2-18-797/5 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja

Kohtunik

Kohtujurist

Merit Helm

Näncy-Marita Maltseva

Otsuse tegemise aeg ja koht

29. juuni 2018.a, Tallinn

Tsiviilasja number

2-18-797

Tsiviilasi

Rävala Õigusbüroo OÜ hagi A.T vastu võla nõudes

Tsiviilasja hind

881,99 eurot

Menetlusosalised ja esindajad

Hageja: Rävala Õigusbüroo OÜ (registrikood 14042462),

asukoht XXX, 10143 Tallinn

Hageja lepinguline esindaja: Alla Žulinskaja, e-post:

Kostja: A.T (isikukood XXX), registrijärgne elukoht XXX; muu

sideaadress XXX, 11713 Tallinn, e-post:

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega osaliselt.

2. Välja mõista kostjalt A.T hageja Rävala Õigusbüroo OÜ kasuks põhivõlgnevus

summas 387,83 eurot ja intressi võlgnevus summas 83,35 eurot.

3. Jätta rahuldamata hageja Rävala Õigusbüroo OÜ nõue kostja A.T vastu

sissenõutavaks muutunud lepingujärgse viivise summas 229,31 eurot

väljamõistmiseks.

4. Välja mõista kostjalt A.T hageja Rävala Õigusbüroo OÜ kasuks sissenõutavaks

muutunud seadusjärgne viivis summas 38,65 eurot.

5. Jätta rahuldamata hageja Rävala Õigusbüroo OÜ nõue kostja A.T vastu viivise alates

17.01.2018.a põhinõudelt 387,83 eurot kuni selle kohase tasumiseni lepingujärgses

määras 0,13% päevas väljamõistmiseks.

6. Välja mõista kostjalt A.T hageja Rävala Õigusbüroo OÜ kasuks viivis alates

17.01.2018.a kuni põhinõude summas 387,83 euro täitmiseni seadusjärgses

viivisemääras tasumata summalt.

7. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2).

8. Toimetada kostjale tagaseljaotsus kätte väljaandes Ametlikud Teadaanded

avaldamise kaudu.

Menetluskulude jaotus

1. Jätta menetluskulud tulenevalt hagi rahuldamise ulatusest 78% ulatuses kostja A.T

kanda ja 22% ulatuses hageja Rävala Õgusbüroo OÜ kanda.

2. Rahuldada Rävala Õigusbüroo OÜ menetluskulude kindlaksmääramise avaldus

osaliselt.

3. Välja mõista kostjalt A.T hageja Rävala Õigusbüroo OÜ kasuks menetluskuludena

206,70 eurot.

4. Välja mõista kostjalt A.T hageja Rävala Õigusbüroo OÜ kasuks viivis menetluskulude

206,70 euro tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni.

Edasikaebamise kord

Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30

päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese

astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses,

kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kostja võib esitada Harju Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli

tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata

mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema

esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt

või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse

kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja

esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud

täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks

vajalik ning tasuda kajalt kautsjon Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr

EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr EE062200221059223099

Swedbank AS-is või arvelduskontole nr EE513300333522160001 Danske Bank A/S Eesti filiaalis

või arvelduskontole nr EE221700017003510302 Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaalis. Isik ei pea

kasutama viitenumbrit, kui ta tasub riigilõivu enne toimingu tegemise taotlemist. Maksete tegemisel

tuleb märkida selgituse lahtrisse täpne toimingu nimetus, mille eest riigilõivu tasutakse. Kautsjonina

tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte

rohkem kui 1500 eurot.

Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi

taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel

ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis

on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi

andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

KIRJELDAV JA PÕHJENDAV OSA

2 / 4

Rävala Õigusbüroo OÜ nõuab 16.01.2018.a esitatud hagis A.T vastu 387,83 euro suuruse

põhivõlgnevuse, 83,35 euro suuruse intressi, 229,31 euro suuruse viivise ning lisanduva viivise

väljamõistmist. Hageja nõue tuleneb kostja ja Express Credit AS-i vahel 12.01.2016.a sõlmitud

laenulepingust nr 20160112025. Kostja on jätnud lepingust tulenevad kohustused täitmata.

Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on 29.03.2018.a kostjale kätte toimetatud TsMS § 314 lg 3

alusel väljavõtte avaldamisega Ametlikes Teadaannetes (tl 46). Kostja, kellele kohus andis kirjaliku

vastuse esitamise tähtaja, ei ole kohtule tähtaegselt (s.o 03.05.2018.a) vastanud. Seega on kohtul

õigus teha TsMS § 407 lg 1 alusel käesolevas asjas tagaseljaotsus.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 3 alusel teeb kohus otsuse kirjeldava ja

põhjendava osata. Siiski peab kohus vajalikuks märkida, et TsMS § 407 lg 6 kohaselt, kui hageja on

nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega

õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Seega on kohtul õigus

jätta hagi tagaseljaotsusega ka osaliselt rahuldamata, kui hagi ei ole õiguslikult põhjendatud.

Hageja on arvestanud sissenõutavaks muutunud viivist 0,13% tasumata summast iga tasumisega

viivitatud kalendripäeva eest. Tegemist on tüüptingimuse alusel nõutava viivisega (VÕS § 35).

Kohtu hinnangul ei ole tegemist kehtiva tüüptingimusega. VÕS § 42 lg 1 järgi on tüüptingimus

tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid

arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on

lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud.

