3-17-2360/27 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

1(9)

K O H T U O T S U S

E e s t i V a b a r i i g i n i m e l

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Tiia Nurm

Otsuse tegemise aeg ja koht

29.06.2018, Tallinn

Haldusasja number

3-17-2360

Haldusasi

Harju

maavanema

protest

Tallinna

Linnavalitsuse

16.08.2017 korralduse nr 1189-k „Endise kinnistu nr 5371

maa mittetagastamine ja kompensatsiooni määramine“

tühistamiseks ning Tallinna Linnavalitsuse kohustamiseks

jätkama maa tagastamise ja kompenseerimise menetlust

seaduses sätestatud korras

Menetlusosalised

Protesti esitaja – Riigihalduse minister (Harju maavanema

üldõigusjärglane), volitatud esindaja Meeli Vaarik

Vastustaja – Tallinna linn, volitatud esindaja Inge Lumiste

Kolmas isik – K.U., volitatud esindaja Kalev Kangur

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada protest ja tühistada Tallinna Linnavalitsuse 16.08.2017 korraldus nr 1189-k „En-

dise kinnistu nr 5371 maa mittetagastamine ja kompensatsiooni määramine“ ja kohustada Tal-

linna Linnavalitsust jätkama maa tagastamise ja kompenseerimise menetlust seaduses sätestatud

korras.

2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arva-

tes otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 30.07.2018 a.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. A.E. esitas tähtaegse avalduse, milles taotles Harjumaal, Iru vallas, Väo mõisast eraldatud

endise kinnistu Raku nr 7 (endine kinnistu nr 5371) asunud maa pindalaga 12,707 ha asendamist.

2. Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise Tallinna linnakomisjoni

30.10.1995 otsusega nr 6361 tunnistati omandireformi objektiks Harjumaal, Iru vallas Väo

mõisast eraldatud maakoht Raku 7, endisel kinnistul asunud maa suurusega 12,707 ha (127 070

m2) ning õigustatud subjektiks maa osas A.E..

3. 23.11.1995 esitas A.E. esindaja täiendava avalduse, milles taotles Harjumaal, Iru vallas Väo

mõisast eraldatud endise Raku 7 (endine kinnistu nr 5371) maa suurusega 12,707 ha tagastamist.

2(9)

4. 14.10.1998 sõlmitud notariaalse maa tagastamise nõudeõiguse loovutamise lepinguga on A.E.

loovutanud 3243/127070 mõttelise osa, s.o 3243 m2 maa tagastamise nõudeõigusest A. T.le.

Tallinna Linnavalitsuse 16.01.1998 korraldusega nr 73-k on tagastatud maa suurusega 1790 m2

(Vabaõhukooli tee 102) U. A.le. Tallinna Linnavalitsuse 30.06.1999 korraldusega nr 5049-k on

tagastatud maa suurusega 3243 m2 (Vabaõhukooli tee 94) A. T.le. Tallinna Linnavalitsuse

29.12.1999 korraldusega nr 8194-k on tagastatud A.E.ile maa suurusega 33 229 m2 (Vabaõhukooli

tee 106). Tallinna Linnavalitsuse 02.02.2000 korraldusega nr 475-k on tagastatud A.E.ile maa

suurusega 46 015 m2 (Vabaõhukooli tee 86A).

5. Tallinna notar Tarvo Puri 08.09.2004 koostatud maa tagastamise või kompenseerimise

nõudeõiguse loovutamise lepinguga on A.E. loovutanud 42 793 m2 maa tagastamise

nõudeõigusest K.U.ile. Tallinna Linnavalitsuse 02.03.2005 korraldusega nr 389-k on tagastatud

K.U.ile maa suurusega 34 464 m2 ja 4766 m2 (Vabaõhukooli tee 13 ja Vabaõhukooli tee 84).

Korralduse punktis 9 on märgitud, et endise kinnistu nr 5371 maa tagastamise taotlus maa-ala

suurusega 3563 m2 osas lahendatakse järgnevates Tallinna Linnavalitsuse korraldustes.

6. Tallinna Linnavalitsuse 21.08.1998 korraldusega nr 4974-k on määrati Vabaõhukooli tee 92

asuvate ehitiste teenindamiseks vajalik krunt ostueesõigusega erastamiseks pindalaga 1200 m2.

Tallinna Linnavalitsuse 09.10.1998 korraldusega nr 6007-k määrati Vabaõhukooli tee 86 asuvate

ehitiste teenindamiseks vajalik krunt ostueesõigusega erastamiseks 600 m2. Tallinna

Linnavalitsuse 09.06.1999 korraldusega nr 3563-k määrati Vabaõhukooli tee 96 asuvate ehitiste

teenindamiseks vajalik krunt ostueesõigusega erastamiseks pindalaga 1384 m2. Tallina

Linnavalitsuse 09.06.1999 korraldusega nr 4439-k määrati Vabaõhukooli tee 88 asuvate ehitiste

teenindamiseks vajalik krunt ostueesõigusega erastamiseks pindalaga 1200 m2. Tallinna

Linnavalitsuse 13.12.2006 korraldusega nr 2484-k määrati Vabaõhukooli tee 98 asuvate ehitiste

teenindamiseks vajalik krunt ostueesõigusega erastamiseks pindalaga 746 m2. Tallinna

Linnavalitsuse 23.03.2011 korraldusega nr 394-k määrati Vabaõhukooli tee 90 asuvate ehitiste

teenindamiseks vajalik krunt ostueesõigusega erastamiseks pindalaga 1200 m2. Seega on endise

kinnistu piirides erastatud maad kokku pindalaga 5829 m2.

7. Harju maavanema 18.08.2009 korraldusega 1761-k anti Tallinna linna munitsipaalomandisse

tänavarajatiste teenindusmaa Puhkekodu tee T5//Lõosilma T2//Jaanilille tee/7Mailase tee,

pindalaga 11 665 m2. Harju maavanema 11.062014 korraldusega nr 1-1/1230-k anti Tallinna linna

munitsipaalomandisse tänavarajatiste teenindusmaa Vabaõhukooli tee T3 pindalaga 11 245 m2.

8. Tallinna Linnavalitsuse 14.09.2016 korraldusega nr 1355-k on Tallinna linnavalitsus andnud

nõusoleku jätta Vabaõhukooli tee 98a maa riigi maareservi. Märgitud on, et viidatud maa paikneb

endisel kinnistul nr 5371, mille kohta esitatud restitutsiooninõue on lahendatud. Maa-ameti

peadirektori 30.11.2016 käskkirjaga nr 1-1/16/930 jäeti Vabaõhukooli tee 98a maaüksus

suurusega 1 475 m2 riigi omandisse.

9. 27.02.2017 esitas maa tagastamise õigustatud subjekt K.U. vaide, milles vaidlustas Maa-ameti

peadirektori 30.11.2016 käskkiri nr 1-1/16/960. Maa-ameti peadirektori 07.04.2017 käskkirjaga nr

1-1/17/351 tunnistati 30.11.2016 käskkirja nr 1-1/16/960 p 3.1.1 kehtetuks ning tehti ettekirjutus

Raku 7, endise kinnistu nr 5371 seni veel tagastamata maa tagastamise osas. Käskkirjas asuti

seisukohale, et endise kinnistu nr 5371 kohta esitatud tagastamisnõue on Tallinna linna poolt küll

lahendatud, kuid seda ei ole tehtud õiguspäraselt ja K.U.ile on veel võimalik riigi omandisse jätta

otsustatud maad tagastada, mistõttu tuleb vaie rahuldada ja käskkirja nr 1-1/16/930 punkt 3.1.1

kehtetuks tunnistada.

10. Tallinna Linnavalitsuse 16.09.2017 korraldusega nr 1189-k (korraldus nr 1189-k) jäeti

tagastamata Tallinnas, Pirita linnaosas, endise kinnistu nr 5371 maa, suurusega 3563 m2, kuna

õigusvastaselt võõrandatud maal paiknevad teistele isikutele kuuluvad hooned ja rajatised ning

maa on erastatud või munitsipaalomandisse antud nende hoonete ja rajatiste teenindamiseks

vajaliku maana. Sama korralduse punktiga 2 alustati tagastamisele mitte kuuluva maa suurusega

3(9)

3563 m2 kompenseerimismenetlust. Tallinna linn leidis korralduse punktis 9, et ebaõige on K.U.i

arvamus, et tal on õigus nõuda maa tagastamist kogu temale loovutatud nõudeõiguse ulatuses.

Tallinna linn asus seisukohale, et arvestades K.U.i maa tagastamise nõudeõiguse suurust (42 793

m2), tema tagastatud maa pindala (39 230 m2), samuti asjaolu, et endise kinnistu piirides on

erastatud maad pindalaga 5829 m2 ja antud munitsipaalomandisse maad pindalaga 8283 m2, on

ilmselge, et K.U.il puudub õigus nõuda endise kinnistu maa 3563 m2 tagastamist, kuna see kuulub

MaaRS § 13 kohaselt kompenseerimisele. Seega ei ole endise kinnistu nr 5372 piires maad, mille

tagastamist K.U.il oleks õigus nõuda.

11. Harju maavanema 02.10.2017 korraldusega 1045-k algatas maavanem haldusjärelevalve

Tallinna Linnavalitsuse korralduse nr 1189-k üle. Harju maavanema 06.10.2017 korraldusega nr

1070-k tegi maavanem Tallinna Linnavalitsusele ettepaneku tunnistada 30 päeva jooksul

korraldus nr 1189-k kehtetuks ning jätkata maa tagastamise ning kompenseerimise menetlust.

Tallinna Linnavaraamet vastas 02.01.2018 kirjaga, et ei nõustu Harju maavanema ettepanekuga.

12. Tallinna Halduskohtule saabus 13.11.2017 Harju maavanema protest Tallinna Linnavalitsuse

korralduse nr 1189-k tühistamiseks ning Tallinna Linnavalitsuse kohustamiseks jätkama maa

tagastamise ja kompenseerimise menetlust seaduses sätestatud korras.

13. Tallinna Halduskohus võttis 20.11.2017 kohtumäärusega protesti menetlusse, tunnistas

vastustajaks Tallinna linna (vastustaja) ja kaasas kolmanda isikuna menetlusse K.U.i (kolmas

isik). Tulenevalt Tallinna Halduskohtu 12.03.2018 kohtumäärusest on protesti esitajaks Harju

maavanema üldõigusjärglane Riigihalduse minister (protesti esitaja).

