1-17-1205/156 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

29. juuni 2018, Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-17-1205

Kohtukoosseis

Tiit Lõhmus, Juhan Sarv, Mati Kartau

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu (Jõgeva kohtumaja) 19. jaanuari

2018 kohtu alla andmise määrus

Kaebuste esitajad ja kaebuste

liik

süüdistatav OÜ Pro Grupp Invest (registrikood

11263234) kaitsja vandeadvokaat Olev Kuklase,

süüdistatav OÜ Agriland (registrikood 10747906)

kaitsja vandeadvokaat Marko Kairjak,

määruskaebused

RESOLUTSIOON

1. Jätta muutmata Tartu Maakohtu 19. jaanuari 2018 määrus osas, millega jäeti

rahuldamata OÜ Agriland ja OÜ Pro Grupp Invest kaitsjate taotlused Tartu

Maakohtu 13.07.2015 ja 21.06.2016 vara arestimise määruste tühistamiseks ning

varade aresti alt vabastamiseks.

2. Määruskaebused jätta rahuldamata.

3. Lugeda vandeadvokaat Olev Kuklase kaitsjatasuna arvestatud summa 1325 (üks

tuhat kolmsada kakskümmend viis) eurot, sealhulgas käibemaks, menetluskulude

hulka.

4. Lugeda vandeadvokaat Marko Kairjaki kaitsjatasuna arvestatud summa 792

(seitsesada üheksakümmend kaks) eurot, sealhulgas käibemaks 152 (ükssada

viiskümmend kaks) eurot, menetluskulude hulka.

5. Jätta asja juurde võtmata vandeadvokaat Marko Kairjaki esitatud lisad 1-4:

08.06.2016 protokoll, 04.08.2016 Tartu Maakohtu kohtuistungi protokoll

kriminaalasjas nr 1-16-5137, 10.06.2016 taotlus, 19.01.2018 määrus ning tagastada

need esitajale.

6. Jätta läbi vaatamata süüdistatav OÜ Agriland kaitsja vandeadvokaat Marko

Kairjaki vastulause prokuröri seisukohale ja tagastada vastulause koos lisadega

selle esitajale.

Edasikaebamise kord

Määrusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist

kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates

päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud ja menetluse käik

1. Esmalt märgib ringkonnakohus, et tegemist on asja teistkordse käsitlemisega

ringkonnakohtus.

Nimelt Tartu Ringkonnakohtu 12.02.2018 määrusega lahendati süüdistatavate kaitsjate

määruskaebused, millega jäeti süüdistatav Meelis Marmori kaitsja vandeadvokaat Dmitri

Teplõhhi ja süüdistatav Peep Rammo kaitsja vandeadvokaat Andrus Lillo taotlused KrMS

§ 385 p 16 osas põhiseaduslikkuse järelevalve algatamiseks rahuldamata ning esitatud

määruskaebused Tartu Maakohtu 19.01.2018 kohtu alla andmise määruse peale jäeti läbi

vaatamata ja tagastati esitajatele.

Riigikohtu 07.06.2018 määrusega tühistati Tartu Ringkonnakohtu 12.02.2018 määrus osas,

millega jäeti läbi vaatamata OÜ Agriland ja OÜ Pro Grupp Invest kaitsjate määruskaebused,

mis olid esitatud süüdistatavate vara arestimise tühistamise ning aresti alt vabastamise taotluste

rahuldamata jätmise peale ning saadeti kriminaalasi tühistatud osas uueks arutamiseks samale

ringkonnakohtule samas kohtukoosseisus. Muus osas jäeti ringkonnakohtu määrus muutmata.

Seega keskendub käesolev määrus üksnes OÜ Agriland ja OÜ Pro Grupp Invest kaitsjate

määruskaebustele osas, mis puudutab Tartu Maakohtu 19.01.2018 määrust vara arestimiste

tühistamata jätmise ning aresti alt vabastamise taotluste osa.

2. Tartu Maakohtu 19.01.2018 määrusega muuhulgas jäeti rahuldamata OÜ Agriland ja OÜ Pro

Grupp Invest kaitsjate taotlused Tartu Maakohtu 13.07.2015 ja 21.06.2016 vara arestimise

määruste tühistamiseks ning varade aresti alt vabastamiseks.

2.1. Maakohus märkis selles osas, et OÜ Pro Grupp Invest kaitsja on taotlenud Tartu Maakohtu

13.07.2015 määruse õigusvastaseks tunnistamist ja OÜ Pro Grupp Invest vara aresti alt

vabastamist. Kaitsja leiab, et vara arestimisel ei ole arvestatud proportsionaalsuse põhimõtet,

kuna kinnistu väärtus ületab mitmekordselt võimalikku konfiskeerimise asendamise nõuet.

Seega on arestimine tervikuna ebaproportsionaalne.

OÜ Agriland kaitsja on esitanud taotluse tunnistada Tartu Maakohtu 13.07.2015 ja 21.06.2016

määrused õigusvastaseks ning vabastada vara aresti alt. Kaitsja hinnangul on ebaõigesti

hinnatud kriminaaltulu suurust, hüpoteegid koos arestitud varaga ületavad ilmselgelt

võimalikku konfiskeerimise nõuet ja ilmnesid asjaolud, mis viitavad sellele, et määrused on

õigusvastased.

2.2. Süüdistusakti kohaselt seati Tartu Maakohtu 13.07.2015 määrusega kohtulik hüpoteek OÜ

Pro Grupp Invest kuuluvale kinnistule (registriosa nr 2371535) ja arestiti väikelaev

registreerimismärgiga VLE-471. Kaitseakti kohaselt oli kohtuliku hüpoteegi summaks 1 862

470 eurot ja samas suuruses väikelaevale seatud keelumärge.

Tartu Maakohtu 13.07.2015 määrusega arestiti konfiskeerimise ja konfiskeerimise asendamise

tagamiseks 1 862 470 euro ulatuses Eesti Vabariigi kasuks OÜ Agriland kinnistu, registriosa

nr 13737, seades kinnistule kohtuliku hüpoteegi summas 1 862 470 eurot. Tartu Maakohtu

21.06.2016 määrusega arestiti konfiskeerimise asendamise tagamiseks OÜ-le Agriland

kuuluvad osad järgmistes ettevõtetes: Lepalaane OÜ osa suurusega 978 978 eurot; OÜ Kaavere

Agro osa suurusega 829 000 krooni (53 021 eurot); OÜ Melmilk osa suurusega 19 450 eurot;

Weekend Club OÜ osa suurusega 31 500 eurot; OÜ Toome Elekter osa suurusega 3000 eurot.