Ebamõistlikku kahjustamist eeldatakse, kui tüüptingimusega kaldutakse kõrvale seaduse olulisest

põhimõttest või kui tüüptingimus piirab teise lepingupoole lepingu olemusest tulenevaid õiguseid ja

kohustusi selliselt, et lepingu eesmärgi saavutamine muutub küsitavaks. Tüüptingimuse tühisust ja

sellega seotud asjaolusid hinnatakse lepingu sõlmimise aja seisuga. Ebamõistlikult kahjustavate

tüüptingimuste näidisloetelu tarbija jaoks on sätestatud VÕS § 42 lg-s 3. VÕS § 42 lg 3 p 5 järgi on

ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega: nähakse ette, et teine lepingupool peab oma

kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi,

ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt

lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust. VÕS § 42 lg 1 kohaselt on selline

tüüptingimus tühine. tüüptingimustes sisalduva viivisekokkuleppe ebamõistliku suuruse korral on

võimalik järeldada selle kahjustavat iseloomu VÕS § 42 lg 3 p 5 lauseosa „ebamõistlikult suurt

kindlaksmääratud suuruses [---] muud hüvitist" alusel (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-139-14, p 11).

Viivise "mõistlik määr" tuleb sisustada iga konkreetse asja asjaoludest lähtuvalt. Riigikohtu

seisukoha järgi tuleks eelduslikult hinnata VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi tühiseks vähemalt

selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset

seadusjärgset viivisemäära (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-26-16, p 13). Ebaproportsionaalselt suure

viivise või leppetrahvi nõude kokkuleppimine tüüptingimustes toob kaasa kokkuleppe tühisuse ja

võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel (vt selle kohta Riigikohtu

lahend nr 3-2-1-66-05, p 24). Samuti ei tähenda viivise osaliselt sisse nõudmata jätmine seda, et

sisuliselt ebamõistlik mh viivise nõudmist võimaldav tüüptingimus muutuks mõistlikuks

tüüptingimuseks, kui tüüptingimuse kasutaja jätab mingil põhjusel viivise nõudmata või vähendab

seda (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-45-15, p 14).

Käesoleval juhul ületab tüüptingimustes sätestatud viivisemäär kolmekordset seadusjärgset

viivisemäära. Eeltoodust tulenevalt on hageja nõue põhjendatud seadusjärgse viivisenõude osas

järgmiselt:

-

Periood 11.06.2016 – 09.06.2017, võlgnevus summas 38,96 eurot, viivis summas 3,10 eurot.

-

Periood 11.07.2016 – 09.06.2017, võlgnevus summas 40,49 eurot, viivis summas 2,96 eurot.

-

Periood 10.08.2016 – 09.06.2017, võlgnevus summas 42,11 eurot, viivis summas 2,80 eurot.

3 / 4

-

Periood 09.09.2016 – 09.06.2017, võlgnevus summas 43,79 eurot, viivis summas 2,63 eurot.

-

Periood 09.10.2016 – 09.06.2017, võlgnevus summas 45,55 eurot, viivis summas 2,43 eurot.

-

Periood 08.11.2016 – 09.06.2017, võlgnevus summas 47,37 eurot, viivis summas 2,22 eurot.

-

Periood 08.12.2016 – 09.06.2017, võlgnevus summas 49,26 eurot, viivis summas 1,99 eurot.

-

Periood 07.01.2017 – 09.06.2017, võlgnevus summas 51,17 eurot, viivis summas 1,73 eurot.

-

Periood 10.06.2017 – 16.01.2018, võlgnevus summas 387,83 eurot, viivis summas 18,79

eurot.

Kokku: 38,65 eurot.

TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel. Tulenevalt TsMS § 163 lg 1 kannavad hagi osalise rahuldamise korral

pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi

rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

Kohus jätab menetluskulud tulenevalt hagi rahuldamise ulatusest 78% ulatuses kostja ja 22%

ulatuses hageja kanda.

TsMS § 174 lg 2 ja § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse

kindlaks menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista menetlust

lõpetava määruse tegemist. TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab

menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas

tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks

ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks

menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.

Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskulude suuruseks 535 eurot (riigilõiv

summas 175 eurot ning õigusabikulud summas 360 eurot).

TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

TsMS § 138 lg 2 järgi on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv. TsMS § 139 lg 1 kohaselt on riigilõiv

menetlustoimingu tegemise eest seaduse kohaselt Eesti Vabariigile tasutav rahasumma.

Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava

kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab

kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohtu hinnangul on õigusabikulu summas 360

eurot selgelt põhjendamatu. Arvestades, et kohus rahuldas hagi eelmenetluses tagaseljaotsusega

seetõttu, et kostja ei vastanud kohtu määratud tähtajaks kohtule, ei saa hageja põhjendatud ja

vajalikud õigusabikulud olla suuremad kui 90 eurot.

Kohus leiab, et nii riigilõivu kui ka õigusabikulu näol on tegemist põhjendatud kulutusega, vastavalt

menetluskulude jaotusele tuleb kostjal hüvitada menetluskuludena 206,70 eurot.

Kohtule teadaolevalt kostja menetlustoiminguid teinud ei ole, seega eeldab kohus, et kostjal

menetluskulud puuduvad.

Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi

peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude

suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline

suurus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

Merit Helm, kohtunik

4 / 4