2-15-5027/161 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Triin Uusen-Nacke, Andra Pärsimägi, Viivi Tomson

Otsuse tegemise aeg ja koht

29. juuni 2018, Tartu

Tsiviilasja number

2-15-5027

Tsiviilasi

I Nauvitsman OÜ hagi Tulundusühistu Jõgevamaa

Põllumajandustootjate

Liidu

ja

tulundusühistu

Vooremaa Piim vastu müügilepingu täitmiseks

II

Tulundusühistu

Jõgevamaa

Põllumajandustootjate Liidu hagi OÜ Sadala Piim

vastu leppetrahvi ja viivise saamiseks

III

Tulundusühistu

Jõgevamaa

Põllumajandustootjate Liidu hagi OÜ Sadala Piim

vastu

lepingu

muutmise

tuvastamiseks

ja

alternatiivselt OÜ Sadala Piim ja Tulundusühistu

Jõgevamaa Põllumajandustootjate Liidu vahel 31.

detsembril 2013 sõlmitud lepingu muutmiseks alates

1. maist 2014

Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus

1 137 670 eurot 71 senti

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 18. aprilli 2017 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Tulundusühistu Jõgevamaa Põllumajandustootjate Liidu

ja tulundusühistu Vooremaa Piim apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

19. juuni 2018

Menetlusosalised ja nende esindajad

Apellant I (hagis I kostja I, hagis II ja III hageja):

Tulundusühistu Jõgevamaa Põllumajandustootjate Liit

(registrikood 10322696), esindaja Raul Soodla

Apellant II (hagis I kostja II): tulundusühistu

Vooremaa Piim (registrikood 12772021)

Apellantide esindajad vandeadvokaat Katri Tomson,

advokaat Siim Maripuu

Vastustaja I (hagis I hageja): Nauvitsman OÜ

(registrikood

11107899),

esindaja

vandeadvokaat

Andrus Lillo

Vastustaja II (hagis II ja III kostja): OÜ Sadala Piim

(registrikood 11376435), esindaja vandeadvokaat Rene

Varul

RESOLUTSIOON

1. Jätta Tartu Maakohtu 18. aprilli 2017 otsuse resolutsioon muutmata, kuid muuta

kohtuotsuse põhjendusi.

2. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.

3. Jätta

menetluskulud

ringkonnakohtus

Tulundusühistu

Jõgevamaa

Põllumajandustootjate Liit ja Tulundusühistu Vooremaa Piim kanda.

4. Välja mõista solidaarselt Tulundusühistult Jõgevamaa Põllumajandustootjate Liit ja

Tulundusühistult Vooremaa Piim Nauvitsman OÜ kasuks menetluskulud ringkonnakohtus

1010 eurot.

5. Välja mõista Tulundusühistult Jõgevamaa Põllumajandustootjate Liit OÜ Sadala Piim

kasuks menetluskulud ringkonnakohtus1010 eurot.

6. Kohustada Tulundusühistut Jõgevamaa Põllumajandustootjate Liit tasuma Nauvitsman

OÜ

ja

OÜ

Sadala

Piim

kasuks

väljamõistetud

menetluskuludelt

viivist

võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni

menetluskulude tasumiseni.

7. Kohustada Tulundusühistut Vooremaa Piim tasuma Nauvitsman OÜ kasuks

väljamõistetud menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.

8. Jätta menetluskulud Riigikohtus menetlusosaliste endi kanda.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

kättetoimetamist.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. Nauvitsman OÜ (hageja) esitas 1. aprilli 2015 hagi (2. detsembril 2015 hagi täpsustuse)

Tulundusühistu Jõgevamaa Põllumajandustootjate Liit (kostja I) ja tulundusühistu Vooremaa Piim

(kostja II) vastu müügilepingu täitmiseks ja kostjatelt solidaarselt hageja kasuks piima

müügilepingu järgi tekkinud võlgnevuse 576 464 eurot 94 senti ja 22 482 euro suuruse viivise

ning põhinõudelt viivise 0,05% päevas alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni

väljamõistmiseks (hagi I).

Hagiavalduse kohaselt müüs OÜ Sadala Piim kostjale I 31. detsembril 2013 sõlmitud piima

müügilepingu alusel piima, kuid kostja I piima eest ei tasunud. OÜ Sadala Piim loovutas piima

müügilepingust tulenevad nõuded hagejale, kes teavitas kostjat I nõuete loovutamisest ning

kostja I sai loovutusteate kätte. Kostja I ja kostja II vastutavad solidaarselt piima müügilepingust

tulenevate kohustuste täitmise eest, sest kostja II tekkis äriregistri teadaande järgi kostjast I

eraldumise kaudu.

Hageja põhinõue tuleneb piima müügilepingus piima ostuhinna aluseks olnud EU28 hinnatabelis

kajastatud hinna ja kostja I piima eest tasutud hinna vahest. Piima müügilepingu lisa nr 3 p 2

kohaselt oli iga järgmise kalendrikuu piima ostuhinna aluseks eelmise kalendrikuu lõpus avaldatud

kaks kuud varasem keskmine piima hind. Piima hinna arvestamise aluseks olnud EU28 ostuhind

selgus alati tagantjärele. OÜ Sadala Piim oli nõus esitama kostjale I arveid prognooshindade alusel

tingimusel, et kostja I hüvitab hiljem prognoositava hinna ja EU28 kohase ostuhinna vahe. Kuna

EU28 hind oli languses, nõustus OÜ Sadala Piim, et kostja I tasub ostetud piima eest mõnda aega

enda prognooside kohast hinda, mitte EU28 järgset hinda. Kui OÜ Sadala Piim hakkas 2014

novembri ja detsembri eest uuesti esitama arveid, lähtudes EU28 piimahinnast, siis kostja I tasus

arveid vaid osaliselt ning ei hüvitanud vahepealsel perioodil EU28 hinna ja vähem tasutud hinna

vahet.

2. Kostjad vaidlesid hagile vastu ja palusid jätta selle rahuldamata. Vastuväited kohaselt muutsid

pooled kokkuleppel piima baashinna arvestamise aluseid ja leppisid kokku, et kostja I tasub

OÜ-le Sadala Piim hinna nendest teatistest lähtudes, mis ta esitab. OÜ Sadala Piim ei esitanud

kostjale I kaheksa ja poole kuu jooksul pretensioone.

3. Kostja I esitas 13. novembril 2015 hagi OÜ Sadala Piim vastu piima müügilepingust tuleneva

nõude täitmiseks, paludes välja mõista 347 638 euro 10 sendi suurune leppetrahv, 15 103 euro

99 sendi suurune sissenõutavaks muutunud viivis ja viivis põhinõudelt alates hagi esitamisest kuni

põhinõude täitmiseni. Kostja I leidis, et kuna piima müügileping pikenes 31. detsembrini 2015,

sest pooled ei teatanud 30 päeva enne eelneva tähtaja lõppemist soovist lepingut lõpetada, tekkis

kostjal I OÜ Sadala Piim vastu leppetrahvinõue, kuna OÜ Sadala Piim lõpetas 1. veebruaril 2015

kostjale I piima tarnimise (hagi II).

4. Kostja I esitas 15. aprillil 2016 hagi OÜ Sadala Piim vastu, milles palus muuta alates 1. maist

2014 OÜ Sadala Piim ja kostja I vahel sõlmitud piima müügilepingut ja selle lisa selliselt, et

lugeda piima igakuiseks baashinnaks hind, mille kostja I OÜ-le Sadala Piim teatas. Alternatiivselt

palus kostja I tuvastada, et lepingupooled muutsid piima müügilepingut alates 1. maist 2014

selliselt, et piima baashinnana lepiti kokku selles hinnas, mille kostja I OÜ-le Sadala Piim iga kuu

teatas, või muuta lepingutingimusi tagasiulatuvalt, lähtudes võlaõigusseaduse (VÕS) §-st 97

(hagi III).

