Legislator Case Law & Legislation
2-18-2363/21 AI generated

2-18-2363/21 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

Case Number 2-18-2363/21
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Jätta Harju Maakohtu 11.04.2018 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Määruse resolutsiooni p 1 peale määruskaebust esitada ei saa. Määruse resolutsiooni p-de 2 ja

Legislator headnote

AI generated

2-18-2363/21 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium: Määruse resolutsiooni p 1 peale määruskaebust esitada ei saa. Määruse resolutsiooni p-de 2 ja

Keywords

AI generated
new legal argument legitimate cause failure to state reasons substantive argument inventive step credible explanation
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Ulvi Loonurm, Margo Klaar, Mati Maksing

Määruse tegemise aeg ja koht

28.06.2018, Tallinn

Kohtuasja number

2-18-2363

Kohtuasi

XX hagi ALG Liisingu Aktsiaseltsi vastu

täitemenetluse

lubamatuks

tunnistamiseks

täiteasjas nr 034/2012/3377

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 11.04.2018 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

XX määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja

XX

(isikukood

XXXXXXXXXXX),

esindaja vandeadvokaat Tanel Mällas

Kostja ALG Liisingu Aktsiaselts (registrikood

10308153), esindaja vandeadvokaadi abi Heikki

Ojamaa

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta XX hagi tagamise taotlus rahuldamata.

2. Jätta Harju Maakohtu 11.04.2018 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.

3. Jätta menetluskulud XX kanda.

Edasikaebamise kord

Määruse resolutsiooni p 1 peale määruskaebust esitada ei saa. Määruse resolutsiooni p-de 2 ja

3 peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja

kättesaamisest alates.

Asjaolud ja menetluse käik

1. XX (hageja) esitas 13.02.2018 maakohtule hagi ALG Liisingu Aktsiaseltsi (kostja) vastu

täitemenetluse lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 034/2012/3377. Hagejale kuuluva

kinnistu arvel toimus laenulepingutest tulenevate kohustuste sundtäitmine, kuid kehtivat

tagatiskokkulepet ei olnud. Hüpoteek hageja kinnistul ei taganud täidetavaid laenulepinguid,

tagatiskokkulepe oli globaalse tingimuse tõttu tühine kui keelatud tüüptingimus ning kostja

kasutas ära hageja sundolukorda lepingute sõlmimise ajal. Lisaks palus hageja hagi tagada.

2. Kohus võttis hagi menetlusse ja tagas selle, peatades täitemenetluse kuni 15.05.2018.

3. Kostja esitas määruskaebuse, avaldades järgmist. Kohus andis tsiviilasjas nr 2-13-6218

kõikidele hageja nimetatud asjaoludele, väidetele ja nõuetele sisulise ja õigusliku hinnangu.

Ainus uus väide oli see, et tagatiskokkulepe puudus. Eelnev oli alusetu. Tuginedes Riigikohtu

määrusele asjas nr 2-14-7385, ei olnud hagejal õigust teist hagi esitada. Samal kuupäeval esitas

kostja taotluse menetluse lõpetamiseks või hagi läbivaatamata jätmiseks.

4. Kostja taotlusele vastas hageja, et tegu ei olnud sama vaidlusega, sest vaidluse all ei olnud

enam rahalise nõude suuruses, vaid kas on olemas kehtiv tagatiskokkulepe. Pealegi ei keela

seadus sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitada uutel asjaoludel. Täitedokumenti ei

saa vaidlustada ainult ühel korral.

Maakohtu määrus

5. Maakohus rahuldas kostja määruskaebuse ja tühistas maakohtu 15.02.2018 määruse, millega

kohus hagi tagas. Kohus rahuldas kostja taotluse menetluse lõpetamiseks ja lõpetas asja

menetluse otsust tegemata. Menetluskulud jättis kohus hageja kanda, v.a määruskaebuse

esitamisel tasutud riigilõivu, mille tagastas kostjale. Kohus märkis, et määrab menetluskulude

rahalise suuruse kindlaks pärast kohtulahendi jõustumist.