Kaitseakti kohaselt muudeti seda Tartu Ringkonnakohtu määrusega, OÜ-le Agriland kuuluvad

osad arestiti kokku väärtuses 2 271 005,88 eurot.

2.3. Maakohus oli arvamusel, et kaitsjate taotlused vara aresti alt vabastamiseks ei ole

põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele.

Maakohtu arvates tuli arvestada menetluse etappi – isikutele on süüdistused esitatud ja

süüdistusakt on edastatud kohtule arutamiseks. Süüdistuse kohaselt on kuritegelikul teel saadud

varaks 4 463 977,84 eurot. OÜ Agriland kaitsja ei ole nõustunud prokuröri kriminaaltulu

arvestamisega (kriminaaltulu analüüs kajastab teisi arve, arvestatud ei ole vastusooritust).

Seega on ilmselgelt tegemist taaskord vaidlusküsimustega, mis tuleb kohtul lahendada pärast

kriminaalasja arutamist kohtulahendit tehes, mitte eelmenetluse staadiumis.

Maakohtu hinnangul ei ole alust arvata, et kriminaalmenetluses on vara arestitud üleliigselt ja

seega ei ole vara arestimine olnud proportsionaalne. Süüdistuse kohaselt on OÜ Agriland ja OÜ

Pro Grupp Invest kuritegusid toime pannud grupis. Siinkohal on vajalik osundada juba

Riigikohtu lahendis kriminaalasjas nr 3-1-1-102-15 toodud seisukohtadele, mille järgi on

gruppi moodustavatelt kahtlustatavatelt igaühelt eraldi võimalik arestida vara samas väärtuses

kui grupi poolt tervikuna saadud kriminaaltulu, kui kriminaaltulu jaotus arestimismääruse

tegemise ajal ei ole selge. Riigikohus on viidanud varasemale lahendile (kriminaalasi nr 3-1-1-

1-12) ja selgitanud, et kriminaaltulu jaotus peab olema selgitatud hiljemalt kohtuotsuse

tegemise või KrMS § 4036 järgi konfiskeerimistaotluse kohtusse saatmise ajaks.

2.4. Maakohtu hinnangul ei ole põhjust pidada vara arestimiste määrusi õigusvastasteks ka

seetõttu, et vara arestimise taotlusi on läbi vaadanud Tartu Maakohtu eeluurimiskohtunik.

Maakohtul puudusid andmed (ja sellele ei ole viidanud ka kaitsjad), et kohtualluvuse temaatika

oleks tõstatud juba vara arestimiste taotluste läbivaatamisel. Seega on ilmne, et kohtualluvuse

küsimus (võimalus, et kriminaalasja arutamine allub Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajale)

tõstatati alles pärast süüdistusakti kohtusse edastamist. Kusjuures kahe kohtumaja vahel tekkis

alluvusvaidlus (vt määruse p 14) (mis näitab, et kohtualluvuse küsimus ei olnud nii ilmne ja

üheselt mõistetav). Kohtualluvus KrMS § 24 lg 4 järgi määratakse mõistagi kindlaks

menetlustoimingute tegemise ajal teadaolevate andmete ja asjaolude pinnalt.

2.5. OÜ-le Pro Grupp Invest ja OÜ-le Agriland kuuluva arestitud vara väärtus ei ületa

süüdistuse järgi kriminaaltulu väärtust. Kriminaaltulu jaotus on poolte seisukohti arvesse võttes

ilmne vaidlusküsimus, mis kohtul tuleb otsustada kohtulahendit tehes. Sellest tulenevalt tuleb

kaitsjate taotlused jätta rahuldamata.

3. Tartu Maakohtu 19.01.2018 määruse peale esitas määruskaebuse süüdistatav OÜ Pro Grupp

Invest kaitsja vandeadvokaat Olev Kuklase, kes taotleb maakohtu määruse tühistamist osas,

millega maakohus jättis 13.07.2015 määruse tühistamata ja vara aresti alt vabastamata ning teha

uus otsustus, millega 13.07.2015 määrus tühistada ja vabastada vara aresti alt.

3.1. Maakohus on jätnud tähelepanuta kaitseakti punkti 6.1.7., milles kaitsja on käsitlenud

13.07.2015 määruse õigusvastasust, s.o 13.07.2015 määrusega on arestitud rohkem kui

prokurör taotles.

13.07.2015 määruse resolutsioon ei ole vastavuses prokuratuuri taotlusega ja 13.07.2015

määruse põhjendustega. Prokuratuur taotles: seada konfiskeerimise ja konfiskeerimise

asendamine tagamiseks kohtulik hüpoteek summas 1 795 470 eurot Eesti Vabariigi kasuks

OÜ-le Pro Grupp Invest kuuluvale kinnistule ning arestida ja seada konfiskeerimise ja

konfiskeerimise asendamise tagamiseks käsutamise keelumärge liiklusregistris Eesti Vabariigi

kasuks OÜ-le Pro Grupp Invest kuuluvale väikelaevale väärtusega 67 000 eurot.

13.07.2015 määruse resolutsioon: arestida konfiskeerimise ja konfiskeerimise asendamise

tagamiseks 1 862 470 euro ulatuses Eesti Vabariigi kasuks OÜ Pro Grupp Invest kinnistu,

seades sellele kinnistule kohtuliku hüpoteegi Eesti Vabariigi kasuks 1 862 470 euro ulatuses.

Arestida konfiskeerimise ning konfiskeerimise asendamise tagamiseks 1 862 470 euro ulatuses

Eesti Vabariigi kasuks OÜ Pro Grupp Invest väikelaev, pannes sellele väikelaevale käsutamise

keelumärke Eesti Vabariigi kasuks.