5. OÜ Sadala Piim vaidles hagile II ja hagile III vastu, leides, et kostja I ei saa tugineda piima

müügilepingu rikkumisele, sest OÜ Sadala Piim oli enne väidetavat rikkumist lepingu kohaselt

üles öelnud. Piima müügilepingut ei saanud poolte kokkuleppel muuta. Lepingut saanuks muuta

vaid kirjalikus vormis, ning kostja I ei tõendanud VÕS § 97 kohaldamise aluseks olevaid

asjaolusid.

MAAKOHTU LAHEND

6. Tartu Maakohus rahuldas 18. aprilli 2017 otsusega hagi I osaliselt ja mõistis kostjatelt

solidaarselt hageja kasuks välja põhivõlana 548 622 eurot 82 senti, 226 305 euro 75 sendi suuruse

viivise 13. jaanuarist 18. aprillini 2017 ning alates 19. aprillist 2017 põhinõudelt viivise 0,05%

päevas kuni põhinõude täitmiseni. Maakohus jättis hagid II ja III rahuldamata. Maakohus jättis

muutmata Tartu Maakohtu 14. aprilli 2016 määrusega seatud hagi tagamise (määrus jõustus

24. oktoobril 2016, kui Riigikohus ei võtnud määruse peale esitatud määruskaebust menetlusse).

Hagi I osas jättis maakohus hageja menetluskuludest 95% solidaarselt kostjate kanda ja kostjate

menetluskuludest 5% hageja kanda. Maakohus mõistis tasaarvestuse tulemusena kostjatelt hageja

kasuks menetluskuludena solidaarselt välja 8261 eurot 42 senti. Hagide II ja III osas jättis

maakohus OÜ Sadala Piim menetluskulud kostja I kanda ja mõistis kostjalt I välja 1805 eurot.

Maakohtu hinnangul on nõue kehtivalt loovutatud ja loovutatud nõue on VÕS § 165 mõistes

piisavalt määratletav. Asjaolu, et nõude loovutamise teates ei sisaldunud loovutatud nõude täpsem

sisu ega ulatus, ei mõjuta nõude loovutamise kehtivust. Nõude loovutamise kehtivust võlgniku

suhtes ei mõjuta ka kostjate poolt väljatoodud asjaolu, et piima müügilepingust tulenevad nõuded

kajastuvad esialgse võlausaldaja OÜ Sadala Piim 2014 ja 2015 majandusaasta aruannetes.

Maakohus luges tõendatuks, et OÜ Sadala Piim ja kostja I sõlmisid 31. detsembril 2013 piima

ostu-müügilepingu nr 2014-3, mille p-d 4.2, 4.3, 4.4, 4.6 reguleerisid piima hinna kujunemist,

sh seda, et piima baashind arvutatakse ja ostja teeb selle müüjale teatavaks lepingu lisa 3 järgi.

Kostja I tasus jaanuarist kuni aprillini 2014 OÜ Sadala Piim koostatud arved, mis lähtusid kostja I

esitatud hinnateatistest, mis baseerusid EU28 hinnamudelil. Kostja I tasus ka aprillist oktoobrini

2014 OÜ Sadala Piim koostatud arved, mis lähtusid kostja I esitatud hinnateatistest, kuid viimased

ei põhinenud enam EU28 hinnamudelil. OÜ Sadala Piim ei võtnud novembris ja detsembris 2014

kostjale I arvete esitamise aluseks enam kostja I hinnateatisi, vaid esitas talle arved EU28

hinnamudelist lähtudes. Maakohus leidis, et piima hinda tuli arvestada lepingu nr 2014-3 lisa 3 p 2

kohaselt EU28 hinnamudelist lähtudes, võttes aluseks eelmise kalendrikuu lõpus avaldatavast kaks

kuud varasema keskmise piimahinna. Maakohus tuvastas, et kostjal I jäi maist kuni detsembrini

2014 tasumata piima hind koos käibemaksuga 548 622 eurot 82 senti. Maakohus leidis, et kostja I

esitatud e-kiri ei tõenda, et OÜ Sadala Piim kinnitas, et kostja I ei ole talle võlgu, sest e-kirjas

käsitleti vaid ühte arvet.

Pooled ei vaidle selle üle, et nad ei sõlminud piima hinna muutmiseks maist kuni detsembrini 2014

kirjalikku kokkulepet. Maakohus tuvastas OÜ Sadala Piim tegevjuhi ütluste ja tegevjuhile

2. juunil 2014 saadetud e-kirja põhjal, et kostja I andis OÜ-le Sadala Piim teada, et vähendatud

piimahinnast lähtutakse mõni kuu, see on ajutine olukord ning vähem makstud hind

kompenseeritakse aasta lõpuks. Maakohus asus seisukohale, et piima hinda ei saa lugeda

muutunuks ka VÕS § 13 lg 3 alusel, sest kostja I ei võinud OÜ Sadala Piim käitumisest aru saada,

et viimane oli lepingu muutmisega nõus.

Maakohus leidis, et OÜ Sadala Piim puhul on täidetud VÕS § 196 lg-tes 1 ja 2 sätestatud eeldused

lepingu erakorraliseks ülesütlemiseks. Lepingu tingimusliku ülesütlemise kirjas 11.12.2014 viitab

OÜ Sadala Piim õiguslikule alusele (VÕS § 196 lg-d 1 ja 2). OÜ Sadala Piim on andnud lepingut

rikkunud poolele (kostjale I) mõistliku tähtaja (1 kuu) rikkumise kõrvaldamiseks ja tähtaeg on

lõppenud tulemusteta. Kostja I on OÜ Sadala Piim ülesütlemiskirja kätte saanud ja sellele

vastanud 09.01.2015.

Maakohus asus seisukohale, et rahalise kohustuse rikkumine ei ole vabandatav. Lepingu pooled

on 2014 suveperioodil lähtunud teadmisest, et varasema hinna juurde pöördutakse hiljem tagasi

ja aasta kokkuvõttes makstakse juurde. Kohus nõustus hagejaga, et kostja I on jätnud kasutamata

võimalused oma lepingupartneritelt võlgade sissenõudmiseks, loobuti võla sissenõudmisest

UP Varud OÜ-lt. VÕS § 103 lg 1 järgi võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest, välja arvatud,

kui rikkumine on vabandatav. Eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav ning kostja ei

ole tõendanud kohustuse rikkumist vabandavate asjaolude ehk vääramatu jõu olemasolu.

Maakohus leidis, et kuna piimatoodete sisseveokeeld algas 2014 augustis ja see mõjutas kõigi

Euroopa Liida piimatöötlejate tegevust ning kajastus EU28 hinnas, siis ei ole piimahinna langus

vääramatu jõud VÕS § 103 lg 2 mõttes, mis muudaks kostja I kohustuse rikkumise vabandatavaks.

Samuti ei ole alust VÕS § 97 kohaldamiseks, sest kokkulepitud EU28 hinnamudel arvestas

piimahinna kõikumisega.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

7. Kostjad esitasid apellatsioonkaebuse, milles paluvad tühistada maakohtu otsuse osas, millega

hagi rahuldati ning mõisteti välja kostjatelt menetluskulud, ja teha tühistatud osas uus otsus,

millega jätta hagi täies ulatuses rahuldamata ja rahuldada kostja I hagid OÜ Sadala Piim vastu

ning jätta kostjate menetluskulud hageja ja OÜ Sadala Piim kanda.

Apellatsioonkaebuse kohaselt hindas maakohus tõendeid ebaõigesti. Maakohus on eelistanud

põhjendamatult pooltevahelises läbirääkimises ja müügilepingu muutmises osalenud OÜ Sadala

Piim tegevjuhi A. Kalde vande all antud ütlusi kostja I juhatuse liikme R. Soodla vande all antud

vastupidisele seletusele.