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

Protesti esitaja seisukoht

14. Protesti esitaja leiab, et korraldus nr 1189-k on õigusvastane.

15. Vastustajal puudus seaduslik alus korralduse nr 1189-k vastu võtmiseks, sest õigustatud

subjekt on taotlenud õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamist ning endise kinnistu nr 5371

maadest on võimalik veel tagastada Vabaõhukooli tee 98a maaüksus ( MaaRS § 6 lg 2). Maa-amet

on 07.04.2017 vaideotsuses tuvastanud, et Vabaõhukooli te 98 a maaüksus asub endisel kinnistul

nr 5371 ning veel on võimalik riigi omandisse jäetud maa tagastada, mistõttu tunnistati kehtetuks

Vabaõhukooli tee 98a maaüksuse riigi omandisse jätmine. Toimikusse nr 10301 lisatud

materjalidest nähtub, et Vabaõhukooli tee 98a maaüksus (katastriüksuse tunnus 78401:101:2536)

pindalaga 1475 m2 asub endisel kinnistul nr 5371 ning on siiani reformimata, seda ei ole erastatud

tagastatud, riigi omandisse jäetud ega ka munitsipaalomandisse antud ning sellel ei asu

seaduslikke ehitisi. Maa osas puuduvad MaaRS § 6 lõikes 2 sätestatud mittetagastamise aluseid.

Vastustaja pädevuses ei ole jätta õigustatud subjektidele tagastamata maad, mida on veel võimalik

tagastada.

16. Kolmas isik ei ole esitanud avaldust, et muuta maa tagastamistaotlus kompenseerimise

taotluseks. Seega on vastustaja ennatlikult määranud õigustatud subjektile kogu järele jäänud maa

nõudeõiguse osas, s.o 3563 m2 eest, kompensatsiooni. Kompensatsiooni saab määrata üksnes maa

eest, mida ei ole võimalik tagastada. Alles pärast Vabaõhukooli tee 98a tagastamist kohaldub

MaaRS § 13 ning õigustatud subjektile kompenseeritakse maa, mida ei ole võimalik tagastada.

17. Protesti esitaja ei nõustu vastustaja seisukohaga, et kuna ekslikult on tagastatud kolmandale

isikule 12 023 m2 maad, mis asub endise kinnistu piiridest väljas ning osa maast on erastatud ning

munitsipaalomandisse antud, siis on ta kaotanud maa tagastamise nõudeõiguse. Eelkõige

tagastatakse maa ja alles siis kompenseeritakse maa, mida ei ole võimalik tagastada. Tegemist ei

ole nõudeõigusest suuremas osas tagastamisega, vaid nõudeõiguse osas tagastamisega. Kui

tegemist oleks nõudeõiguse osast suuremas osas tagastamisega, siis tasuks õigustatud subjekt

riigile osa eest, mis tagastatakse nõudeõigusest suuremas osas, mitte riik ei peaks subjektile

kompensatsiooni maksma.

4(9)

18. Vastustaja ei ole eksinud korralduse nr 1189-k teatavaks tegemise osas kolmandale isikule.

Vastustajal oli kohustus korraldus teatavaks teha alles pärast korralduse õiguspärasuse kontrolli ja

siduva kooskõlastuse saamist, mida antud juhul maavanem ei saanud anda.

Vastustaja seisukoht

19. Vastustaja ei nõustu kaebusega ja vaidleb sellele täies ulatuses vastu.

20. Tallinna Linnavalitsuse 02.03.2005 korraldusega nr 389-k, millega tagastati kolmandale

isikule Vabaõhukooli tee 13 maaüksus pindalaga 34 464 m2 ja osaliselt Vabaõhukooli tee 84

maaüksus pindalaga 4766 m2 tagastati kolmandale isikule maad, mis asus väljaspool endise

kinnistu nr 5371 piire. Võrreldes vastuse lisas 1 (tl 61) toodud endise kinnistu Raku 7 plaani ja

lisas 2 toodud „Raku 7 endise kinnistu nr 5271 asukoha ning omandi skemaatilist plaani (tl 62),

nähtub, et kolmandale isikule tagastati ekslikult ka maad, mis asub väljaspool endise kinnistu

piire. Vastav osa on tähistatud lisas 2 toodud plaanil sinise viirutusega. Kokku on kolmandale

isikule tagastatud väljaspool endise kinnistu piire maad pindalaga ligikaudu 12 023 m2

(Vabaõhukooli 84 maaüksuse puhul maa pindalaga 3918 m2 ja Vabaõhukooli tee 13 maaüksuse

puhul maa pindalaga 8105 m2).

21. Kolmandal isikul puudub õigus nõuda maa tagastamist osas, mis ületab tema nõudeõigust.

Kolmandale isikule tagastati lisaks endise kinnistu maale ka ca 12 023 m2 maad, mis asus

väljaspool endise kinnistu piire ning mille tagastamise õigust kolmandal isikul ei olnud.

Arvestades asjaolu, et kolmas isik on praeguseks võõrandanud talle tagastatud maaüksused, ei ole

võimalik taastada maa tagastamisele eelnenud olukorda. Seega tuleb kolmanda isiku maa

tagastamise taotluse lahendamisel lähtuda üksnes tema nõudeõiguse suurusest, mitte asjaolust, et

endisel kinnistul on üks maaüksus veel reformimata. Vabaõhukooli tee 98a maaüksus on jäänud

reformimata just sel põhjusel, et kolmandale isikule on tagastatud maad väljaspool endise kinnistu

piire. Kolmandale isikule tagastatud maa pindala ning kompenseerimisele kuuluva erastatud ja

munitsipaliseeritud maa pindala kokku ületab kolmanda isiku maa tagastamise nõudeõigust

(42 793 m2). Antud juhul ei esine seadusest tulenevaid aluseid nõudeõigusest suurema maa

tagastamiseks. Juhul, kui kolmandale isikule tagastatakse Vabaõhukooli tee 98a pindalaga 1475

m2, ületataks maa tagastamise taotluse lahendamisel kolmanda isiku maa tagastamise nõudeõigust

13 498 m2 võrra.

