2-17-17690/16 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-17-17690

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtukoosseis

kohtunik Margit Jõgeva

Otsuse tegemise aeg ja koht

28. juuni 2018. a Tartu, tagaseljaotsus kirjalikus menetluses

Tsiviilasja number

2-17-17690

Tsiviilasi

B2 Kapital SIA hagi Roman Panov vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

1246,39 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: B2 Kapital SIA (registrikood 40103645131, asukoht:

Skanstes iela 50, LV-1013 Riia, Läti Vabariik);

Hageja volitatud esindaja: Triin Reinmaa (Creditreform Eesti

OÜ, registrikood: 10887820, asukoht: Pirita tee 20, 10127

Tallinn; e-post: triin@creditreform.ee);

Kostja: Roman Panov (isikukood: XXX, tegelik elu- ja

viibimiskoht

teadmata,

menetlusdokumendid

avalikult

kättetoimetatud dokumendi väljavõtte avaldamisega väljaandes

Ametlikud Teadaanded).

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt.

2. Välja mõista Roman Panovilt B2 Kapital SIA kasuks Tele2 Eesti AS-i ja Roman

Panovi vahel XX.XX.XXXX. a sõlmitud liitumis- ja müügilepingust nr XXX

tulenev võlgnevus summas 861,31 eurot, mis koosneb põhivõlast 761,09 eurot,

viivisest seisuga 24.11.2017. a 40,24 eurot ja võla sissenõudekuludest 59,98 eurot.

3. Välja mõista Roman Panovilt B2 Kapital SIA kasuks viivis põhivõlalt (761,09

eurot) alates 26.11.2017. a kuni põhinõude täieliku tasumiseni võlaõigusseaduse §

113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

4. Jätta hagi leppetrahvi saamiseks rahuldamata.

5. Jätta menetluskulud 73 % ulatuses Roman Panovi kanda ja 27 % ulatuses B2

Kapital SIA kanda.

6. Välja mõista Roman Panovilt B2 Kapital SIA kasuks menetluskulud 219 eurot.

7. Roman Panovil tuleb menetluskuludelt tasuda viivist alates tagaseljaotsuse

jõustumisest kuni kohustuse täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 teises lauses

sätestatud määras.

8. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Otsus toimetada kätte menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord

Kaja esitamine

Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis

oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada

sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale toimetatud

kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt, või

tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse

kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult,

võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle

täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise

lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt

menetlusosaliste arvule.

Apellatsioonkaebuse esitamine

Ringkonnakohus menetleb hageja apellatsioonkaebust üksnes juhul, kui maakohtu otsuse

tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud

menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt

mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese

astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada

kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud

tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu,

mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

KIRJELDAV JA PÕHJENDAV OSA

1. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lõike 3 alusel jätab kohus käesolevast

otsusest välja kirjeldava osa ja märgib osaliselt põhjendava osa.

2. Kohus kohustas kostjat kirjaliku vastuse nõudes vastama hagile 14 päeva jooksul pärast

nõude kättesaamist. Kohus hoiatas, et kui kostja kohtule tähtaegselt kirjalikult ei vasta, on

kohtul õigus hagi hageja taotlusel tagaseljaotsusega rahuldada. Hagimaterjalid ja kirjaliku

vastuse nõue on kostjale kätte toimetatud 02.06.2018. a Ametlike Teadaannete kaudu.

Kostja ei ole tähtaegselt kohtule vastanud. Hageja taotles hagiavalduses hagi rahuldamist

tagaseljaotsusega, kui kostja ei vasta kohtu poolt määratud tähtajaks.

3. Kohus leiab, et B2 Kapital SIA hagi Roman Panovi vastu on õiguslikult põhjendatud

osaliselt, mistõttu saab hagi tagaseljaotsusega rahuldada üksnes osaliselt. Osas, milles hagi

ei ole õiguslikult põhjendatud, jääb hagi TsMS § 407 lg 6 alusel rahuldamata.

4. Hageja nõuab kostjalt Tele2 Eesti OÜ ja kostja vahel XX.XX.XXXX. a sõlmitud

liitumislepingust nr XXX (telefoninumbrile 55576029) tulenevat põhivõlga 764,92 eurot,

leppetrahvi 320,06 eurot, viivist 40,24 eurot, sissenõudmiskulu 59,98 eurot ning lisanduvat

viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätetatud määras.

5. TsMS § 436 lg 7 järgi ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.

Tulenevalt TsMS § 438 lg-st 1 on kohtul kohustus kontrollida tehingu tühisust sealhulgas

tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ise ei ole sellele tuginenud. Tüüptingimuste

võimalikku kasutamist tuleb kohtul kontrollida iga tarbija ning majandus- ja kutsetegevuses

osaleva isiku vahel sõlmitud lepingust tekkinud vaidluse lahendamisel.

6. Hagiavaldusest nähtuvalt ostis kostja järelmaksuga mobiiltelefoni Apple iPhone 6s, mille

eest tuli tasuda 24 kuu jooksul 29,10 eurot kuus, telefoni ostuga muutus liitumisleping

tähtajaliseks. Tele2 ütles kostjaga sõlmitud liitumis- ja järelmaksulepingu üles 31.03.2017. a

ning kostja kohustus tulenevalt lepingust tasuma ennetähtaegsel lepingu lõpetamisel

leppetrahvi, mis koosneb lepingu tähtaja lõpuni jääva perioodi ja kostja valitud paketi

kuumaksu korrutisest. Paketi kuumaks oli 12,49 eurot ja kostjal jäi tasumata 19 kuud,

leppetrahv on 237,31 eurot. Hageja nõuab leppetrahvi kokku 320,06 eurot.