Tõenditega vastuolus ja väär on maakohtu seisukoht, et 2. juunil 2014 saadetud kirjas väljenduvad

selgelt kostja I poolt tehtud ettepaneku piirid. Maakohus on ebaõige järelduse tegemisel lähtunud

kohtuotsuse lk-l 12 kirjapandud tunnistaja A. Kalde ütlustest, mida A. Kalde tegelikkuses

kohtuistungil ei öelnud: „Sadala Piim teatas kostjale I, et selline hinnavahe arve esitatakse/…/

Jõgevamaa PTL sai aru, et Sadala Piim ei nõustu hinna langetamisega“. A. Kalde selliseid ütlusi

andnud ei ole, neid ei ole kohtuistungi protokollis.

Kostja I on põhjendanud ja tõendanud, et piimavahendajana arvutab ta igakuiselt kokku piima

lõppkokkuostjatelt (kellele ta omakorda piima edasi müüb) saadud müügitulu, lahutab sellest maha

piimatootjatelt piima kokkuostmise ja edasimüügiga seotud kulud ning maksab vastava kuu tulude

ja kulude vahe piimamüüjatele proportsionaalselt välja. Sama põhimõtte alusel arvutas kostja I

piima baashinna välja ning teatas OÜ-le Sadala Piim alates 2014 maist. Kuna nii hinnamudel kui

OÜ-le Sadala Piim hinna arvestamise ja teatamise alused olid läbi aastate olnud samasugused, siis

ei ole usutav, et OÜ Sadala Piim ei saanud kostja I hinnamuutmise ettepanekust ja uuest

hinnamudelist aru.

Pooled pidasid läbirääkimisi EU28 hinnamudelist loobumise ja hinna alandamise üle, mitte aga

hinna tasumise ajatamise ehk hinnavahe hilisema kompenseerimise osas. Alates novembrist

hakkas OÜ Sadala Piim ootamatult esitama kõrgema hinnaga ja EU28 mudelil põhinevaid arveid,

olgugi, et vahepealsel perioodil ta seda ei teinud. Maakohus ei tuvastanud, et pooled oleksid

vahepealsel perioodil arvete esitamata jätmises kokku leppinud.

OÜ Sadala Piim on kohustatud tasuma oma käibelt käibemaksu seaduses sätestatud tähtajal.

Asjakohatu on maakohtu otsuses toodud järeldus, et kostjalt I tuleb OÜ Sadala Piim kasuks välja

mõista ka käibemaks. Maakohtu viide Riigikohtu lahendile on asjakohatu, kuna nimetatud

kohtuasjas ei olnud tegemist tegeliku käibe deklareerimata jätmisega.

OÜ Sadala Piim võttis kostja I poolt täitmisena pakutu vastu. Olukorras, kus kostjal I oleks olnud

OÜ Sadala Piim ees võlgnevus alates 2014 maist, ei ole eluliselt usutav, et OÜ Sadala Piim

kinnitab 2014 detsembris, et kostjal I ei ole võlgnevust. Võlgnevuse suurust ei olnud välja toodud

kohtueelselt esitatud nõudekirjas ega teadnud selle suurust ja kujunemise aluseid ka OÜ Sadala

Piim tegevjuht Ahti Kalde.

Lepingus oli kokkulepe, et müügihind tuleb tasuda ainult OÜ Sadala Piim poolt esitatud arvete

alusel, lepingu täitmise (s.o väidetava müügihinna vahe hüvitamise) nõude tekkimise ja

sissenõutavuse eelduseks olevaid arveid ei ole esitatud.

Kumbki pool ei teatanud teisele 30 päeva enne lepingu tähtaja möödumist enda soovist leping selle

lõpptähtajal lõpetada ning pooled jätkasid lepingu täitmist ka pärast 31. detsembrit 2014. Seega

pikenes lepingu tähtaeg poolte soovil lepingu p-s 6.2 kohaselt 12 kuuks.

Asjakohatu on hageja ja maakohtu poolne tuginemine lepingu p-le 7.3, mille kohaselt tuli kõik

lepingu muudatused ja täiendused vormistada kirjalikult. Kuna OÜ Sadala Piim asus ka ise

muudetud tingimustel lepingut täitma ning jätkas seesugust pooltevahelist praktikat ca 8,5 kuu

vältel, võis kostja I järeldada, et OÜ Sadala Piim on nõus lepingu muutmisega ka muus vormis.

Tartu Ringkonnakohus on 4. juuli 2016 otsuses tsiviilasjas nr 2-15-1544 analoogsetel asjaoludel

leidnud, et pooled olid turutingimuste muutudes müügilepingut kehtivalt muutnud.

Maakohus oleks pidanud hagi jätma rahuldamata põhjusel, et väidetav nõue ei kuulu hagejale.

OÜ Sadala Piima 2014 ja 2015 majandusaasta aruannetest nähtub, et OÜ Sadala Piim käsitleb

vaidlusaluseid nõudeid katkematult ja jätkuvalt endale kuuluvate (tingimuslike) nõuetena.

Kostja I leppetrahvi nõue on põhjendatud. Leppetrahvi nõudekirja kohaselt oli OÜ Sadala Piim

poolt piimatarnete lõpetamine õigusvastane ning kostja I leppetrahvi nõue põhines 2014 detsembri

ja 2015 jaanuari piima eest tasumisele kuuluval summal.

Kuigi hageja nõue põhineb hagiavalduse põhjenduste kohaselt lepingus kokkulepitud EU28

hindadel, ei ole ei hageja ega OÜ Sadala Piim esitanud oma igakuiste nõuete põhjendamiseks lingil

http://ec.europa.eu/agriculture/milk/presentations/ vastavale kalendrikuule eelnenud kuu lõpus

avaldatud EU28 hindu, vaid on alusetult esitanud nõude tuginedes oluliselt hilisema aja seisuga

avaldatud hindadele. Seega on maakohtu poolt rahuldatud nõue ebaselge.

Kostjad ei nõustu maakohtu käsitlusega vääramatu jõu kohta.

Asjakohatu on maakohtu tuginemine EU määrusele nr 1308/2013, mille preambula p 128 ja

art 148 juhendab piimatootjaid ning töötlejaid pidama kinni lepingutes kokkulepitud hinnast,

sh rakendama hinda, mis arvestab turutingimuste muutumist. Kostjate hinnangul on selline viide

üllatuslik.

Maakohus on ilma igasuguse põhjenduseta vähendanud kostjate lepingulise esindaja põhjendatud

ja vajalikku menetluskulu. Maakohus ei ole välja toonud, missuguse toimingu kulu peab kohus

ebavajalikuks või mittepõhjendatuks, vaid on kogumis vähendanud tundide arvu.

8. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud

kostjate kanda.

EELNENUD APELLATSIOONI- JA KASSATSIOONIMENETLU

9. Tartu Ringkonnakohus rahuldas 20. novembri 2017 otsusega kostjate apellatsioonkaebuse

osaliselt ja tühistas maakohtu otsuse osas, milles maakohus hagi I rahuldas ja hagi III rahuldamata

jättis, ning menetluskulude jaotuse osas. Ringkonnakohus jättis muutmata maakohtu otsuse osas,

milles maakohus jättis hagi II rahuldamata. Ringkonnakohus tegi uue otsuse, millega jättis hageja

hagi I rahuldamata ja rahuldas kostja I hagi III OÜ Sadala Piim vastu ning tuvastas, et alates

1. maist 2014 muudeti OÜ Sadala Piim ja kostja I vahel 31. detsembril 2013 sõlmitud piima

müügilepingu nr 2014-3 p 4.4 ja lisa 3 selliselt, et piima igakuise baashinnana lepiti kokku hinnas,

mille kostja I vastava kalendrikuu kohta OÜ-le Sadala Piim teatas.

Ringkonnakohus jättis hagidega I, II ja III seotud menetluskulud ringkonnakohtus poolte endi

kanda. Ringkonnakohus jättis maakohtu menetluskuludest hagiga I seotud kulud hageja kanda,

hagiga II seotud kulud kostja I kanda ja hagiga III seotud kulud OÜ Sadala Piim kanda.

Ringkonnakohus mõistis menetluskulude tasaarvestuse tulemusena OÜ-lt Sadala Piim kostja I

kasuks välja 6995 eurot 68 senti.

