3-18-657/24 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Maret Altnurme ja

Villem Lapimaa

Otsuse tegemise aeg ja koht

28. juuni 2018, Tallinn

Haldusasja number

3-18-657

Haldusasi

Tallinna

Keskkonnaameti

kaebus

riigihangete

vaidlustuskomisjoni 22. märtsi 2018. a otsuse nr 30-

18/193916 tühistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 15. mai 2018. a otsus

Menetlusosalised

Kaebajad (vaidlustajad) – ühispakkujad Hong OÜ ja

Watson Hooldus OÜ, esindaja v.adv Kristina Uuetoa-

Tepper

Vastustaja (hankija) – Tallinna Keskkonnaamet,

esindajad Relo Ligi ja Kristel Kivijärv

Kolmandad isikud –

OÜ BREM Puhastus, esindaja adv Indrek Kukk

HKP OÜ, esindaja v.adv Silja Holsmer

Menetluse alus ringkonnakohtus

Tallinna Keskkonnaameti apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Tallinna Keskkonnaameti apellatsioonkaebus osaliselt.

2. Tühistada Tallinna Halduskohtu 15. mai 2018. a otsus haldusasjas nr 3-18-657 ja

riigihangete vaidlustuskomisjoni 22. märtsi 2018. a otsus nr 30-18/193916 osas,

milles tunnistati kehtetuks Tallinna Keskkonnaameti 19. veebruari 2018. a

käskkirja nr 4-4.1/9 punkt 1 HKP OÜ (registrikood 11990833) pakkumuse

vastavaks tunnistamise kohta, samuti vaidlustusmenetluse kulude väljamõistmist

puudutavas osas.

Teha tühistatud osas asjas uus otsus, millega jätta ühispakkujate Hong OÜ ja

Watson Hooldus OÜ vaidlustus Tallinna Keskkonnaameti 19. veebruari 2018. a

käskkirja nr 4-4.1/9 punkti 1 peale rahuldamata. Muuta riigihangete

vaidlustuskomisjoni 22. märtsi 2018. a otsuse nr 30-18/193916 resolutsiooni punkti

2 selliselt, et mõista Tallinna Keskkonnaametilt ühispakkujate Hong OÜ

3-18-657

2(11)

(registrikood 11665613) ja Watson Hooldus OÜ (registrikood 12494384) kasuks

välja nende poolt vaidlustusmenetluses tasutud riigilõiv pooles ulatuses (320 eurot).

Ülejäänud osas jätta halduskohtu otsus muutmata.

3. Mõista Hong OÜ-lt ja Watson Hooldus OÜ-lt solidaarselt Tallinna Keskkonnaameti

kasuks välja kaebuselt ja apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõivu katteks kokku 640

(kuussada nelikümmend) eurot.

4. Mõista Tallinna Keskkonnaametilt Hong OÜ ja Watson Hooldus OÜ kasuks

solidaarselt välja esimese ja teise astme kohtus kantud menetluskulude katteks 1200

(üks tuhat kakssada) eurot.

5. Mõista Hong OÜ-lt ja Watson Hooldus OÜ-lt solidaarselt HKP OÜ kasuks välja

esimese ja teise astme kohtus kantud menetluskulude katteks 966 (üheksasada

kuuskümmend kuus) eurot.

6. Ülejäänud osas jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt 9. juulil 2018

(HKMS § 278 lg 1). Vastukassatsioonkaebust hankeasjas esitada ei saa (HKMS § 278 lg 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses

märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses

(HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus

kassatsioonkaebuse siiski läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist

vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Menetlusosaliste nõusoleku olemasolust või selle puudumisest

olenemata võib Riigikohus hankeasjas esitatud kassatsioonkaebuse vaadata läbi lihtmenetluses

(HKMS § 279 lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Keskkonnaamet (hankija) avaldas 25.01.2018 riigihangete registris hanketeate

(HT) avatud hankemenetlusena läbiviidavas riigihankes „Koerte jalutusväljakute hooldamine

Tallinnas“ (viitenumber 193916) ning tegi kättesaadavaks hankedokumendid (HD). Sõlmitava

hankelepingu kestuseks on 36 kuud (HT p II.2.7) ja pakkumuste hindamise kriteeriumiks oli

madalaim hind (HT p II.2.5). Tähtpäevaks (14.02.2018) esitati seitse pakkumust, millest kolm

madalaima hinnaga pakkumust esitasid OÜ BREM Puhastus (133 218 eurot), HKP OÜ

(136 800 eurot) ning ühispakkujad Hong OÜ ja Watson Hooldus OÜ (149 040 eurot).

2. Tallinna Keskkonnaamet tunnistas 19.02.2018 käskkirjaga nr 4-4.1/9 kuus esitatud

pakkumust vastavaks, sest need vastasid kõigile HD-s esitatud tingimustele (p 1), tunnistas OÜ

BREM Puhastus pakkumuse vastavaks, sest HD p-s 5.3 nõutud pakkumuse kirjelduse esitamata

jätmine on mittesisuline kõrvalekalle ja hankija kontrollis pakkuja 16.02.2018 selgituse alusel,

et pakkumus vastab sisuliselt kõigile HD lisas 1 „Tehniline kirjeldus“ esitatud tingimustele (p

2), tunnistas edukaks OÜ BREM Puhastus pakkumuse kui madalaima hinnaga pakkumuse (p

3), jättis eduka pakkuja OÜ BREM Puhastus hankemenetlusest kõrvaldamata, sest

kõrvaldamise alused puuduvad (p 4), ja kvalifitseeris eduka pakkuja OÜ BREM Puhastus, sest

tema majanduslik ja finantsseisund ning tehniline ja kutsealane pädevus vastavad hanketeates

esitatud kvalifitseerimise tingimustele (p 5).

3-18-657

3(11)

3. Ühispakkujad Hong OÜ ja Watson Hooldus OÜ esitasid 27.02.2018 riigihangete

vaidlustuskomisjonile (VAKO) vaidlustuse hankija 19.02.2018 käskkirja p 1 kehtetuks

tunnistamiseks osas, millega tunnistati vastavaks HKP OÜ pakkumus ning käskkirja p-de 2–5

kehtetuks tunnistamiseks, millega tunnistati vastavaks ja edukaks OÜ BREM Puhastus

pakkumus ning kvalifitseeriti OÜ BREM Puhastus ja jäeti ta hankemenetlusest kõrvaldamata.

4. Riigihangete vaidlustuskomisjon rahuldas 22.03.2018 otsusega nr 30-18/193916

vaidlustuse ja tunnistas kehtetuks hankija 19.02.2018 käskkirja nr 4-4.1/9 p-d 2-5 ja p 1 osas,

millega tunnistati HKP OÜ pakkumus vastavaks. Samuti mõistis hankijalt vaidlustajate kasuks

välja nende poolt vaidlustusmenetluses tasutud riigilõivu 640 eurot.

Hankija tunnistas OÜ BREM Puhastus pakkumuse vastavaks, sest HD p-s 5.3 nõutud

pakkumuse kirjelduse esitamata jätmine ei ole sisuline kõrvalekalle ning pakkuja 16.02.2018

selgituse alusel vastab pakkumus sisuliselt kõigile HD lisas 1 „Tehniline kirjeldus“ (TK)

esitatud tingimustele. Vaidlust ei ole selles, et HD p 5.3 kohaselt peab pakkumus vastama TK-s

esitatud tingimustele ning pakkuja peab esitama pakkumuse kirjelduse viisil, mis võimaldab

hankijal kontrollida pakkumuse vastavust kõikidele TK-s esitatud tingimustele. HD p-s 5.3

nõutud pakkumuse kirjelduse esitamise kohustuslikkust rõhutab ka alusdokumendi „Nõuded

pakkumusele – vastavustingimused“ p 2. OÜ BREM Puhastus ei esitanud koos oma

pakkumusega HD p-s 5.3 nõutud pakkumuse kirjeldust ning hankija esitas 15.02.2018

pakkujale nõude täpsustada, mida ta hankijale pakub, millele vastuseks esitas OÜ BREM

Puhastus 16.02.2018 dokumendi pealkirjaga „Tingimuste kinnitus“. Seega sõltub OÜ BREM

Puhastus pakkumuse vastavaks tunnistamise õiguspärasus sellest, kas hankija võis pakkujalt

nõuda pakkumuse kirjeldust tagantjärele, ning kui võis, siis kas esitatud dokument täidab HD

p-s 5.3 sätestatud nõuded.

Hankija tugines 15.02.2018 nõude esitamisel riigihangete seaduse (RHS) § 46 lg-le 4.

Nimetatud säte vastab iseenesest varasema RHS alusel kujunenud kohtupraktikale, mille

kohaselt ei saa selgituste nõudmisega kõrvaldada sellist puudust, mis seisneb HD-s nõutud

dokumendi või andmete edastamata jätmises. See tähendab, et selgitusnõue ei tohi tuua kaasa

asjaomase pakkuja poolt tegelikult uue pakkumuse esitamist (nt Euroopa Kohtu 28.02.2018

otsus nr C-523/16 ja C-536/16: MA.T.I. SUD, p-d 51-52; Riigikohtu 07.10.2013 otsus nr 3-3-

1-44-13, p 21.4). Kuigi vaidlusaluse riigihanke eeldatav maksumus ei ületa rahvusvahelist

piirmäära, on see kohtupraktika asjakohane ka praegusel juhul (vt Euroopa Kohtu 05.04.2017

otsus nr C-298/15: Borta, p 33). Seega ei ole lubatav anda pakkujale võimalust esitada

tagantjärele pakkumuse sisu puudutavat dokumenti, mille pakkuja jättis algselt esitamata, kuid

mis tulnuks HD kohaselt esitada juba koos pakkumusega. Juba ainuüksi sellel põhjusel on OÜ

BREM Puhastus pakkumuse vastavaks tunnistamise otsus õigusvastane. Olles tuvastanud, et

pakkuja jättis pakkumuse kirjelduse esitamata, pidanuks hankija lükkama pakkumuse tagasi.

Eeltoodu põhjal tuleb hankija 19.02.2018 käskkirja p 2 tunnistada kehtetuks ning sellest

lähtuvalt on automaatselt õigusvastased ka sama käskkirja p-des 3–5 tehtud otsused, mis tuleb

samuti kehtetuks tunnistada. RHS § 117 lg 1 kohaselt hindab hankija vaid vastavaks tunnistatud

pakkumusi ning see põhimõte kehtib ka juhul, kui hankija rakendab RHS § 52 lg-s 3 sätestatud

menetlusviisi. Õigusselguse tagamiseks tuleb RHS § 104 lg 8 alusel tehtud eduka pakkuja

hankemenetlusest kõrvaldamata jätmise ja kvalifitseerimise otsused lugeda samuti hõlmatuks

nn otsuste järgnevuse põhimõttega. Selles osas korrigeerib VAKO oma varasemat teistsugust

seisukohta (vt VAKO 13.02.2018 otsus nr 5-18/192791, p-d 18.2-18.2).

Hankija tunnistas 19.02.2018 käskkirja p-ga 1 mh vastavaks HKP OÜ pakkumuse, mis ei vasta

vaidlustajate hinnangul HD p-le 5.3, sest pakkumuse kirjeldus ei käsitle asjaolusid, millest

nähtuks HKP OÜ pakkumuse vastavus TK p-dele 2.1.4 ja 2.1.11. Hanke alusdokumendid ei

3-18-657

4(11)

selgita täpsemalt, mida on HD p-s 5.3 „pakkumuse kirjelduse“ all silmas peetud (sh kui detailne

peab see olema). Sellises olukorras tuleb vastavat mõistet tõlgendada lähtuvalt mõistliku isiku

arusaamast ja võttes arvesse asjaomase sätte grammatilist esitust. Kuna tegemist ei ole

erialaterminiga, tuleb lähtuda sõna „kirjeldus“ tavatähendusest, milleks on „olulisemate

tunnuste ülevaatlik esitus“. Seega peab HD p-s 5.3 nõutud dokument reaalselt kirjeldama

pakutava teenuse sisu, st loetlema selle olulisemaid tunnuseid, mitte pelgalt sedastama, et

teenus vastab kõigile HD ja õigusaktide nõuetele. HKP OÜ pakkumuse kirjeldus sisaldab neljal

leheküljel lõika-kleebi meetodil TK ümberkirjutust ja ülejäänud ühel leheküljel rohkelt

trafarette, aga mitte pakutava teenuse reaalseks kirjeldamiseks vajalikku infot. TK p 2.1.11 järgi

on käsundisaaja kohustatud asendama jalutusväljakutel paikneva inventari või selle kulunud

või vigased osad uutega 24 tunni jooksul alates vandalismiakti või nõuetele mittevastavuse

avastamisest või sellest teavitamisest. HKP OÜ pakkumuse kirjelduses on küll selgitatud,

kuidas toimib kiire infovahetus dispetšeri ja töödejuhataja vahel, kuid puudub teave selle kohta,

kuidas ja kust kavatsetakse vajaduse korral asendusinventar nii kiiresti hankida või kas see on

tal pidevalt laos olemas. TK p 2.1.11 täitmist ei kirjelda piisavalt üldsõnalised avaldused stiilis

„leiame parima lahenduse“ ja „meil on kõik vajalik olemas“. Seega ei olnud hankijal alust

lugeda HKP OÜ pakkumust HD p-le 5.3 vastavaks. Hankija peab enda kehtestatud tingimustest

rangelt kinni pidama ning ei tohi asuda neid pärast pakkumuste esitamist ja avamist sisustama

oluliselt leebemalt. Seda ka juhul, kui püstitatud ülesandega ei ole hakkama saanud ükski

pakkuja või paljud pakkujad. Kuna pakkumus peab vastama kõigile vastavustingimustele, siis

puudub vajadus analüüsida HKP OÜ pakkumuse vastavust TK p-le 2.1.4.