3.2. Prokuratuur isegi ei taotlenud kinnistu arestimist. KrMS § 1414 lg 1 sätestab,

konfiskeerimise, selle asendamise, tsiviilhagi, avalik-õigusliku nõudeavalduse või varalise

karistuse tagamiseks võib põhjendatud kuriteokahtluse korral vara arestida KrMS §-s 142

sätestatud korras või kohaldada muid TsMS §-s 378 sätestatud hagi tagamise abinõusid, kui on

alust arvata, et kannatanu nõude, konfiskeerimise, selle asendamise või varalise karistuse

tagamata jätmine võib kohtulahendi täitmist raskendada või selle võimatuks muuta. Seega

konfiskeerimise ja selle asendamise tagamiseks on võimalik vara arestida või kohaldada muid

TsMS § 378 sätestatud hagi tagamise abinõusid (sh seada varale kohtulik hüpoteek).

Prokuratuur taotles kohtuliku hüpoteegi seadmist, kuid maakohus arestis ja seadis veel ka

kohtuliku hüpoteegi (suuremas summas kui prokuratuur taotles). 13.07.2015 määrus on

õigusvastane.

3.3. Maakohus leiab 19.01.2018 määruses, et OÜ-le Pro Grupp Invest ja OÜ-le Agriland

kuuluva arestitud vara väärtus ei ületa süüdistuse järgi kriminaaltulu väärtust.

Kaitsja leiab, et maakohus on lähtunud ainuüksi eeldatavast ja süüdistusaktis viidatud

kriminaaltulu väärtusest, jättes arvestamata arestitud vara väärtuse ja eeldatava kriminaaltulu

väärtuse suhte. Isegi kui lähtuda ainuüksi eeldatavast kriminaaltulu väärtusest (4 463 977,84

eurot, millega kaitsja ei nõustu), siis arestitud vara väärtus on ikkagi suurem eeldatava

kriminaaltulu väärtusest. Kohtulikud hüpoteegid on seatud OÜ-le Pro Grupp Invest kuuluvale

Pammi kinnistule ja Agriland OÜ-le kuuluvale kinnistule (kokku 3 724 940 eurot). Arestitud

on OÜ-le Pro Grupp Invest kuuluv väikelaev 67 000 euro väärtuses ja Agriland OÜ-le kuulunud

äriühingute osakud väärtuses 2 271 005,88 eurot. Seega kui lähtuda üksnes kohtudokumentides

kajastatud summadest (hüpoteekide summa kokku 3 724 940 eurot + osakute väärtus kokku 2

271 005,88 + väikelaeva väärtus 67 000 eurot = 6 062 946 eurot), siis on ilmne, et antud

kriminaalasjas on arestitud vara suuremates summades (kokku 6 062 946 eurot), kui oleks isegi

teoreetiliselt võimalik hiljem konfiskeerida (s.o süüdistusaktis märgitud süüteoga saadud

summa kokku 4 463 977,84 eurot). Lisaks on jäetud täielikult arvestamata faktiga, et OÜ Pro

Grupp Invest on tasunud Rahandusministeeriumi pangakontole 99 989,77 eurot.

4. Tartu Maakohtu 19.01.2018 määruse peale esitas määruskaebuse ka süüdistatav OÜ Agriland

kaitsja vandeadvokaat Marko Kairjak, kes taotleb maakohtu määruse tühistamist osas, millega

jäeti vara arestimise määrused tühistamata ning vara aresti alt vabastamata ning tunnistada

Tartu Maakohtu 13.07.2015 ja 21.06.2016 vara arestimise määrused õigusvastaseks, tühistada

konfiskeerimise abinõu kohaldamine ning vabastada arestitud vara aresti ja konfiskeerimise

abinõu alt.

4.1. Kaitsja leiab, et maakohus ei ole nõuetekohaselt põhistanud vara aresti alt vabastamata

jätmist, mistõttu on tegemist KrMS § 339 lg 1 p 7 rikkumisega ja maakohus ei ole sisuliselt

esitatud taotlust lahendanud. Maakohus ei võtnud seisukohta koos kaitseaktiga esitatud tõendite

osas, mis näitab, et kriminaaltulu analüüs kajastab teisi arve ning arvestatud ei ole

vastusooritust.

4.2. Prokuratuuri seisukohad OÜ Agriland kriminaaltulu osas on kogu kohtueelse menetluse

olnud vastukäivad. Antud asjas on OÜ Agriland määruskaebuse alusel tehtud Riigikohtu

määrus nr 3-1-1-102-15, mis seob võimalikku kriminaaltulu vastusooritusega. Määruse

tegemise ajal oli arusaadavalt kohtueelses menetluses kogutud teabe hulk veel piiratud, enamik

vaatluseid toetustaotluste objektide osas (eelkõige seonduvalt ehitustegevusse) tehti 2016. aasta

jooksul. Tänaseks peaks olema selge väidetav kriminaaltulu jaotus süüdistatavate vahel, st

peaks süüdistusaktist selguma nii süüdistatavate teoplaan ja teopanus, samuti ka võimalik

vastusooritus.

4.3. Kaitsja seisukohast ei ole kohaldatud konfiskeerimise tagamise abinõu ja vara arestimine

põhjendatud, mistõttu tuleb vara aresti all vabastada ja konfiskeerimise tagamise abinõu

tühistada. Kokkuvõtlikult, on vara arestimine ja konfiskeerimise tagamise abinõu kohaldamine

alusetu eelkõige kolmel alusel.

13.07.2015 ja 21.06.2016 määrustes on ebaõigesti hinnatud kriminaaltulu suurust –

kriminaalmenetluses on tuvastatud, et kõik PRIA toetustest ei jõudnud kaebuse esitajale,

muuhulgas maksti osa toetustest otse välja erinevatele ehitajatele – nt OÜ-le Mapri. Puuduvad

mistahes põhjendused selle kohta, miks saab OÜ-le Mapri teostatud väljamakseid pidada

kaebuse esitaja kuritegelikuks tuluks. Teiseks ei ole kriminaaltulu hindamisel arvestatud

kaebuse esitaja poolt tehtud kulutusi ehk võimalikku vastusooritust.

Hüpoteegid koos arestitud varaga ületavad ilmselgelt võimalikku konfiskeerimise nõuet.

4.4. Lisaks on kaitsja hinnangul ilmnenud asjaolud, mis viitavad sellele, et mõlemad määrused

on õigusvastased.

Esiteks märgitakse süüdistusakti põhiosas vastavalt KrMS § 152 lg 2 p-le 3 andmed kuriteoga

saadud vara kohta. Lisaks sellele nõuab KrMS § 154 lg 2 p 6, et süüdistusakti põhiosas

märgitakse andmed konfiskeerimise aluseks olevate asjaolude kohta. Andmed konfiskeerimise

aluseks olevate asjaolude kohta tähendavad eelkõige faktilisi asjaolusid, mis võimaldavad

vastavat normi kohaldada.

