeeritud ega tohi ühingule võtta

põhjendamatuid riske. Juhul, kui juhatuse liige ei tegutse hoolsusega, mida mõistlik inimene

sellises ametis sarnastel tingimustel ilmutaks, võib teda pidada hoolsuskohustust rikkunuks

(vt Riigikohtu 19. juuni 2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-54-17, p 13.1 ja selles viidatud

lahendid). Juhatuse liige tuleb lugeda korraliku ettevõtja hoolsuskohustust järginuks eelkõige

siis, kui ta on täitnud ärilise kaalutluse reegli nõudeid. Neid nõudeid saab lugeda täidetuks

juhul, kui juhatuse liige ei ole oma tegevusest isiklikult huvitatud, ta on informeeritud määral,

mida saab vastavalt asjaoludele pidada mõistlikuks, ja kui sarnases olukorras tegutsev

heauskne juhatuse liige võib ratsionaalselt uskuda, et tema tegevus või otsus on ühingu

parimates huvides (Samas, p 13.3 ja selles viidatud lahendid).

Kohus nõustub hagejaga, et kostja on rikkunud juhatuse liikme hoolsuskohustust ning hagejal

on õigus nõuda kohustuse rikkumisega osaühingule tekitatud kahju hüvitamist. Kohtu

hinnangul on asjas esitatud audiitori aruande (tl 27-28) ning sellele lisatud arvete ja äriregistri

väljavõtetega tõendatud, et OÜ Tervisenäks juhatuse liige on perioodil 2012 kuni 2016

võltsinud ostuarveid summas 40 071,66 eurot ning teinud ettevõtlusega mitteseotud kulusid

summas 9437,70 eurot. TsMS § 272 lg 1 kohaselt dokumentaalne tõend on igasugune

kirjalikult, pildistamisega või video video-, heli- või elektroonilise salvestusega või muu

andmesalvestusega jäädvustatud dokument või muu sellesarnane andmekandja, mis sisaldab

andmeid asja lahendamiseks tähtsate asjaolude kohta ja mida on võimalik kohtuistungil

esitada tajutaval kujul. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt dokumendid on ka ametlikud ja

isiklikud kirjad, kohtulahendid teistes kohtuasjades ning menetlusosalise poolt kohtule

esitatud eriteadmistega isikute arvamused. Seega on ka audiitori aruanne kui eriteadmistega

isiku arvamus tsiviilkohtumenetluses lubatav tõend. Kostja ei ole esitanud ühtegi tõendit, mis

audiitori järeldused ümber lükkaks. Ostuarvete võltsimisega ning ettevõtlusega mitteseotud

kulude tegemisega on ettevõttest raha välja viidud ning ettevõtte vara on vähenenud

49 509,36 euro (40 071,66 eurot + 9437,70 eurot) võrra. Kostja ei ole võltsitud ostuarveid

kasutades ning ettevõtlusega mitteseotud kulusid tehes käitunud ettevõtte huvides. Korralik

ettevõtja sarnasel viisil ei käituks.

Hageja on hagiavalduses arvestanud tekitatud kahju hulka mh pankrotimenetluses tunnustatud

nõuded ning pankrotimenetluse ja käesoleva tsiviilasja menetluskulud. VÕS § 127 lg 1 järgi

on kahju hüvitamise eesmärgiks kahju kandnud isiku asetamine olukorda, milles ta oleks

olnud, kui kohustust ei oleks rikutud. Kohtu arvates saab kahjuks pidada kogu võltsitud arvete

ning ettevõtlusega mitte seotud arvete alusel välja makstud raha, samuti pankrotimenetluse

kulusid. Pankrotimenetluses on tähtaegselt esitatud nõuetena tunnustatud LEADELL Pilv

Advokaadibüroo AS-i nõue summas 2565,17 eurot, mille aluseks on menetluskulud

tsiviilasjas nr 2-13-61634, ning AS-i Tasku Keskus nõue summas 1259,05 eurot, mille

aluseks on tasumata arve ja maksekäsu kiirmenetluse määrus tsiviilasjas 2-16-109166. Kohus

leiab, et pankrotimenetluses tunnustatud nõuded ei ole kuidagi seotud juhatuse liikme

kohustuste rikkumistega, sõltumata OÜ Tervisenäks pankrotist oleks tulnud need

võlausaldajate nõuded täita. Käesoleva tsiviilasja menetluskulude osas märgib kohus, et kohus

saab need hagi rahuldamise korral kostjalt menetluskuluna, mitte osana kahjust välja mõista.

VÕS § 127 lg 4 järgi peab isik hüvitama kahju üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus

põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg

(põhjuslik seos). Kui kostja ei oleks ostuarveid võltsinud ja ettevõtlusega mitteseotud kulusid

teinud, ei oleks ettevõtte vara 49 509,36 euro ulatuses vähenenud. Arvestades

pankrotimenetluses esitatud võlausaldajate nõuete suurust, ei oleks sellisel juhul

pankrotiolukorda tekkinud.

Kuna kostja ei ole tõendanud, et ta on tegutsenud korraliku ettevõtja hoolsusega, kostja

vastutab juhatuse liikme kohustuste rikkumise eest. Arvestades hageja nõuet mõistab kohus

kostjalt välja kahju summas 7880,02 eurot.

6. Arvestades hagi rahuldamist jätab kohus menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja

kanda. Vastavalt TsMS § 174 lg-tele 1 ja 2 määrab kohus kindlaks ka menetluskulude rahalise

suuruse. Hageja palub kostjalt menetluskuluna välja mõista riigilõivu 475 eurot. TsMS § 124

lg 1 alusel on käesoleva hagi hind 7880,02 eurot, millelt tuli riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa

1 järgi tasuda riigilõivu 475 eurot. Seega on hageja tasunud riigilõivu seaduses sätestatud

ulatuses. Eeltoodud põhjendustel määrab kohus hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks

ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja 475 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik