2-17-12713/39 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Mati Maksing, Gaida Kivinurm ja Ulvi Loonurm

Määruse tegemise aeg ja koht

28. juuni 2018, Tallinn

Tsiviilasja number

2-17-12713

Tsiviilasi

KKi, DKi ja AKi hagi AbK ja VKi vastu

tagasivõitmise korras kinkelepingu ja

asjaõiguslepingu kehtetuks tunnistamiseks ja kande

muutmiseks nõusolekute andmiseks kohustamiseks.

Menetluskulude kindlaksmääramine

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 17. aprilli 2018 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

AbKi ja VKi määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hagejad (vastustajad määruskaebemenetluses): KK

(isikukood xxxxxxxxxx), DK (isikukood xxxxxxxxxx) ja

AK (isikukood xxxxxxxxxx), ühine seaduslik esindaja

AlK ja ühine lepinguline esindaja Irina Vassiljeva

Kostjad (määruskaebuse esitajad): AbK (isikukood

xxxxxxxxxx) ja VKi (isikukood xxxxxxxxxx), ühine

lepinguline esindaja Leelia Kirs

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata kostjate taotlused määrusekaebusele lisatud täiendavate

dokumentaalsete tõendite vastuvõtmiseks.

2. Harju Maakohtu 17. aprilli 2018 määrus jätta muutmata.

3. Määruskaebus jätta rahuldamata.

4. Määruskaebuse menetlemise kulusid ei hüvitata.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva

määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon. Hagita

menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi

esitada ise või advokaadi vahendusel.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja

kestel menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

2 (4)

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

MENETLUSE KÄIK

1. Harju Maakohtu menetluses oli KKi, DKi ja AKi (hagejad) hagi AbKi (kostja I) ja VKi

(kostja II, koos „kostjad“) vastu tagasivõitmise korras kinkelepingu ja asjaõiguslepingu

kehtetuks tunnistamiseks ja kande muutmiseks nõusolekute andmiseks kohustamiseks.

2. Maakohtu 8. jaanuari 2018 otsusega jäid hagejate menetluskulud ½ osas kummagi kostja

kanda ja kostjate menetluskulud nende endi kanda. Otsus jõustus 7. märtsil 2018. Tallinna

Ringkonnakohtu 15. veebruari 2018 määruse kohaselt jäid apellatsioonimenetluse kulud

kostja I kanda, kuid hagejatel apellatsioonimenetluses hüvitatavaid menetluskulusid ei olnud.

3. Hagejad esitasid 20. detsembril 2017 avalduse menetluskulude rahaliseks kindlaks-

määramiseks. Avalduse kohaselt on hagejatel tekkinud menetluskulud summas 1 150 eurot

(ilma käibemaksuta). Lepinguline esindaja on osutanud õigusabi teenust hinnaga 100 eurot

tunnis kokku 11,5 tundi. Täiendava 14. märtsi 2018 avaldusega palusid hagejad välja mõista ka

riigilõivu 950 eurot. Kokku olid hagejate menetluskulud seega 2 100 eurot.

4. Kostjad leidsid, et põhjendatud on vaid kohtuistungil osalemise kulu 50 eurot, ülejäänud osas

tuleb menetluskulud jätta välja mõistmata. Täiendava 16. märtsi 2018 seisukoha kohaselt on

menetluskulude nimekirja koostamise kulud mittevajalikud, 14. märtsi 2018 e-kiri ei ole

vormikohane taotlus ja esitatud pärast seda, kui kohus märkis, et hagejate menetluskulude

nimekirja aluseks tuleb võtta 20. detsembri 2017 menetlusdokument, mis ei sisalda riigilõive.

MAAKOHTU MÄÄRUS

5. Harju Maakohus rahuldas 17. aprilli 2018 määrusega (vaidlustatud määrus) hagejate

menetluskulude kindlaksmääramise avalduse osaliselt. Kohus mõistis kummaltki kostjalt

hagejate kasuks ühiselt välja 975 eurot – kokku 1 950 eurot.

6. Kohus juhindus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 174 lg-st 1 ja 175 lg-st 1 ning

hindas hagejate kulusid lähtudes asja sisust, samuti arvestades asja keerukust ja mahukust.

Konsulteerimiseks ja asja analüüsiks 2 t on vajalik ja põhjendatud, arvestades asja sisu.

Hagiavalduse koostamiseks ja esitamiseks 2,5 t on vajalik ja põhjendatud, arvestades

hagiavalduse sisu. Hagi tagamisega seonduv ajakulu 2,5 t on vajalik ja põhjendatud, arvestades

vastava avalduse sisu. Hagiavalduse puuduste kõrvaldamiseks on vajalik ja põhjendatud 1,5 t,

arvestades 7. septembri 2017 menetlusdokumendi sisu, menetluse käiku ja asjaolu, et puuduste

kõrvaldamise vajadust oleks võinud osaliselt mõistlikult vältida korrektse hagiavalduse

esitamisega. Kostjate vastusega tutvumiseks 1 t on vajalik ja põhjendatud, arvestades vastuse

sisu. Kohtuistungi kestuse järgi on sellel osalemiseks 0,5 t on vajalik ja põhjendatud.