10. Hageja ja OÜ Sadala Piim esitasid ringkonnakohtu otsuse peale kassatsioonkaebuse, milles

palusid tühistada ringkonnakohtu otsuse osas, milles ringkonnakohus tühistas maakohtu otsuse

osas, milles maakohus rahuldas hagi I ja jättis rahuldamata kostja I hagis III esitatud nõuded,

paludes teha asjas uus otsus ja jätta jõusse maakohtu otsus.

11. Kostjad esitasid vastuse kassatsioonkaebusele ja vastukassatsioonkaebuse, milles palusid jätta

kassatsioonkaebuse rahuldamata, rahuldada vastukassatsioonkaebus ja tühistada ringkonnakohtu

otsus osas, milles ringkonnakohus jättis maakohtu otsuse muutmata osas, millega maakohus jättis

hagi II rahuldamata, ning osas, milles menetluskulud jäeti kostjate kanda. Menetluskulud

kassatsiooniastmes palusid kostjad jätta hageja ja OÜ Sadala Piim kanda.

12. Riigikohus tühistas 25. aprilli 2018 otsusega Tartu Ringkonnakohtu 20. novembri 2017 otsuse

ja

saatis

asja

uueks

läbivaatamiseks

ringkonnakohtule.

Kassatsioonkaebus

ja

vastukassatsioonkaebus rahuldati.

Riigikohus asus seisukohale, et ringkonnakohus kohaldas vääralt materiaalõigust ja rikkus

menetlusõigust, leides, et pooled muutsid kokkuleppel piima müügilepingut maist 2014 ja leppisid

kokku vähendatud hinna tasumises kuni lepingu lõppemiseni. Ringkonnakohus rikkus

põhjendamiskohustust ja jättis asja lahendamiseks olulised asjaolud välja selgitamata, kui jättis

tuvastamata, milles väljendus kostja I selgelt väljendatud tahteavaldus lepingu muutmiseks ja

milline oli tahteavalduse sisu. Tuvastamata, kas kostja I tegi tahteavalduse, ja tõlgendamata

võimaliku tahteavalduse sisu, ei saa anda hinnangut sellele, kas teine pool oli lepingu muutmisega

nõus.

Lisaks jagas ringkonnakohus vääralt tõendamiskoormise. Tuvastanud, et kostja I alates maist 2014

kokkulepitud hinda ei tasunud, leidis ringkonnakohus õigesti, et kostja I peab tõendama, et tal ei

olnud hageja vastu kohustust. Ringkonnakohus pani aga ekslikult hagejale kohustuse tõendada, et

kostja I tegi ettepaneku muuta ostuhinda nii, et lepingus kokkulepitud ja iga kuu makstava hinna

vahe tuleb hüvitada aasta lõpus.

Asja uuel lahendamisel peab ringkonnakohus hindama, kas pooled muutsid VÕS § 13 lg-le 1

vastavalt 31. detsembril 2013 sõlmitud piima müügilepingus piima müügihinda ehk kas poolte

vahel oli lepingu muutmiseks kokkulepe või tulenes seadusest või lepingust õigus lepingut

ühepoolselt muuta. Selleks, et tuvastada, et piima hinda muudeti kokkuleppel, peab

ringkonnakohus, lähtudes eelviidatud tõendamiskoormise jaotusest, tuvastama, milles seisnes

kostja I tahteavaldus lepingu muutmiseks, milline oli selle tahteavalduse sisu, sh kas piima hinda

vähendati ajutiselt hilisema hüvitamiskohustuseta või lepingu lõppemiseni, ning kas täidetud olid

eeldused, et lepingut muus kui kokkulepitud vormis muuta, ning kas teine lepingupool andis

kostja I tahteavalduse sisuga vastavuses oleva nõustumuse.

Samuti peab ringkonnakohus andma hinnangu pooltevahelisele lepingu ülesütlemisele ja kostja I

leppetrahvi- ja viivisenõudele, võttes arvesse, kas pooled muutsid piima müügilepingut, misjuhul

ei rikkunud kostja I lepingut, kui jättis piimahinna vahe hüvitamata, või pooled lepingut ei

muutnud, misjuhul rikkus kostja I piimahinna vahe hüvitamata jätmisega pooltevahelist piima

müügilepingut.

MENETLUSOSALISTE

SEISUKOHAD

ASJA

UUEL

LÄBIVAATAMISEL

RINGKONNAKOHTUS

13. Tartu Ringkonnakohtu 19. juuni 2018 istungil jäid kostja I ja kostja II apellatsioonkaebuse

juurde ning hageja vaidles apellatsioonkaebuse vastu, paludes jätta maakohtu otsus muutmata.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

14. Ringkonnakohus leiab, et muuta tuleb maakohtu otsuse põhjendusi, kuid kohtuotsuse

resolutsioon tuleb jätta muutmata (TsMS § 657 lg 1 p 21).

Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata.

Vastavalt TsMS § 693 lg-le 2 on Riigikohtu otsuses esitatud seisukohad õigusnormi tõlgendamisel

ja kohaldamisel sama asja uuesti läbivaatavale kohtule kohustuslikud.

15. Maakohus on õigesti rahuldanud hageja 31. detsembril 2013 piima ostu-müügi lepingust

nr 2014-3 tuleneva nõude kostjate vastu (hagi I) ning ükski apellatsioonkaebuses esitatud

vastuväide ei anna alust hagi rahuldamata jätmiseks.

15.1. Esmalt analüüsib ringkonnakohus hagiga I seonduvalt piima müügilepingu muutmist.

15.1.1 Asja materjalide kohaselt sõlmiti kostja I ja OÜ Sadala Piim vahel 31. detsembril 2013

piima ostu-müügi leping nr 2014-3 (I kd, tl 11-16). Lepingu p-d 4.2, 4.3, 4.4, 4.6 reguleerisid

piima hinda ja selle kujunemist, sh oli sätestatud, et piima baashind arvutatakse ja tehakse ostja

poolt müüjale teatavaks vastavalt lepingu lisas 3 sätestatule. Lepingu lisa nr 3 p 1 järgi piima

baashind lepingu perioodil on Euroopa keskmine piimahind, millele ostja lisab 6 eurot iga tarnitud

tonni kohta ning p-s 2 kohaselt leppisid pooled kokku, et iga järgmise kalendrikuu piimahinna

aluseks on eelmise kalendrikuu lõpus avaldatav kaks kuud varasem keskmine piimahind. Samuti

on lisa nr 3 p-s 2 osutatud internetilingile, millelt on kättesaadav piimahinna aluseks võetav

Euroopa keskmine piimahind.

Perioodil jaanuar 2014 - aprill 2014 teatas kostja I OÜ-le Sadala Piim järgmisel kuul kohaldatava

piimahinna lähtudes EU28 hinnast ja tasus sellise hinnaga arved (arved koos kliendilaekumiste

aruannetega II kd, tl 11-18), piima hinna teatised (I kd, tl 26, 27; IV kd, tl 99, 101).

Perioodil mai 2014 - detsember 2014 esitas kostja I OÜ-le Sadala Piim teatisi piima hinna ja selle

alusel arvestatud piimaraha kohta (IV kd, tl 103-113 IV kd), kus piima hind ei baseerunud EU28

hinnamudelil. OÜ Sadala Piim koostas nende teatiste alusel arved 2014 mai - oktoober (arved

koos kliendilaekumiste aruannetega II kd, tl 19-30). 2014 novembri ja detsembri eest esitatud

arvete koostamisel ei võtnud OÜ Sadala Piim aluseks kostja I poolt esitatud hinnateatisi (IV kd,

tl 111, 113), vaid esitas arved (arved koos kliendilaekumiste aruannetega II kd, tl 31-35), mis

baseerusid EU28 hinnatabelil (II kd, tl 10).