5. Tallinna Keskkonnaamet esitas 02.04.2018 Tallinna Halduskohtule kaebuse VAKO

22.03.2018 otsuse nr 30-18/193916 tühistamiseks. Hankija kontrollis OÜ BREM Puhastus

16.02.2018 dokumendi „Tingimuste kinnitus“ alusel, et tema pakkumus vastab sisuliselt TK-s

esitatud tingimustele (st sisaldab kõiki vajalikke töid, tegevusi ja kulusid). Tegemist oli

vormilise puuduse kõrvaldamisega (st andmete täpsustamisega), mitte pakkumuse muutmisega

või uute andmete esitamisega. VAKO ei ole analüüsinud, kas vastustaja võis tunnistada OÜ

BREM Puhastus pakkumuse vastavaks RHS § 114 lg 2 teise lause alusel. VAKO tõlgendus

muudab RHS § 114 lg 2 teise lause sisutühjaks ja ei ole kooskõlas RHS §-s 3 sätestatud

põhimõtetega. OÜ BREM Puhastus pakkumuse kirjeldusena esitatud „pakkumuse maksumuse

vormis“ on selgelt kirjas, et pakkuja pakub 19 koera jalutusväljaku hooldamist (kokku 32 420

m2 kuus) vastavalt TK-s nõutule. Arvestades OÜ BREM Puhastus 2015. ja 2016. a

majandusaasta kogu müügitulu, ei tekkinud hankijal kahtlust, et pakkuja ei ole osutanud OÜ-le

BREM Kinnisvarahooldus perioodil 01.01.2015–31.12.2017 haljasalade hooldamise ja

koristamise teenust 642 110 euro ulatuses. Vaidlustajad on jätnud arvestamata, et 642 110 eurot

jaguneb kolme aasta peale, mitte ei ole tegemist ainult 2016. a müügituluga.

HD-s ei ole esitatud nõuet kirjeldada, kuidas ja kust kavatsevad pakkujad hankida 24 tunni

jooksul vajaliku asendusinventari. Ka vaidlustajad ei ole kirjeldanud, kuidas nad nimetatud

nõude täidavad. Pakkumuse kirjelduse esitamiseks piisas lõika-kleebi meetodil TK

taasesitamisest. VAKO tõlgendus TK p-le 2.1.11 ei põhine mõistliku inimese arusaamal

hanketingimustest ja ei ole kooskõlas hankija tahtega. Pakkujad pidid endale võtma üksnes

kohustuse asendada katkine inventar või selle osad 24 tunni jooksul ning selle nõude täitmise

viisi üle võib pakkuja otsustada ka siis, kui hankeleping on sõlmitud.

6. Tallinna Halduskohus jättis 15.05.2018 otsusega kaebuse rahuldamata ning mõistis

Tallinna Keskkonnaametilt Hong OÜ ja Watson Hooldus OÜ kasuks välja menetluskulud

1405,44 eurot. HD p 5.3 ja vastavustingimuste p 2 järgi kohustusliku „pakkumuse kirjelduse“

esitamata jätmise puhul ei ole tegemist kõrvaldatava (n-ö vormilise) puudusega, vaid tegemist

oli pakkumuse olulise osaga. Selliste HD-s otseselt nõutud andmete esitamata jätmine tähendab

3-18-657

5(11)

hanketingimuste otsest ja olulist rikkumist, sest hankijal puudub nõutava dokumendi esitamata

jätmisel võimalus sisuliselt kontrollida, mida pakkuja hankijale pakub. Nõutud andmete

puudumisel ei saa hankija pakkumust sisuliselt hinnata ega tuvastada, kas tegemist on

pakkumusega, milles toodud hinna eest on lepingu täitmine ka reaalselt võimalik. Ainuüksi

pakkuja paljasõnaline kinnitus, et ta on tutvunud hanke alusdokumentidega ja nõustub kõigi

neis esitatud tingimustega, ei ava pakkumuse tegelikku sisu ja ei ole selle sisu hindamiseks

piisav. Sisuliselt on sama leidnud ka hankija, esitades RHS § 46 lg 4 alusel OÜ-le BREM

Puhastus 15.02.2018 nõude täpsustada, mida ta tegelikult hankijale pakub. Seega ei kinnita

hankija enda käitumine kaebuse väidet, et tal olnuks juba OÜ BREM Puhastus pakkumuse

alusel võimalik teha kindlaks esitatud pakkumuse sisu. Kuna OÜ BREM Puhastus pakkumuse

koosseisus puudus täielikult nõutud kohustuslik dokument „pakkumuse kirjeldus“, siis ei olnud

hankijal õiguslikku võimalust RHS § 46 lg 4 rakendamiseks. Selgituste küsimisega ei ole

võimalik esitada andmeid või dokumente, mis kuulusid HD kohaselt esitamisele juba koos

pakkumusega, sest selgitada ja täpsustada saab vaid andmeid, mis on juba pakkumuses esitatud

ja mille sisu on jäänud ebaselgeks või vajab täpsustamist. VAKO märkis õigesti, et pakkujale

ei ole lubatud anda võimalust esitada tagantjärele dokumenti, mis tulnuks esitada juba koos

pakkumusega, kuid mille pakkuja jättis algselt esitamata. OÜ BREM Puhastus 16.02.2018

kinnitus ei täpsustanud tema pakkumuse koosseisus esitatud vormi 3 ega „Pakkumuse

maksumuse vormi“, vaid võimaldas pakkujal esitada dokumendi, mis jäi algselt esitamata. Juba

sellel põhjusel oli OÜ BREM Puhastus pakkumuse vastavaks tunnistamine õigusvastane ja

VAKO tunnistas hankija 19.02.2018 käskkirja p 2 põhjendatult kehtetuks.

RHS § 114 lg 2 kohase kõrvalekaldena tuleb käsitada pakkumuse sisu mittemuutvaid täpsustusi

või ilmselgete tehniliste vigade parandamist, mille alusel oleks esitatud pakkumuse tagasi

lükkamine ilmselgelt ebaproportsionaalne, kuid selle sätte alusel ei ole võimalik kõrvaldada

puudust, mis eeldab kohustusliku dokumendi tagantjärgi esitamist. OÜ BREM Puhastus

pakkumuse vastavaks tunnistamise otsuse kehtetuks tunnistamine toob RHS § 117 lg 1 järgi

kaasa ka tema pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse kehtetuks tunnistamise. Samuti on õige

VAKO seisukoht, et eduka pakkuja hankemenetlusest kõrvaldamata jätmise ja kvalifitseerimise

otsused tuleb tunnistada automaatselt kehtetuks, kui õigusvastaseks on osutunud selle pakkuja

pakkumuse vastavaks ja/või edukaks tunnistamise otsus(ed). Seega puudub vajadus analüüsida

vaidlustajate väiteid, mis seonduvad OÜ BREM Puhastus kvalifitseerimise otsusega sisuliselt.