22. Vastustaja ei nõustu, et maa tagastamata jätmiseks puudub MaaRS § 6 lg-s 2 sätestatud alus.

Vastustaja on vaidlustatud korralduse punktis 9 selgitanud, et selleks ajaks, kui kolmas isik

omandas maa tagastamise nõudeõiguse, oli endise kinnistu piiridest erastatud korralduse punktides

1.1-1.4 nimetatud maaüksused ja pärast nõudeõiguse omandamist erastati korralduse punktides 1.5

ja 1.6 nimetatud maaüksused. Kokku on endise kinnistu maa-alal erastatud maaüksusi pindalaga

5828 m2. Tulenevalt MaaRS § 6 lg 2 p-st 3 ei kuulu need maaüksused tagastamisele, vaid

kompenseerimisele MaaRS § 13 alusel. Lisaks eeltoodule on munitsipaalomandisse antud

korralduse punktides 1.8 ja 1.9 nimetatud maa 8283 m2. Ka see maa kuulub MaarRS § 13 kohaselt

kompenseerimisele.

23. Kolmanda isiku poolt esitatud skeem (tl 101) ei kajasta õigesti endise kinnistu Raku 7 piire.

Vastustaja on endise kinnistu Raku 7 piirid esitanud 20.12.2017 menetlusdokumendi lisas 2 (tl 62)

toodud skeemil, millel on näha, millised maaüksused on tagastatud, erastatud ja

munitsipaalomandisse antud. Nimetatud skeemilt nähtub selgelt, et osa kolmandale isikule

tagastatud Vabaõhukooli tee 84 ja Vabaõhukooli tee 13 maaüksustest asub väljaspool Raku 7

piire.

24. Endise kinnistu Raku 7 piirid on kindlaks määratud Tallinna Linnaplaneerimise Ameti arhiivis

ja Riigiarhiivis säilitatavatel plaanidel kajastatud endise kinnistu Raku 7 ja piirnevate

naaberkinnistute piiripunktide ja nende vaheliste joonte pikkuste ning krundistruktuuride järgi.

Endise kinnistu Raku 7 plaani (tl 105) kohaselt on kinnistu läänekülje pikkus ca 353,5 m. Sama

tulemuse saab endise kinnistu Raku 7 (tl 105), endise kinnistu Kolumbuse 6 (tl 107) ja endise

5(9)

kinnistu Kloostrimetsa 90 (tl 108) plaanide võrdlemisel. Viimaselt 1931 aasta plaanilt nähtub, et

endise kinnistu Raku 7 ja sellest lääne suunas asuva kinnistu Kolumbuse 6 piirid kulgevad ühel

joonel. 1912 aasta plaanilt (tl 107) nähtub, et endisel kinnistul Raku 7 ja endisel kinnistul

Kolumbuse 6 on ühised põhja- ja lõuna suunas olevad piiripunktid. Nende piiripunktide vaheline

joonepikkus on ajalooliselt olnud 165,70 sülda (1 süld = 2,1335808 m). Seega on naaberkinnistu

plaani kohaselt endise kinnistu Raku 7 läänepoolse külje pikkus ca 353,5 m. Kolmanda isiku poolt

esitatud skeemi kohaselt on see aga 383,3 meetrit, st 30 meetri võrra pikem, kui see tegelikult on.

25. Asjaolu, et maa tagastamisel on väljutud endise kinnistu Raku 7 piiridest on ilmselge ka siis,

kui võrrelda nimetatud plaane tagastatud Vabaõhukooli tee 86a ja Vabaõhukooli tee 84

maaüksuste plaanidega. Vabaõhukooli tee 84 maaüksuse läänekülje pikkus on 39,71 m (tl 110).

Endise Raku 7 läänekülje pikkus on ca 353,5 m, kuid tagastatud Vabaõhukooli tee 86a ja

Vabaõhukooli tee 84 maaüksuste läänekülje pikkused on kokku 383,62 m (343,91 + 39,71). Seega

on maa tagastamisel väljutud endise kinnistu piiridest 30 meetri võrra endise kinnistu

Kloostrimetsa 90 piiridesse. Samas ulatuses on endise kinnistu Kloostrimetsa 90 arvelt tagastatud

ka Vabaõhukooli tee 13 maaüksus. Sama nähtub ka kolmandale isikule tagastatud maaüksuse

plaani (tl 62) ja endise kinnistu Kloostrimetsa 90 plaani (tl 108) võrdlemisel, st ka viidatud plaanil

kulgevad endise kinnistu Raku 7 ja Kolumbuse 9 põhjapoolsed piirid ühel joonel. Seega ei saa olla

vaidlust selles, et endise kinnistu Raku 7 tagastamisel on tagastatud ka maad, mis asub väljaspool

endise kinnistu piire. Kui kolmandale isikule ei oleks tagastatud maad Kloostrimetsa 90 arvelt,

oleks talle endise kinnistu Raku 7 maad tagastatud üksnes 28,682 m2.

Kolmanda isiku seisukoht

26. Kolmas isik nõustub protestis toodud seisukohtadega ja toetab neid. 08.09.2004 lepingus

toodud nõudeõiguse eeldatava pindalalise ulatuse (42 793m2) on lepingu pooled määranud

lähtudes vastustaja poolt endise kinnistu Raku 7 maa tagastamise menetluses antud korraldustest,

eelkõike Tallinna Linnavalitsuse 02.02.2000.a korralduse nr 475-k punktis 3 sätestatust.