Kostja I tasus 2014 novembri arvest (summas 266 527 eurot 81 senti) 178 728 eurot 74 senti

(tasumata jäi 87 799 eurot 7 senti) (II kd, tl 32) ning 2014 detsembri arvest (summas 271 796

eurot 77 senti) tasus kostja I 40 000 eurot (II kd, tl 34) ja 146 273 eurot 56 senti (II kd, tl 35).

15.1.2. Hageja väite kohaselt jättis kostja I alusetult perioodil mai – detsember 2014 tasumata

piima ostu-müügi lepingus nr 2014-3 kokkulepitud piima hinna (s.o kostja I ei arvestanud OÜ-le

Sadala Piim piima baashinna teatamisel Euroopa keskmist piimahinda) ning lepingust tuleneva

võlgnevuse suuruseks on 549 768 eurot 72 senti.

Kostja I vastuväite järgi muutsid pooled alates maist 2014 piima ostu-müügi lepingu nr 2014-3

p-i 4.4. ja lepingu lisa nr 3 selliselt, et piima igakuiseks baashinnaks oli hind, mida kostja I vastava

kalendrikuu kohta OÜ-le Sadala Piim igakuiselt teatas, s.o pooled loobusid piima baashinnana

tuginemast EU28 hinnamudelile.

15.1.3. Riigikohus on käesolevas tsiviilasjas tehtud otsuse p-s 16 asunud seisukohale, et

ringkonnakohus peab hindama, kas pooled muutsid VÕS § 13 lg-le 1 vastavalt 31. detsembril

2013 sõlmitud piima müügilepingus piima müügihinda ning selleks, et tuvastada, et piima hinda

muudeti kokkuleppel, peab ringkonnakohus, lähtudes eelviidatud tõendamiskoormise jaotusest,

tuvastama, milles seisnes kostja I tahteavaldus lepingu muutmiseks, milline oli selle tahteavalduse

sisu, sh kas piima hinda vähendati ajutiselt hilisema hüvitamiskohustuseta või lepingu

lõppemiseni, ning kas täidetud olid eeldused, et lepingut muus kui kokkulepitud vormis muuta,

ning kas teine lepingupool andis kostja I tahteavalduse sisuga vastavuses oleva nõustumuse.

VÕS § 13 lg 1 kohaselt võib lepingut muuta või lepingu lõpetada lepingupoolte kokkuleppel või

lepingus või seadusega ettenähtud muul alusel.

Antud juhul tugineb kostja I 31. detsembril 2013 sõlmitud piima müügilepingu muutmisele

lepingupoolte kokkuleppel.

15.1.4. Ringkonnakohus leiab, et asjas olevate tõendite alusel on tuvastatav kostja I tahteavaldus

muuta 31. detsembril 2013 sõlmitud piima müügilepingus kokkulepitud piima müügihinda alates

maist 2014 ajutiselt hilisema hüvitamiskohustusega. Samuti on tuvastatav hageja nõustumus

lepingu muutmiseks kostja I tahteavalduse sisust tulenevalt.

Vaidlusalust piima müügilepingut võis muuta selle p 7.3 järgi kirjalikult vormistatud lepingu

lisadena, mis jõustuvad pärast allakirjutamist mõlema osapoole poolt allakirjutamise momendist

või osapoolte poolt kirjalikult määratud tähtajal. Pooled ei vaidle selle üle, et piima müügilepingut

ei ole kirjalikult muudetud.

VÕS § 13 lg 3 järgi ei või juhul, kui lepingus oli ette nähtud, et lepingut muudetakse või leping

lõpetatakse teatud vormis, üks lepingupool sellele lepingutingimusele tugineda, kui teine

lepingupool võis tema käitumisest aru saada, et pool oli nõus lepingu muutmise või lõpetamisega

teistsuguses vormis.

Nimetatud säte näeb ette erisused lepingu muutmise vorminõuetele juhuks, mil pooled on kokku

leppinud, et lepingut tuleb muuta kirjalikus vormis, kuid ei tee erandit VÕS § 13 lg-st 1, mille

kohaselt saab lepingut üldjuhul muuta vaid poolte kokkuleppel. Seega tuleb eelkõige tuvastada,

kas OÜ Sadala Piim ja kostja I muutsid 31. detsembri 2013 lepingut kokkuleppel ning milline oli

kokkuleppe sisu.

15.1.5. Siinkohal märgib ringkonnakohus, et kostja I väitel toimusid enne 2. juuni 2014 e-kirja

saatmist OÜ-le Sadala Piim suulised läbirääkimised lepingu muutmiseks piimahinna osas,

s.o EU28 hinnamudelist loobumiseks ja hinna alandamiseks. OÜ Sadala Piim ei ole eitanud, et

A. Kalde ja R. Soodla lepingupoolte esindajatena suhtlesid telefoni teel, kuid osaühingu seisukoha

kohaselt oli kõne all piimahinna tasumise ajatamine ja hinnavahe hilisem hüvitamine, mitte aga

piimahinna alandamine lepingu lõppemiseni.

Asja menetluses on maakohtus ära kuulatud kostja I seaduslik esindaja R. Soodla (III kd,

tl 39-42) ja tunnistajana OÜ Sadala Piim tegevjuht A. Kalde (III kd, tl 42-45).

R. Soodla vande all antud ütluste kohaselt ei antud OÜ-le Sadala Piim lubadust hiljem hindu

korrigeerida ning kostja I ei tunnetanud maist-detsembrini 2014, et OÜ Sadala Piim käsitleks

nende teadet piimahinna muutmisest lepingu rikkumisena; oli küll ütlemist, et makstakse vähe,

aga konkreetset ettepanekut lepinguliste suhte muutmiseks ei olnud.

Tunnistaja A. Kalde ütluste kohaselt ei esitanud OÜ Sadala Piim kostjale I arveid piima

müügilepingus kokkulepitu alusel seetõttu, et lepiti R. Soodlaga kokku, et hinda alandatakse

mingiks ajaks ja lepingujärgne hind makstakse tagantjärgi. Tunnistaja selgitas, et OÜ Sadala Piim

esindajana ei ole ta üheski vestluses väljendanud, et nõustub piima hinda langetama ning kostja

I sai sellest aru.

15.1.6. Ringkonnakohus leiab, et kostja I poolt OÜ-le Sadala Piim piima müügilepingu

muutmiseks tehtud tahteavalduse sisu tuvastamiseks tuleb eelkõige lähtuda 02.06.2014 e-kirjast

(I kd, tl 58) ning nimetatud e-kirja tuleb tõlgendada koos R. Soodla ja A. Kalde ütlustega ning

Estover Piimatööstus OÜ 15.05.2014 e-kirjaga kostjale I (I kd, tl 53-55) ja kostja I 16.05.2014

e-kirjaga OÜ-le Sadala Piim (I kd, tl 57).

Kostja I poolt OÜ-le Sadala Piim 2. juunil 2014 saadetud e-kirjas märgitu kohaselt “Hetkel küll

ajutiselt aga teeme hinnakokkuleppeid taaskord kuude kaupa./…/ arvestame Valio poolt Eesti

turul pakutavat hinda ja püüame anda oma parima, et sellele hinnale siis aasta kokkuvõttes lisa

pakkuda.“

Ringkonnakohtu arvates saab asjas esitatud tõendite alusel asuda seisukohale, et kostja I esitas

hagejale tahteavalduse 31. detsembril 2013 sõlmitud piima müügilepingus kokkulepitud

müügihinna ajutiseks muutmiseks, kusjuures piima hinda vähendati ajutiselt hilisema

hüvitamiskohustusega. Kostja I poolt piimahinna ajutise vähendamise soovi koos hilisema

hüvitamisega kinnitavad Estover Piimatööstus OÜ 15.05.2014 e-kiri kostjale I (I kd, tl 53-55) ja

kostja I 16.05.2014 e-kiri Estover Piimatööstus OÜ-le (I kd, tl 57) samuti R. Soodla ja A. Kalde

ütlused.

15.1.7. VÕS § 20 lg 1 kohaselt nõustumus (aktsept) on otsese tahteavaldusega või mingi teoga

väljendatud nõusolek sõlmida leping.