HD p 5.3 nõuab pakkujalt „pakkumuse kirjelduse“ esitamist ning kuna selle sisu pole hanke

alusdokumentides avatud, tuleb lähtuda mõistliku isiku arusaamast. VAKO leidis õigesti, et

nõutud dokument peab pakutava teenuse sisu reaalselt kirjeldama ehk loetlema teenuse

olulisemaid tunnuseid, mitte üksnes üldsõnaliselt sedastama, et teenus vastab kõigile nõuetele.

See, kas hankijal on võimalik veenduda selles, kas esitatud pakkumus vastab kõigile TK

tingimustele, sõltub seega sellest, kas „pakkumuse kirjeldus“ sisaldab asjakohast ja piisavat

informatsiooni, kuidas kavatseb pakkuja TK-s sätestatud nõudeid täita. HKP OÜ pakkumuse

kirjelduse esimesel leheküljel on kirjeldatud sisemist töökorraldust ja töövahendeid seonduvalt

infovahetusega. Hankijal on iseenesest õigus, et TK p 2.1.11 ei saa tõlgendada viisil, mille

kohaselt peaks teenuse kirjeldus sisaldama muu hulgas seda, kuidas ja kust kavatseb pakkuja

vajadusel hankida 24 tunni jooksul asendusinventari, vaid nimetatud küsimuse võib pakkuja

otsustada alles siis, kui ta on osutunud edukaks ja hankeleping on sõlmitud. Sellise detailsusega

kirjeldust ei sisalda ka vaidlustajate pakkumus. HKP OÜ esitatud dokument „Teenuse

korraldamise ja läbiviimise kirjeldus“ sisaldab neljal leheküljel TK ümberkirjutust lõika-kleebi

meetodil ning teenuse sisu on kirjeldatud vaid dokumendi esimesel leheküljel. VAKO-ga tuleb

nõustuda, et pakkumuse kirjeldus sisaldab hulgaliselt trafarette, aga mitte pakutava teenuse

reaalseks kirjeldamiseks vajalikku infot. HKP OÜ pakkumuse kirjelduse põhjal ei ole võimalik

aru saada, kuidas kavandas pakkuja TK nõuete täitmist (sh kas kavandatud on vajalikud

3-18-657

6(11)

ressursid nõuete täitmiseks või kas need on pakkujale mõistliku ajavaruga kättesaadavad jne).

Seega ei olnud hankijal alust lugeda HKP OÜ pakkumust HD p-le 5.3 vastavaks ning VAKO

tunnistas hankija 19.02.2018 käskkirja p 1 vastavas osas põhjendatult kehtetuks.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

7. Tallinna

Keskkonnaamet

palub

25.05.2018

apellatsioonkaebuses

tühistada

halduskohtu otsus ja teha asjas uus otsus, millega rahuldada tema kaebus. Halduskohus on

ebaõigesti kohaldanud RHS § 46 lg-t 4 ja § 114 lg 2 teist lauset ning hinnanud vääralt tõendeid,

mis on toonud kaasa ebaõige otsuse. OÜ BREM Puhastus pakkumuse koosseisus detailse

kirjelduse esitamata jätmine oli vormiline puudus ja kuna hankija kontrollis RHS § 46 lg 4

alusel, et esitatud pakkumus vastab sisuliselt TK-s esitatud tingimustele, oli õiguspärane

tunnistada OÜ BREM Puhastus pakkumus RHS § 114 lg 1 ja lg 2 teise lause alusel vastavaks.

Halduskohus leidis ekslikult, et hankijal puudus RHS § 46 lg 4 rakendamiseks õiguslik alus,

kuna OÜ BREM Puhastus pakkumuse koosseisus oli HD-s nõutud kohustuslik dokument

„pakkumuse kirjeldus“ üldse esitamata. Kõnealune dokument oli iseenesest esitatud (pakkuja

esitas pakkumuse kirjeldusena teistkordselt dokumendi „Pakkumuse maksumuse vorm“), kuigi

selle detailsusaste oli TK nõuete järgimise kontrollimiseks ebapiisav. OÜ BREM Puhastus

tegevusest nähtub selgelt, et ta pole jätnud nõutud dokumenti esitamata, vaid ei saanud

pakkumust esitades üksnes aru, millise sisuga (kui detailne) pakkumuse kirjeldus tuleb esitada.

Pakkumuse maksumuse vormis on selgelt kirjas, et OÜ BREM Puhastus pakub 19 koera

jalutusväljaku hooldamist (32 420 m2 kuus) vastavalt TK-s nõutule, ning hankija palus seda

üksnes täpsustada (st milles hooldamine täpsemalt seisneb). OÜ BREM Puhastus pakkumuse

koosseisus on lisaks esitatud riigihankes osalemise taotlus, mis sisaldab kinnitust, et pakkuja

on tutvunud kõigi hanke alusdokumentidega ja nõustub kõigi neis toodud tingimustega. Kui

hankija lükkaks tagasi pakkumuse, mis ei vasta vormiliselt HD tingimustele, kuigi hankija on

saanud veenduda selle sisulises nõuetekohasuses, ei oleks sellise pakkumuse tagasilükkamine

kooskõlas RHS § 3 p-s 5 sätestatud põhimõttega kasutada rahalisi vahendeid säästlikult ja

otstarbekalt. Hankija lähtus 15.02.2018 nõude esitamisel VAKO 04.02.2014 otsuses nr 7-

14/147188 (p 11) väljendatud varasemast praktikast analoogses vaidluses. Täpsustusi nõudmata

ei oleks hankija saanud pakkumust RHS § 114 lg 1 alusel vastavaks tunnistada (selleks polnud

piisavalt andmeid) ega seda ka tagasi lükata (nõutud dokumendid olid esitatud). Kui pakkuja

selgitab RHS § 46 lg 4 rakendamise tulemusena, milles seisneb hooldamine vastavalt TK-s

nõutule, siis on pakkumus võimalik tunnistada vastavaks RHS § 114 lg 2 teise lause alusel.