Nõudeõiguse loovutamise ajal kehtinud MaaRS § 191 lõike 2 esimese lause kohaselt võis

mõttelise osa nõudeõigusest loovutada üksnes tagastataval maal asuva ehitise, samuti ajutise

ehitise või istanduse omanikule. Kolmas isik ei kuulunud viidatud isikute ringi, millest tulenevalt

sai ta omandada vaid kogu loovutajale loovutamise hetkel kuulunud nõudeõiguse, mis omakorda

on määratud endise kinnistu Raku 7 õigusvastase võõrandamise aegsete piiridega, mitte aga

õigusvastase võõrandmise aegsest pindalast lähtudes teostatud arvutustega. Seega kuulub

kolmandale isikule õigus nõuda selle endise kinnistu Raku 7 piirides asuva maa tagastamist, mille

tagastamine on õiguslikult võimalik, sõltumata sellest, kui palju maad pindalalises väljenduses on

kolmandale isikule vastustaja otsustega juba tagastatud. Maa-amet ja Harju maavalitsus on

tuvastanud, et Raku 7 piirides asub vähemasti maaüksus Vabaõhukooli tee 98a pindalaga 1475 m2,

millise osas puudub MaaRS § 6 lõikes 2 sätestatud maa tagastamisest keeldumise õiguslik alus.

27. Vastustaja seisukohad on ajas muutunud. 30.01.2015 väideti, et endise kinnistu piirides

reformimata maad ei leidu. 19.03.2015 kirjas on aga väidetud, et eraomandis oleva Vabaõhukooli

tee 98 ja Tallinna linnale kuuluva Jaanilille tee //Lõosilma tee T2//Mailase tee//Puhkekodu tee T5

katastriüksuste vahel asub reformimata maa-ala, millest ca 400 m2 suurust osa sooviks

Vabaõhukooli 98 kinnistu omanik erastada kinnisasjaga liitmiseks sobiva maana. Eelviidatud

kirjale lisatud plaanilt (tl 77) on üheselt tuvastatav, et kirjas nimetatud reformimata maa asub

endise Raku 7 õigusvastase võõrandamise aegsetes piirides.

28. Kolmandale isikule ei ole saadetud protestitud korraldust. Kolmas isik esitas talle tutvumiseks

saadetud korralduse eelnõu osas vastuväited. Korralduse nr 1189-k punktis 9 toodud motivatsioon

maa mittetagastamise põhjuste kohta erineb kolmandale isikule varasemalt teatavaks tehtust

oluliselt. Viidatud sisuga haldusakti osas ei ole kolmandale isikule antud võimalust olla ära

kuulatud. Samuti puudus kolmandal isikul teadmine protestitud korralduse olemasolust kuni

kohtumaterjalide saamiseni.

6(9)

29. Kolmas isik ei nõustu vastustaja väitega, mille kohaselt on kolmandale isikule tagastatud maad

väljaspool endise kinnistu Raku 7 piire. Kolmas isik esitab oma väite tõestuseks kaardi, millele on

kantud Raku 7 ning piirnevate kinnistute piirid ja mitmete tänaste kinnistute piirid koos

aadressidega (tl 101). Nimetatud plaaniga identne on protesti lisaks 27 olev plaanimaterjal (tl 44-

46), mille kohaselt ei asu kolmandale isikule tagastatud kinnistud väljaspool Raku 7 piire. Ka

vastustaja 20.12.2017 menetlusdokumendi lisaks 1 oleva plaani (tl 61) kohaselt kulges endise

kinnistu Raku 7 ja endise kinnistu Kallaste 28 (tänane aadress Kivila tee 9) vaheline piir Raku 7

kinnistu kirdeosas mööda Pirita jõe telgjoont. Pirita jõe telgjoonel asub ka endise kinnistu Raku 7

maana tagastatud Vabaõhukooli tee 13 kinnistu piir.

30. Ei saa olla vaidlus selles, et kui varem (22.03.2005) maakatastris registreeritud endise kinnistu

Kallaste A-18 maana tagastatud Kivila tee 9 piir oli märgitud külgnema mööda Pirita jõe telgjoont,

siis tuli maakorraldusnõuetest tulenevalt Pirita jõe telgjoonega külgnevana märkida ka endise

kinnistu Raku 7 maana tagastatud Vabaõhukooli tee 13. Samuti ei saa olla vaidlust selles, et

kolmandale isikule tagastatud kinnistu Vabaõhukooli tee 84 piiri määramine reaalselt eksisteeriva

ning Tallinna linnale kuuluva tehnorajatise (käesoleval ajal Vabaõhukooli tee T3) piirini on olnud

kooskõlas maakorralduse nõuetega. Seega, võttes aluseks MaaRS § 6 lõikes 1 sätestatu, ei saaks

vastustaja põhjendus kolmandale isikule maa tagastamisest keeldumise kohta olla kooskõlas

MaaRS-ga isegi juhul, kui kolmandale isikule oleks tõepoolest tagastatud maad väljaspool endise

kinnistu Raku 7 piire.

KOHTU PÕHJENDUSED

31. Kohus, tutvunud toimiku materjalidega ning hinnanud kõiki tõendeid kogumis ja vastastikuses

seoses leiab, et protest tuleb rahuldada.

32. Korralduse nr 1189-k punktiga 1 jäeti tagastamata Tallinnas, Pirita linnaosas, endise kinnistu

nr 5371 maa, suurusega 3563 m2, kuna õigusvastaselt võõrandatud maal paiknevad teistele

isikutele kuuluvad hooned ja rajatised ning maa on erastatud või munitsipaalomandisse antud

nende hoonete ja rajatiste teenindamiseks vajaliku maana. Sama korralduse p-ga 2 alustati endise

kinnistu nr 5371 tagastamisele mittekuuluva maa suurusega 3563 m2 kompenseerimismenetlust

ning kompenseeritava maa maksumuse määramist. Korralduse punktis 5 määrati õigusvastaselt

võõrandatud ja mittetagastatava maa eest kompensatsioon kolmandale isikule (tl 35-38).

