2-16-6204/52 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 19.05.2017 otsus osas, milles kohus hagi osaliselt rahuldas

ja mõistis XX-lt Osaühing Omega Shipping Balticu kasuks välja 133 744,13 eurot,

millest 125 633,92 eurot on põhinõue ning 8 110,21 eurot hagi esitamise ajaks

sissenõutavaks muutunud viivis ning lisanduva viivise 125 633,92 eurolt alates

20.04.2016 kuni põhinõude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras. Samuti osas, milles kohus jättis XX kanda tema enda menetluskulud ja 90%

Osaühing Omega Shipping Balticu menetluskuludest.

2. Teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata ja maakohtu

menetluskulud Osaühing Omega Shipping Balticu kanda.

3. Rahuldada XX apellatsioonkaebus.

4. Jätta apellatsioonimenetluse kulud Osaühing Omega Shipping Balticu kanda.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile

kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel.

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Ulvi Loonurm, Margo Klaar, Mati Maksing

Otsuse kuupäev

29.06.2017, Tallinn

Kohtuasja number

2-16-6204

Kohtuasi

Osaühing Omega Shipping Baltic hagi XX ja YY (Y)

vastu kahju hüvitamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 19.05.2017 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

XX apellatsioonkaebus

Apellatsioonkaebuse hind

143 857,66 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Osaühing Omega Shipping Baltic (registrikood

11279614), esindaja vandeadvokaadi abi Gretta Oltjer-

Timberg

Kostja I XX (isikukood XXXXXXXXXXX), esindaja

vandeadvokaat Natalia Lausmaa

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Juhul

kui

menetlusosaline taotleb menetlusabi,

peab ta esitama tähtaja kestel

kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

Asjaolud ja hageja nõue

1. Osaühing Omega Shipping Baltic (hageja) esitas 19.04.2016 Harju Maakohtule hagi XX-lt

(kostja I) ja YY-lt (kostja II) solidaarselt 152 608,4 euro (sh sissenõutavaks muutunud viivis

18 454,89 eurot) ja seadusjärgses määras viivise põhinõudelt alates hagi esitamisest kuni

kohustuse täitmiseni väljamõistmiseks.

BALTREC MTÜ (Baltrec), kelle juhatuse liige oli kostja II soovis ekspedeerimis- ja veoteenust

kauba vedamiseks konteinerites Tallinnast Qingdaosse. Veetavaks kaubaks oli edastatud

informatsiooni järgi HDPE plastik ehk ümbertöödeldud suure tihedusega tugev ja paindlik

plastik, millest valmistatakse plastikpudeleid, -torusid ja geomembraane. Selleks võttis ta

ühendust ALS-Shipping OÜ-ga (ALS-Shipping), kelle ainuosanik ja juhatuse liige oli kostja I,

kes omakorda astus lepingulisse suhtesse hagejaga. Selleks esitas ALS-Shipping hagejale

hinnapäringu 15.11.2013, broneeris 18.11.2013 konteinerid ja esitas taotluse tühjade

konteinerite väljastamiseks laadimise eesmärgil. 20.11.2013 edastas ALS-Shipping

veodokumendi koostamiseks hagejale informatsiooni, et kaubasaatjaks on Baltrec,

kaubasaajaks Qingdao Jinfengyuan Metals Co., Ltd (Qingdao) ning kaubakirjeldus on HDPE

helbed suurtes kottides. Samal kuupäeval koostas kostja I eelnevate andmete põhjal Euroopa

Ühenduse tollideklaratsiooni ja edastas selle hagejale, kes koostas selle alusel koos

koostööpartneri Hong Kongi ettevõtte Overseas Container Line (OOCL) Qingdao filiaaliga

Euroopa Ühenduse ekspordi saatedokumendi. 25.11.2013 korraldas ALS-Shipping laaditud

konteinerite veo Muuga sadamasse ja 29.11.2013 koostati kauba kohta saateleht ning saadeti

kaup teele vastavalt ALS-Shippingu poolt 20.11.2013 antud spetsifikatsioonidele.

Kauba teel olles vahetus kaubasaaja ja uueks saajaks oli Yantai Qinbao Resources Recycling

Co., Ltd. 21.02.2014 informeeris OOCL hagejat, et kaup on sadamas ja kauba saaja ei ole

sadamasse kaubale järele tulnud. Hoolimata hageja tihedast kirjavahetusest Baltreciga ja

hoiatusest täiendavate kulude tekkimise eest kauba sadamas hoidmisega ning võimalikust

kauba Eestisse tagasi toomisest, viibis probleemi lahendamine. 02.05.2014 teatas kostja II

hagejale, et soovib saata kauba Pakistani ja ootab kaubasaajalt sellekohast kinnituskirja.