Hankija jääb ka HKP OÜ pakkumuse vastavaks tunnistamise osas kõigi oma varasemate

seisukohtade juurde. VAKO ja halduskohus on nentinud, et riigihanke alusdokumendid ei näe

ette, kui detailne peab HD p-s 5.3 nõutud pakkumuse kirjeldus olema, kuid nimetatud punkti

tõlgendamise vajadus jääb arusaamatuks olukorras, kus nii hankija kui ka kõik pakkujad (v.a

OÜ BREM Puhastus) on saanud sellest aru ühtemoodi. Hankija ei ole vaielnud vastu sellele, et

HD p-s 5.3 nõutud dokument peab reaalselt kirjeldama pakutava teenuse sisu (st loetlema

teenuse olulisemaid tunnuseid), mitte ei piisa üldsõnalisest kinnitusest, et teenus vastab kõigile

nõuetele. Samas ei pea pakkumuse kirjeldus sisaldama informatsiooni, kuidas kavatseb pakkuja

TK-s sätestatud nõudeid täita. Sellist tingimust riigihanke alusdokumendid ei sisalda, vaid

pakkujad pidid lihtsalt kirjeldama/loetlema, milliseid töid/tegevusi ja millise intervalliga nende

pakkumus sisaldab. Sellise kirjelduse on HKP OÜ oma pakkumuses esitanud ja pole arusaadav,

mida pidanuks hankija veel kontrollima. Seejuures nõustus ka halduskohus, et TK p 2.1.11 ei

saa tõlgendada viisil, et teenuse kirjeldus peab sisaldama muu hulgas seda, kuidas ja kust

kavatseb pakkuja vajaduse korral hankida 24 tunni jooksul asendusinventari. Halduskohus jättis

eeltoodule vaatamata hankija kaebuse HKP OÜ pakkumuse vastavaks tunnistamise osas

3-18-657

7(11)

rahuldamata, mistõttu on otsus vastuoluline. Halduskohus on põhjendamatult lugenud HKP OÜ

pakkumuse kirjelduseks üksnes dokumendi esimesel leheküljel oleva teabe ja ülejäänud tööde

loetelu lehekülgedel 2–5 hinnanud ekslikult pelgalt TK ümberkirjutuseks. TK p-le 2.1.11

vastavuse tõendamiseks sooviski hankija saada sisuliselt TK p-ga 2.1.11 sõnastuslikult kokku

langevat kinnitust, nagu sisaldub ka HKP OÜ pakkumuses. Tegemist ei ole keerulise hanke

esemega, vaid hankija tellib 19 koerte jalutusväljaku hooldamist kolme aasta jooksul, kusjuures

hooldamise miinimumnõuded on HD-s esitatud. Seetõttu võiski pakkumuse kirjelduse esitada

lõika-kleebi meetodil TK alusel.

8. Hong OÜ ja Watson Hooldus OÜ vaidlevad 08.06.2018 kirjalikus vastuses

apellatsioonkaebusele vastu ning paluvad selle jätta rahuldamata ja halduskohtu otsuse

muutmata. Vaidlustajad jäävad oma varasemate seisukohtade juurde ega korda neid. Hankija

on apellatsioonkaebuses rõhutanud, et HD p-s 5.3 nõutud „pakkumuse kirjeldus“ oli OÜ BREM

Puhastus pakkumuse koosseisus „pakkumuse maksumuse vormi“ näol tegelikult esitatud. See

seisukoht on ilmselgelt otsitud. OÜ BREM Puhastus ei ole ka ise kordagi väitnud, et arvas HD

p 5.3 täitmiseks piisavat „pakkumuse maksumuse vormi“ üleslaadimisest, vaid selgelt leidnud,

et kuigi ta jättis HD p-le 5.3 vastava „pakkumuse kirjelduse“ esitamata, oli tegemist

mittesisulise kõrvalekaldega RHS § 114 lg 2 tähenduses. Hankija ei saanud ka OÜ BREM

Puhastus 16.02.2018 dokumendi „Tingimuste kinnitus“ alusel veenduda, et pakkumus sisaldab

kõiki töid, tegevusi ja kulusid, sest isegi kui selleks piisanuks TK tingimuste kopeerimisest,

sisaldab vastav dokument vaid osa TK tingimustest. OÜ BREM Puhastus pakkumuse vastavaks

tunnistamise otsuse kehtetuks tunnistamisega kaasneb automaatselt tema pakkumuse edukaks

tunnistamise ning kõrvaldamata jätmise ja kvalifitseerimise otsuste kehtetuks tunnistamine. Kui

ringkonnakohus leiab, et OÜ BREM Puhastus pakkumus on põhjendatud tunnistada RHS § 114

lg 2 alusel vastavaks, siis tuleb OÜ BREM Puhastus jätta kvalifitseerimata.

HKP OÜ pakkumuse vastavaks tunnistamine oli õigusvastane. Apellatsioonkaebuses ei ole

arvestatud, et VAKO ja halduskohus seostasid hankija 19.02.2018 käskkirja p 1 õigusvastasust

HKP OÜ pakkumuse mittevastavusega HD p-le 5.3, mitte TK p-le 2.1.11. Väide, et HD p 5.3

on olnud kõigile ühtemoodi arusaadav, mistõttu ei vaja see tõlgendamist, on vastuoluline ja

põhjendamata. Hanketingimuse tõlgendamisel ei ole määrav see, kuidas teised pakkumuse

esitanud isikud neid tingimusi mõistsid, vaid hankija peab enda kehtestatud tingimustest alati

kinni pidama ning ei tohi (sõltumata asjaoludest) asuda neid pärast pakkumuste esitamist ja

avamist sisustama oluliselt leebemalt. Meelevaldne ja läbipaistmatu (RHS § 3 p 1) on seisukoht,

et kuna hanke ese ei ole keeruline, piisas HD p 5.3 nõuete täitmiseks ka sellise „pakkumuse

kirjelduse“ esitamisest, kuhu on kopeeritud TK tingimused. Jääb ka arusaamatuks millist

sisulist lisandväärtust HD p 5.3 alusel esitatav „pakkumuse kirjeldus“ sellisel juhul andis (st

lisaks vormil 3 esitatud pakkuja kinnitusele tagada teenuse osutamine vastavalt hanke

alusdokumentidele).

9. Kolmas isik OÜ BREM Puhastus toetab 01.06.2018 seisukohas Tallinna

Keskkonnaameti apellatsioonkaebust ja palub selle rahuldada, jäädes oma varasemalt avaldatud

seisukohtade juurde. HD p-s 5.3 nõutud pakkumuse kirjelduse pakkumuse koosseisus esitamata

jätmine oli ilmselgelt mittesisuline kõrvalekalle, sest juba ainuüksi pakkumuse esitamisega

aktsepteerib pakkuja riigihankes esitatud nõudmisi. Vastava minetuse on OÜ BREM Puhastus

kõrvaldanud 16.02.2018 dokumendiga. Seejuures ei esitanud kolmas isik uut pakkumust ega ka

muutnud oma algset pakkumust (mh sisu ega hinna osas). Täiendavate selgituste andmise

võimaluse välistamine muudaks RHS § 2 lg 1 ja § 3 p 5 sisutuks ning asendaks need põhimõtted

bürokraatiaga. OÜ BREM Puhastus pakkumus vastas hanketingimustele ning selle edukaks

tunnistamiseks ja kolmanda isiku kvalifitseerimiseks puudusid takistused.

