2-17-116595/17 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

KOHTUOTSUS

E E S T I V A B A R I I G I N I M E L

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Piret Rõuk

Otsuse avalikult

teatavakstegemine

29. juuni 2018.a Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja

(Tõnismägi 5A, Tallinn) kantseleis

Tsiviilasja number

2-17-116595

Tsiviilasi

XXX hagi XXXi vastu elatise väljamõistmiseks

Hagihind

3187,80 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: XXX (isikukood XXX, elukoht XXX), seaduslik esindaja

XXX, lepinguline esindaja advokaat Ene Mõtte

Kostja: XXX (isikukood XXX, elukoht XXX)

Kohtuistungi aeg

15. detsember 2017

Resolutsioon

1. Rahuldada XXX hagi XXXi vastu elatise väljamõistmiseks

osaliselt.

2. Välja mõista XXXilt XXX kasuks alates 07.12.2016 kuni

28.02.2018 sissenõutavaks muutunud elatis 277 (kakssada

seitsekümmend seitse) eurot ja alates 01.03.2018 igakuine

elatis 274 (kakssada seitsekümmend neli) eurot kuni XXX

täisealiseks saamiseni.

3. Elatis tuleb maksta iga kuu ette hiljemalt kuu 8-ks kuupäevaks

XXX arvelduskontole nr XXX Swedbank AS-s selgitusega

„lapse elatis“.

4. Kohus keeldub XXX nõude, määrata kohtu äranägemisel

suhtlemiskord, koht, aeg, sh kestus ja sagedus ning lapse

üleandmise kord, menetlusse võtmisest.

Menetluskulude jaotus

Jätta hagimenetluse kulud poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord ja

tähtaeg

Kohtuotsusele

võib

esitada

apellatsioonkaebuse

Tallinna

Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui

kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Hagi aluseks olevad asjaolud ja nõue

1. Hageja esitas maksekäsu kiirmenetluses avalduse kostja vastu paludes alates 08.08.2017 välja

mõista kostjalt hageja kasuks igakuise elatise 352,50 eurot.

2. 21.09.2017 kohtule esitatud hagis suurendas hageja elatise nõuet paludes kostjalt välja mõista

igakuine elatis alates 08.08.2017 summas 356,95 eurot kuni täisealiseks saamiseni, s.o

18.01.2023 ja kohustada elatis tasuma hageja seadusliku esindaja kontole iga kuu

kaheksandaks kuupäevaks. Hagiavalduse asjaolude kohaselt on kostja hageja isa. Hageja

vanemad ei ela koos alates kevadest 2013. Kostja tasub hageja ema kontole 235 eurot, kuid

elatise tasumine toimub ebaregulaarselt ja viivitustega. Hageja emal puudub kindlus, et kostja

maksab elatist igakuiselt ja lisaks on hageja vajadused suuremad. Hageja tegeleb vabal ajal

aktiivselt ujumisspordiga ja osaleb pidevalt ujumisvõistlustel, kus ta on olnud edukas.

Hagiavalduse kohaselt kulub hageja ülalpidamiseks ühes kuus keskmiselt 713,90 eurot, mis

sisaldab järgmisi kulusid: eluasemele 66,97 eurot, toidule 180 eurot, kulud riietele ja

jalanõudele 72,15 eurot, spordiriietele ja jalanõudele 49,80 eurot, hügieenitarvetele 50,60 eurot,

tervishoiule 60 eurot, koolikohustuse täitmiseks 13,95 eurot, ujumistrennid 70 eurot, kulud

ujumisvõistlustele ja laagritele 178,25 eurot, meelelahutusele 12 eurot, hobid 12,15 eurot,

sünnipäevadele 15 eurot.

3. 07.12.2017 täiendas hageja hagi uue nõudega, milles palus välja mõista alates 08.08.2016 kuni

07.08.2017 sissenõutavaks muutunud elatise 1257,40 eurot. Igakuise elatise summa jäi hagis

endiselt summale 356,95 eurole. Hageja palus määrata, et kostja tasub elatise hageja eest iga

kuu eest ette hiljemalt 8-ks kuupäevaks hageja ema pangakontole.