06.06.2014 teavitas OOCL hagejat asjaolust, et Hinna toll avas konteinerid Baltreci saadetisega

ja avastas, et konteinerid sisaldasid üksnes kasutatud autorehve. Autorehvide jäätmeid oli

keelatud Hiinasse importida, mistõttu saatis Hiina toll kauba Eestisse tagasi. Eelnevalt

kirjeldatu tõttu alustati 21.08.2014 kriminaalmenetlust nr 14700000141 KarS §-s 3681

sätestatud kuriteotunnuste alusel. Kriminaalmenetluses tuvastati, et kostja I deklareeris

perioodil 25.05.2009-13.05.2014 kaupa vale kauba koodiga, sest ei veendunud kauba

tollideklaratsioonidele vastavuses, rikkudes sellega tolliseadust. Deklaratsioonide täitmise

andmed pärinesid kostjalt II. 22.06.2015 alustati kostja I suhtes väärteomenetlust nr

930015001405, sest viimane deklareeris Euroopa Ühneduse tollideklaratsioonil kaupa vale

koodiga. Menetluses tuvastati, et kostja II edastas pahatahtlikult kostjale I valeandmeid

tollideklaratsiooni vormistamiseks ja kostja I tunnistas, et ei kontrollinud edastatud andmete

õigsust.

Põhjusel, et konteinereid hoiti Qingdao sadamas alates 24.02.2014 kuni 24.06.2014 ja neid tuli

vedada, tekkisid hagejale kulud 129 023,68 USD (113 747,4 eurot). Lisaks kandis hageja

kulutusi seoses vanarehvide vastuvõtmisega ja hoiustamisega Muuga sadamas kokku 7 617,76

eurot ning utiliseerimisega 4 268,28 eurot. Kokku tekitati hagejale kahju 125 633,92 eurot.

Hageja on eelnevalt palunud kahju solidaarselt ALS-Shippingult ja Baltrecilt või alternatiivselt

kostjatelt I ja II hageja kasuks välja mõista tsiviilasjas nr 2-15-9939. Kuivõrd vastaspool hagile

ei vastanud, mõisteti ühingutelt solidaarselt hageja kasuks 09.11.2015 tagaseljaotsusega välja

128 124,07 eurot ning kohustati hagejale hüvitama menetluskulud 6 029,41 eurot. Hageja

alternatiivse nõude osas jäeti hagi läbivaatamata. Otsuse täitmine täitemenetluses on osutunud

võimatuks ühingutel vara puudumise tõttu.

Kuna kostja I täitis tollideklaratsiooni valesti, sest ei kontrollinud temale esitatud andmete

õigsust, tekkis hagejale kahju. Nimelt ei oleks hageja juhul, kui kostja I oleks deklareerinud

saadetava kauba õigesti, kaupa ekspedeerinud, ja hagejale ei oleks kahju 128 124,07 eurot

tekkinud. Tolliseaduse (TS) § 38 järgi vastutavad deklarant, tema esindaja ning kaudse

esindamise korral ka isik, kelle eest tollideklaratsioon esitati, deklareeritud andmete täielikkuse

ja õigsuse eest. Tollideklaratsiooni täites eksporditava kauba kontrollimata jätmise pani kostja I

toime vähemalt raske hooletusega. Sarnaselt kostjaga I vastutab tekitatud kahju eest ka kostja II,

kes edastas kostjale I valeandmeid tahtlikult. Lisaks väljendus kostjate I ja II hagejale tekitatud

kahju tsiviilasja nr 2-15-9939 menetlemisel tekkinud menetluskuludes 6 029,41 eurot, mis tuli

samuti kostjatelt kahju hüvitamise sätete alusel välja mõista. Hageja kahju hüvitise nõue muutus

sissenõutavaks pärast seda, kui Hiina toll avas Baltreci saadetisega konteinerid, s.o 06.06.2014,

mistõttu taotles hageja kostjatelt I ja II viivise 18 454,89 eurot väljamõistmist põhinõudelt

125 633,92 eurot ja lisanduva viivise pärast hagiavalduse esitamist nii põhinõudelt kui

menetluskulude hüvitamise nõudelt.

Menetluse edasine käik

2. Maakohus tegi 07.06.2016 tagaseljaotsuse, millega rahuldas hagi ja mõistis kostjatelt I ja II

solidaarselt hageja kasuks välja võlgnevuse 149 719,71 eurot, millest põhivõlg oli 131 663,33

eurot ja viivis 18.04.2016 seisuga 18 056,38 eurot. Samuti mõistis kohus kostjatelt I ja II

solidaarselt hageja kasuks välja alates 19.04.2016 kuni põhinõude täitmiseni viivise

seadusjärgses määras 131 663,33 eurolt. Menetluskulud jättis kohus solidaarselt kostjate kanda

ja mõistis neilt hageja kasuks välja 3 058,25 eurot ja seadusjärgses määras viivise kuni

menetluskulude tasumiseni.

3. Kostja I esitas tagaseljaotsuse peale 06.07.2016 kaja. Ringkonnakohtu 28.10.2016 määrusega

rahuldati kostja I kaja ja taastati menetlus kostja I osas.

Kostja vastuväited

4. Kostja I vaidles hagile vastu ja palus kohaldada nõudele aegumist või jätta hagi rahuldamata.

Kostjal I ei olnud vastuväiteid hageja kirjeldatud asjaoludele. Täpsustusena lisas kostja I, et

ALS-Shipping sõlmis Baltreciga 15.11.2015 ekspedeerimislepingu HDPE plastiku vedamiseks

Hiina. Saadetava kauba koodi märkis tollideklaratsiooni kostja I Baltreci juhatuse liikme

kostja II informatsiooni järgi ja kaup laaditi kinnistes Baltreci makreeringuga konteinerites.