3-18-657

8(11)

10. Kolmas isik HKP OÜ leiab 07.06.2018 seisukohas, et hankija apellatsioonkaebus tuleb

rahuldada ulatuses, mis puudutab Tallinna Keskkonnaameti 19.02.2018 käskkirja p 1 kehtetuks

tunnistamist osas, millega tunnistati HKP OÜ pakkumus vastavaks. Halduskohus on möönnud,

et HD ei sisalda nõuet, et pakkuja peaks kirjeldama, kuidas kavatseb ta hankida 24 tunni jooksul

asendusinventari. Seega on vastuoluline kohtu seisukoht, et HKP OÜ pakkumus ei vasta HD p-

le 5.3, sest pakkumusest ei nähtu, kuidas on pakkuja kavandanud TK nõuete täitmist. Esiteks

sisaldas HKP OÜ esitatud dokument „Teenuse korraldamise ja läbiviimise kirjeldus“ muu

hulgas märget, et pakkuja omab hankes ettenähtud tööde teostamiseks vajalikke tööriistu ja

tehnikat. Jääb arusaamatuks, milliseid ressursse oleks kolmas isik pidanud pakkumuses veel

kirjeldama. Väites, et pakkumus ei vasta HD p-s 5.3 sätestatule, peaks esinema konkreetne

puudus, mis ei võimalda konkreetse TK-s esitatud tingimuse täitmist. VAKO ainus etteheide

oli, et HKP OÜ pakkumuses puudub täpne kirjeldus asendusinventari hankimise kohta.

Halduskohus nõustus hankijaga, et HD sellist nõuet ei sätestanud. Seega ei ole halduskohus

esitanud HKP OÜ pakkumusele ühtegi konkreetset etteheidet, kuid leidis vastuoluliselt, et

esitatud pakkumuse kirjeldus ei olnud siiski piisav. Vastavaid kirjeldusi ei sisaldanud ka

vaidlustajate endi pakkumus. Kui kõik hankemenetluse osalised said aru, et pakkumuse

kirjeldus ei nõua asendusinventari hankimise kirjeldust, siis on ilmne, et vastupidine tõlgendus

ei ole kooskõlas vastavas valdkonnas tegutsevate isikute arusaamaga. HKP OÜ pakkumuses oli

esitatud just selline kirjeldus, mida hankija apellatsioonkaebuse kohaselt pakkujatelt soovis.

Pakkujalt ei saa nõuda selliste andmete esitamist, mida HD ette ei näe. OÜ BREM Puhastus

pakkumusega seonduvalt tehtud otsuste osas on apellatsioonkaebus põhjendamatu ja tuleb jätta

rahuldamata. Pakkumuse koosseisus tuli esitada pakkumuse kirjeldus, mida OÜ BREM

Puhastus ei esitanud ning kohtupraktikast tuleneb üheselt, et hankija poolt selgituste

nõudmisega ei saa kõrvaldada sellist puudust, mis seisnes nõutud dokumendi või andmete

esitamata jätmises.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

11. Tallinna Keskkonnaameti apellatsioonkaebus on põhjendatud ja tuleb rahuldada osaliselt.

12. HD p 5.3 näeb ette järgmist: „Pakkumus peab vastama riigihanke alusdokumentide lisas

1 „Tehniline kirjeldus“ esitatud tingimustele. Pakkuja esitab pakkumuse kirjelduse viisil, mis

võimaldab hankijal kontrollida pakkumuse vastavust kõikidele tehnilises kirjelduses esitatud

tingimustele.“ Hanke ühe alusdokumendi „Nõuded pakkumusele – vastavustingimused“ p 2

kohaselt oli viidatud nõude täitmiseks pakkumuse koosseisus kohustuslik esitada pakkumuse

kirjeldus vabas vormis dokumendina.

13. Ringkonnakohus nõustub täielikult VAKO ja halduskohtu otsustes toodud järelduste ja

põhjendustega osas, mis puudutab OÜ BREM Puhastus pakkumuse vastavaks ja edukaks

tunnistamist ning OÜ BREM Puhastus hankemenetlusest kõrvaldamata jätmist ja tema

kvalifitseerimist (s.o Tallinna Keskkonnaameti 19.02.2018 käskkirja p-d 2–5). HKMS § 201 lg

4 alusel ei pea ringkonnakohus vastavas ulatuses vajalikuks kõiki VAKO ja halduskohtu

põhjendusi üle korrata. VAKO on lisaks põhjendatult muutnud oma varasemat seisukohta (vt

VAKO 13.02.2018 otsus nr 5-18/192791, p 18), et RHS § 52 lg 3 järgse nn pöördmenetluse

raames RHS § 104 lg 8 ls 2 alusel tehtud eduka pakkuja kvalifitseerimise otsuse puhul ei kehti

nn otsuste järgnevuse põhimõte. Kuigi pakkumuse vastavuse ja pakkuja kvalifikatsiooni

kontrollid on põhimõtteliselt teineteisest lahutatavad ning võivad toimuda erinevatel aegadel ja

erinevas järjekorras (vt RHS § 52 lg-d 2 ja 3), on õigusselguse huvides põhjendatud lähenemine,

et kui kehtetuks tunnistatakse juba üks hankija otsus, mille tagajärjel ei saaks asjaomane

3-18-657

9(11)

pakkuja / pakkumus enam hankemenetluses osaleda, tunnistatakse ühtlasi kehtetuks ka sellele

ajaliselt järgnevad hankija otsused vastava pakkuja või pakkumuse kohta.

14. Sisulist vaidlust ei saa olla selles, et OÜ BREM Puhastus jättis HD p-s 5.3 nõutud

kohustusliku dokumendi „pakkumuse kirjeldus“ esitamata, kuna kolmas isik on seda ka ise

kinnitanud, leides üksnes, et tegemist oli mittesisulise kõrvalekaldega RHS § 114 lg 2

tähenduses, sest juba pakkumuse esitamisega (sh hankes osalemise taotlusvormil – HD vorm

3) on pakkuja aktsepteerinud kõiki riigihankes esitatud nõudmisi. Tallinna Keskkonnaameti

seisukoht, et OÜ BREM Puhastus esitas pakkumuse kirjeldusena teistkordselt „Pakkumuse

maksumuse vormi“, on ilmselgelt otsitud, sest maksumusvormil kajastatud pakutava teenuse

üldiseloomustus („19 koera jalutusväljaku hooldamine vastavalt tehnilises kirjelduses nõutule.

Hooldatakse 32 420 m2 kuus“) sisaldus juba hanke alusdokumentide koosseisus osaliselt

eeltäidetud maksumusvormil, mitte ei ole seda lisanud pakkuja (tema lisas maksumusvormile

üksnes pakutavad ühikuhinnad ja kogumaksumused). Seega ei ole ka õiguspäraselt võimalik

rääkida pakkujale RHS § 46 lg 4 alusel võimaluse andmisest enda esitatud kirjelduse

täpsustamiseks. VAKO on viidetega asjakohasele kohtupraktikale õigesti rõhutanud, et

olukorras, kus hankija on riigihanke alusdokumentides nõudnud pakkumuse koosseisus

konkreetsete dokumentide esitamist, on ta vastavate tingimustega ka ise rangelt seotud (hanke

alusdokumendid on olemuselt eelhaldusakt – nt Riigikohtu 08.10.2012 määrus nr 3-3-1-30-12,

p 12; 12.12.2011 määrus nr 3-3-1-52-11, p 21; 14.04.2010 otsus nr 3-3-1-99-09, p 16) ega tohi

asuda pakkumuste vastavuse kontrollimise staadiumis seisukohale, et tegelikult piisab talle ka

muudest dokumentidest (nt praegusel juhul HD vormil 3 esitatud hankes osalemise taotlusest,

mis sisaldab pakkuja üldist kinnitust, et ta on tutvunud kõigi asjakohaste dokumentidega ning

kinnitab neis esitatud tingimuste ülevõtmist ja tagab esitatud nõuetele vastava teenuse

osutamise). Hankija rahaliste vahendite säästliku kasutamise eesmärk ei ole iseenesest

kaalukam teistest riigihanke korraldamise üldpõhimõtetest (nt läbipaistvus ja kontrollitavus

ning võrdne kohtlemine).