Hageja esitas 07.02.2013 maakohtule hagi (tsiviilasi nr 2-13-6218) samas täiteasjas (täiteasja

nr 034/2012/3377) kostjal hageja vastu nõudeõiguse puudumise tuvastamiseks. Hagi aluseks

oli sama asjaolu, mis käesoleva hagi puhul: hagejale kuuluvale kinnistule oli seatud

laenulepingute täitmise tagamiseks hüpoteek kostja kasuks, mille osas toimus sundtäitmine.

Hageja eesmärk oli kõrvaldada täitedokumendi täidetavus sundtäitmise lubamatuks

tunnistamise läbi. Maakohus jättis 14.11.2014 otsusega hagi rahuldamata ja ringkonnakohus

jättis 30.12.2015 maakohtu lõppjärelduse muutmata. Ringkonnakohtu otsus jõustus 18.04.2016

Riigikohtu määrusega. Seega lahendati tsiviilasjas nr 2-13-6218 samade poolte vahel vaidlus

sama täitemenetluse lubatavuse üle samade laenu- ja tagatiskokkulepete alusel sama kinnistu

sundtäitmisele pööramiseks. Ka praeguses asjas taotles hageja sama täiteasja sundtäitmise

lubamatuks tunnistamist. Tegu oli hageja samal alusel esitatud sama nõudega sama kostja vastu.

Praegune ja eelnev kohtuasi erinesid teineteisest selle poolest, et eelmises hagis tugines hageja

eelkõige laenulepingute tühisusele ja käesolevas hagis tugineb hageja tagatiskokkuleppe

tühisusele. Riigikohus selgitas 21.02.2018 määruses asjas nr 2-14-7385, et kui

täitedokumendiks ei ole kohtulahend, kuid võlgnik on esitanud täitedokumendi sundtäitmise

lubamatuks tunnistamise hagi, mis on jäetud jõustunud kohtulahendiga rahuldamata, tuleb uue

sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi puhul hinnata selle lubatavust analoogia alusel

vastavalt TMS § 221 lg-s 2 sätestatule. Uue hagi korral on lubatavad üksnes vastuväited, mis

põhinesid alustel, mis tekkisid pärast asjas sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi

lahendamist. Seega võib iseenesest hageja sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi ühe

täiteasja raames esitada mitu korda, kuid ainult siis, kui ta tugineb sellistele asjaoludele, mis

tekkisid pärast esmase hagi kohta tehtud kohtulahendi jõustumist.

Asjaolud, millele hageja tugines, ei tekkinud pärast 18.04.2016. Praeguses hagis ei esitatud

üldse uusi asjaolusid, vaid hageja täiendas materiaalõiguslikku hinnangut varasemas hagis

esitatud asjaoludele (tagatiskokkuleppe kehtivusele). Selline võimalus oli olemas ka tsiviilasja

nr 2-13-6218 lahendamise ajal. Seega oleks hageja pidanud juba esialgses hagis tuginema

sellele, et tagatiskokkulepe puudub või on tühine. Kuna hageja seda ei teinud, minetas ta õiguse

tugineda sellele uut hagi esitades.

Kohus eksis hagi menetlusse võtmisel, sest tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 1

p 4 kohaselt on kohtul kohustus keelduda hagi menetlemisest, kui on olemas jõustunud Eesti

kohtu otsus või menetluse lõpetamise määrus, mis on tehtud vaidluses samade poolte vahel

sama eseme kohta samal alusel ja mis välistab samas asjas uue kohtusse pöördumise. Seepärast

tuli määruskaebus rahuldada. TsMS § 428 lg 1 p 2 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust

tegemata, kui samade poolte vaidluses samal alusel sama hagieseme üle on jõustunud menetluse

lõpetanud Eesti kohtu lahend. Osundatud alusel lõpetas kohus tsiviilasja menetluse.