Praegusel juhul ei saanud kostjalt I nõuda hagejale tekkinud kahju hüvitamist. Hageja nõude

aluseks ei saanud olla deliktiõiguse sätted, vaid nõuet tuli hinnata vastavalt võlaõigusseaduse

(VÕS) 43. peatükis sätestatule. VÕS § 856 lg 3 järgi vastutab ekspedeerijale tekitatud kahju ja

kulude eest saatja ning VÕS § 861 lg 1 järgi peab ekspedeerija hüvitama veose, mille vedamist

ta korraldab, kaotsiminekust või kahjustumisest tekkinud kahju. Praegusel juhul eelnevalt

kirjeldatud kahju ei tekkinud. Muu kui VÕS § 861 lg-s 1 nimetatud kahju eest vastutab

ekspedeerija, kui on rikutud VÕS § 855 lg-tes 1 ja 2 nimetatud kohustusi (VÕS § 861 lg 2).

Ekspedeerija vabaneb kohustusest, kui tõendab, et hageja ei oleks saanud kahju ära hoida ka

korraliku ettevõtja hoolsusega. Praegusel juhul ei saanud ekspedeerija kahju ära hoida, sest

kostjal I ei olnud kohustust kontrollida saatja poolt temale esitatud andmete õigsust. Kohustus

kontrollida kauba vastavust tollideklaratsioonile oli Maksu- ja Tolliametil.

Lisaks oli kostja I seisukohal, et hagi oli 87 463,06 euro nõudes aegunud.

Ekspedeerimislepingust tulenev nõue aegub ühe aasta jooksul (VÕS § 862, § 802). Hagejale

tekkis kahju perioodil 01.04.2014-03.04.2014, kui talle esitati arved tagastatud kaubaga seotud

kulutuste hüvitamiseks. Esimesel korral esitas hageja kostja I vastu hagi 15.07.2015 ja teisel

korral 19.04.2016. Seega oli hagi viidatud osas juba esmakordse esitamise ajaks aegunud.

Aegumistähtaeg ei olnud möödas 40 661,01 euro suuruse nõude osas.

Alternatiivselt märkis kostja, et VÕS § 1043 järgi vastutab õigusvastaselt kahju tekitamise eest

isik, kui ta on kahju tekitamises süüdi. Kuivõrd väärtegu menetlenud Maksu- ja Tolliamet

lõpetas kostja I suhtes väärteomenetluse, ei olnud kostja I hagejal kahju tekkimises süüdi. Kui

ka tuvastada, et kostja I põhjustas hagejale kahju kerge hooletuse tõttu, oleks ebaõiglane temalt

kogu tekkinud kahju välja mõista, sest kostja I viidi tahtlikult Baltreci ja selle esindaja poolt

eksitusse, s.t kostja I osa kahju tekkimisel oli oluliselt väiksem kui teistel isikutel. Leides, et

kostjalt I tuleks siiski välja mõista 40 661,01 eurot, tuleks seda vähendada, sest kostja I oli

keskmist sissetulekut saav füüsiline isik. Lisaks oli põhjendamatu kostjalt I välja mõista teises

kohtuasjas ALS-Shippingult hageja kasuks välja mõstetud menetluskulud, sest sel ajal ei olnud

kostja I enam ALS-Shippingu juhatuse liige.

Maakohtu otsus

5. Maakohus rahuldas hagi osaliselt ja mõistis kostjalt I hageja kasuks välja 133 744,13 eurot,

millest 125 633,92 eurot oli põhinõue ja 8 110,21 eurot hagi esitamise ajaks sissenõutavaks

muutunud viivis ning lisanduva viivise seadusjärgses määras alates hagi esitamisele järgnevast

päevast kuni põhinõude tasumiseni. Kostja I menetluskulud ja 90% hageja menetluskuludest

jättis kohus kostja I kanda ning määras hagejale hüvitatavate menetluskulude suuruseks

4 361,85 eurot. Samuti mõistis kohus hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt välja viivise

seadusjärgses määras.

Poolte vahel puudus vaidlus asjaolude osas, kuid nende arvamused erinesid küsimustes, kas

ALS-Shippingu endine juhatuse liige vastutas hagejal tekkinud kahju eest, sest rikkus

tolliseadusest tulenevaid kohustusi ning kas ja missuguses ulatuses oli hageja nõue kostja I

suhtes aegunud.

Esmalt tuvastas kohus, et hageja nõue kostja I vastu ei olnud aegunud VÕS § 862 ja § 802 järgi.

Nimelt ei olnud kostja I ja hageja vahel sõlmitud ekspedeerimislepingut, millest tulenevad

nõuded aeguvad ühe aasta jooksul, v.a kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu.