Konfiskeerimise kohaldamiseks peab süüdistusakt kajastama sh neid faktilisi asjaolusid, millele

tuginedes kohus saaks konfiskeerimise otsuses rajaneda. Antud juhul on süüdistusaktis

kajastatud üksnes tüüp-pealkirja „Andmed kuriteoga saadud vara kohta“ ja sisu -

„Kahtlustatavate kuritegeliku käitumisega saadi pettuse teel PRIA-lt investeeringutoetusi

kokku summas 4 463 977,84 eurot, millised summad maksti välja taotlejatele ja

investeeringuobjektidele liisingut pakkunud ettevõtete arvelduskontodele“.

Need andmed ei ole piisavad, võimaldamaks kohtul langetada otsus süüteoga saadud vara

kohta. Sellises olukorras ei vasta süüdistusakt kas nõuetele, mis on vastavalt KrMS § 262 lg 1

p-le 2 üheks süüdistusakti tagastamise põhjuseks või vähemalt ei ole vara aresti all hoidmine

vajalik ja põhjendatud.

4.5. Kohtueelse menetluse käigus on kriminaaltulu analüüs tegelikult tehtud ning see on

vormistatud protokolliga, mis on dateeritud 08.06.2016.

Jääb ebaselgeks, miks prokuratuur viidatud analüüsile tuginenud ei ole ja miks kohtueelses

menetluses esitati see analüüs kaitsjatele kui asjasse mittepuutuv. Arvutused viitavad selgelt nii

OÜ Agriland kui ka OÜ Pro Grupp Invest suhtes kohaldatud tagamismeetmete

ebaproportsionaalsusele. Olukorras, kus kriminaalmenetluse käigus oli menetlustoimingu

eesmärgiks tuvastada, millistele ettevõtetele ja millistes summades PRIA poolt taotlejatele välja

maksutud toetused liikusid, ning tulemusena osutus OÜ Agriland puhul summaks ca 2,3 mln

eurot, ei ole võimalik kohaldada vara arestimist suuremates summades.

4.6. Kohtupraktika kohaselt konfiskeerimise eesmärk on takistada süüdlase rikastumist süüteo

toimepanemise tagajärjel, millest tulenevalt tuleb süüteoga saadud vara suuruse

kindlakstegemisel hinnata ka isiku poolt tehtud vastusooritust. Nii ei ole põhimõtteliselt

võimalik ühele süüdistatavale ette heita süüteo tulemusena vara saamist olukorras, kus

vastusooritusena pidi see süüdistatav loovutamata teatud väärtuses vara teisele süüdistatavale.

Rikastumine sellises olukorras võib toimuda üksnes kasumi ulatuses (ehk müügitulu –

vastusooritus). RKKK on lahendis nr 3-1-1-102-15 selgelt sidunud tulu määratlemise

vastusooritusega. Isegi kui PRIA poolt teostatud väljamaksed oleksid käsitletavad kuritegeliku

tuluna, ei oleks võimalik kogu väljamakstud raha pidada kaebuse esitaja kuritegelikuks tuluks.

Juba süüdistusaktis endas on OÜ Agriland seos toodud välja eelkõige läbi selle, et nagu oleks

OÜ Agriland väidetavalt suurendanud oma müügitulu – seega nähtub juba süüdistusaktist

hinnang, et OÜ Agriland teostas olulise vastusoorituse, millega pidi menetleja arvestama.

Audiitorbüroo Fides OÜ teostas 20.10.2016 vastavalt rahvusvahelistele standarditele (nr 4400)

analüüsi,

mille

eesmärgiks

oli

viia

läbi

analüütilised

protseduurid

Lõuna

Ringkonnaprokuratuuri

kohtueelses

menetluses

nr

13760000060

kogutud

raamatupidamisdokumentide ja arvestusandmete alusel. Selle käigus asusid vandeaudiitorid

seisukohale, et saadud puhastulu (kasum) on kokku vaid summas 130 407 eurot. Tegemist on

olulise tõendiga, millele prokuratuur eelistungil vastu ei vaielnud.

4.7. Tegelik puhastulu ettevõtte kui terviku seisukohast kujuneb veel madalamaks, kuna

käesoleval juhul ei ole arvestatud ettevõtte üldkuludega. Lähtudes sellest ei ole osakute arest ja

hüpoteegi seadmine vajalik ega põhjendatud, mistõttu palub kaitsja osakute aresti ja hüpoteegi

seadmise tühistada.

4.8. Konfiskeerimise ja konfiskeerimise asendamise tagamiseks on seatud hüpoteek nii OÜ Pro

Grupp Invest Kantkülas asuvale kinnistule kui kaebuse esitajale kuuluvale kinnistule, mistõttu

on tekkinud ületagamine, mis 21.06.2016 tagamisega suurenes veelgi. Juba ainuüksi nimetatud

hüpoteekide summa on kokku 3 724 940 eurot.

TsMS § 381 lg 1 p 5 kohaselt tuleb juhul, kui taotletakse kohtuliku hüpoteegi seadmist mitmele

asjale korraga, märkida hagi tagamise avalduses nõude jagunemine erinevate hüpoteegiga

koormatud asjade vahel. Sama tuleneb AÕS §-st 3631, mille kohaselt, kui kohtulik hüpoteek

seatakse omaniku mitmele kinnisasjale, jagatakse tagatav nõue kinnisasjade vahel võlausaldaja

määratud osades. Nõude jaotamine välistab mitme kinnisasja koormamise kohtuliku

ühishüpoteegiga. Kui nõue on jaotatud, vastutab iga kinnisasi kohtuliku hüpoteegi

aktsessoorsuse tõttu ainult temale langeva/jaotatud nõude ulatuses (RKTsK nr 3-2-1-162-09).