4. 27.02.2018 muutis hageja nõudeid paludes kostjalt välja mõista igakuine elatis alates

08.08.2017 summas 354,20 eurot kuni hageja täisealiseks saamiseni ja alates 08.08.2016 kuni

07.08.2017 sissenõutavaks muutunud elatis 1824,40 eurot. Hageja palus määrata, et kostja

tasub elatise hageja eest iga kuu eest ette hiljemalt 8-ks kuupäevaks hageja ema pangakontole.

Kostja vastuväited

5. Kostja palus jätta hagi rahuldamata. Juhul, kui kohus langetab otsuse elatise maksmiseks, siis

palus kostja mitte määrata elatise maksmiseks kindlat kuupäeva, kuna kostjal ei pruugi merel

olles osutuda võimalikuks interneti kasutamine ja pangaülekande tegemine hageja poolt nõutud

tähtajaks. Kostja palus määrata kohtu äranägemisel suhtlemiskord.

6. Kostja vastuse kohaselt ei vasta tõele väide, et kostja ei toeta hagejat regulaarselt ja vajalikus

ulatuses. Kostja möönab, et on korduvalt teinud ühe kalendrikuu jooksul makseid mitmes osas,

kuid see ei ole õigusvastane. Lisatud tõendilt nähtub, et kostja on teinud arvelduskontole

makseid kokku 2820 eurot, mis teeb 235 (2820/12) eurot kuus. Lisaks on kostja andnud

sularaha otse hagejale, on osalenud asjade ostmisel ja tasunud treeningute ja laagrite eest.

7. Hageja elukohana kasutatav korteri on kostja 2014 oktoobris hagejale kinkinud. Korteri

maksumus oli kinke hetkel vähemalt 50 000 eurot, seega on kostja poolne igakuine

ülalpidamiskohustus täidetud vähemalt summas 505,05 (50 000/99 kuuga) kuus. Sellega

rahuldab vanem lapse eluasemevajadust.

8. Kostja vaidleb vastu kulude suurusele. Kostja palub arvestada, et lapse ema saab igakuist

riiklikku lapsetoetust ja lapsega seonduvas osas tulumaksutagastust, samuti seda, et laps viibib

regulaarselt ka kostja juures. Lapse tegelemine spordiga ei too kaasa suuremahulisi kulutusi.

Kohtuotsuse põhjendused

9. Perekonnaseaduse (PKS) §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps ja laps, kes täisealiseks

saanuna jätkab põhi- või keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või

kutseõppeasutuses, on õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, kuni 21 aastaseks

saamiseni, mida PKS § 100 lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega

(elatis) iga kalendrikuu eest ette. PKS § 99 sätestab, et ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks

ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes.

Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas

tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi,

alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi.

10. Vaidlust ei ole, et hageja on XXX ja kostja ühine laps ja vanemad ei ela koos alates kevadest

2013. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja on täitnud lapse ülalpidamiskohustust ja kui suures

ulatuses.

11. Hagejal kulub eluasemele keskmiselt 66,97 eurot kuus. Eluasemekulud sisaldavad

kommunaalmakseid 46,10 eurot, telefoni 11,77 eurot, interneti ja TV 9,10 eurot. Kostja esitas

vastuväite, et laps ei vaja teleteenuste paketti, mis koosneb 100 TV kanalist ja

internetiühendusest kiirusega 50/20 Mbit/s. Hageja selgitas, et kasutatav pakett on keskmise

hinnaga ja valitud keskmise interneti kiiruse tõttu. Kohus on seisukohal, et kulud on vajalikud

ja põhjendatud ning tõendatud arvete ja pangakontode väljavõtetega.