Leping HDPE helveste veoks Eestist Hiinasse oli sõlmitud hageja ja ALS-Shippingu, kelle

seaduslik esindaja oli kostja I, vahel. Kostja I ekspedeerimislepingut või veolepingut kellegagi

ei sõlminud. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 150 lg 1 järgi on kahju õigusvastasest

tekitamisest tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat ajast, mil õigustatud isik kahjust ja

kahju hüvitama kohustatud isikust teada sai või pidi teada saama, mitte üks aasta.

VÕS § 1043 järgi teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik peab kahju hüvitama, kui ta

on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Kahju

tekitamine on õigusvastane, kui see tekitati seadusest tulenevat kohustust rikkuva käitumisega

(VÕS § 1045 lg 1 p 7). VÕS § 1050 lg 1 kohaselt ei vastuta kahju tekitaja kahju tekitamise eest,

kui ta tõendab, et ei ole kahju tekitamises süüdi, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Seega

vastutas kostja I õigusvastaselt tekitatud kahju eest, kui kahju tekkis mõne sellise kohustuse

rikkumise tulemusena, mida pidi kostja seadusest tulenevalt isiklikult täitma ja mida ta süüliselt

rikkus.

TS-ist ja rahandusministri 22.06.2009 määrusest nr 42 „Täiendavad juhised tollideklaratsiooni

ja lihtsustatud tollideklaratsiooni täitmiseks, esitamiseks ja aktsepteerimiseks ning

deklaratsioonides sisalduvate andmete edastamiseks“ tulenes, et deklarant või tema esindaja

pidi kontrollima tollideklaratsioonis esitatud andmete õigsust. Kusjuures EÜ Nõukogu määruse

2913/92/EMÜ, millega kehtestati ühenduse tolliseadustik, artikli 4 p-i 18 kohaselt loetakse

deklarandiks isikut, kes esitab tollideklaratsiooni enda nimel või isikut, kelle nimel

tollideklaratsioon esitatakse. Seega oli kostjal I kohustus kontrollida ja tagada deklaratsioonis

esitatud andmete õigsus. Andmete õigsuse kontrollimata jätmisel rikuti seadusest tulenevat

kohustust, mille eest vastutasid nii deklarant kui tema esindaja.

20.11.2013 tollideklaratsiooni järgi oli kauba saatja Baltrec, saaja Qingdao ning deklarant

kostja I. Kauba koodina oli märgitud 39151000, mis vastas HDPE helvestele. Tolliameti poolt

Hiinas läbi viidud inspekteerimise tulemusena tuvastati, et konteinerites olid vanad rehvid,

mitte saatelehtedel märgitu, s.t kaup, mis vastas koodile 40040000. Kohtule esitatud tõenditest

oli üheselt selge, et kostja I ei kontrollinud talle esitatud andmete õigsust ja koostas

deklaratsiooni ebaõigete andmetega. Ebaõigete andmetega deklaratsiooni tõttu sai võimalikuks,

et Eestist välja ja Hiina sadamasse veeti konteinerid, mis sisaldasid vanu autorehve, kuigi

kasutatud rehvide Hiina sissetoomine ei olnud lubatud. Samuti oli tõendatud, et kostja pani teo

toime süüliselt raske hooletuse vormis, sest jättis käibes vajaliku hoole järgimata olulisel

määral. Eelnevaga tekitas kostja I hagejale kahju 125 633,92 eurot, mis kulus kauba Hiina

sadamas ladustamiseks, Eestisse tagasi toomiseks ja utiliseerimiseks. Enne kostja I vastu hagi

esitamist püüdis hageja saada oma nõue rahuldatud oma lepingupartnerite Baltreci ja ALS-

Shippingu kaudu, kuid tulutult. Maakohus rahuldas 09.11.2015 hageja hagi lepingupartnerite

vastu tagaseljaotsusega asjas nr 2-15-9939, kuid seda ei ole täitemenetluses suudetud siiani

täita.

Hageja nõude osas mõista kostjalt I välja ka asjas nr 2-15-9939 hageja kasuks Baltrecilt ja ALS-

Shippingult välja mõistetud menetluskulud 6 029,41 eurot, leidis maakohus, et see tuleb jätta

rahuldamata. Kirjeldatud õigusabikulude näol ei olnud tegemist VÕS § 128 lg 3 mõistes selliste

kuludega, mida hageja kandis seoses antud nõude esitamisega kostja vastu. Hageja ei

põhistanud ega toonud välja, kuidas kostjale I etteheidetav õigusvastane tegu ehk

deklaratsioonis avaldatud andmete kontrollimata jätmine põhjustas kahju, mis kaasnes

lepingust tulenevate nõuete esitamisega ALS-Shippingu ja Baltreci vastu. Samuti ei toonud

hageja välja ega tõendanud, et mõni kostjale I etteheidetav süüline tegu oleks kaasa toonud

ALS-Shippingu varatuks muutumise, mille tõttu ei õnnestunud õigusabikulude nõuet

täitemenetluses täita.

Kostja palve VÕS § 138 lg 3 alusel kahju hüvitist vähendada ei olnud asjakohane. VÕS § 138

kohaldamine eeldab olukorda, kus on selge, et vähemalt ühe isiku tegu tõi kaasa kahju

tekkimise, kuid kahjustatud isikul ei ole võimalik tõendada, millise konkreetse isiku käitumine

oli põhjuslikus seoses kahju tekkimisega. Praegusel juhul sellega tegu ei olnud. Asjaolusid,

mille tõttu võiks VÕS § 140 lg 1 alusel kahju hüvitist vähendada, ei esinenud.