4.9. Lisaks hüpoteekidele arestiti 21.06.2016 määrusega kaebuse esitajale kuulunud äriühingute

osalused, mida täpsustati Tartu Ringkonnakohtu määrusega ning OÜ-lt Agriland arestiti

äriühingute osad kokku 2 271 005,88 euro väärtuses. Seega, kui lähtuda üksnes

kohtudokumentides kajastatud summadest (s.o hüpoteekide summa kokku 3 724 940 eurot +

osakute väärtus kokku 2 271 005,88 = 5 995 946 eurot), siis on ilmne, et kaebaja vara on

arestitud suuremates summades (kokku 5 995 946 eurot), kui oleks isegi teoreetiliselt võimalik

hiljem konfiskeerida (s.o süüdistusaktis märgitud süüteoga saadud summa kokku 4463977,84

eurot). Ka sellest asjaolust järeldub, et 21.06.2016 määruse alusel vara arestimine oli

ebaproportsionaalne vahend ja vara tuleb aresti alt vabastada.

4.10. Määruskaebuses taotletakse ka tunnistada 13.07.2015 ja 21.06.2016 määrused

õigusvastaseks.

Leitakse, et konfiskeerimise tagamise abinõu kohaldamine (so 13.07.15 määrus) ja vara

arestimine (so 21.06.16 määrus) on õigusvastased kahel alusel.

Osakute arestimise hetkel oli menetlejale ja prokurörile teada vaatluse protokolli tulemused

(vaatlusprotokoll on dateeritud 08.06.2016), mille kohaselt uurimisasutuse enda versiooni

kohaselt sai OÜ Agriland mitte rohkem kui 2,3 mln eurot. Märgitud summa puhul oleksid

uurimisasutus ja prokuratuur pidanud lahutama ka vastusoorituse. Võttes arvesse, et selleks

ajaks olid OÜ Agriland kinnisvarale seatud hüpoteegid, siis tagas juba OÜ Agriland varale

seatud hüpoteek täielikult kogu võimalikku hilisemat konfiskeerimist. Kuna arestimise hetkel

oli juba teada, et konfiskeerimist ei saa kohaldada suuremas summas, kui hüpoteegiga tagatud

summas (s.o 1 862 470 euro ulatuses), siis oli 21.06.2016 määruse alusel kohaldatud vara arest

ilmselgelt ebaproportsionaalne (ehk õigusvastane) vahend.

4.11.

Kuna

käesolev

kriminaalasi

allub

Tartu

Maakohtu

Jõgeva

kohtumaja

teeninduspiirkonnale, siis taotlused nii hüpoteekide seadmiste kohta kui ka vara arestimise

kohta pidi lahendama Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kohtunik. Taotluste lahendamisel oli

eiratud KrMS § 24 lg-s 4 sätestatud kohtualluvust, mistõttu mõlemad maakohtu määrused

(13.07 ja 21.06 määrused) on õigusvastased.

Kuna taotlused olid kaitsja seisukohalt esitatud Jõgevamaa teenindusbüroosse asukohaga

Jõgeva, Ravila 10, siis lähtuvalt üldisest kohtualluvusest allub käesolev asi Tartu Maakohtu

Jõgeva kohtumajale, mitte Tartu kohtumajale. Kogu eelnev informatsioon oli ka menetlejale

teada juba vara arestimise ajal ja kogu eeluurimise ajal.

Võttes arvesse, et käesolev kriminaalasi allub Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja

teeninduspiirkonnale, siis taotlused vara arestimise kohta pidi lahendama Tartu Maakohtu

Jõgeva kohtumaja kohtunik, mitte aga Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kohtunik. Sellisel

põhjusel on mõlemad määrused (s.o 13.07.2015 määrus konfiskeerimise tagamise abinõu

kohaldamise ja 21.06.2016 määrus vara arestimise kohta) õigusvastased, kuna on tehtud

seadusega määratud kohtualluvust eirates.

5. Tartu Ringkonnakohtu 13.06.2018 määrusega võeti määruskaebused menetlusse ning anti

aega esitada määruskaebuste kohta oma kirjalikke seisukohti, taotlusi, taandusi kui ka võimalik

menetluskulude hüvitamise nõue kuni 22.06.2018.

6. Nimetatud ajaks esitas oma kirjalikud seisukohad määruskaebuste osas prokuratuur, kes

leiab, et kaitsjate määruskaebustes toodud seisukohad ei anna alust kriminaalmenetluses tehtud

vara arestimise määruste tühistamiseks ja vara aresti alt vabastamiseks. Samad seisukohad vara

arestimise osas on mõlemad kaitsjad esitanud juba oma kaitseaktides enne kriminaalasjas

korraldatud eelistungit. Prokurör on kõigile neile vastuväidetele ja etteheidetele vastanud ning

jääb ka käesoleval ajal eelistungil esitatud seisukoha juurde.

Täiendavalt märgib prokuratuur, et kriminaaltulu täpne jaotus erinevate isikute vahel on

kohtuliku arutamise üks küsimus ja selgub peale kõigi tõendite uurimist. Kinnistutele hüpoteegi

seadmine ei ole süüdistatavatele ülemäära koormav, kuna sisuliselt see ei keela kinnisvara

käsutamist. Osad on arestitud, kuna muud tõhusat meedet nende säilimise tagamiseks ei ole.

Seega ei ole vara arestimise ulatus antud asjas ebaproportsionaalne. Vara arestimine vastab ka

käesoleval ajal nõuetele – esineb põhjendatud kuriteokahtlus, on alust arvata, et isikud on

saanud kriminaaltulu, arestitud vara väärtus ei ületa isikute vastu esitatavat nõuet ja esineb alus

arvata, et arestimisnõude tagamata jätmine võib hiljem raskendada selle nõude täitmist, kui

kohus rahuldab konfiskeerimisnõude.

Kohtualluvust antud asjas eiratud ei ole ja kaitsja kaebus määruste õigusvastaseks tunnistamise

osas on alusetu.

7. Nimetatud tähtajaks esitas menetluskulude hüvitamise taotluse OÜ Pro Grupp Invest kaitsja

vandeadvokaat O. Kuklase, kes palub mõista OÜ Pro Grupp Invest ja Tanel Kurvitsa kasuks

õigusabi kulud kogusummas 1104,4 eurot + käibemaks ehk 1325.- eurot täies ulatuses välja

Eesti Vabariigilt. Taotluse kohaselt on tegemist määruskaebemenetluses tekkinud kuludega.

Arve on esitatud Pro Grupp Invest OÜ-le 16,53 tunni osutatud õigusteenuse eest kokku summas

2181,96 eurot, sh käibemaks 363,66 eurot. Arvele on lisatud ka osutatud õigusabiteenuste

nimekiri.

