3-17-2623/30 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Maret Hallikma

Otsuse tegemise aeg ja koht

27.06.2018, Tallinn

Haldusasja number

3-17-2623

Haldusasi

K. P. kaebus Maksu- ja Tolliameti 26.10.2017 vastutusotsuse

nr 13-7/00646-12 tühistamise nõudes

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Kaebaja – K. P., lepingulised esindajad vandeadvokaat Sven

Veltmann ja jurist Madis Truber

Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet

Asja läbivaatamise vorm

30.05.2018, avalikul kohtuistungil

RESOLUTSIOON

1. Jätta K. P. kaebus rahuldamata.

2. Rahuldada K. P. menetluskulude väljamõistmise taotlus seoses menetluse osalise

lõpetamisega ning mõista vastustajalt välja kaebaja menetluskulud summas 859,66

eurot.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 27.07.2018. Kui apellant ei ole

apellatsioonkaebuses märkinud, et soovib asja arutamist kohtuistungil, eeldatakse, et ta on nõus

kirjaliku menetlusega.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Maksu- ja Tolliamet (MTA) määras 25.02.2015 maksuotsusega nr 12.2-3/026778-5 Tramorin

OÜ-le (endine ärinimi OÜ Holikos) täiendava maksukohustuse kokku summas 50 252,44 eurot, sh

käibemaksu 23 518,23 eurot maksustamisperioodide märts kuni august 2014 eest ning tulumaksu

26 734,17 eurot maksustamisperioodide mai kuni august 2014 eest. Maksuotsuses põhjendatakse

maksusumma määramist peamiselt järgmiselt:

1.1. MTA väljastas 09.07.2014 Tramorin OÜ-le ettevõtluse kontrolli raames korralduse

raamatupidamisdokumentide esitamiseks. Samal ajal alustas MTA ettevõtluse kontrolli ka

Temporin OÜ ja Osaühing Promantes suhtes. Eelpoolnimetatud äriühinguid omas ja nende tegevust

juhtis K. P. Viimane lükkas korduvalt dokumentide esitamiseks antud korralduste täitmist edasi

ning seejärel võõrandas Tramorin OÜ ja Temporin OÜ vahetult enne kokkulepitud suuliste

selgituste andmise aega, andes uuele omanikule üle ka kõik dokumendid. Seega ei esitanud K. P.

MTA-le ühtegi korralduses nõutud dokumenti. Mõlemad äriühingud võõrandas K. P. samale

2(12)

isikule, K. N. MTA nõudis dokumentide esitamist ka K. N. (Tramorin OÜ omanik alates 19.08.2014

ja juhatuse liige alates 01.09.2014), kuid K. N. dokumente ei esitanud. Samuti ei esitanud

dokumente N. I., kes omandas Tramorin OÜ 28.11.2014 ja oli juhatuse liige alates 03.12.2014. On

põhjendatud arvata, et K. P. võõrandas äriühingud seoses alanud kontrollimenetlusega, eesmärgiga

takistada maksukohustuse tuvastamist ja seeläbi vabaneda vastutusest. Sellele viitab ka K. P.

käitumismuster erinevate äriühingute asutamisel ja võõrandamisel peale maksuhalduri kontrollide

alustamist. Märkimisväärne on ka, et peale Tramorin OÜ ja Temporin OÜ võõrandamist asutas K.

P. uued äriühingud OÜ SYNOSE ja OÜ KEROSE, mis jätkasid samal tegevusalal tegutsemist nagu

olid seda teinud võõrandatud äriühingud.

1.2. Kuivõrd MTA-le ei esitatud ühtegi Tramorin OÜ raamatupidamise dokumenti, asus MTA

seisukohale, et äriühingu käibedeklaratsioonidel perioodil märts kuni august 2014 kajastatud

sisendkäibemaksu maha arvamine on toimunud alusetult. Sisendkäibemaksu maha arvamine on

lubatud üksnes seaduse nõuetele vastavate arvete olemasolul, mida aga MTA-le äriühing ei

esitanud. MTA vähendas käibemaksuseaduse (KMS) § 24 lg-le 1, § 29 lg-le 1 ja § 31 lg-le 1

tuginedes Tramorin OÜ sisendkäibemaksu summas 23 518,26 euro võrra, mis tõi kaasa kohustuse

tasuda samas summas täiendavalt käibemaksu.

1.3. Kontrollimenetluse käigus tuvastas MTA, et Tramorin OÜ arvelduskontolt on kontrollitaval

perioodil

tehtud

K.