Viivisenõude osas märkis kohus, et hageja ei saanud kostjalt I nõuda viivist alates samast ajast,

kui hageja või Batrec pidid tasuma esitatud arved, sest hageja esitas kostja vastu kahju

õigusvastasest tekitamisest tuleneva nõude, mitte lepingulise nõude. Hagejal oli õigus nõuda

kostjalt viivist alates esimese hagi esitamisest 02.07.2015. Nimetatud kuupäevast kuni

praeguses asjas hagi esitamiseni 19.04.2016 oli sissenõutavaks muutunud viivis 8 110,21 eurot,

s.t hagi viivisenõude osas tuli rahuldada osaliselt. Samuti tuli kostjalt I välja mõista edasiulatuv

viivis seadusjärgses määras kuni põhinõude täieliku tasumiseni.

Hagi osalise rahuldamise tõttu jättis kohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 163 lg 1

järgi hageja menetluskulud 90% ulatuses kostja I kanda ning kostja I menetluskulud tema enda

kanda. Hageja esindaja tunnihind 115 eurot oli mõistlik ja põhjendatud. Õigusabi osutaja

ajakulu 34 tundi 14 minutit oli põhjendatud osaliselt, s.o 29 tunni ja 6 minuti ulatuses. Koos

tasutud riigilõivuga 1 500 eurot tuli kostjalt I hageja kasuks välja mõista 4 361,85 eurot ning

seadusjärgses määras viivis menetluskuludelt.

Apellatsioonkaebus

6. Kostja I palus maakohtu otsus tühistada osas, milles kohus hagi rahuldas ja teha tühistatud

osas uus lahend, millega jätta hagi tervikuna rahuldamata. Nii maakohtus kui ringkonnakohus

kantud menetluskulud palus kostja I jätta hageja kanda. Maakohus rikkus menetlusõigust ja

kohaldas ebaõigesti materiaalõigust.

Kohtuotsus ei olnud seaduslik ja põhjendatud, sest kahju 133 744,13 eurot mõisteti välja üksnes

kostjalt I, kuigi esialgu esitati hagi kahe kostja vastu solidaarselt ja kostja II osas oli jõus

tagaseljaotsus, millega mõisteti mõlemalt kostjalt solidaarselt kahju välja. Seega ei olnud

vaidlustatava lahendi resolutsioon selge ja võis tekitada alusetu rikastumise olukorra.

Kohus jättis alusetult kohaldamata aegumise. Hageja täitis saadetise vedamisel Tallinnast

Quingdaosse lepingulist kohustust, mis tulenes tema ja Baltreci vahel 15.11.2013 sõlmitud

ekspedeerimislepingust. Vähemalt selles osas, milles hageja tegi kulutusi saadetise

toimetamiseks Tallinnast Qungdaosse, tulenesid need lepingust, mistõttu ei saanud kulutusi

kvalifitseerida kostja I õigusvastase käitumise tagajärjena hagejal tekkinud kahjuna.

Kirjeldatud kulutuste hüvitamise nõue oli aegunud VÕS § 802 järgi, sest hagejale esitati arved

lepingupartneri OOCL-i poolt perioodil 01.04.2014 – 03.04.2014, kuid hagi kostja I vastu

esitati 19.04.2016, s.o rohkem kui ühe aasta möödumisel kohustuse tekkimisest. Kostja möönis,

et hageja kulutused, mis ta oli sunnitud tegema seetõttu, et saadetis tuli sihtkohast tagasi

Eestisse toimetada ja siin utiliseerida, oli võimalik kvalifitseerida hagejal tekkinud

lepinguvälise kuluna 40 661,01 euro ulatuses ja selles osas ei olnud hageja nõue aegunud.

Kostja I ei täitnud oma kohustusi raskelt hooletult. Selle tuvastas Maksu- ja Tolliamet väärtegu

menetledes. Kostja I viidi kostja II poolt tahtlikult eksitusse. Seaduses ei olnud sätestatud,

kuidas tulnuks kostjal I veenduda saadetise tegelikus sisus. VÕS § 856 regulatsiooni kohaselt

on kauba pakkimine ja tähistamine, aga ka selle kohta teabe andmine saatja kohustuseks ning

temale langeb veosega seotud ametlike toimingute korraldamiseks vajaliku teabe ebaõigsusest

tekkinud kahju hüvitamise kohustus. Järelikult kandis kauba saatja vastutust ebaõigete andmete

esitamisega ekspedeerijale õigusvastaselt kahju tekitamise eest.

Vastus apellatsioonkaebusele

7. Hageja palus jätta apellatsioonkaebus rahuldamata, maakohtu otsus muutmata ja

menetluskulud kostja kanda.

Menetluse käigus märkis hageja, et hagi oli võimalik rahuldada ka alternatiivsel alusel juhatuse

liikme kohustuste rikkumise tõttu. Nimelt käitus kostja I tahtlikult heade kommete vastaselt,

kui muutis ALS-Shippingu varatuks (ei esitanud majandusaasta aruandeid ja müüs ühingu osad

maha).