8. Tähtaegselt esitas seisukohad ja menetluskulude hüvitamise taotluse esitas ka OÜ Agriland

kaitsja vandeadvokaat Marko Kairjak, kes palub tühistada Tartu Maakohtu 19.01.2018 määruse

resolutsiooni punkti 21 ning tunnistada Tartu Maakohtu 13.07.2015 ja 21.06.2016 vara

arestimise määrused õigusvastaseks ning tühistada konfiskeerimise kohaldamine ja vabastada

arestitud vara aresti alt. Mõista OÜ Agriland kasuks õigusabi kulud summas 1560 eurot täies

ulatuses välja. Lisaks taotletakse võtta määruskaebuse materjalide hulka määruskaebuse lisad

1-5 (08.06.2016 protokoll, 04.08.2016 Tartu Maakohtu kohtuistungi protokoll kriminaalasjas

nr 1-16-5137, 10.06.2016 taotlus, 19.01.2018 määrus).

Seisukohtades korratakse üle määruskaebuses esitatu koos lisadega. Lisaks taotletakse OÜ

Agriland kasuks välja mõista õigusabikulud, mis on tekkinud seoses käesoleva

määruskaebemenetlusega. Kaitsja on kulutanud 13 töötundi kogusummas 1560 eurot, sh

käibemaks 260 eurot, mille kohta on esitatud arve nr 181405 ja kulude aruanne.

9. 27.06.2018 esitas OÜ Agriland kaitsja vandeadvokaat M. Kairjak vastulause 22.06.2018

prokuratuuri vastusele. Koos vastulausega on esitatud 2 lisa: äriregistri väljavõte OÜ Pro Grupp

Invest registrikaardi andmetega ning äriregistri väljavõte OÜ Agriland registrikaardi

andmetega.

Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

10. Ringkonnakohus leiab, et esitatud määruskaebused jäävad edutuks.

11. Kaitsjad vaidlustavad nii 13.07.2015 OÜ Agriland ja OÜ Pro Grupp Invest kui ka

21.06.2016 OÜ Agriland suhtes tehtud vara arestimise määrusi ja taotlevad määruste

õigusvastaseks tunnistamist.

Esmalt võtab ringkonnakohus seisukoha 13.07.2015 ja 21.06.2016 määruste õigusvastaseks

tunnistamise väidete osas seoses vale kohtualluvusega ning seejärel kujundab seisukoha vara

aresti alt vabastamise taotluste osas.

OÜ Agriland kaitsja esitas täiendavad seisukohad, milles rõhutab üle esitatud määruskaebuse

olulisemad osad. Ringkonnakohus märgib, et Tartu Ringkonnakohtu 13.06.2018 määrusega

võeti määruskaebused menetlusse ning märgiti, et prokuratuuril on õigus ringkonnakohtule

esitada oma kirjalikke seisukohti esitatud määruskaebuste kohta ning määruskaebemenetluse

pooltel on õigusi esitada taandusi ja taotlusi, sealhulgas menetluskulude hüvitamise võimalik

nõue, kuni 22.06.2018. Kuna süüdistatava kaitsja on üle korranud määruskaebuses juba

varasemalt väljatoodu puudub vajadus taaskordse menetlusdokumendi esitamiseks ning

nimetatud asjaolude ülekordamiseks, mistõttu jätab ringkonnakohus esitatud seisukohad

tähelepanuta ning tagastab sellega seotud lisad esitajale. Esitatud menetlusdokumendist

arvestab kohus üksnes menetluskulude väljamõistmise taotlust puudutavat.

Ka tuleb jätta tähelepanuta OÜ Agriland kaitsja 27.06.2018 esitatud vastulause prokuröri

seisukohale. Viimane seisukohtade esitamise tähtaeg oli 22.06.2018, seega on see esitatud

hilinemisega ja tuleb jätta läbi vaatamata tulenevalt KrMS §-st 390 ja § 326 lg 2 p-st 1 ning

tagastada koos lisadega esitajale.

12. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus juba põhjalikult selgitanud, miks ei too Tartu

Maakohtu Jõgeva Kohtumaja kohtuniku poolt vara arestimise taotluse lahendamine endaga

kaasa määruste õigusvastaseks tunnistamist. Määruskaebustes korratakse üle asjaolud, mida

maakohus on juba eelnevalt käsitlenud.

Etteruttavalt ka järgmiste punktide osas märgib ringkonnakohus, et KrMS § 339 lg 1 p 7

rikkumisena, s.o põhistuste puudumisena, ei ole käsitletav põhistustega mittenõustumine

(RKKK määrus nr 3-1-1-139-05).

Maakohus on 19.01.2018 määruses välja toonud, et maakohtu hinnangul ei ole põhjust pidada

vara arestimiste määrusi õigusvastasteks seetõttu, et vara arestimise taotlusi on läbi vaadanud

Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja eeluurimiskohtunik. Kohtualluvuse küsimus (võimalus, et

kriminaalasja arutamine allub Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajale) tõstatati alles pärast

süüdistusakti kohtusse edastamist. Kusjuures kahe kohtumaja vahel tekkis alluvusvaidlus, mis

näitab, et kohtualluvuse küsimus ei olnud nii ilmne ja üheselt mõistetav. Kohtualluvus KrMS

§ 24 lg 4 järgi määratakse mõistagi kindlaks menetlustoimingute tegemise ajal teadaolevate

andmete ja asjaolude pinnalt.

Tulenevalt eelnevast ei leia kohtukolleegium, et määruskaebuses esitatu annaks aluse

teistsugusele seisukohale jõudmiseks. Samuti ei ole menetlusosalistele see varasema menetluse

käigus olnud probleemiks. Kui nõustuda kaitsjaga ja leida, et nimetatud asjaolu oli kogu aeg

teada, et asi allub Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajale, siis jääb arusaamatuks, miks seda

varasemalt vara arestide tegemise seisuga vaidlustatud ei ole, kuigi kahtlustuse sisu oli teada.