OÜ Sadala Piim nõustumus kostja I tahteavalduse sisuga väljendub selles, et ta esitas mai 2014

kuni oktoober 2014 kostjale I arveid kostja I poolt esitatud andmete alusel (sh kostja I poolt

märgitud piima baashinnast). Seega on OÜ Sadala Piim nõustunud ajutiselt kokkulepitud

piimahinna alandamisega ja vahe hilisema hüvitamisega, s.o lepingu muutmisega, ning asjas

kohaldub VÕS § 13 lg 3.

Nimetatut ei muuda asjaolu, et kostja I tahteavaldusest ei nähtu, millisel perioodil konkreetselt

kehtis ajutine piimahinna alandamine ning, mis tähtajaks pidi kostja I hüvitama OÜ-le Sadala Piim

hinnavahe. Kuna 31. detsembril 2013 sõlmitud piima müügileping kehtis kuni 31.12.2014 (lepingu

p 6.1.) ning 2. juuni 2014 e-kirjas lubas kostja I aasta lõpus hinnavahe kompenseerida, siis sai

maksimaalselt piimahinna ajutine alandamine kehtida lepingu lõpuni ning hinnavahe tuli samuti

kompenseerida lepingu lõppemisel. Kostja I tahteavaldusest ei ole võimalik välja lugeda, et ta tegi

OÜ-le Sadala Piim ettepaneku hüvitada hinnavahe mingi muu piima baashinna alusel, kui oli

märgitud 31. detsembri 2013 lepingu lisas 3, seega saab asuda seisukohale, et hinnavahe

hüvitamine pidi toimuma lähtudes lepingus kokkulepitust (s.o lähtudes EU28 hinnamudelist).

Kuna OÜ Sadala Piim nõustus ajutiselt lepingus kokkulepitud piimahinna alandamisega, siis on

alusetu kostjate väide, et mitme kuu jooksul lepingujärgsest madalama arve esitamine müüjale

ilma, et eeldatav saamata jäänud ja tulevikus tasumisele kuuluv hind kajastuks kas arvel või muus

dokumendis, näitab OÜ Sadala Piim nõustumist lepingu muutmisega ja piimahinna

vähendamisega.

Novembris ja detsembris 2014 esitas OÜ Sadala Piim kostjale I arveid lähtudes lepingus

kokkulepitud piimahinna baashinnast (s.o EU28 hinnamudelist) ning oma käitumist on OÜ Sadala

Piim selgitanud asjaoluga, et kuigi kostja I väitel oli piimahinna alandamine ajutine ja hinnavahe

lubati hilisemalt kompenseerida, siis ei olnud novembriks selge, mis ajaks hinnavahe

kompenseeritakse. Ka nimetatud asjaolu tõendab seda, et OÜ Sadala Piim andis nõustumuse

kostja I tahteavaldusele, mille sisuks oli 31. detsembril 2013 sõlmitud piima müügilepingus

kokkulepitud müügihinna ajutine muutmine hinnavahe hilisema hüvitamisega.

15.2. Kostjate väitel on maakohus ebaõigesti välja mõistnud hageja kasuks väidetava võlgnevuse

koos käibemaksuga.

Maakohus on esitanud põhjendused seonduvalt käibemaksuga vaidlustatud otsuse p-s 14.

Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ning ei pea vajalikuks neid korrata.

Maakohus on EU28 mudeli järgi piimahinna arvutamisel nõustunud kostja I seisukohaga, mille

kohaselt vastavalt lepingu nr 2014-3 lisa 3 p 2 tuleb lähtuda eelmise kalendrikuu lõpus avaldatavast

kaks kuud varasemast keskmisest piimahinnast, ning sellest tulenevalt võttis maakohus aluseks

lähimast ajahetkest vaidlusalusele perioodile pärit EU28 hinnatabeli, s.o kostja I poolt esitatud

EU28 hinna statistika seisuga 18.12.2014 (III kd, tl 17). Kostja I on ise selle alusel arvutanud tema

poolt OÜ-le Sadala Piim makstud ja EU28 hinnamudeli alusel arvutatud hinna vahe, mis on

perioodi mai 2014 kuni detsember 2014 eest on 457 185 eurot 69 senti (III kd, tl 16).

Kokku perioodil mai-detsember 2014 oli tasumata piima hind koos käibemaksuga 548 622 eurot

82 senti ning selles ulatuses on maakohus ka hagi rahuldanud.

15.3. Kostja I väitel võttis OÜ Sadala Piim täitmisena pakutu vastu ja arvestades OÜ Sadala Piim

kinnitust 2014 detsembris, et kostjal I ei ole võlgnevust, ning seda, et võlgnevuse suurust ei olnud

välja toodud kohtueelselt esitatud nõudekirjas, ei ole eluliselt usutav võlgnevuse olemasolu.

Siinkohal nõustub ringkonnakohus maakohtu seisukohaga, et viidatud e-kiri ei tõenda kostjal I

võla puudumist OÜ Sadala Piim ees üldse, vaid üksnes võla puudumist arve nr 2014176 alusel.

Asjaolu, et OÜ Sadala Piim 11.12.2014 lepingu täitmise nõude ja lepingu tingimusliku

ülesütlemise kirjas kostjale I ei märkinud võlgnevuse konkreetset suurust, ei tõenda samuti kostjal

I võlgnevuse puudumist hageja ees. Rahalise kohustuse täitmise nõude esitamise puhul ei ole

eelduseks varasem arve esitamine. OÜ Sadala Piim on tuginenud sellele, et kostjal I oli võimalik

võlgnevuse summa välja arvutada, kuna kostja I ise oli see, kes pidi arvutama hinna (saatis

piimatootjale hinnateatise).

15.4. 31. detsembril 2013 sõlmitud piima müügilepingu p-s 5.3 sätestatu kohaselt oli viivise

määraks 0,05% päevas. Maakohus on põhjendatult arvestanud viivist alates 13.01.2015 ning välja

mõistnud kostjatelt hageja kasuks viivise seisuga 18.04.2017 summas 226 305 eurot 75 senti ja

edasiulatuvalt

kuni

põhinõude

täitmiseni

viivise

0,05%

päevas.

Kostajad

ei

ole

apellatsioonkaebuses vaidlustanud viivise suurust.

Lähtudes eeltoodust on maakohus õigesti hagi rahuldanud ning mõistnud kostjalt I ja kostjalt II

välja solidaarselt hageja kasuks lepingust tuleneva võlgnevuse 548 622 eurot 82 senti.

15.5. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuses esitatud väited, mille kohaselt ei kuulu

vaidlusalune nõue hagejale, ei ole õiguslikult põhjendatud. Võlausaldaja võib oma nõude võlgniku

nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (VÕS § 164

lg 1 esimene lause). Nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele (VÕS § 164

lg 2).

Hageja esitas 6. jaanuari 2015 OÜ Sadala Piim kinnituse nõude loovutamise kohta (I kd, tl 32).

Hageja on kostjale I täpsustanud (I kd, tl 67), et loovutatud nõue põhineb 10. detsembril 2014

kostjale I saadetud lepingu täitmise nõudel ning nõude suurus on 458 204 eurot 36 senti, millele

lisanduvad kõrvalnõuded. Kostja I ei ole vaidlustanud, et ta on nimetatud teated kätte saanud.

Ringkonnakohus on võtnud asja materjalide juurde OÜ Sadala Piim esindaja e-kirja koos

kostjale I edastatud saldokinnitusega ja OÜ Sadala Piim 24. oktoobri 2017 teatise nõude

loovutamise kohta.