Menetluskulud jättis kohus TsMS § 168 lg 2 alusel hageja kanda.

Määruskaebus

6. Hageja palus maakohtu määrus tühistada osas, milles kohus tühistas hagi tagamise, lõpetas

asja menetluse otsust tegemata ja jättis menetluskulud hageja kanda.

Hageja nõude kvalifitseerimine ja õige seaduse kohaldamine on kohtu ülesanne, kusjuures

kohus kohaldab seadust iseseisvalt. Nõnda tuli ka varasemas tsiviilasjas hinnata, kas kostja

tugines hagejalt tasu nõudes tüüptingimusele ja kas tüüptingimus kehtis. Kuivõrd kohtud seda

ei teinud, esines erandlik asjaolu asja uueks menetlemiseks.

Pealegi ei olnud tegu sama vaidlusega, sest vaidluse all ei olnud küsimus rahalise nõude

suuruses, vaid selles, kas olemas on kehtiv tagatiskokkulepe. Eelnevast sõltumata võis

sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagisid esitada täitemenetluse lõpuni. Nende esitamine

ei olnud piiratud ühe korraga ja kohane ei olnud kohaldada analoogiat täitemenetluse seadustiku

(TMS) § 221 lg-ga 2.

Vastus määruskaebusele

6. Kostja palus jätta määruskaebus rahuldamata. Maakohtu määrus oli õige ja põhjendatud.

Samal ajal oli määruskaebus ebaõige ja vastuoluline.

Menetluse edasine käik

7. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas

lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

8. 27.06.2016 esitas hageja taotluse hagi tagamiseks ja täitemenetluse peatamiseks täiteasjas

nr 034/2012/3377.

Määruse põhjendused

9. Ringkonnakohus, tutvunud kaebuse ja toimiku materjaliga, leidis, et maakohtu määrus on

seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks.

Kooskõlas TsMS § 657 lg 1 p-ga 1 ja §-ga 659 tuleb maakohtu määrus jätta muutmata ning

määruskaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldustega ning tuginedes

TsMS § 659 ja § 654 lg-le 6 ei korda neid. Vastuseks määruskaebuses märgitule selgitab

ringkonnakohus järgmist.

Kohus lõpetab TsMS § 428 lg 1 p 2 alusel menetluse, kui samade poolte vaidluses samal alusel

sama hagieseme üle on jõustunud menetluse lõpetanud Eesti kohtu lahend või Eestis

tunnustamisele kuuluv välisriigi kohtu lahend või vahekohtu otsus või jõustunud lahend

kohtueelses menetluses, muu hulgas õiguskantsleri kinnitatud kokkulepe, mis välistab samas

asjas uue kohtusse pöördumise. Väljendi "sama nõue samal alusel" all mõeldakse TsMS § 371

lg 1 p 4 ja § 428 lg 1 p 2 järgi kahte samasugust haginõuet, mida põhjendatakse sama tegeliku

elu juhtumiga (Riigikohtu 19.12.2017 määrust asjas nr 2-16-9016, p 10). Ringkonnakohus

nõustub maakohtuga, et praegusel juhul olid nii hagi alus kui ese varasema tsiviilasjaga

nr 2-13-6218 võrreldes samad, s.t hageja soovis taas, et lubamatuks tunnistatakse täitemenetlus,

kus sundtäideti kostja nõuet hageja vastu, mis baseerus laenulepingul nr 4 ja millest tuleneva

nõude tagamiseks oli seatud hageja kinnisasjale hüpoteek.