Ringkonnakohtu seisukoht

8. Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuse ja tsiviilasja materjaliga, leiab, et maakohtu

otsus tuleb vaidlustatud osas tühistada materiaalõiguse normi ebaõige kohaldamise tõttu ja teha

TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel uus otsus asja esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks

saatmata. Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada.

TsMS § 651 lg 1 järgi kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras maakohtu otsuse

seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Kostja I vaidlustas

apellatsioonkaebusest nähtuvalt maakohtu otsuse osas, milles kohus hagi rahuldas ja mõistis

kostjalt I välja menetluskulude hüvitise. Maakohtu otsust ei vaidlustatud osas, milles kohus

jättis hagi rahuldamata. Ringkonnakohus kontrollib maakohtu otsust vaidlustatud osas.

Ringkonnakohus on seisukohal, et hageja ei saanud kostjalt I nõuda kahju hüvitamist, tuginedes

ALS-Shippingu ja hageja vahelisest lepingust tuleneva kohustuse rikkumisele. Maakohus,

leides vaidlustatud lahendis vastupidist, rikkus materiaalõiguse normi. Praegusel juhul oli

hageja ja ALS-Shippingu vahel sõlmitud ekspedeerimisleping, mis moodustas ühe lüli

lepingute jadast, mille tulemusena pidi Baltreci veos jõudma Hiina Qingdaosse. Teised

lepingulised suhted tekkisid Batreci ja ALS-Shippingu ning hageja ja OOCL-i vahel.

VÕS § 854 lg 1 järgi kohustub ekspedeerimislepinguga üks isik korraldama veose vedamise

teise isiku arvel, saatja aga kohustub maksma ekspedeerijale tasu. Kohustus korraldada veose

vedamine hõlmab eelkõige sõiduki ja veotee määramist, vedaja valikut, vedamiseks vajalike

veo-, lao- ja ekspedeerimislepingute sõlmimist ning nende lepingute täitmiseks vajaliku teabe

ja juhendite andmist ning saatja kahju hüvitamise nõuete tagamist (VÕS § 855 lg 1 p-d 1-4).

Vastavalt VÕS § 855 lg-le 2 võib ekspedeerija võtta lepinguga endale muude vedamisega

seonduvate kohustuste täitmise nagu veose kindlustamine, pakkimine, selle tähistamine ja

tollivormistuse korraldamine, sealhulgas vajalike lepingute sõlmimine. Suhtes Baltreciga oli

ALS-Shipping ekspedeerija ja suhtes hagejaga saatja. Asjaoludest nähtuvalt võttis ALS-

Shipping endale kohustuse mh teostada vajalikud tollivormistused.

Saatja peab ekspedeerijale hüvitama kahju ja kulud, mis on põhjustatud: (1) veose ebapiisavast

pakkimisest või tähistamisest; (2) veose ohtlikkusest teatamata jätmisest, samuti valest või

puudulikust teatamisest; (3) veosega seotud ametlike toimingute korraldamiseks vajaliku teabe

puudumisest, ebatäielikkusest või ebaõigsusest. Puudub vaidlus selles, et ALS-Shipping,

usaldades Baltrecilt saadud infot, märkis tollideklaratsioonile koodi, mis ei vastanud

konteinerite sisule. Selle tõttu tekkisid hagejal täiendavad sadama-, veo-, hoiustamis-,

utiliseerimiskulud jm kokku 128 124,07 eurot. Kirjeldatud summa koos viivise ja

menetluskuludega

mõisteti

solidaarselt

Batrecilt

ja

ALS-Shippingult

09.11.2015

tagaseljaotsusega välja. Seega tekkis hagejale kahju ALS-Shippinguga sõlmitud lepingu

rikkumise tõttu.

Kuivõrd hagejal ei õnnestunud täitemenetluses Baltrecilt ja ALS-Shippingult kohtuotsusega

väljamõistetud summasid saada, otsustas hageja esitada hagi mõlema ühingu juhatuse liikmete

vastu. Nõude alusena tugines hageja VÕS §-le 1043 jj, s.o deliktiõiguse sätetele, sest juhatuse

liikmetega hagejal lepingut ei olnud sõlmitud. Maakohus sellel alusel nõude ka rahuldas.

Ringkonnakohus on seisukohal, et kui ühing sõlmib lepingu teise ühinguga, siis lepingu

rikkumisest tuleneva kahju korral ei saa kahju kannatanud ühing vabalt otsustada, kas esitada

nõue lepingulisel alusel ühingu vastu või lepinguvälisel alusel juhatuse liikme vastu, tuginedes

ühele ja samale rikkumisele. Praegusel juhul tollideklaratsiooni ebaõigele täitmisele.

Esiteks ei või VÕS § 1044 lg 2 järgi lepingulise kohustuse rikkumisest tuleneva kahju

hüvitamist 53. peatükis „Kahju õigusvastane tekitamine“ nõuda, kui seadusest ei tulene teisiti.