12. Hagiavalduse kohaselt on hageja toidukulud ühes kuus 180 eurot. Hagiavalduse põhjenduste

kohaselt õpib hageja koolis, tegeleb spordiga ning osaleb spordivõistlustel. Sporditreener on

hagejale koostanud menüü, mille kohaselt peab hageja toiduga tarbima päevas 3600 kcal,

menüüs peab olema liha, kala, pähklid, puu- ja köögiviljad ja magustoit. Kuna hageja tegeleb

spordiga, siis peab ta toitu tarbima keskmisest suuremas mahus, kui teised tema vanuses olevad

lapsed, mistõttu ei ole põhjendatud kostja seisukoht, et toidukulude määramisel peab lähtuma

Tartu Ülikooli 2013 aastal tehtud uuringust, vaid käesoleval juhul tuleb lähtuda hageja

vajadustest ja harjumusest. Hageja on esitanud kulu tõendamiseks ostutšekid.

Eesti Konjuktuuriinstituut on välja toonud, et 2018 märtsis oli 4-liikmelise pere 1 nädala

toidukorvi maksumus 75,19 eurot (https://www.ki.ee/). Kohus leiab, et olenemata sellest, kas

laps teeb sporti või mitte, siis aktiivses kasvueas laste menüü ongi mitmekesine ja sisaldab

erinevaid toiduaineid. Kohtu hinnangul on toidukulud põhjendamatult suured. Kohus

arvestades, et sportimise tõttu on hageja toiduvajadus võrreldes teiste temavanustega suurem,

peab põhjendatuks toidukuluks 120 eurot kuus, sealhulgas koolis tarvitatavad vahepalad,

suupisted, snäkid vms.

13. Hagiavalduses on esile toodud, et kulud riietele ja jalanõudele on 72,15 eurot ning

spordiriietele ja jalanõudele 49,80 eurot, kokku 121,95 eurot. Kostja esitas vastuväite, et

väidetavate spordiriiete ja jalatsite osas puuduvad ostusid tõendavad kviitungid (näiteks

võistlustrikoosid ei osteta igal aastal uusi). Hageja on riiete ja jalanõude kulude tõendamiseks

esitanud detsember 2017-veebruar 2018 ostutšekid, mille kohaselt on 3 kuu kulu kokku 111,19

eurot, mis teeb 1 kuu keskmiseks kuluks 37 eurot. Spordiriiete ja –jalatsite tõendamiseks on

esitatud üks arve summas 130 eurot ja ujumisriiete kulu tõendamiseks on esitatud väljavõte

spordipoe kodulehelt. Kuna pooltel vaidlus puudub, et hageja osaleb ujumistreeningutel ja –

võistlustel, mis aga eeldab ujumisvarustuse olemasolu; esitatud tõendid ei sisalda ka hooajalisi

üleriideid ja jalanõusid, mis meie kliimas on samuti vajalikud ja hageja on kasvueas, siis peab

kohus põhjendatuks riiete ja jalatsite kuluks keskmiselt 100 eurot kuus (sisaldab ka

ujumisvarustust).

14. Hagiavalduse kohaselt kulub hügieenitarvetele 50,60 eurot, menetluse kestel täpsustatud

summa 37,52 eurot. Menetluse kestel on esile toodud, et kodu puhastusvahenditele kulub

summas 10,75 eurot. Kostja arvates ei ole eluliselt usutav vajadus igakuiselt uue deodorandi ja

hambaharja järgi, hambapasta on ilmselt ühiskasutuses, põhjendatud ei ole ka raseerija. Kulu

tõendamiseks on esitatud ostutšekid. Kohus leiab, et puhastus– ja hügieenitarvete kulu on

ülepaisutatud ja kõiki hagiavalduses nimetatud pesemis- ja hügieenitarbeid ei ole vaja

igakuiselt soetada (näit. hambaharja tuleks vahetada hambaarstide soovitusel iga 3 kuu järel,

samuti ei kulu igas kuus 1 tuub hambapastat vms) mistõttu on mõistlik ja vajalik

hügieenitarvete kulu ühes kuus 20 eurot.

15. Hageja on esile toonud, et tervishoiukulud on 60 eurot. Tervishoiukulud sisaldavad kulusid

spordimassaažile (9 eurot), D-vitamiini (19,86 eurot), C-vitamiini ja rauda sisaldavad

vitamiinid (10 eurot), kinesioteibile (10 eurot), hooajaliste haiguste ravimeid (5 euro), kokku

54 eurot. Kulude tõendamiseks on esitatud ostutšekid ja kinnitus massaaži hinna kohta. Kohus

leiab, et kulud tervishoiule summas 54 eurot on tõendatud.