Menetluskulude nimekirja koostamiseks kulutatud aeg ei ole vajalik ega põhjendatud.

Hagejate lepingulise esindaja tunnitasu 100 eurot (ilma käibemaksuta) ei ületa oluliselt

keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu, st sellest saab lähtuda kulude hüvitamisel.

Vajalik ja põhjendatud on ka riigilõiv 950 eurot, mis kuulus hagiavalduse ja hagi tagamise

taotluse esitamisel tasumisele ja on tasutud.

Arvestades hagihinda ja asja kaalukust pooltele, ei ole hüvitamisele kuuluvad menetluskulud

ebaproportsionaalselt suured. Kummaltki kostjalt tuleb hagejate kasuks välja mõista 975 eurot

( = 950 + (2 + 2,5 + 2,5 + 1,5 + 1 + 0,5) × 100) : 2). Hagejad võivad nõuda kohustuse täitmist

ühiselt, sest hagejad ei ole solidaarvõlausaldajad, kohustust ei ole menetluskulude kindlaks-

määramise avalduses osadena esitatud ja kohustust ei ole ka maakohtu otsuses osadeks jagatud.

3 (4)

7. Vastuseks kostjate väidetele märkis maakohus, et arvestades kohtupraktikas valitsevat

seisukohta, ei ole põhjendatud jätta arvestamata hagejate menetluskulude nimekirja pärast

TsMS § 176 lg 1 esimeses lauses sätestatud tähtaja möödumist esitatud osas. Antud juhul ei

põhjustanud nimetatud osas menetluskulude kindlaksmääramise avalduse läbivaatamine

avalduse lahendamise viibimist (TsMS § 331 lg 1). Antud juhul ei ole põhjendatud jätta

14. märtsi 2018 e-kirja vormis esitatud täiendust tähelepanuta, arvestades uurimispõhimõtet

(TsMS § 174 lg 8, § 5 lg 3), eriti tsiviilasja materjalidest nähtuva riigilõivu näol (TsMS § 174

lg 1 teine lause). Kostjatel oli võimalik esitada vastuväiteid ka täienduse osas.

MÄÄRUSKAEBUS

8. Kostjad esitasid 8. mail 2018 määruskaebuse, milles paluvad vaidlustatud määruse tühistada

ja mõista hagejate menetluskulud välja ainult põhjendatud ulatuses.

Lisaks juba maakohtule esitatud vastuväidetele märgivad kostjad määruskaebuse põhjendusena

kokkuvõtvalt järgmist.

Esiteks on hagejate menetluskulud kokku summas 1 950 eurot ilmselgelt ülepaisutatud ja

põhjendamatult suured arvestades hagejate menetlusdokumentide sisu ja kvaliteeti ning

esindaja ebakompetentsust.

Kogu menetluse vältel esitati arusaamatuid ja ebakohaseid dokumente (taotlusi) vigaderohkes

eesti keeles, tihti vaid e-kirjana. Nõuetekohaselt olid vormistatud vaid hagiavaldus ja hagi

tagamise taotlus. Hagejate esindaja menetlusdokumendid olid tihti põhjendamatud (nt taotlus

kohtule vea parandamiseks) ja ebaselges eesti keeles, mis näitab esindaja töö kvaliteeti

(õigemini puudujääke selles). Algses hagiavalduses puuduste kõrvaldamise ajakulu ei pea

samuti hüvitama kostjad.

Teiseks on riigilõivud 950 eurot küll põhjendatud menetluskulu, aga selle summa hüvitamise

taotlus esitati hilinenult.

Kolmandaks ei sisalda 20. detsembri 2017 menetlusdokumendi lisana esitatud arve

õigusabiteenuse osutamise eest täpset ülevaadet, milliseid teenuseid ja millise hinnaga osutati.

Neljandaks oli kohtul võimalik määrata menetluskulude rahaline suurus kindlaks juba otsuses.

Viiendaks on praeguseks selgunud, et hagejad ei saavutanud hagiga seda eesmärki, milleks nad

kohtusse pöördusid. Kuigi maakohtu otsusega tunnistati kehtetuks kostjate vahel

8. veebruaril 2017 sõlmitud kinnisasja kinkeleping ja asjaõigusleping kinnisasja omandi

ülemineku kohta, jäi ikkagi kehtima kinnistu registriosa III jao kanne isikliku kasutusõiguse

kohta kostja I kasuks. Korterit ei ole seni õnnestunud müüa, sest keegi ei soovi isikliku

kasutusõigusega koormatud korterit osta. Sellise olukorra on endaga kaasa toonud hagejate

esindaja ebapädevus.

MENETLUSE EDASINE KÄIK

9. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja andis hagejatele tähtaja sellele vastamiseks.