Lepingulise kohustuse rikkumisest tuleneva kahju hüvitamist saab 53. peatükis sätestatud alusel

nõuda juhul, kui rikutud lepingulise kohustuse eesmärk oli muu, kui sellise kahju ärahoidmine,

mille hüvitamist nõutakse. Viidatud sättest ei ole võimalik üle hüpata ka põhjendusega, et kuigi

hageja ja ALS-Shippingu vahel oli ekspedeerimisleping, ei olnud leping sõlmitud konkreetselt

hageja ja kostja I vahel. Ühingud on juriidilised konstruktsioonid, seaduse alusel loodud

õigussubjektid (tsiviilseadustiku üldosa seadus (TsÜS) § 24), kes tegutsevad lõppastmes

füüsiliste isikute kaudu, praegusel juhul ALS-Shippingu juhatuse liikme kostja I kaudu.

Kostja I täitis füüsilise isiku ja ALS-Shippingu juhatuse liikmena hageja ja ALS-Shippingu

vahel sõlmitud ekspedeerimislepingust tulenevaid kohustusi.

Osaühingu võlausaldajal ei ole reeglina võimalik esitada juhatuse liikme vastu neid nõudeid,

mis tulenevad võlausaldaja ja osaühingu vahelisest võlasuhtest. Nimelt ei vastuta juriidilise

isiku juhtorgani liikmed juriidilise isiku kohustuste täitmise eest juriidilise isiku võlausaldaja

ees (vt nt Riigikohtu 13.06.2018 otsust asjas nr 2-17-16889, p 15). Juhatuse liikme käitumine

osaühingu huvides või viimase kohustusi täites loetakse osaühingu enese käitumiseks, mille

eest reeglina vastutab vaid osaühing ise. Eelnev on põhjendatav ettevõtlusvabaduse ja

ettevõtlusvalmiduse aspektiga. Nimelt kätkeb äri endas majanduslikke riske. Suurema riskiga

kaasneb ka suurem kasum ja kasv. Kui jätta ühingu äririskid liiga suures ulatuses juhatuse

liikme kanda, võib see vähendada viimase soovi võtta rohkem äririske, mis halvemal juhul võib

mõjutada kogu majandusarengut negatiivselt.

Juhatuse liikme otsevastutus osaühingu võlausaldaja ees seondub juhatuse liikme poolt

lepinguvälise õigusvastase kahju tekitamisega osaühingu võlausaldajale ehk deliktilise kahju

tekitamisega. Siinkohal on keskne küsimus teo (tegevuse või tegevusetuse) määratlemises,

mille sooritamine võib tekitada juhatuse liikme ja osaühingu võlausaldaja vahel eraldiseisva

suhte. Õiguskirjanduses ja kohtupraktikas on selgitatud, et juhatuse liikme poolt osaühingu

võlausaldaja suhtes toimepandud õigusvastane tegu võib seisneda (1) seadusest tuleneva

kohustuse (kaitsenormi) rikkumises (VÕS § 1045 lg 1 p 7) või (2) heade kommete vastases

tahtlikus käitumises (VÕS § 1045 lg 1 p 8).

Seadusest tuleneva kohustuse rikkumisega kaasneb juhatuse liikme otsevastutus osaühingu

võlausaldaja ees vaid juhul, kui rikutud normi eesmärk oli kaitsta osaühingu võlausaldajat

vastava kahju eest, s.t juhatuse liige peab olema rikkunud mõnda seadusest tulenevat kohustust,

mis on kehtestatud kas ainuüksi või muu hulgas ühingu võlausaldajate kaitseks (vt nt Riigikohtu

25.02.2013 otsust asjas nr 3-2-1-188-12, p 12, 31.03.2010 otsust asjas nr 3-2-1-7-10, p 30).

Juhatuse liikme seadusest tulenevad kohustused, mis on suunatud muu hulgas kaitsma

osaühingu võlausaldajat, on eelkõige alljärgnevad: pankrotiavalduse esitamise kohustus,

raamatupidamise korraldamise kohustus, võlausaldajate teavitamiskohustus, lepingueelsetest

läbirääkimistest tulenevad kohustused ja maksuseadustest tulenevad kohustused.

Eelnevale lisaks võib osaühingu võlausaldaja nõuda juhatuse liikmelt kahju hüvitamist, mis on

põhjustatud juhatuse liikme poolsest heade kommete vastasest tahtlikust käitumisest, eelkõige

kui juhatuse liikme tegevuse eesmärgiks ongi võlausaldajale sellise kahju tekitamine või kui

sellise kahju tekitamine on kahju tekitamisega tõenäoliselt kaasnev ja juhatuse liikmele seetõttu

ettenähtav (vt nt Riigikohtu 31.03.2010 otsust asjas nr 3-2-1-7-10, p 39). Sellega võib olla tegu

juhul, kui juhatuse liige võõrandab osaühingu põhilise vara kolmandale isikule eesmärgiga

vältida selle vara arvel osaühingu võlausaldaja nõude sissenõudmist (vt nt Riigikohtu

04.05.2010 otsus asjas nr 3-2-1-33-10, p 17).