16. Hagiavalduse kohaselt on kulud koolikohustuse täitmisele 13,95 eurot kuus, mis sisaldab

kooliks vajalike koolitarvete maksumust. Kulu on kohtu hinnangul põhjendatud ja vajalik.

17. Hagiavalduse kohaselt on ujumistrenni tasu kuus 70 eurot ja hageja käib ujumistrennides 10

kuud aastas (suvel 2 kuud treeninguid ei toimu). Seega on põhjendatud treeningute maksumus

keskmiselt kuus 58 eurot.

Ujumislaagrite ja -võistluste kulud olid hageja sõnul 2016. aastal 542 eurot, 2017 aastal 753,90

eurot ja 2018 aastal 1765 eurot. Hageja on esitanud kulude tõendamiseks arved ja kaks tabelit

treeneri kinnitusega. Hageja märkis istungil, et tasumised toimuvad ülekandega ja kostja lisas,

et mõnikord toimuvad sularahas. Kostja leiab, et kõiki spordilaagreid ei saa projekteerida

igakuisesse elatisse ja need on tasutud vanemate poolt pooleks, üldiselt on kõik lapse

spordiharrastusse puutuv mõõtmatult üle paisutatud ja olulises osas ka tõendamata.

Hageja on 27.02.2018 menetlusdokumendi lisas 19 ja lisas 21 esitanud hooaja 2016-2017

osavõtumaksude kohta täpselt samasuguse dokumendi. Lisas 19 on esitatud kaks tabelit

treeneri kinnitusega, mis ei ole omavahel täies ulatuses kooskõlas ja ei kattu ka alati esitatud

arvetega. Näiteks Kuressaare 22.10-28.10.2017 laagri kohta on esitatud arve 200 euro ulatuses,

ühes tabelis on summa sama ja märgitud, et majutus ning bussisõit on sees, teises tabelis on aga

summaks märgitud 150 eurot ja lisakuludeks bussipiletid ja taskuraha. Treeneri kinnitusega

paberitest nähtub, et kõik laagrid ja võistlused on tasutud sularahas, mis läheb aga vastuollu

hageja esindaja poolt istungil öelduga, et tasumised toimuvad pangaülekandega. Ka esitatud

arvetest saab järeldada, et vähemalt laagrite eest tasutakse pangaülekandega, mitte sularahas.

Samuti ei ole kohtule eluliselt usutav, et treener saab kinnitada taskuraha andmist või

ujumisvarustuse või taastumisprotseduuride/vahendite kulu. On usutav, et kuna võistlusega

seotud summad on väiksemad, siis tasutakse need treenerile sularahas. Kohus peab tõendatuks

järgmised laagrite ja võistluste kulud:

 2017. aastal kokku 719,40 eurot (Haapsalu 25.12-31.12.2017 laager 177€, Kuressaare

22.10-28.10.2017 laager 200€, Viljandi 16-27.08.2017 laager 278€, fruktodisaini

töötuba 20,40€, 04.11.2017 NS I 16€, 11-12.11.2017 Aura OC 28€)

 2016. aastal kokku 620,50 eurot (Haapsalu 25-28.12.2016 laager 78,50€, Aura Open

Cup 63€, Kuressaare 24.29.10.2016 laager 125€, Head summer Cup 265€, Aur Open

14-15.05.2016 61€, Paunküla 21-28.08.2016 20€, lisatreening 8€)

 2018. aastal kokku 690 eurot (Hispaania 23.02.-02.03.2018 laager 628€, 04.04.2018

NS II 16€, 07.04.2018 16€, 02.06.2018 NS Finaal 16€, Madwave CH 10-11.02.2018

14€)

Ülejäänud tabelistes sisalduvad väidetavad hotelli, bussipiletite ja taskuraha kulud ei ole

tõendatud. Kohus on seisukohal, et huviringid on arendavad ja vajalikud, kuid need kulud ei

kuulu esmavajaduste hulka ning neid saab lapsele võimaldada kui vanemate elustandard ja

sissetulek seda võimaldavad ning siis ka mõistlikus ulatuses. Hageja poolt esile toodud 2018.