KrMS § 24 lg 1 kohaselt allub kriminaalasja arutamine maakohtule, kelle tööpiirkonnas on

kuritegu toime pandud. Vaidlust ei ole selles, et asi allub Tartu Maakohtule ning kohtualluvuse

säte räägib üksnes maakohtust, mitte täpsemalt kohtumajast. Pärast süüdistusakti kohtusse

saabumist tekkis vaidlus, kas asi allub Tartu või Jõgeva kohtumajale, mille tulemusena

lahendati vaidlus Tartu Maakohtu esimehe käskkirjaga. 25.05.2017 käskkirjaga kohtute

seaduse § 12 lg 3 p 1, Tartu Maakohtu 2017 tööjaotusplaani § 4 lg 6, § 8 lg 7 alusel ja tulenevalt

Tartu Maakohtu kohtunike vahel tekkinud eriarvamusest kohtualluvuse osas sama maakohtu

erinevates kohtumajades käesolevas kriminaalasjas, määras kohtu esimees kriminaalasjas 1-17-

1205 asja menetlevaks kohtunikuks Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kohtuniku. Vaatamata

maakohtu sisesele kohtumajade vahelise asja jagamise probleemile ei leia ringkonnakohus, et

tegemist oleks kohtualluvuse rikkumisega ning seetõttu peaks tunnistama vara arestimise

määrused õigusvastaseks. Seetõttu ei ole tegemist õigusvastaste määrustega.

13. Nii OÜ Pro Grupp Invest kui ka OÜ Agriland kaitsjad leiavad, et 13.07.2015 vara arestimise

määrused kui ka 21.06.2016 määrus on õigusvastased seetõttu, et arestimised ei ole

proportsionaalsed.

OÜ Pro Grupp Invest kaitsja leiab, et määrusega on arestitud rohkem kui prokuratuur taotles

ning arestitud vara väärtus on suurem kui kriminaaltulu väärtus. OÜ Agriland kaitsja leiab, et

nii arestimise kui kohtuliku hüpoteegi puhul on tegemist ületagamisega ning arvestatud ei ole

vastusooritust. Kriminaaltulu ei ole selge.

14. Esmalt peab ringkonnakohus vajalikuks märkida, et mitte kõikide vara arestimise määruste

puhul ei ole pidanud menetlusosalised vajalikuks kriminaalmenetluse tagamise vahendite osas

kohtu võetud seisukohti kohtueelses menetluses vaidlustada. Selguse mõttes märgib

ringkonnakohus järgmist.

Tartu Maakohtu 13.07.2015 määrusega (1-15-5640) arestiti konfiskeerimise ja konfiskeerimise

asendamise tagamiseks 1 862 470 euro ulatuses Eesti Vabariigi kasuks OÜ Agriland kinnistu

registriosaga nr 13737 ning katastritunnusega 50402:001:0170, asukohaga Raplamaa,

Märjamaa vald, Orgita küla, Agrilandi, seades sellele kinnistule kohtuliku hüpoteegi Eesti

Vabariigi kasuks 1 862 470 euro ulatuses. Nimetatud määruse vaidlustas OÜ Agriland kaitsja

ringkonnakohtus,

kus

määruskaebuse

põhiargumendiks

oli

rahulolematus

saadud

kriminaaltuluga. Tartu Ringkonnakohtu 19.08.2015 määrusega tühistati maakohtu määrus vara

arestimise ja kohtuliku hüpoteegi seadmise osas samaaegselt ning jäeti kinnistule kehtima

üksnes kohtulik hüpoteek summas 1 862 470 eurot. Ka nimetatud ringkonnakohtu määruse

vaidlustas kaitsja Riigikohtus, kuid Riigikohtu 03.12.2015 määrusega jäeti ringkonnakohtu

määrus muutmata.

Riigikohtu 03.12.2015 määruses asja nr 3-1-1-102-15 punktis 10 märkis kohus, et gruppi

moodustavatelt kahtlustatavatelt on igaühelt eraldi võimalik arestida vara samas väärtuses kui

grupi poolt tervikuna saadud kriminaaltulu, kui kriminaaltulu jaotus arestimismääruse tegemise

ajal ei ole selge. Kriminaaltulu jaotus peab olema selgitatud hiljemalt kohtuotsuse tegemise või

KrMS § 4036 järgi konfiskeerimistaotluse kohtusse saatmise ajaks (RKKKm 3-1-1-1-12, p 20).

Tartu Maakohtu 21.06.2016 määrusega (1-16-5137) arestiti KarS § 831 ja § 84 alusel kuriteoga

saadud vara konfiskeerimise asendamise tagamiseks kahtlustatavale OÜ Agriland kuuluvad

osad järgmistes ettevõtetes, kus seati äriregistrisse osa käsutamise keelumärge Eesti Vabariigi

kasuks: Lepalaane OÜ osa suurusega 978 978 eurot; OÜ Kaavere Agro osa suurusega 829 600

eesti krooni; OÜ Melmilk osa suurusega 19 450 eurot; Weekend Club OÜ osa suurusega 31

500 eurot; OÜ Toome Elekter osa suurusega 3000 eurot. Tartu Ringkonnakohtu 18.08.2016

määrusega tühistati osaliselt maakohtu määrus, s.o OÜ-lt Agriland arestitud vara hinnangulise

väärtuse osas. Tühistatud osas tehti uus määrus, millega arestiti OÜ-lt Agriland äriühingute osas

kokku 2 271 005,88 eurot järgmiselt: Lepalaane OÜ osa suurusega 1 800 000 eurot; OÜ

Kaavere Agro osa suurusega 315 046,88 eurot; OÜ Melmik osa suurusega 57 062,50 eurot;

Weekend Club OÜ osa suurusega 31 500 eurot; OÜ Toome Elekter osa suurusega 67 396,50

eurot. Riigikohtu 28.09.2016 määrusega jäeti kaitsja kaebus ringkonnakohtu määruse peale

menetlusse võtmata.

Tartu Maakohtu 13.07.2015 määrusega (1-15-5639) arestiti konfiskeerimise ning

konfiskeerimise asendamise tagamiseks 1 862 470 euro ulatuses Eesti Vabariigi kasuks OÜ Pro

Grupp Invest kinnistu registriosaga nr 2371535 nimega Bammi, katastritunnusega

81001:003:0107, asukohaga Jõgevamaa, Torma vald, Kantküla, Pammi, seades sellele

kinnistule kohtuliku hüpoteegi Eesti Vabariigi kasuks summas 1 862 470 eurot. Sama

määrusega arestiti konfiskeerimise ning konfiskeerimise asendamiseks tagamiseks 1 862 470

euro ulatuses Eesti Vabariigi kasuks OÜ Pro Grupp Invest väikelaev registreerimismärgiga

VLE-471, pannes sellele väikelaevale käsutamise keelumärke Eesti Vabariigi kasuks 1 862 470

euro ulatuses. Nimetatud määrust ei vaidlustatud.