VÕS § 170 esimese lause järgi loetakse, et loovutamine on võlgniku suhtes toimunud, kui

võlausaldaja teatab võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele võlausaldajale, isegi kui nõuet

tegelikult ei loovutatud või kui loovutamine ei ole kehtiv. VÕS § 170 eesmärk on kaitsta võlgnikku

(vt Riigikohtu 8. mai 2017 otsus tsiviilasjas 3-2-1-43-17, p 15). Seega ei mõjuta asjaolu, et

OÜ Sadala Piim on vaidlusaluseid nõudeid käsitlenud majandusaasta aruandes enda nõuetena,

nõude loovutamise kehtivust kostjate suhtes, samuti ei mõjuta kostja I õigusi OÜ Sadala Piim

saldokinnitus, sest nõude loovutamise kinnituse kättesaamisega loetakse, et loovutamine on

võlgniku suhtes toimunud.

Poolte vahel puudub apellatsioonimenetluses vaidlus selles, et nõuet saab esitada solidaarselt ka

kostja II vastu (I kd, tl 34), kostja I on jagunenud eraldumise teel ja uueks tekkinud äriühinguks

on kostja II.

16. Ringkonnakohus leiab, et maakohus jättis lõppkokkuvõttes õigesti kostja I hagi OÜ Sadala

Piim vastu leppetrahvi 347 638 eurot 10 sendi väljamõistmiseks (hagi II) rahuldamata.

16.1. Lepingu ülesütlemine kui kujundusõigus realiseerub lepingut lõpetada sooviva poole vastava

tahteavalduse jõudmisel vastaspooleni (VÕS § 195 lg 1, TsÜS § 69 lg 1 esimene lause).

VÕS § 195 lg 3 järgi võib püsiva kohustuse või korduvate kohustuste täitmisele suunatud lepingu

(kestvusleping), mis on sõlmitud tähtajatult, kumbki lepingupool mõistliku etteteatamistähtajaga

üles öelda, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti (korraline ülesütlemine). Piima müügileping

oli praegusel juhul oma olemuselt kestvusleping. Pooltevahelise lepingu p-i 6.2 järgi pikenes

lepingu tähtaeg juhul, kui lepingu osapool ei saada teisele osapoolele hiljemalt 30 päeva enne

lepingu tähtaega kirjalikku kinnitust selle kohta, et soovib lepingut lõpetada selle lõpptähtajal,

automaatselt järgmiseks 12 kuuks. Lepingu punkti 5.5 kohaselt juhul, kui müüja peatab

piimatarned või vähendab neid lepingu kehtivuse jooksul või lõpetab endale lepinguga võetud

kohustuste täitmise, järgimata lepingu punktis 6.2 sätestatud etteteatamistähtaega, kohustub ta

teise osapoole nõudmisel tasuma leppetrahvi, mis on võrdne kohustuste täitmise peatamisele või

lõpetamisele eelnenud kahe kuu piima eest tasumisele kuuluva summaga.

Kostja tugineb leppetrahvi nõudes sellele, et OÜ Sadala Piim lõpetas piimatarned ilma õigusliku

aluseta alates 1. veebruarist 2015, hageja ei teavitanud kostjat I 30 päeva enne lepingu tähtaja

möödumist soovist leping lõpetada ning pooled jätkasid lepingu täitmist.

16.2. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et OÜ Sadala Piim puhul on täidetud

VÕS § 196 lõigetest 1 ja 2 tulenevad eeldused lepingu erakorraliseks ülesütlemiseks.

Ringkonnakohus tuvastas käesoleva otsuse p-s 15.1. (alapunktides), et pooled muutsid

kokkuleppel 31. detsembril 2013 sõlmitud piima müügilepingus kokkulepitud müügihinda

ajutiselt hilisema hüvitamiskohustusega, kusjuures lepingu muudatus kehtis kuni 31.12.2014 (s.o

lepingu lõppemiseni). Juhul, kui piima müügileping pikenes lepingu p-i 6.2 alusel, siis pikenenud

lepingule ei kohaldunud poolte kokkulepe ajutiselt muuta piima müügihinda, vaid piima baashinda

tuli arvutada vastavalt lepingu lisas nr 3 sätestatule (s.o EU28 piimahind).

OÜ Sadala Piim esitas 11.12.2014 kostjale I lepingu täitmise nõude ja lepingu tingimusliku

ülesütlemise teate (I kd, tl 29). Viidatud teate esitamisega on OÜ Sadala Piim möönnud, et tema

arusaamise järgi pikenes piima müügileping p 6.2 alusel järgmiseks 12 kuuks, sest ta on andnud

kostjale I täiendava tähtaja kuni 12.01.2015 tasutud piimahinna ja lepingus kokkulepitud

piimahinna tasumiseks ning hoiatas, et kui kostja I kohustust täitma ei asu, siis öeldakse leping

üles alates 13.01.2015.

Ringkonnakohus leiab, et kuna pooled olid kokku leppinud piima müügihinna ajutises alandamises

hilisema hüvitamiskohustusega, siis kostja I, jättes hüvitamata 31. detsembril 2013 sõlmitud piima

müügilepingus kokkulepitud müügihinna ja tegelikult tasutud piima müügihinna vahe, rikkus

pooltevahelist piima müügilepingut ning OÜ Sadala Piim on õigustatult öelnud müügilepingu üles

alates 13.01.2015.

Seoses sellega, et OÜ Sadala Piim on 31. detsembril 2013 sõlmitud piima müügilepingu kehtivalt

üles öelnud, siis puudub kostjal I lepingu p-st 5.5. tulenev leppetrahvi nõue.

16.3. Asjaolu, et OÜ Sadala Piim tarnis kostjale I piima kuni 1. veebruar 2015 (s.o ka pärast

lepingu ülesütlemist 13.01.2015) ei anna alust asuda seisukohale, et poolte vahel jätkus

31. detsembril 2013 sõlmitud piima müügileping. Kostja I seadusliku esindaja R. Soodla ja

OÜ Sadala Piim tegevjuhi A. Kalde ütluste alusel on võimalik tuvastada, et perioodil 13.01.2015

kuni 01.02.2015 tarnis OÜ Sadala Piim piima kostjale I eri kokkuleppe alusel (mitte 31. detsembril

2013 sõlmitud piima müügilepingu täitmiseks).

17. Maakohus on õigesti jätnud rahuldamata kostja I hagi OÜ Sadala Piim vastu lepingu muutmise

tuvastamiseks või alternatiivelt OÜ Sadala Piim ja kostja I vahel sõlmitud lepingu muutmiseks

alates maist 2014 (hagi III).

17.1. Kostja I on esitanud nõude juhul, kui kohus leiab, et asjas esitatud muud tõendid ei ole

piisavad tuvastamaks asjaolu, et pooled olid tegelikkuses lepingut kokkuleppel muutnud, kohtul

kohaldada VÕS §-i 97 ja muuta pooltevahelist lepingut tagantjärgi selliselt, et piima igakuiseks

baashinnaks oli alates maist 2014 hind, mida kostja I vastava kalendrikuu kohta OÜ-le Sadala Piim

igakuiselt teatas (II kd, tl 68 jj).

Ringkonnakohus tuvastas käesoleva otsuse p-s 15.1 (alapunktides 15.1.1.-15.1.7.), et poolte

kokkuleppel muudeti 31. detsembril 2013 sõlmitud piima müügilepingus kokkulepitud piima

müügihinda alates maist 2014 ajutiselt hilisema hüvitamiskohustusega. Seega on seisukoht hagi

III põhinõude kohta võetud lahendada tuleks alternatiivne nõue, s.o hageja nõue kohaldada

VÕS §-i 97 ja muuta pooltevahelist lepingut tagantjärgi selliselt, et piima igakuiseks baashinnaks

on hind, mida kostja I vastava kalendrikuu kohta OÜ-le Sadala Piim igakuiselt teatas.

17.2. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et lepingu sõlmimise aluseks olevad

asjaolud ei ole muutunud nii et see annaks alust kohaldada VÕS §-i 97 lepingu tagantjärele

muutmiseks.