P. väljamakseid

selgitusega

„laenu

tagastus“

summas

104 766,41 eurot. samas nähtub arvelduskontolt, et K. P. poolt on tehtud äriühingule makseid

selgitusega „laen“ vaid 4195 euro ulauses. Kuivõrd äriühing ei esitanud MTA-le raamatupidamise

dokumente, mis kinnitaks K. P. poolt laenu andmist, asus MTA seisukohale, et Kalev Prottenile

tehtud väljamaksetelt kokku summas 100 571,41 eurot tuleb tasuda tulumaksu tulumaksuseaduse

(TuMS) § 51 lg 1 ja lg 2 p 3 kui ettevõtlusega mitteseotud kuludelt.

2. OÜ Tramorin maksuotsusega täiendavalt määratud maksukohustust ei tasunud. MTA alustas

18.01.2016 taotlusega nr 13-7/00646-1 K. P. suhtes juhatuse liikme vastutusele suunatud

maksumenetlust seoses Tramorin OÜ maksuvõlaga. Menetluse tulemusel väljastas MTA

18.09.2017 K. P. vastutusotsuse projekti ning andis tähtaja eriarvamuse esitamiseks. K. P. esitas

04.10.2017 eriarvamuse. MTA eriarvamusega ei nõustunud ja väljastas Kalev Prottenile

26.10.2017 vastutusotsuse nr 13-7/00646-12, millega kohustas K. P. solidaarselt Tramorin OÜ-ga

tasuma

viimase

maksuvõlga

kokku

26 734,17

eurot

seoses

tulumaksukohustusega

maksustamisperioodide mai kuni august 2014 eest. Tramorin OÜ-le eelnevalt MTA poolt määratud

täiendavat käibemaksukohustust vastutusotsus ei käsitle. Vastutusotsuse põhendused olid

järgmised:

2.1. MTA 25.02.2015 maksuotsusega on määratud Tramorin OÜ-le tulumaksu 26 734,17 eurot

põhjusel, et äriühing tegi perioodil mai kuni august 2014 K. P. väljamakseid, mille kohta ei ole

esitatud dokumente, mis tõendavad väljamaksete seotust ettevõtlusega. K. P., olles äriühingu

juhatuse liige perioodil 06.01.2014 kuni 01.09.2014 ja korraldades äriühingu raamatupidamist,

jättis talle tehtud väljamaksetelt äriühingu nimel tulumaksu deklareerimata ja tasumata. Äriühingu

nimel tulumaksu deklareerimata ja tasumata jätmisel rikkus K. P. tahtlikult äriühingu juhatuse

liikme kohustusi.

2.2. Menetluse käigus kogutud andmetest nähtub, et K. P. võõrandas Tramorin OÜ kohe peale

ettevõtluskontrolli alustamist MTA poolt, olles samal ajal dokumentide esitamise tähtaega mitmel

korral edasi lükanud. Isik, kellele äriühing võõrandati, on MTA andmetel variisik, kes tegelikult ei

tegele äriühingu juhtimisega ega täida juhatuse liikme kohustusi. K. P. poolt antud selgitused

dokumentide üleandmise kohta uutele juhatuse liikmetele on ebaloogilised, vastuolulised ja

ebausaldusväärsed. K. P. on kasutanud sarnast tegutsemismustrit ka teiste temale kuulunud

äriühingute puhul, võõrandades äriühingud vahetult peale MTA poolt kontrolli alustamist. Samuti

on K. P. peale võõrandamist asutanud uued äriühingud, mis asuvad tegutsema samadel

tegevusaladel, samas kui võõrandatud äriühingud oma tegevuse lõpetavad.

3(12)

2.3. K. P. selgitused Tramorin OÜ-le väidetavalt antud laenu osas on üldsõnalised ega tõenda laenu

andmist. Ka vastutusmenetluses esitatud dokumentide (laenuleping, orderi kviitungid ja äriühingu

raamatupidamiskonto) analüüs ei kinnita laenu andmist Tramorin OÜ-le. K. P. ei ole veenvalt

tõendanud, milliste rahaliste vahendite arvelt oli tal võimalik kokku 104 766,41 euro suuruse laenu

andmine äriühingule. K. P. on küll esitanud andmed, millest nähtub, et 2006.a oli tal sellises

ulatuses rahalisi vahendeid arvelduskontol, kuid vastavad andmed puuduvad 2014.a kohta.