15. HKP OÜ pakkumuse vastavaks tunnistamise osas (s.o Tallinna Keskkonnaameti

19.02.2018 käskkirja p 1 osaliselt) on hankija apellatsioonkaebus põhjendatud. Vaidlusaluse

riigihanke alusdokumentides ei ole HD p-s 5.3 nimetatud „pakkumuse kirjelduse“ sisu ega

vormi (sh nõutavat detailsusastet) täpsemalt määratletud, mistõttu tuleb arvestada vastava

nõude esitamise konteksti ja lähtuda kasutatud sõnade tavatähendusest. „Kirjeldus“ on eesti

keele seletava sõnaraamatu kohaselt „eseme, isiku, looma, nähtuse, sündmuse v. olukorra

olulisemate tunnuste ülevaatlik esitus“. VAKO hinnangul peab HD p-s 5.3 nõutud dokument

järelikult reaalselt kirjeldama pakutava teenuse sisu, st loetlema selle olulisemaid tunnuseid.

HKP OÜ pakkumuse koosseisus esitatud dokumendile „Teenuse korraldamise ja läbiviimise

kirjeldus“ (I kd, tl 127-130) on VAKO heitnud ette 4/5 osas üksnes TK ümberkirjutamist ja 1/5

osas pelgalt trafarettide kasutamist, mitte pakutava teenuse reaalset kirjeldamist. Lisaks leidis

VAKO, et näiteks TK p-s 2.1.11 sätestatud lõhutud inventari või selle vigaste või kulunud osade

24 tunni jooksul uutega asendamise nõude täitmiseks pidanuks olema esitatud muu hulgas

üksikasjalik teave selle kohta, kuidas ja kust kavatsetakse vajaduse korral asendusinventar nii

kiiresti hankida või kas see on pakkujal pidevalt laos olemas. Halduskohus asus küll

seisukohale, et hanke alusdokumentidest ei tulene nõuet esitada pakkumuse kirjeldus päris

VAKO pakutud detailsusega, kuid pidas siiski vajalikuks, et kirjeldusest nähtuks, kuidas

kavandab pakkuja TK nõuete täitmist (sh kas kavandatud on vajalikud ressursid nõuete

täitmiseks või kas need on pakkujale mõistliku ajavaruga kättesaadavad jne). Hankija ei vaidle,

et HD p-s 5.3 nõutud dokumendis tuleks loetleda pakutava teenuse olulisemaid tunnuseid (st

piisav ei ole üldsõnaline kinnitus pakutava teenuse vastavusest kõigile nõuetele), kuid on

seisukohal, et pakkumuse kirjeldus ei pea siiski sisaldama informatsiooni, kuidas kavatseb

pakkuja TK-s sätestatud nõudeid täita, sest pakkujatelt on nõutud üksnes kirjeldamist

3-18-657

10(11)

(loetlemist), milliseid töid või tegevusi ja millise intervalliga nende pakkumus sisaldab. Hankija

märgib lisaks, et kuna tegemist ei ole keerulise hanke esemega ja hooldamise miinimumnõuded

on HD-s esitatud, siis võiski pakkumuse kirjelduse esitada sisuliselt TK ümberkirjutusena.

16. HD p 5.3 kohaselt peaks selles sättes nõutud pakkumuse kirjeldus võimaldama hankijal

kontrollida pakkumuse vastavust kõigile tehnilises kirjelduses esitatud tingimustele. Vaidlust

ei ole selle üle, et kuna hankija ei ole kõnealust nõuet hanke alusdokumentides üksikasjalikult

sisustanud, tuleb võtta aluseks n-ö keskmise mõistliku hankemenetluses osaleja vaatenurk.

Kuna hanke esemeks on Tallinnas asuvate koerte jalutusväljakute (kokku 19 jalutusväljakut /

32 420 m2) sisuliselt igapäevane hooldamine (sh koristamine ja prügikastide tühjendamine

vähemalt 5 korda nädalas) kolmeaastase perioodi kestel, peakski pakkuja esitatav „pakkumuse

kirjeldus“ sisaldama eelkõige kavandatavate hooldustööde või -tegevuste loetelu. Tuleb

arvestada, et pakkumuse kirjeldus peab HD p 5.3 järgi võimaldama hankijal kontrollida üksnes

esitatud pakkumuse vastavust TK tingimustele (eelkõige tagamaks, et pakkuja on võtnud

pakkumuse maksumuse määramisel arvesse kõiki nõutavaid töid ja tegevusi), kuid VAKO ja

halduskohtu esitatud nõuded kirjeldada pakkuja kasutuses olevaid ressursse ja võimekust

kiiresti hankida vajalikku asendusinventari seonduvad pigem pakkuja majandusliku ja

finantsseisundi ning tehnilise ja kutsealase pädevuse kontrollimisega, mille kohta tuli andmed

esitada hankepassis (vt „Nõuded pakkujale – kvalifitseerimistingimused“).

Ringkonnakohus märgib lisaks, et kuna vaidlusaluses riigihankes oli hindamiskriteeriumiks

madalaim hind, mitte pakkumuste hinna ja kvaliteedi suhe, mis eeldab RHS § 85 lg 4 kohaselt

juba iseenesest seda, et kõik muud tulevase hankelepingu tingimused (sh miinimumnõuded

teenuse sisule) on riigihanke alusdokumentides ammendavalt kindlaks määratud, siis on ilmne,

et kõik pakkujad lähtuvadki just TK-s esitatud miinimumnõuetest (kuna suurema mahuga või

täiendavate teenuste pakkumine tõstaks küll ilmselgelt pakkuja kulusid, kuid ei annaks talle

hankemenetluses samas mingit eelist) ja pakkumuse kirjeldus ei pruugigi olemuselt kuigivõrd

erineda TK ümberkirjutusest. Esitatud pakkumustest nähtuvalt on vastavat tingimust sarnaselt

mõistnud ka kõik pakkujad. Küsimus, kas taolise „tehnilise kirjelduse“ nõudmine (st lisaks HD

vormil 3 esitatud kinnitusele) oli üldse mõttekas, ei saa olla praeguses asjas vaidluse all, sest

vastav nõue tuleneb kehtivatest hanke alusdokumentidest, mida ei ole vaidlustatud. Tegemist

oleks ka otstarbekuse küsimusega, mida halduskohus ei hinda (HKMS § 158 lg 3). Kokkuvõttes

ei ole Tallinna Keskkonnaameti 19.02.2018 käskkirja p 1 kehtetuks tunnistamine HKP OÜ

pakkumuse vastavaks tunnistamise osas olnud ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud.