aasta spordilaagrite ja võistluste aasta prognoos 1765 eurot (147,10 eurot kuus) on kohtu

hinnangul ebamõistlik ja seda ei saa aluseks võtta tulevikku suunatud igakuisel elatise välja

mõistmisel. Arvestades 2016 ja 2017 aasta kulusid, mis kajastavad nii laagri- kui ka

võistlustasusid, peab kohus põhjendatuks ja vajalikuks kuluks 75 eurot kuus.

18. Kulud meelelahutusele, hobile ja sünnipäevadele on kokku 39,15 eurot, peale täpsustamist 46

eurot. Kulud meelelahutusele on 14 eurot kuus ja hõlmab kulusid sõpradega aja veetmisele,

kohvikutes ja kinodes käimisele. Vabal ajal meeldib hagejale tegeleda joonistamisega.

Joonistamiseks vajalike tarvete kulu ja kulud raamatutele on keskmiselt 17 eurot, sõprade

sünnipäevadega seotud kulu 15 eurot. Peale hagi täiendamist on märgitud, et hageja saab koolis

toidu ja snäkkide ostmiseks ca 22 eurot kuus ning 2017 on ostetud uus mööbel summas 1200

eurot. Kostja märgib, et need kulud on olulises osas tõendamata ja taskuraha annab isa ka

lapsele kohtumiste ajal vahetult. Kohtule esitatud hageja nädala menüü ei sisalda snäkke, vaid

väga tervislikke vahepalasid ja kõik toiduga seotud kulud on kohus arvestanud toidukulude

koosseisus. Kohus leiab, et uut mööblit ei saa arvestada täies ulatuses ühe aasta kulu hulka,

kuna mööbli kasutusiga on ca 10 aastat. Kohus on seisukohal, et käesolevas punktis loetletud

kulud (va taskuraha toidu ja snäkkide ostmiseks) on muud kulud, mis on põhjendatud 40 euro

ulatuses ühes kuus.

19. Kohus on seisukohal, et hageja ühe kuu vältimatud kulutused, mis on tõendatud või kohtu poolt

peetud mõistlikuks ja vajalikuks, on järgmised: eluasemele 66,97 eurot, toidule 120 eurot,

riietele ja jalanõudele 100 eurot, hügieenitarvetele 20 eurot, tervishoiule 54 eurot,

koolikohustusele 13,95 eurot, ujumistreeningule 58 eurot, laagrid ja võistlused 75 eurot, muud

kulud (mh meelelahutus, raamat, sõprade sünnipäevad, ühekordsed väljaminekud) 40 eurot,

kokku 547,92 eurot. Jagades lapse kulutused mõlema vanema vahel võrdselt, siis tuleks

kummalgi vanemal kanda kulutusi 274 eurot kuus.

20. Kostja on viidanud nii RAKE 2013 uuringus märgitud mastaabisäästule, riiklikule

peretoetusele kui ka tulumaksutagastusele. Kostja ega ka hageja ei ole esile toonud, et hageja

emal on veel teisi lapsi, mille tõttu võiks tekkida mastaabisääst. Kohus on seisukohal, et

ainuüksi riiklike peretoetuste fakt iseenesest või RAKE uuring või tulumaksutagastus ei anna

alust elatist automaatselt alla miinimummäära vähendada. Kostja poolt viidatud RAKE uuring

on teostatud aastatel 2010-2012 ning selles on välja toodud keskmise lapse ülalpidamiskulu.

Vähetähtis ei ole asjaolu, et uuringu tulemused on 6-8 aastat vanad ning uuring viidi läbi üldise

majanduslanguse ajal. Peale kostja poolt viidatud uurigu läbiviimist on muutunud mitmedki

laste vajadusi mõjutavad tegurid näiteks vanemate sissetuleku suurenemine, üldine majanduse

kasv, tarbijahinnaindeks muutus jne.