Korralduse punktis 9 on märgitud, et arvestades kolmanda isiku nõudeõiguse suurust (42 793 m2),

temale tagastatud maa pindala (39 230 m2), samuti asjaolu, et endise kinnistu piirides on erastatud

maad pindalaga 5829 m2 ja antud munitsipaalomandisse maad pindalaga 8283 m2, on ilmselge, et

kolmandal isikul puudub õigus nõuda endise kinnistu 3563 m3 tagastamist.

33. Puudub vaidlus selles, et: a) kolmas isik on maa tagastamise õigustatud subjekt endise kinnistu

nr 5371 (Raku 7) osas ning ta on omandanud 08.09.2004 sõlmitud nõudeõiguse loovutamise

lepingu (tl 15) alusel 42 793 m2 maa tagastamise nõudeõigusest; b) kolmandale isikule on Tallinna

Linnavalitsuse 02.03.2005 korraldusega nr 389-k (tl 21) tagastatud õigusvastaselt võõrandatud

maa asukohaga Vabaõhukooli tee 13, pindalaga 34 464 m2 ja Vabaõhukooli tee 84 pindalaga 4766

m2, st kokku on kolmandale isikule tagastatud õigusvastaselt võõrandatud maad 39 230 m2; c)

enne nõudeõiguse loovutamist on tagastatud õigusvastaselt võõrandatud maad kokku 84 277 m2:

Tallinna Linnavalitsuse 16.01.1998 korraldusega nr 73-k on tagastatud maa suurusega 1790 m2

(Vabaõhukooli tee 102) U. A.le, 30.06.1999 korraldusega nr 5049-k on tagastatud maa suurusega

3243 m2 (Vabaõhukooli tee 94) A. T.le, 29.12.1999 korraldusega nr 8194-k on tagastatud A.E.ile

maa suurusega 33 229 m2 (Vabaõhukooli tee 106) ja 02.02.2000 korraldusega nr 475-k on

tagastatud A.E.ile maa suurusega 46 015 m2 (Vabaõhukooli tee 86A). Seega on endise kinnistu nr

5371, maadest tagastatud kokku 123 507 m2 ning tagastamata on 3563 m2 (127070-123507); d)

endise kinnistu nr 5371, piirides on erastatud maad pindalaga 5928 m2 ja munitsipaalomandisse

antud maad pindalaga 8283 m2; e) Vabaõhukooli tee 98a maaüksus (katastriüksuse tunnus

78401:101:2536) pindalaga 1475 m2 asub õigusvastaselt võõrandatud endise kinnistu nr 5371,

7(9)

piirides, maaüksusel paikneb ajutine ehitis, mida ei ole kantud ehitisregistrisse ning mille kohta

puuduvad Tallinna Linnaplaneerimise Ameti arhiivis andmed (tl 29-30).

Poolte vahel on vaidlus selles, kas kolmandal isikul on veel õigus nõuda õigusvastaselt

võõrandatud maa tagastamist või puudub tal selleks õigus tulenevalt asjaolust, et talle on juba

tagastatud maad väljaspool endise kinnistu piire ning pindalalises väljenduses ületab tagastatud,

erastatud ja munitsipaalomandisse antud maa pindala kolmanda isiku maa tagastamise

nõudeõiguse ulatuse. Sellest sõltub, kas kolmandale isikule on veel võimalik tagastada endise

kinnistu nr 5371 piirides asuv maaüksus Vabaõhukooli tee 98a. Kui see maatükk tuleb kolmandale

isikule tagastada, siis kuulub korraldus nr 1189-k tühistamisele.

34. Esmalt võtab kohus seisukoha küsimuses, kas kolmandale isikule on tagastatud maad endise

kinnistu nr 5371, piiridest väljaspool. Vastustaja on esitanud haldusasja materjalide juurde plaani

(tl 62), millel on näha endise kinnistu Raku 7 piirid ning erastatud, tagastatud ja

munitsipaalomandisse antud maaüksuste piirid. Plaanil on tähistatud sinisega viirutatult ala, mis

on kolmandale isikule tagastatud, kuid mis vastustaja hinnangul jääb endise kinnistu nr 5371,

piiridest väljapoole. Võrreldes nimetatud plaanil kajastatud maaüksuste piire vastustaja poolt

esitatud ajalooliste plaanidega leiab kohus, et vähemalt Vabaõhukooli tee 84 maatüki ja

Vabaõhukooli tee 13 põhjapoolses osas võib olla kolmandale isikule tagastatud maad, mis jääb

endise kinnistu nr 5371, Raku 7 piiridest väljapoole. Endise kinnistu Kloostrimetsa 90 kohta

koostatud 1931 aasta plaanilt (tl 108) nähtub, et endise kinnistu Raku 7 ja sellest lääne suunas

asuva kinnistu Kolumbuse 6 piirid kulgevad ühel joonel. 1912 aasta plaanilt (tl 107) nähtub, et

endisel kinnistul Raku 7 ja endisel kinnistul Kolumbuse 6 on ühised põhja- ja lõuna suunas olevad

piiripunktid. Nende piiripunktide vaheline joonepikkus on ajalooliselt olnud 165,70 sülda (1 süld

= 2,1335808 m). Seega on naaberkinnistu plaani kohaselt endise kinnistu Raku 7 läänepoolse

külje pikkus ca 353,5 m. Kolmanda isiku poolt esitatud skeemi kohaselt on see aga 383,3 meetrit,

st 30 meetri võrra pikem, kui see tegelikult on. Kolmanda isiku poolt esitatud plaanil kajastatu ei

erine tegelikkuses millegi poolest vastustaja poolt esitatud plaanil kajastatust.