Kõrvutades hageja nõuet kostja I vastu alustega, millal on kehtiva õiguse järgi võlausaldajal

võimalik osaühingu juhatuse liikme vastu nõue esitada, nähtub, et need ei lange kokku. Seega

ei saanud hageja nõuda kostjalt I kahju hüvitamist, mis tekkis põhjusel, et kostja I ei veendunud

ALS-Shippingu ekspedeerimislepingust tulenevaid kohustusi täites (sh tollideklaratsiooni

vormistamisel) selles, et konteinerites olev kaup on HDPE plastik ja konteinerites olid hoopis

kasutatud autorehvid, mille importimine Hiinasse on keelatud ning millega kaasnesid hagejale

täiendavad kulutused.

Alternatiivselt pakkus hageja välja, et nõue tuleb rahuldada, sest kostja I käitus tahtlikult heade

kommete vastaselt, kui muutis ALS-Shippingu varatuks. Nimelt ei esitanud kostja I ALS-

Shippingu ainsa juhatuse liikmena 2008., 2012., 2013., 2014. ja 2015. majandusaasta aruandeid

ning müüs pärast ALS-Shippingu vastu nõude esitamist oma osad Suurbritannias asuvale

isikule, kes oli seotud paljude ühingute kustutamisega. Ringkonnakohus on seisukohal, et

hageja kirjeldatud asjaoludest ei nähtunud kostja I panus ALS-Shippingu varatuks tegemisel ja

seeläbi võlausaldajatele kahju tekitamisel.

Omandi (sh ühingu osade) käsutamine on osa põhiseaduses (PS) sätestatud igaühe õigusest oma

omandit vabalt vallata, kasutada ja käsutada (PS § 32 lg 2). Oma põhiseadusest tuleneva õiguse

teostamine ja osade müümine Suurbritannias elavale isikule, ei saa olla etteheidetav tegu. Seda

ka juhul, kui praktika on näidanud, et konkreetne isik, kellele osad võõrandati, ei ole kuigi

hoolas ettevõtja.

Küll aga rikub juhatuse liige oma kohustusi, kui jätab korrektselt korraldamata

raamatupidamise (ÄS § 183), sh esitamata ühingu majandusaasta aruanded. Nimelt koostab

juhatus ÄS § 179 lg 1 kohaselt pärast majandusaasta lõppu majandusaasta aruande

raamatupidamise seaduses (RPS) sätestatud korras. Aastaaruande koostamise kohustuse

sätestab ka RPS, mille § 14 lg 1 kohaselt on raamatupidamiskohustuslane kohustatud lõppenud

majandusaasta kohta koostama majandusaasta aruande, mis koosneb raamatupidamise

aastaaruandest ja tegevusaruandest. RPS § 15 lg 1 järgi on raamatupidamise aastaaruande

eesmärk anda õige ja õiglane ülevaade raamatupidamiskohustuslase finantsseisundist,

majandustulemusest ja rahavoogudest. Kirjeldatud kohustus on käsitletav nii juhatuse liikme

sisesuhtest tuleneva kohustusena osaühingu ees kui ka osaühingu võlausaldajate kaitsele

suunatud kohustusena (vt nt Riigikohtu 08.05.2013 otsust asjas nr 3-2-1-191-12, p 16,

17.06.2015 otsust asjas nr 3-2-1-69-15, p 19). Siinkohal on oluline välja tuua, et kostja I ei

olnud ALS-Shippingu juhatuse liige alates 13.05.2014, s.t tema ei vastutanud pärast nimetatud

kuupäeva ühingu raamatupidamise korraldamise eest.

Samas ei nähtu kohtule esile toodud elulistest asjaoludest ja esitatud tõnditest, et kostjalt I

nõutav kahju tekkis põhjusel, et kostja I rikkus ÄS §-st 183 tulenevat raamatupidamise

korraldamise kohustust. Teisiti sõnastatuna, asja materjalidest ei nähtu, et hagejale tekkis

kirjeldatud kahju just seetõttu, et majandusaasta aruanded olid esitamata. Seda enam, et tehing

sõlmiti ajal (2013. aasta lõpus), kui ALS-Shippingul olid mitmed eelnevate aastate

majandusaasta aruanded esitamata. Seega ei mõjutanud majandusaasta aruannete puudumine

Äriregistrist tehingute sõlmimist hageja ja ALS-Shippingu vahel.

Kuivõrd hageja ei ole esile toonud ka muid asjaolusid, millele tuginedes oleks võimalik hagi

rahuldada, tuleb maakohtu otsus vaidlustatud osas tühistada ja teha uus lahend, millega jätta

hagi rahuldamata. Kuivõrd kohus otsustas jätta hagi rahuldamata põhjusel, et seesuguse kahju

nõudmine kostjalt I ei olnud võimalik, jätab ringkonnakohus analüüsimata teised kostja I

esitatud alternatiivsed vastuväited hagile.

Menetluskulude jaotus

9. Vastavalt TsMS § 162 lg-le 1 kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti,

s.o praegusel juhul hageja. Menetluskulude rahaline suurus määratakse kindlaks TsMS § 174

lg-s 4 sätestatu kohaselt.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Ulvi Loonurm

Margo Klaar

Mati Maksing