17. Eelneva põhjal ja HKMS § 200 p 3 alusel rahuldab ringkonnakohus Tallinna

Keskkonnaameti apellatsioonkaebuse osaliselt ning tühistab Tallinna Halduskohtu 15.05.2018

otsuse ja VAKO 22.03.2018 otsuse osas, milles tunnistati kehtetuks Tallinna Keskkonnaameti

19.02.2018 käskkirja nr 4-4.1/9 p 1 HKP OÜ pakkumuse vastavaks tunnistamise kohta. Selles

osas teeb ringkonnakohus asjas uue otsuse, millega jätab ühispakkujate Hong OÜ ja Watson

Hooldus OÜ vaidlustuse rahuldamata. Ülejäänud osas jääb halduskohtu otsus muutmata.

18. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebuse

osalise rahuldamise korral jagatakse menetluskulud proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega

(HKMS § 108 lg 2). Kolmanda isiku menetluskulud hüvitab tema poole vastaspool samade

reeglite järgi nagu poolele ning kui vastaspool ei pea kulusid hüvitama, jäävad kolmanda isiku

kulud tema enda kanda (HKMS § 108 lg 8). Kui kõrgema astme kohus muudab madalama

astme kohtu lahendit ja teeb ise uue otsuse, muudab ta ka menetluskulude jaotust (HKMS § 109

lg 4). HKMS § 109 lg 1 järgi tuleb menetluskulude väljamõistmiseks kohtule esitada

menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid, mille esitamata jätmise korral menetluskulusid

3-18-657

11(11)

välja ei mõisteta. Kohus mõistab välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud (HKMS

§ 109 lg 6).

19. Tallinna linn on tasunud kaebuse ja apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu kokku 1280

eurot (I kd, tl 131; II kd, tl 4), kuid pole esitanud andmeid muude menetluskulude kandmise

kohta. Kuigi formaalselt on vaidlustus esitatud hankija viie otsuse peale, millest üks puudutas

HKP OÜ-d ja neli puudutasid OÜ-d BREM Puhastus, on põhjendatud lähtuda menetluskulude

jaotamisel sellest, et sisuliselt on vaidluse all olnud kahe pakkuja pakkumused. Seetõttu tuleb

vaidlustus lugeda ringkonnakohtu otsuse tagajärjel rahuldatuks üksnes pooles ulatuses ning

vastavalt on ka hankija apellatsioonkaebus ja kaebus rahuldatud pooles ulatuses. Seda

arvestades tuleb HKMS § 108 lg 2 alusel mõista vaidlustajatelt hankija kasuks välja pool

esimese ja teise astme kohtus tasutud riigilõivust (s.o 640 eurot).

Ühispakkujate Hong OÜ ja Watson Hooldus OÜ esindajakulud esimese astme kohtus olid

2131,20 eurot (I kd, tl 165-166p), mis vastab advokaadi 11,1 töötunnile. Apellatsiooniastmes

on vaidlustajate esindajakulud olnud 1072 eurot (II kd, tl 19-21p), mis vastab advokaadi 5,55

töötunnile. Kahes kohtuastmes kokku 3203,20 euro suuruste esindajakulude kandmine on

nõuetekohaselt tõendatud. Kuna ringkonnakohus rahuldab hankija apellatsioonkaebuse ja

kaebuse pooles ulatuses, tuleb hankijalt mõista vaidlustajate menetluskulud samuti välja pooles

ulatuses. Sarnaselt halduskohtule peab ringkonnakohus vaidlustajate esindajakulude suurust

praeguse asja vähest mahtu ja keerukust arvestades siiski ülepaisutatuks ning leiab, et

põhjendatud on mõista hankijalt vaidlustajate menetluskulude katteks välja kahe kohtuastme

peale kokku 1200 eurot (s.o taotletust ligikaudu 25% väiksemas summas). Muus osas jäävad

kolmandate isikute menetluskulud HKMS § 108 lg 8 ja § 109 lg 6 alusel nende endi kanda.

HKP OÜ on esimese astme kohtus palunud mõista vaidlustajatelt tema menetluskulude katteks

välja 714 eurot (I kd, tl 158-160), mis vastab advokaadi 4,25 töötunnile. Apellatsiooniastmes

on HKP OÜ esindajakulud olnud 252 eurot (II kd, tl 13-15p), mis vastab advokaadi 1,5

töötunnile. Kuna ringkonnakohus rahuldab hankija apellatsioonkaebuse ja kaebuse HKP OÜ-d

puudutavas osas, siis tuleb ka kolmanda isiku menetluskulud mõista HKMS § 108 lg 8 alusel

välja vaidlustajatelt. Menetluskulud on seotud üksnes praeguse asja menetlemisega esimese ja

teise astme kohtus ning nende suurus on tervikuna põhjendatud.

OÜ BREM Puhastus menetluskulud (esimese astme kohtus taotletud 660 eurot, mis hõlmab ca

3/5 osas vaidlustusmenetluse kulusid – I kd, tl 152-156; apellatsioonimenetluses taotletud 72

eurot – II kd, tl 8) jäävad HKMS § 108 lg 8 alusel tema enda kanda, kuna OÜ-d BREM Puhastus

puudutavas osas jääb hankija apellatsioonkaebus rahuldamata.

20. RHS § 222 lg-st 1 tulenevalt kohaldatakse vaidlustusmenetluse kulude jaotamisel kuni

31.12.2018 üksnes RHS § 198 lg-tes 4, 5 ja 7 ning §-s 222 sätestatut. Seega ei ole RHS § 198

praegu kohaldatav osas, mis võimaldaks mõista välja vaidlustusmenetluses kantud lepingulise

esindaja kulusid (lg-d 1 ja 2) või kolmanda isiku menetluskulusid (lg 8). RHS § 222 lg 3

kohaselt juhul, kui vaidlustusmenetlus lõpeb RHS § 197 lg 1 p-s 5 nimetatud vaidlustuse osalise

rahuldamisega, mõistab VAKO oma otsusega hankijalt vaidlustaja kasuks välja vaidlustaja

poolt tasutud riigilõivu proportsionaalselt vaidlustuse rahuldamisega. Kuna VAKO rahuldas

22.03.2018 otsusega vaidlustuse tervikuna, siis mõistis ta RHS § 222 lg 2 alusel hankijalt

vaidlustajate kasuks välja nende poolt tasutud riigilõivu täies ulatuses (s.o 640 eurot). Kuivõrd

ringkonnakohtu otsuse tagajärjel saab vaidlustuse lugeda rahuldatuks üksnes pooles ulatuses,

tuleb vastavalt muuta ka VAKO otsusega välja mõistetud riigilõivu suurust.

(allkirjastatud digitaalselt)