Selgitused, et sellist summat hoidis K. P. kodus sularahas, ei ole usutavad. Ka ei ole kinnitust

leidnud 2006. aastast hoiustatud Eesti kroonide vahetamine eurodeks. K. P. on juba 2006.a lõpus

võtnud laenu, mille tagamiseks seati hüpteek tema kaasomandis olevale kinnistule summas

120 473,46 eurot. Arusaamatu on laenu võtmine olukorras, kus isikul on väidetavalt olemas

märkimisväärsed rahalised vahendid.

2.4. Juhatuse liige, kes teostab kulutusi, mis ei ole ettevõtlusega seotud ja viib raha ettevõtlusest

välja ning jätab selle deklareerimata, on tahtlikult kajastanud maksudeklaratsioonides

valeandmeid. Eelpooltoodule tuginedes on alust arvata, et K. P. jättis Tramorin OÜ juhatuse

liikmena tahtlikult deklareerimata tulumaksu ettevõtlusega mitteseotud kuludelt. Seeläbi on jäänud

täitmata ka maksu tasumise kohustus. Seega esineb põhjuslik seos juhatuse liikme käitumise ja

äriühingu maksukohustuste täitmata jätmise vahel.

3. K. P. esitas 27.11.2017 MTA-le vaide, milles taotluse vasutusotsuse tühistamist ja vastutusotsuse

täitmise peatamist. MTA jättis 28.12.2017 vaideotsusega nr 6-1/3930-5 K. P. vaide rahuldamata.

4. Seejärel esitas K. P. 25.01.2018 Tallinna Halduskohtule kaebuse 26.10.2017 vastutusotsuse nr

13-7/00646-12 tühistamise nõudes. Tallinna Halduskohus võttis 26.01.2018 kaebuse menetlusse.

5. MTA tühistas 26.02.2018 otsusega nr 13-7/00646-13 vaidlustatud vastutusotsuse osaliselt,

täpsemalt osas, milles MTA nõudis kaebajalt maksustamisperioodi august 2014 erijuhtude

tulumaksukohustusega seotud maksuvõla tasumist summas 11 103,05 eurot. Peale menetlusosaliste

seisukohtade ärakuulamist lõpetas kohus 11.04.2018 määrusega selles osas haldusasja menetluse

halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 152 lg 1 p 4 alusel. Seega on vaidlusaluseks

vastutuskohustuse suuruseks 15 631,12 eurot.

6. Kaebaja on eelnevalt taotlenud kohtult ka esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamist. Tallinna

Ringkonnakohtu 15.01.2018 määrusega haldusjas nr 3-17-2623 on esialgse õiguskaitse abinõuna

peatatud MTA 26.10.2017 vastutusotsuse nr 13-7/00646-12 täitmine kuni käesolevas asjas

kohtulahendi jõustumiseni. MTA-l on lubatud siiski teha maksukorralduse seaduses (MKS) § 130

lg 1 p-des 1–2 ja 4–5 sätestatud täitetoiminguid.

7. Tallinna

Halduskohus

määras

11.04.2018

kohtumäärusega

asja

lahendamiseks

istungimenetluses. Kohtuistung asja läbivaatamiseks toimus 30.05.2018.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

Kaebaja seisukoht

8. Kaebuse põhiseisukohad on järgmised: 1) vastutusotsus on formaalselt õigusvastane, kuna MTA

on puudulikult kohaldanud uurimispõhimõtet ja otsust on puudulikult põhjendatud;

2) vastutusotsus on ka materiaalselt õigusvastane, MTA ei ole tuvastanud selgelt vastutusotsuse

tegemiseks kohustuslikke asjaolusid.

9. Vastustaja on vastutusotsusega nõutava maksusumma tuvastanud põhimõtteliselt valesti.

9.1. Kaebaja ei nõustu MTA väitega, et äriühing võõrandati variisikule. Üksnes maksuhalduri

andmebaaside andmetele tuginemisega ei saa sellist väidet põhjendada, pealegi ei sisaldu

maksutoimikus sellekohaseid väljavõtteid MTA andmebaasidest, tegemist on MTA hinnangulise

väitega.