15. Ringkonnakohus nõustub maakohtu käsitlusega, et süüdistatavate varad ei kuulu aresti alt

vabastamisele. Tegemist on asja arutamise algusega kohtumenetluses, seega tuleb arvestada, et

käesolevas menetlusetapis ei saa teha järeldusi süüdistuse põhjendatuse osas või

konfiskeeritava vara reaalse suuruse osas. Maakohus on ka asunud seisukohale, et ei ole alust

arvata, et kriminaalmenetluses on vara arestitud üleliigselt ja seega ei ole vara arestimine ka

ebaproportsionaalne. Maakohus osundab põhjendatult Riigikohtu praktikale asjas nr 3-1-1-102-

15, kus märgitakse, et gruppi moodustavatelt kahtlustatavatelt on igaühelt eraldi võimalik

arestida vara samas väärtuses kui grupi poolt tervikuna saadud kriminaaltulu, kui kriminaaltulu

jaotus arestimismääruse tegemise ajal ei ole selge. Kriminaaltulu jaotus peab olema selgitatud

hiljemalt kohtuotsuse tegemise või KrMS § 4036 järgi konfiskeerimistaotluse kohtusse saatmise

ajaks. Ka OÜ Agriland kaitsja viitab nimetatud lahendile, kuid keskendub selles üksnes

vastusoorituse osale, jättes lahendi kui terviku arvestamata. On põhjendatud asuda seisukohale,

et kriminaaltulu jaotus on poolte seisukohti arvesse võttes vaidlusküsimus, mis tuleb kohtul

lahendada kohtuotsust tehes.

Samuti tuleb veelkordselt märkida, et vara arestimise eesmärk on tagada, et hilisema menetluse

käigus oleks riigil siiski võimalik isikute süüdimõistmise korral ebaseaduslikult välja makstud

soodustus tagasi saada. Vara arestimine ei ole veel riigi nõue, vaid üksnes abinõu võimaliku

nõude tagamiseks.

16. OÜ Agriland kaitsja heidab maakohtule ette, et maakohus ei ole arvestanud arestimise

põhjendatuse üle otsustamisel kaitsja esitatud tõendit kaitseaktis, mis näitab teistsugust

kriminaaltulu ja vastusooritust.

Kuna käesolevaks ajaks ei ole asjas sisulist menetlust veel toimunud, siis ei saanud maakohus

võtta seisukohta kaitsja esitatud tõendi osas. Tõendite esitamine ja uurimine ei ole veel alanud.

Lisaks tuleb KrMS § 61 lg 2 kohaselt kohtul hinnata tõendeid kogumis.

17. OÜ Pro Grupp Invest kaitsja esitas menetluskulude nimekirja, milles taotleb tasu kokku

1325 eurot (koos käibemaksuga) hüvitamist süüdistatavale. Kaitsja kulutas 10,04 advokaadi

töötundi (ühe tunni maksumus on 132 eurot koos käibemaksuga) määruskaebemenetluses Tartu

Maakohtu 19.01.2018 määruse vaidlustamiseks. Ringkonnakohus leiab, et tasutaotlus

nimetatud ulatuses on põhjendatud. KrMS §-de 175 lg 1 p 1 ja 187 lg 2 teise lause alusel loeb

ringkonnakohus selle summa menetluskulude hulka.

18. Ka OÜ Agriland kaitsja esitas menetluskulude nimekirja, milles taotleb tasu kokku 1560

eurot (koos käibemaksuga) hüvitamist süüdistatavale. Kaitsja kulutas 13 advokaadi töötundi

(ühe tunni maksumus on 120 eurot koos käibemaksuga) määruskaebemenetluses Tartu

Maakohtu 19.01.2018 määruse vaidlustamiseks. Arve nr 181405, mis on 22.06.2018 väljastatud

OÜ-le Agriland koosneb kulude aruande kohaselt järgmisest: Riigkohtu määrusega tutvumisest

0,2 tundi, menetlusdokumendi projekti ettevalmistamisest, senise menetluse käigu,

õiguskirjanduse ja relevantse kohtupraktika analüüsist ning büroosisesest nõupidamisest kokku

12,80 tunni ulatuses. Ringkonnakohus leiab, et põhjendatud ei ole kogu õigusabiteenus 12,80

tunni ulatuses, kuna menetluskulude esitamise taotluse esitamiseks ei olnud süüdistatava

kaitsjal vajalik täiendavalt üle korra määruskaebuses esitatut, sest menetlusse võtmise määruse

eesmärk ei ole, et süüdistatavad saaksid üle täpsustada nende määruskaebuste sisu, vaid anda

võimalus vastaspoolele vastuväidete esitamiseks. Kuna kaitsja on kaldunud kõrvale määruse

sisust, siis leiab ringkonnakohus, et osutatud õigusabiteenusest 12,80 tunni tehtud töö tasu

menetluskulude hulka lugemiseks ei ole põhjendatud ning leiab, et põhjendatud on lugeda

asjakohaseks üksnes pool tehtud tööst, kuna kulude aruande alusel ei ole võimalik täpselt

tuvastada, kui suure osas moodustas menetluskulusid puudutav osa.

Ringkonnakohus leiab, et tasutaotlus nimetatud ulatuses on põhjendatud kokku summas 792

eurot (sealhulgas käibemaks 152 eurot). KrMS §-de 175 lg 1 p 1 ja 187 lg 2 teise lause alusel

loeb ringkonnakohus selle summa menetluskulude hulka.

19. Eelnevast lähtudes ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus

Tartu Maakohtu 19. jaanuari 2018 määruse vara aresti alt vabastamata jätmise osas muutmata

ja määruskaebused rahuldamata. OÜ Agriland kaitsja esitatud lisad 1- 4 jätta asja juurde

võtmata ja tagastada esitajale. Jätta läbi vaatamata ja tagastada koos lisadega OÜ Agriland

kaitsja esitatud vastulause, mis on esitatud hilinemisega.

/allkiri/ /allkiri/ /allkiri/

Tiit Lõhmus

Juhan Sarv

Mati Kartau