Riigikohus on 22. märtsi 2017. a lahendis nr 3-2-1-174-16 p 13 leidnud, et perekonnaseaduse

sätetest ei tulene, nagu võiks kohus PKS § 101 lg-s 1 sätestatud miinimummääras

väljamõistetavat elatist üksnes seetõttu vähendada, et elatist saama õigustatud lapsel oli

RPTS § 5 alusel õigus saada lapsetoetust. Kui seadusandja eesmärgiks oleks olnud alati

vähendada PKS § 101 lg-s 1 sätestatud elatise miinimummäära poole lapsetoetuse võrra, siis

oleks see selliselt ka sätestatud, sest lapsetoetust makstakse kõigile teatud vanuses lastele

olenemata nende tegelikust vajadusest. Elatise vähendamiseks alla miinimumi võib riiklike

peretoetuste maksmine olla mõjuv põhjus koostoimes muude asjaoludega, nt vanemate halva

varalise seisundiga või kui pool on tõendanud, et laste vajadused on miinimummäärast

väiksemad.

Kohus toob esile, et tulumaksutagastus on ühekordne summa, mis sõltub eelmisel

kalendriaastal teenitud tuludest ja maha arvatavatest kuludest. Lõppsumma kujunemist

mõjutavad tavaliselt mitu erievat komponenti ja lapse pealt täiendava maksuvaba miinimumi

arvestamine on ainult üks komponent paljudest, mis tagastatava summa suurust mõjutab,

mistõttu ei ole põhjendatud sellega arvestamine.

Kohus hinnanud tõendeid kogumis leiab, et elatise vähendamine riiklike toetuste võrra või

tuginemine RAKE uuringule või arvestamine tulumaksutagastusega, ei ole antud juhul

põhjendatud. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul tuleb ülalpidamise ulatus määramisel

arvestada lapse vajadusi ja tema tavalisest elulaadi. Lapse tavalise elulaadi kujundavad

vanemate käsutuses olevad varalised vahendid, eelkõige sissetulek.

21. Kostja toob esile, et elukohana kasutatav korter on kostja 2014. oktoobris hagejale kinkinud.

Korteri kinke eesmärk oli tagada hagejale elukoht. Korteri hinnaks oli kinke hetkel vähemalt

50 000 eurot. Kostja leiab, et kingitud korteriga on kostja ülalpidamiskohustus osaliselt

täidetud. Hageja esitas vastuväite, et kostja ei ole täitnud ülalpidamiskohustust kingitud korteri

arvelt. Abielu jooksul oli ostetud korter asukohaga XXX. Korter asukohaga XXX, kus elab

hageja koos emaga oli kostja lahusvara. Peale abielu lõppemist jagasid hageja vanemad

ühisvara selliselt, et hageja annab ½ osa ühisomandis olevast korterist kostjale üle ja hageja

emale jääb ½ osa kostja lahusvaraks olevast korterist ning igaüks kingib ½ korteriomandist

asukohaga XXX hagejale. Seega ei ole kostja täitnud oma ülalpidamiskohustust kingitud

korteri arvelt.

22. Hageja ema keskmine netokuutasu oli perioodil 2016 september kuni 2017 august 1316,88

eurot (15802,56/12, tlk 78). Hageja isa keskmine netokuutasu oli perioodil 2016 november

kuni 2017 okstoober 1255,45 eurot (15065,40/12). Kohus on seisukohal, et mõlemad vanemad

suudavad lapsele anda ülalpidamist 274 eurot kuus.

23. Kostja on tasunud elatist mitmes osas ja üldjuhul seaduses sätestatud miinimummääras. Seega

iseenesest on kostja oma ülalpidamiskohutust seadusjärgses määras täitnud. Arvestades aga, et

hageja vajadused on seadusjärgsest miinimumsummast suuremad, ei ole kostja täies ulatuses

oma ülalpidamiskohustust täitnud.