Lepingupool võib taotleda lepingu muutmist VÕS § 97 lg 1 järgi järgmiste sisuliste eelduste

täidetuse korral (vt Riigikohtu 21. detsembri 2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-136-11, p 16):

- lepingu sõlmimise aluseks olevad asjaolud on muutunud pärast lepingu sõlmimist (VÕS § 97

lg 1; vt ka Riigikohtu 26. oktoobri 2010 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-76-10, p 11);

- asjaolude muutumisega on kaasnenud poolte kohustuste vahekorra oluline muutumine, mistõttu

ühe poole kohustuste täitmise kulud on oluliselt suurenenud või teiselt poolelt lepinguga saadava

väärtus oluliselt vähenenud (VÕS § 97 lg 1);

- kahjustatud pool ei saanud lepingu sõlmimise ajal mõistlikult arvata, et asjaolud võivad muutuda

(VÕS § 97 lg 2 p 1);

- kahjustatud pool ei saanud asjaolude muutumist mõjutada (VÕS § 97 lg 2 p 2);

- asjaolude muutumise riisikot ei kanna seadusest või lepingust tulenevalt kahjustatud pool

(VÕS § 97 lg 2 p 3);

- kahjustatud pool ei oleks asjaolude muutumisest teades lepingut sõlminud või oleks seda teinud

oluliselt teistsugustel tingimustel (VÕS § 97 lg 2 p 4).

17.3. VÕS § 97 lg 1 kohaldamisel tuleb eelkõige kindlaks teha, kas muutunud asjaolud kuulusid

lepingu sõlmimise aluseks olnud asjaolude hulka või mitte. Lepingu sõlmimise aluseks olnud

asjaolude hulka saab ringkonnakohtu arvates lugeda selliseid asjaolusid, mille olemasolu,

saabumine või edasikestmine on hõlmatud poolte ühisest arusaamast ja millel põhineb lepingu

sõlmimise soov. Seega on 31. detsembri 2013 piima müügilepingu juures peamiseks lepingu

sõlmimise aluseks olnud oluliseks asjaoluks piima eest makstav hind ja selle kujunemise alused.

Lepingu pooled on pidanud lepingu sõlmimisel vajalikuks määratleda täpselt hinnamudeli -

baashinna ja sellele tehtavad lisandused või mahaarvamised. Lepingu pooled on pidanud ka

oluliseks võtta baashinnana aluseks EU28 hinnamudel ja lähtuda Euroopa majandusruumi

keskmisest hinnast.

Maakohus on vaidlustatud otsuse p-s 12 põhjalikult käsitlenud asjaolu, kas see, et lepingu

sõlmimisel baashinna aluseks võeti EU28 hinnamudel ning see, et piima keskmine hind

Baltikumis, sh Eestis, langes, saab olla VÕS § 97 kohaldamise aluseks. Ringkonnakohus nõustub

maakohtu põhjendustega ning ei korda neid.

17.4. Kuna maakohus asus seisukohale, et asjas puuduvad VÕS § 97 lg 1 kohaldamise eeldused

(s.o lepingu sõlmimise aluseks olevad asjaolud ei ole muutunud pärast lepingu sõlmimist ning

seetõttu ei ole kaasnenud poolte kohustuste vahekorra olulist muutumist, mistõttu ühe poole

kohustuste täitmise kulud oleksid oluliselt suurenenud või teiselt poolelt lepinguga saadava väärtus

oluliselt vähenenud) siis on kohus õigesti jätnud analüüsimata VÕS § 97 lg-s 2 sätestatud eelduste

esinemise.

18. Kostjad ei nõustu maakohtu käsitlusega vääramatu jõu kohta. Kostjad on tuginenud

vääramatule jõule ja seeläbi rikkumist vabandavale asjaolule (VÕS § 103).

Maakohus on vastavad põhjendused esitanud vaidlustatud otsuse p-s 10, ringkonnakohus nõustub

maakohtu seisukohaga, et kostjad ei ole tõendanud vääramatu jõu olemasolu. Kuna

ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega, siis ei pea ta vajalikuks neid korrata.

19. Kostjate seisukoha kohaselt on asjakohatu maakohtu tuginemine EU määrusele nr 1308/2013,

mille preambula p 128 ja art 148 juhendab piimatootjaid ning töötlejaid pidama kinni lepingutes

kokkulepitud hinnast, sh rakendama hinda, mis arvestab turutingimuste muutumist.

Maakohus on võtnud TsMS § 442 lg 8 alusel seisukoha kohaldamisele kuuluva seaduse osas ning

viidates EU määrusele nr 1308/2013 ei ole maakohus tuvastanud selliseid määruse kohaldamise

eeldusi, mis oleksid olnud poolte jaoks üllatuslikud.

20. Alusetu on kostja seisukoht, et maakohus on menetluskulude kindlaksmääramisel oluliselt

rikkunud menetlusnormi, sest vähendas ilma igasuguse põhjenduseta kostjate põhjendatud ja

vajalikke menetluskulusid.

Maakohus on väga üksikasjalikult käsitlenud kostjate menetluskulusid vaidlustatud otsuse

p-s 15.2.2. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega kostjate menetluskulude

kindlaksmääramise osas ja ei pea vajalikuks neid korrata.

21. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis jäävad menetluskulud ringkonnakohus TsMS

§ 171 lg 1 alusel kostjate kanda. Arvestades seda, et Riigikohus rahuldas hageja ja OÜ Sadala Piim

kassatsioonkaebuse ning kostjate vastuapellatsioonkaebuse, jätab ringkonnakohus menetluskulud

Riigikohtus menetlusosaliste endi kanda.

Hageja ja OÜ Sadala Piim on esitanud 02.11.2017 taotluse menetluskulude väljamõistmiseks

hageja kasuks 570 eurot ja OÜ Sadala Piim kasuks 570 eurot (VI kd, tl 44). Taotluses märgitu

kohaselt on õigusabi osutatud hagejale ja OÜ-le Sadala Piim kokku 12 tundi, tunnihinnaga

95 eurot, s.o kokku summas 1140 eurot.

Hageja ja OÜ Sadala Piim esitasid 21.06.2018 taotluse menetluskulude väljamõistmiseks seoses

asja teistkordse läbivaatamisega ringkonnakohtus summas 4070 eurot 27 senti. Taotluse kohaselt

kulus õigusabile 37 tundi (sh Riigikohtu otsusega tutvumine, seisukohtade kujundamine ja

nõupidamine kliendiga – 8,5 tundi; kohtuistungiks ettevalmistamine – 26,5 tundi; osalemine

kohtuistungil – 2 tundi) tunnihinnaga 110 eurot.

Ringkonnakohus leiab, et 02.11.2017 taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Arvestades

asja keerukust ja mahtu on õigusabikulu summas 1140 eurot, sh hageja õigusabikulu 570 eurot ja

OÜ Sadala Piim õigusabikulu 570 eurot, vajalik ja põhjendatud. Hageja õigusabikulu tuleb

solidaarselt välja mõista kostjatelt ning OÜ Sadala Piim õigusabikulu tuleb välja mõista kostjalt I.

Ringkonnakohtu arvates on 21.06.2018 taotlus põhjendatud osaliselt. Arvestades asjaolu, et

tsiviilasi oli ringkonnakohtus teistkordsel läbivaatamisel, saab lugeda hageja ja OÜ Sadala Piim

vajalikuks ja põhjendatud õigusabikuluks õigusabi osutamine 8 tunni ulatuses (sh Riigikohtu

otsusega tutvumine 2 tund ning kohtuistungiks ettevalmistamine ja osalemine 6 tundi) summas

880 eurot, s.o hageja õigusabikulu 440 eurot ja OÜ Sadala Piim õigusabikulu 440 eurot.

Kokku tuleb kostjatelt välja mõista menetluskuluna ringkonnakohtus hageja kasuks menetluskulud

summas 1010 eurot ja kostjalt I OÜ Sadala Piim kasuks menetluskulud 1010 eurot.

Hageja ja OÜ Sadala Piim on esitanud taotluse väljamõistetud menetluskuludelt viivise tasumiseks

võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni

menetluskulude tasumiseni (VÕS § 177 lg 4).

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Triin Uusen-Nacke

Andra Pärsimägi

Viivi Tomson