Hagejad kaebusele ei vastanud.

10. Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle lahendamiseks ringkonnakohtule,

kuhu tsiviilasja toimik saabus 20. juunil 2018.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

11. Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus tuleb jätta TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 1

alusel muutmata ning määruskaebus rahuldamata. Maakohtu määrus on seaduslik ja

põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle muutmiseks. Ringkonnakohus

nõustub maakohtu põhjendustega ega korda neid.

4 (4)

12. Ringkonnakohus märgib esmalt, et kostjatel puudub huvi vaidlustada maakohtu määrust

osas, milles hagejate avaldus menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks jäi rahuldamata.

Kuna hagejad määrust ei vaidlustanud (TsMS § 178 lg 2 piirangu tõttu ka ei saanud vaidlus-

tada), siis on avalduse rahuldamata jätmise osas maakohtu määrus edasi kaebamata jõustunud.

Määruskaebuses on nimetatud kaebajat ainsuses, aga kostjate ühise esinduse ja kaebuse taotluse

järgi on aru saada, et määruskaebuse esitasid mõlemad kostjad. Kuna maakohus ei eristanud

kulude kindlaksmääramisel kummagi kostja väiteid ja mõlemad vastutavad kulude hüvitamise

eest võrdsetes osades (mida ei ole kaebusega vaidlustatud), siis ei oma see otseselt ka tähtsust.

13. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.

Menetluskulude rahalisel kindlaksmääramisel ei ületanud maakohus diskretsioonipiire ega

rikkunud TsMS § 175 lg 1. Maakohtu järeldus kostjatelt väljamõistetava vajaliku ja

põhjendatud õigusabikulu kohta põhineb hagejatele osutatud õigusabiteenuse sisu ja kestuse

analüüsil. TsMS § 175 lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude

põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus (kohus teeb kaalutlusotsuse

eelkõige õigusabile kulunud aja ja asja keerukuse hindamise osas), millesse kõrgema astme

kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt nt Riigikohtu

23. märtsi 2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-184-15, p 14, ja selles viidatud varasem praktika).

Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus hagejate lepingulise esindaja õigusabile kulunud

aja põhjendatuse ja vajalikkuse ning asja keerukuse hindamisel kaalumispiire ületanud.

Menetluskulu põhjendatus ei olene otseselt sellest, millises vormis menetlusdokument kohtule

esitati, samuti ei viita üksikud kirja- ja vormivead veel sellele, et kulu oleks põhjendamatu.

Maakohus on asjakohaselt põhjendanud, miks tuleb kulud hüvitada lähtudes tasumäärast

100 eurot/t ja võttis arvesse puuduste kõrvaldamise eripära jättes osaliselt vastava kulu

kostjatelt välja mõistmata. Rahuldamata jäänud taotlustega saab kohus TsMS § 169 lg 3 järgi

arvestada kulude jaotamisel, aga sellekohast otsustust ei saa TsMS § 178 lg 1 esimese lause

kohaselt nüüd enam vaidlustada. Seega ei ole kaebuse esimene väide edukas.

Riigilõivu hüvitamiseks ei pea pool esitama taotlust. TsMS § 174 lg 1 teise lause sätestab, et

kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita

vastavat taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Kuna

riigilõivu tasumise andmed nähtuvad asja materjalidest, siis ei ole tasutud lõivu hüvitamiseks

vaja taotlust esitada. Samuti ei pea kulude hüvitamist taotlev isik TsMS § 176 lg 6 järgi esitama

arveid kulude kohta. Neil kaalutlustel ei ole kaebuse teine ja kolmas väide põhjendatud.

Kaebuse kaks viimast väidet on ainetud ega mõjuta maakohtu määratud kulude suurust. Kostjad

ei põhjendanud, kuidas võinuks vaidlustatud lahendit kostjatele kahjulikult mõjutada see, et

kulusid ei määratud asja sisulisel lahendamisel. Samuti ei mõjuta kulude kindlaksmääramist,

kas hagejad taotletud eesmärgi saavutasid. Kuna viies väite ei oma kaebuse lahendamisel

tähtsust, siis tuleb sellega seonduvad täiendavad tõendid jätta TsMS § 238 lg 1 esimese lause

kohaselt vastu võtmata. Tõendite elektroonilise esitamise tõttu pole vaja neid tagastada.

14. Kokkuvõtvalt ei anna kaebuse väited alust vaidlustatud määruse tühistamiseks.

15. TsMS § 178 lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud

kulusid ei hüvitata.

16. Käesoleva määruse peale saab esitada kaebuse Riigikohtule TsMS § 696 lg 1 teise lause ja

lg 3 esimese lause alusel. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise

peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma

kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.

/ allkirjastatud digitaalselt /

/ allkirjastatud digitaalselt /

/ allkirjastatud digitaalselt /

Mati Maksing

Gaida Kivinurm

Ulvi Loonurm