4(12)

9.2. Tramorin OÜ dokumentide üleandmise kohta K. N. 19.08.2014 on MTA-le esitatud

dokumentaalsed tõendid. K. Nergi palvel on dokumendid 14.04.2015 saadetud Venemaale kahel

CD-l. Kaebaja ei nõustu ka MTA seisukohaga, mille kohaselt ei ole dokumentide üleandmine

kaebaja poolt eluliselt usutav. MTA on uurimispõhimõtet eirates jätnud küsitlemata hilisemad

Tramorin OÜ juhatuse liikmed K. N., N. I., ja kuller E. A. (viimase telefoninumbri esitas kaebaja

koos vaidega). Sellega oleks saanud likvideerida küsimused, mis on maksuhalduril dokumentide

üleandmise osas tekkinud.

9.3. Tramorin OÜ-ga sõlmitud krediidilepinguga seoses on kaebaja vastutusmenetluses teabe

esitanud ja selgitanud sellega seonduvaid asjaolusid. Teave on antud maksimaalses mahus

(esitanud Tramorin OÜ-ga seotud krediidilepingu, orderi kviitungid ja Tramorin OÜ

raamatupidamiskonto väljavõtte), mida kaebajal on võimalik esitada, arvestades raamatupidamise

algdokumentide puudumist. MTA on need tõendid jätnud põhjendamatult tähelepanuta, viidates

üksnes „elulise usutavuse“ kriteeriumile. Kaebajale on arusaamatu, millised on need täiendavad

tõendid, mida kaebaja peaks esitama. Seda on kaebaja ka korduvalt küsinud, kuid ei ole saanud

ammendavat vastust.

9.4. Kaebajal olid olemas rahalised vahendid (mida tõendavad arvelduskonto väljavõtted

01.04.2005–31.12.2006) ja äriühingul oli majanduslik vajadus raha järele. Kaebaja andis

äriühingule krediiti ja hiljem toimus laenu tagasimaksmine. Maksuhaldur on ise tuvastanud, et

kaebaja on aastatel 2005 ja 2006 võtnud oma arvelduskontolt välja sularaha 5 316 750 krooni,

192 485 eurot ja 5 400 USA dollarit (kokku seega ca 537 687 eurot), millest jätkus nii

kulutamiseks, säästmiseks kui ka äriühingutele krediidi andmiseks. MTA järeldused selle kohta, et

tõendatud ei ole raha vahetamine kroonidest eurodeks, ei ole õiged. Kaebajal on see raha sularahas

olnud kodus olemas ning aktiivses kasutuses, see on eurodeks konverteeritud erinevates tehingutes,

mis on pika aja jooksul tehtud, sh osaliselt pangakontol. MTA väite kummutamiseks peaks kaebaja

esitama tehingute detailse kronoloogilise väljavõtte üle 10-aastase ajaloo kohta. Sellise tõendi

nõudmine kaebajalt on aga tervikuna ebamõistlik. Kui maksuhaldurit ei rahuldanud kaebaja

selgitused, oli MTA-l võimalik ise pöörduda krediidiasutuste poole andmete saamiseks, seda ei ole

MTA teinud.

9.5. Tramorin OÜ arvelduskonto ja raamatupidamisdokumentide ning äriühingu majandustegevuse

analüüs on maksuhalduri poolt olnud puudulik, puudub igasugune finantsanalüüs või ekspertiis.

Ilma eeltooduta ei ole äriühingu krediidivajadust ja kaebajalt saadud rahaliste vahendite kasutust

võimalik üldse hinnata. Samas ei ole MTA seadnud kahtluse alla, et Tramorin OÜ ei oleks olnud

tegutsev äriühing, vastupidi, MTA on viidanud konkreetsetele sissetulekutele.

10. Kaebaja leiab, et vastutusotsuse tegemise eeldused ei ole tema suhtes täidetud. Kaebaja ei ole

vastutav Tramorin OÜ-le maksumenetluses määratud maksuvõla eest. Puudub ka põhjuslik seos

kaebaja ja äriühingu maksuvõla vahel.

10.1. Kaebaja ei saa aru, kuidas on vastutusotsusega tuvastatud kaebajale üle kantud

maksukohustus. MTA viitab küll maksuotsusele, kuid ei ole arusaadav, et kui maksuotsuses on

maksuhaldur Tramorin OÜ-le määranud nii käibemaksu kui tulumaksu, siis miks on maksuhaldur

vastutusotsuse koostanud ainult tulumaksu osas.