Praeguse Vabaõhukooli tee 84 maaüksuse läänekülje pikkus on 39,71 m (tl 110). Endise kinnistu

Raku 7 läänekülje pikkus on ca 353,5 m, kuid tagastatud Vabaõhukooli tee 86a ja Vabaõhukooli

tee 84 maaüksuste läänekülje pikkused on kokku 383,62 m (343,91 + 39,71). Seega järeldub

viidatud plaanide võrdlusest, et vähemalt Vabaõhukooli tee 84 maaüksuse osas on maa

tagastamisel väljutud endise kinnistu piiridest ca 30 meetri võrra endise kinnistu Kloostrimetsa 90

piiridesse. Kuivõrd ajalooliselt on Raku 7 ja Kolumbuse 6 maaüksuste piirid asunud viidatud

piirilõigul samal joonel ning vastustaja poolt esitatud plaani (tl 62) kohaselt asuvad Vabaõhukooli

tee 84 ja Vabaõhukooli tee 13 kinnistu piirid jätkuvalt samal joonel, siis võib järeldada, et ka

Vabaõhukooli tee 13 maaüksuse tagastamisel on tagastatud maad vähemalt osaliselt väljaspool

endise kinnistu Raku 7 piire. Samas nähtub vastustaja poolt esitatud plaanidelt (tl 61,108) et

ajalooliselt kulges endise kinnistu Raku 7 ja endise kinnistu Kallaste 28 (tänane aadress Kivila tee

9) vaheline piir Raku 7 kinnistu kirdeosas mööda Pirita jõe telgjoont. Pirita jõe telgjoonel asub ka

endise kinnistu Raku 7 maana tagastatud Vabaõhukooli tee 13 kinnistu piir. Seega ei ole kohtul

võimalik vastustaja poolt esitatud dokumentide alusel järeldada, et Vabaõhukooli tee 13 kinnistu

tagastamisel on väljutud endise kinnistu Raku 7 piiridest piirilõigus, mis piirneb Pirita jõega.

Samas ei ole nimetatud seisukoha täpsusel asjas määravat tähendust, kuivõrd asja materjalide

põhjal võib järeldada, et vähemalt Vabaõhukooli tee 84 maaüksuse tagastamisel ja osaliselt ka

Vabaõhukooli tee 13 tagastamisel on tagastatud maad väljaspool endise kinnistu Raku 7 piire.

Kohtul puudub alus kahelda vastustaja poolt teostatud mõõdistuste tulemustes. Seega ei ole õige

kolmanda isiku väide, mille kohaselt ei ole kolmandale isikule tagastatud maad, mis asuks

väljaspool endise kinnistu nr 5371 piire.

35. Kolmas isik on omandanud õigustatud subjektiks tunnistatud isikult A.E.ilt õigusvastaselt

võõrandatud maa tagastamise nõudeõiguse 42 793 m2 ulatuses. Nõudeõiguse ulatus määrati

lähtuvalt sellest, et enne lepingu sõlmimist oli tagastatud 84 277 m2 õigusvastaselt võõrandatud

8(9)

maad, st loovutuse objektiks oli nõudeõigus kogu tolleks ajahetkeks tagastamata maale ning

loovutati kogu loovutajale loovutuse hetkel kuulunud nõudeõigus. Seega omandas kolmas isik

lepinguga õiguse nõuda õigusvastaselt võõrandatud Raku 7 kinnistu osa tagastamist osas, milles

maad ei olnud varasemate korraldustega tagastatud.

MaaRS 6 lg 1 kohaselt tagastatakse maa endistes piirides, kui käesolevast seadusest või

planeeringu ja maakorralduse nõuetest ei tulene teisiti. MaaRS 6 lõike 2 kohaselt maad ei tagastata

kas osaliselt või tervikuna mh kui õigustatud subjekt ei nõua maa tagastamist, vaid soovib maa

kompenseerimist (p 1), maal asuvad teisele isikule kuuluvad hooned või rajatised (p 2), maa

jäetakse riigi omandisse või antakse munitsipaalomandisse (p 4). Vaidlusaluse korralduse andmise

aluseks on MaaRS § 6 lg 2 p 3 ja 4.

Kohus leiab, et viidatud sätetest tulenevalt on õigustatud subjektil õigus nõuda kogu õigusvastaselt

võõrandatud maa tagastamist endistes piirides ning tagastamisest saab keelduda üksnes MaaRS §

6 lõikes 2 sätestatud alustel või tulevalt planeeringu- ja maakorralduse nõuetest. Nimetatust

järeldub, et tagastamisest keeldumine on õiguslikult võimalik üksnes sellise õigusvastaselt

võõrandatud maatüki suhtes, mille puhul esinevad MaaRS § 6 lõike 2 sätestatud tagastamisest

keeldumise alused. Ülejäänud osas kuulub maa õigustatud subjektile tagastamisele.

36. Vastustaja on vaidlusaluse korralduse punktis 9 selgitanud, millised endise kinnistu nr 5371

maaüksused on erastatud (punktid 1.1-1.4 ja 1.5-1.6) ning et nimetatud maaüksuste pindala kokku

on 5828 m2. Vastavad maaüksused on kajastatud kollasega ka vastustaja poolt menetluses esitatud

Raku 7 plaanilt, millele on kantud juba tagastatud, erastatud, munitsipaalomandisse antud

maaüksuste piirid (tl 62). Kohus nõustub, et tulenevalt MaaRS § 6 lg 2 p-st 3 ei kuulu need

maaüksused tagastamisele, vaid kompenseerimisele. Lisaks on munitsipaalomandisse antud

korralduse punktides 1.8 ja 1.9 nimetatud maa kokku 8283 m2. Vastavad maaüksused on

vastustaja poolt esitatud plaanil tähistatud rohelisega (tl 62). Ka nimetatud maa kuuluks õigustatud

subjektile kompenseerimisele.