7. Kohus leiab, et poolte vahel sõlmitud leping ja lepingu lahutamatuks lisaks olevad

üldtingimused on tüüptingimustel sõlmitud VÕS § 35 lg 1 tähenduses. VÕS § 42 lõikes 1 on

sätestatud, et tüüptingimus on tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi,

lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt

ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja

kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud või kui tüüptingimus ei

vasta headele kommetele. VÕS § 42 lg 3 p 5 kohaselt lepingus, mille teiseks pooleks on

tarbija, on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine

lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale

ebamõistlikult

suurt

leppetrahvi,

ebamõistlikult

suurt

kindlaksmääratud

suuruses

kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada

tegeliku kahju suurust.

8. Hageja nõuab kostjalt leppetrahvi kokku 320,06 eurot, millest 237,31 eurot on leppetrahv

seoses tähtajalise lepingu rikkumise eest enne kohustusliku tarbimisperioodi lõppu.

Hagiavaldusest nähtuvalt ei sisalda leppetrahvi nõue kostjale üle antud mobiiltelefoni

maksumust (jääkmaksumust).

9. Kohus leiab, et tüüptingimus, millega pannakse tarbijast lepingupoolele tähtajalise

tarbimiskohustuse rikkumise eest ette kohustus tasuda leppetrahvi ulatuses, mis lähtudes

kohustusliku teenuse tarbimise aja (millest kostjal jäi tarbimata 19 kuud), tegeliku tarbimise

aja ning teenuse tavapärase maksumuse (12,49 eurot kuus) vahelist proportsiooni, on kostjat

ebamõistlikult kahjustav ja seetõttu VÕS § 42 lg 3 p 5 alusel tühine. Seega tuleb hageja

leppetrahvi nõue summas 237,31 eurot jätta rahuldamata.

10. Kostja ostis mobiiltelefoni järelmaksuga, sellise müügilepingu puhul on tegemist

tarbijakrediidilepinguga VÕS § 402 mõttes ning hageja poolt sätestatud leppetrahv, mis on

seotud müügilepingu esemega, on tühine VÕS § 415 lg 1 järgi. Seega tuleb ka hageja

ülejäänud lepptrahvi nõue 82,75 eurot (320,06 – 237,31) jätta rahuldamata.

11. Hageja on arvestanud põhivõla hulka ka arvel nr 52486565 oleva viivise 3,83 eurot, millelt

ei ole hagejal õigus uuesti viivist nõuda, seega on hageja põhivõla suuruseks 761,09 eurot

(764,92 – 3,83).

12. Tulenevalt eeltoodust rahuldab kohus hagi osaliselt ning kostjalt kuulub hageja kasuks

väljamõistmisele 861,31 eurot (põhivõlg 761,09 eurot, viivis

40,24 eurot ja

sissenõudmiskulu 59,98 eurot) ning viivis põhinõudelt alates 26.11.2017. a kuni põhinõude

täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

13. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta

viivitamata täidetavaks.

Menetluskulud

14. Arvestades hagi osalist rahuldamist tuleb menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel jätta 73 %

ulatuses kostja kanda ja 27 % ulatuses hageja kanda.

15. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse

alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas,

millega seoses kulud tekkisid.

16. Hagiavalduse kohaselt on hageja menetluskuluks hagiavalduselt tasutud riigilõiv 200 eurot

ja õigusabikulud 160 eurot (maksekäsu kiirmenetluses 20 eurot + hagimenetluses 140

eurot). Riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tuleb hagilt hinnaga 1246,39 eurot

tasuda riigilõivu 200 eurot, mille hageja on tasunud. Seega tuleb kostjalt vastavalt

menetluskulude jaotusele menetluskuluna hageja kasuks välja mõista riigilõiv 146 eurot

(200 eurost 73 %).

17. Lähtudes TsMS § 175 lg-st 1, arvestades nõude suurust ning asjaolu, et tsiviilasi ei olnud

keerukas ega mahukas ja hageja lepingulise esindaja sisuline õigusabi on piirdunud vaid

hagiavalduse koostamise ning selle kohtusse esitamisega, peab kohus põhjendatud

õigusabikuluks 100 eurot. Kuna asja materjalidest ei nähtu, et enne hagimenetlust oleks

läbiviidud samas tsiviilasjas maksekäsu kiirmenetlus, ei ole maksekäsu õigusabikulud

põhjendatud. Seega tuleb kostjalt vastavalt menetluskulude jaotusele menetluskuluna hageja

kasuks välja mõista õigusabikulud 73 eurot (100 eurost 73 %).

18. Arvestades eeltoodut kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele menetluskulud kokku

summas 219 eurot (146 + 73).

19. Vastavalt hageja taotlusele tuleb kostjal tasuda käesoleva lahendi jõustumisest alates kuni

täitmiseni väljamõistetud menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses.

/allkirjastatud digitaalselt/

kohtunik