24. PKS § 108 sätestab, et õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse

täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne

elatishagi kohtule esitamist. Toimiku materjalidest nähtub, et hageja esitas tagasiulatuva elatise

nõude esmakordselt alles 07.12.2017. Maksekäsu kiirmenetluses on hageja esitanud ainult

igakuise elatise nõude alates 08.08.2017 ja ka kohtusse hagi esitamisel 21.09.2017 on esitatud

ainult igakuise elatise nõue. Kohus on seisukohal, et tagasiulatuv elatise nõue on uus nõue, mis

on esitatud 07.12.2017. Järelikult saab hageja nõuda tagasiulatuvat elatist alates 07.12.2016,

mitte 08.08.2016.

Tagasiulatuva elatise nõue (periood 07.12.2016-07.08.2017) on 2192 (8*274) eurot. Nimetatud

perioodil on kostja tasunud elatist hageja ema pangakontole 1799 eurot (tlk 80), hageja

pangakontole 30 eurot (tlk 41) ja Audentese spordikulubile 139 eurot (tlk 42), kokku 1968

eurot. Tagasiulatuv elatise nõue on põhjendatud 224 (2192-1968) euro ulatuses ja kuulub

rahuldamisele.

Menetluse kestel on pooled esile toonud, et kostja on perioodil 01.08.2017-28.02.2018 tasunud

elatist hageja ema pangakontole 940 eurot (tlk 81), Audentese spordiklubile 100 eurot (tlk 42),

hagejale endale ja tema ema pangakontole 545 eurot (tlk 135) ja 280 eurot (tlk 136), kokku

1865 eurot. 7 kuu jooksul oleks kostja pidanud tasuma 1918 eurot (7*274), vahe 53 eurot.

Kokku on perioodi 07.12.2016-28.02.2018 sissenõutavaks muutunud elatis 277 (224+53) eurot.

25. Tulenevalt eeltoodust kuulub väljamõistmisele sissenõutavaks muutunud elatis summas 277

eurot ja alates 2018 märtsist igakuine elatis 274 eurot kuni hageja täisealiseks saamiseni.

26. TsMS § 445 lg 1 kohaselt võib kohus otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise

viisi ja korra. Kostjal tuleb tasuda hageja igakuine elatis ja sissenõutavaks muutunud elatis iga

kuu eest ette hiljemalt 8-ks kuupäevaks hageja ema XXX arvelduskontole nr XXX Swedbank

AS-s selgitusega „lapse elatis“.

27. TsMS § 442 lg 5 järgi otsuse resolutsiooniga lahendab kohus selgelt ja ühemõtteliselt poolte

nõuded ja veel lahendamata taotlused. Kostja on 14.11.2017 menetlusdokumendis esitanud

taotluse määrata kohtu äranägemisel suhtlemiskord, koht, aeg, kestus ja sagedus ning lapse

üleandmise kord.

Kohus keeldub TsMS § 373 alusel kostja avalduse suhtlemiskorra määramiseks menetlusse

võtmisest, kuna suhtlemiskord ei ole suunatud põhihagi tasaarvestamisele, see ei välista

täielikult ega osaliselt käesoleva hagi rahuldamist, see ei kiirenda asja läbivaatamist ning

menetluse osalised on erinevad (elatise nõude puhul on pooleks laps ja kostja, kuid

suhtlemiskorra puhul lapse ema ja kostja).

28. Kostja palub, et asjas tehtava kohtuotsuse avaldamisel arvutivõrgus asendada lapse ja ka kostja

nimed initsiaalidega ja mitte avaldada isikukoode ja aadresse. Tulenevalt TsMS § 462 lõikest 2

asendab kohus omal algatusel menetlusosaliste andmed tähemärgiga XXX.

Menetluskulude jaotus

29. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude

rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja

menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt

määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses.

30. Kohus rahuldas hagi osaliselt. Hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled TsMS § 163 lg

1 kohaselt menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi

rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

Kohus võttes arvesse, et kostja on täitnud oma ülalpidamiskohustust seadusjärgses

miinimummääras, et tema pakutud kompromissi summa oli sarnasem kohtuotsusega hageja

kasuks väljamõistetud elatisele, et hageja ei nõustunud pakutud kompromissiga aga ka seda, et

hageja on alaealine, siis on õiglane jätta menetluskulud poolte endi kanda.

/digitaalselt allkirjastatud/

Kohtunik