37. Samas nähtub vastustaja poolt menetluses esitatud endise kinnistu Raku 7 plaanilt (tl 62), et

endise kinnistu Raku 7 piirides on reformimata maatükk aadressiga Vabaõhukooli tee 98a.

Vastustaja ei ole väitnud, et viidatud konkreetse maatüki osas esinevad MaaRS § 6 lg 2 p-s 3 ja 4

sätestatud tagastamata jätmise aluseid. Samuti ei ole vastustaja väitnud ja kohtule ei ole esitatud

andmeid, et viidatud maatükil paikneksid teisele isikule kuuluvad ehitised, mis saaksid olla maa

tagastamata jätmise aluseks. Tallinna Linnvalitsuse 14.09.2016 korralduse nr 1355-k punktis 3 (tl

29-30.) on tuvastatud, et maatükil paikneb ajutine ehitis. Ajutise ehitise paiknemine maatükil ei

ole maa tagastamata jätmise aluseks MaaRS § 6 lg 31 järgi. Samuti ei ole nimetatud maatüki osas

esitatud maa munitsipaalomandisse jätmise taotlust. Seega puuduvad Vabaõhukooli tee 98a

maatüki suhtes MaaRS § 6 lg 2 p-s 3 ja 4 tagastamisest keeldumise alused.

38. Kohus nõustub kolmanda isikuga, et maa tagastamise nõudeõiguse ulatus (sõltumata sellest,

kas see kuulub algsele subjektile või loovutuse saajale), on määratud kinnistu endise piiridega,

mitte endise kinnistu pindalast lähtuvate arvestustega. Nimetatu tuleneb otseselt MaaRS § 6

lõikest 1, mille kohaselt on õigustatud subjektil õigus nõuda maa tagastamist endise kinnistu

piirides, mitte endise kinnistu pindala ulatuses.

Sellest tulenevalt ei nõustu kohus vastustajaga, et kuna endise kinnistu Raku 7 piirides on

kolmandale isikule juba tagastatud 39 230 m2, erastatud 5828 m2 ja jäetud munitsipaalomandisse

maa pindalaga 8283 m2, siis on maa tagastamine välistatud põhjusel, et tagastamisel ületataks

kaebaja nõudeõiguse suurust 12 023 m2 võrra. MaaRS § 6 lg 2 ei sätesta, et maa jäetakse

õigustatud subjektile tagastamata juhul, kui juba tagastatud maa pindalaline ulatus ületab

õigustatud subjektiks tunnistamise otsuses väljendatud endise kinnistu suuruse. Viidatud

positsioonil on olnud ka vastustaja vähemalt kuni 02.märtsini 2005. Tallinna Linnavalitsuse

02.03.2005 korralduse nr 389-k punktis 9 on üheselt märgitud, et endise kinnistu 5371 maa

tagastamise taotlus maa-ala suurusega 3563 m2 osas lahendatakse järgnevates Tallinna

9(9)

Linnavalitsuse korraldustes. Seega leidis vastustaja, et maa tagastamise küsimust ei ole lahendatud

ning õigustatud subjektile on veel võimalik tagastada maad 3563 m2 ulatuses.

39. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et kuivõrd endise kinnistu nr 5371 piirides on veel

reformimata maatükk Vabaõhukooli tee 98a, mille puhul puuduvad MaaRS § 6 lg 2 p-des 3 ja 4

sätestatud tagastamata jätmise alused, on ebaõige korralduses nr 1189-k toodu, mille kohaselt

tuleb jätta endise kinnistu nr 5371 maa, suurusega 3563 m3 tagastamata, kuna õigusvastaselt

võõrandatud maal paiknevad teisele isikule kuuluvad hooned ja rajatised ning maa on erastatud

või munitsipaalomandisse antud nende hoonete ja rajatiste teenindamiseks vajaliku maana. Seega

tuleb korraldus nr 1189-k tühistada.

Kuivõrd kohus tühistab korralduse nr 1189-k, siis tuleb vastustajal jätkata õigusvastaselt

võõrandatud maa tagastamise menetlust, st kohus rahuldab ka protesti esitaja poolt esitatud

kohustamisnõude.

40. Kuivõrd kolmas isik ei ole korraldust nr 1189-k vaidlustanud, siis ei võta kohus seisukohta

küsimuses, kas vastustaja oleks pidanud tegema korralduse kolmandale isikule teatavaks enne

protesti lahendamist. Puudub vaidlus selles, et kolmas isik on saanud korralduse nr 1189-k

olemasolust teada käesolevas kohtumenetluses.

41. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse. Otsus

tehakse protesti esitaja kasuks ja vastustaja kahjuks. Protesti esitaja menetluskulude hüvitamist

taotlenud ei ole, millest tulenevalt jäävad protesti esitaja menetluskulud tema enda kanda (HKMS

§ 109 lg 1). Riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9 kohaselt on protesti esitamine riigilõivuvaba.

Vastustaja menetluskulud jäävad tema enda kanda. Kolmas isik ei ole kohtu poolt määratud

tähajaks menetluskulude hüvitamist taotlenud ega menetluskulude nimekirja ja kuludokumente

esitanud. Seega jäävad ka kolmanda isiku menetluskulud tema enda kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiia Nurm