Teistsugusele järeldusele ei saanud ka tulla pelgalt seetõttu, et hageja lisas eelnevaga võrreldes

uue väite, miks peaks suundtäitmine olema lubamatu. Maakohus viitas õigesti Riigikohtu

21.02.2018 määrusele asjas nr 2-14-7385, kus kõrgeima astme kohus selgitas, et olukorras, kus

täitedokumendiks ei ole küll kohtulahend, kuid võlgnik on esitanud täitedokumendi

sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi, mis on jäetud jõustunud kohtulahendiga

rahuldamata, tuleb analoogia korras rakendada TMS § 221 lg-s 2 kirjeldatud põhimõtet. See

tähendab, et uue hagi korral on lubatavad üksnes vastuväited, mis põhinesid alustel, mis tekkisid

pärast asjas sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi lahendamist. Sellisteks vastuväideteks

saavad nt olla võla osaline või täielik tasumine pärast kohtulahendit, samuti nt

tasaarvestusavaldusele tuginemine, kui tasaarvestusolukord võlaõigusseaduse (VÕS) § 197

lg 1 mõttes tekkis pärast kohtulahendi jõustumist (lahendi p 15.2).

Ainult erandina võib uues hagis vastuväiteid esitada alustel, mis olid olemas juba esimese

sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi menetluses. Seda juhul, kui vastuväiteid ei olnud

võimalik objektiivsel põhjusel (s.t menetlusosalisest sõltumatul põhjusel) menetlusõiguslikult

maksma panna selliselt, et kohus saanuks nende kohta võtta kohtulahendis seisukoha

(Riigikohtu 21.02.2018 määrus asjas nr 2-14-7385, p 15.2). Hageja väitis määruskaebuses, et

praegusel juhul on erandlikuks asjaoluks, et eelmises kohtuasjas ei kontrollinud kohtud, kas

vaidlusalune kokkulepe oli tüüptingimus ja kas see oli kehtiv. Ringkonnakohus on seisukohal,

et tegu ei ole sellise erandliku asjaoluga, mis annaks võimaluse teistkordselt sundtäitmise

lubamatuks tunnistamise hagi esitada. Õige on hageja väidet, et tüüptingimuse tühisuse

tuvastamine on kohtu kohustus, sest see on õiguse kohaldamine TsMS § 438 lg 1 järgi (vt nt

Riigikohtu 30.10.2013 otsust asjas nr 3-2-1-106-13, p 24). Kui kohus jätab selle tegemata, rikub

kohus õigusnorme. Selleks puhuks on menetlusseadustik ette näinud edasikaebe võimaluse,

mida asjaoludest nähtuvalt ka kasutati. Nii esitati tsiviilasjas nr 2-13-6218 maakohtu otsuse

peale apellatsioon, ringkonnakohtu otsuse peale kassatsioon jne. Lõpptulemusena jäeti

sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi täiteasjas nr 034/2012/3377 rahuldamata. Kui

hageja jättis sellele kaebemenetluses tuginemata, oli see tema risk. Tegu ei olnud hagejast

sõltumatu erandliku asjaoluga, mida ei saanud eelmise asja menetlemisel välja tuua.

Kuivõrd praegusel juhul esines alus menetluse lõpetamiseks (TsMS § 428 lg 1 p 2), mis oli

ühtlasi ka menetlusse võtmisest keeldumise aluseks (TsMS § 371 lg 1 p 4), tühistas kohus

õigesti määratud hagi tagamise abinõu ja lõpetas praeguses asjas menetluse.

Kuna ringkonnakohus lahendas määruskaebuse, leides mh, et maakohus lõpetas õigesti

menetluse, ei esine TsMS §-s 377 sätestatud aluseid hagi tagamiseks, mistõttu tuleb hagi

tagamise taotlus jätta rahuldamata.

Määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud tuleb TsMS § 171 lg 1 alusel jätta

määruskaebuse esitaja kanda. Tulenevalt TsMS § 177 lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude

rahalise suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul käesoleva määruse jõustumisest.

Selleks tuleb pooltel maakohtule esitada menetluskulude nimekirjad.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Ulvi Loonurm

Margo Klaar

Mati Maksing