10.2. Vastutuostuses määratletud maksusumma on määratud ebaõigesti, sest maksuhaldurile ei ole

kättesaadavad olnud Tramorin OÜ raamatupidamise algdokumendid. Olukorras, kus MTA viib läbi

maksumenetluse üksnes kolmandate iskute käest saadud info vahendusel, ei taga maksukohustuse

korrekset tuvastamist. Selline maksukohustuse panemine äriühingule võib olla õigustatud, kuid

sellise metoodikaga ei saa tuvastada endise juhatuse liikme vastutust vastutusmenetluses, sest

maksuvõla ja juhatuse liikme vahel peab olema vahetu seos.

10.3. Vastutusotsuses ei ole arusaadavalt tuvastatud ka juhatuse liikme tahtlik kohustuste

rikkumine ja maksudeklaratsioonides valeandmete kajastamine. Ajal, mil kaebaja oli juhatuse liige

5(12)

(06.01.2014 kuni 01.09.2014), esitati kõik maksudeklaratsioonid õigete andmetega, tuginedes

raamatupidamise algdokumentidele, mis kõik olid olemas. Äriühingu endise juhatuse liikme

lünklik teave ei ole vastutusmenetluses etteheidetav raamatupidamise algdokumentide puudumise

tõttu. Kaebaja juhatuse liikmeks oleku ajal on kõik kohustused täidetud tähtaegselt.

10.4. Mis puudutab MTA viidet, et kaebaja tegevuses esineb teatud muster, siis selgitab kaebaja, et

tegutseb äriühingute võõrandamisel ärilisel ja majandusliku huvi eesmärgil. Kui MTA soovib seda

väidet ümber lükata, siis peaks vaidlustatud otsuses sisalduma vastav finantseksperdi analüüs.

10.5. Kaebajale ei saa süüks panna seda, et äriühingu uus juhatus, kellele kaebaja

raamatupidamisdokumendid üle andis, on maksuhaldurit maksumenetluses väidetavalt eiranud.

Kui äriühingu uus juhatus jättis oma kohustused täitmata, siis on eelkõige selline tegevus seotud

täiendava maksukohustuse tekkimisega äriühingule, mille eest ei saa vastutada kaebaja. Isikule ei

saa ette heita raamatupidamisdokumentide esitamata jätmist, kui tema juhatuse liikme volitused

olid lõppenud.

10.6. Vastutusotsuses rakendatud tõendamisstandard on selgelt kaebaja õigusi eirav. Asjaolude

tuvastamisel ei piisa üksnes kahtlusest, vaid esitatud peaks olema konkreetsed tõendid, mille alusel

saab konkreetse asjaolu olemasolu tuvastada. Tõendamiskohustus selles asjas ei ole kaebajale üle

läinud. Maksuhalduril puudub vastutusmenetluses õigus kasutada negatiivset tõendamiskoormust.

10.7. Kaebaja on seisukohal, et tema tegevuses puudub süü võlaõigusseaduse (VÕS) § 104 lg 2

toodud tähenduses. Varasemas kohtupraktikas on rõhutatud, et tahtlus on seotud eeskätt

subjektiivsete tunnustega, milleks on teadlikkus käitumise õigusvastasusest ja sellise tagajärje

soovimine. MKS § 40 lg 8 nimetatud tahtluse puhul peab seaduslik esindaja mõistma, et ta rikub

sama seaduse §-s 8 nimetatud kohustust. Kaebaja soovi kohustusi rikkuda ei ole vastutusotsuses

tuvastatud ega tõendatud.

Vastustaja seisukoht

11. Vastustaja ei nõustu kaebusega ja vaidleb sellele vastu. Vaidlusalune vastutusotsus on

õiguspärane ja põhjendatud ning ei kuulu tühistamisele. Käesolevas asjas seisneb vaidlus

maksuvõla olemasolu üle ning selle üle, kas maksuhaldur on õigesti tuvastanud kaebaja süü, mis

on põhjuslikus seoses maksuvõla tekkimisega. Nimetatust sõltub, kas kaebaja vastutab

Tramorin OÜ maksuvõla eest, s.t kas kaebaja suhtes tehtud vastutusotsus on õiguspärane.

12. Vastutusotsusega kohustati kaebajat MKS § 8 lg-le 1, MKS § 85 lg-le 4 ja MKS § 105 lg-le 1

ja TuMS § 51 lg 2 p-le 3 tuginedes tasuma Tramorin OÜ maksuvõlga, kuna Tramorin OÜ

arvelduskontolt on tehtud kaebajale väljamakseid kokku summas 100 571,41 eurot, mille kohta ei

ole esitatud nõuetele vastavaid algdokumente ning mille puhul on tegemist ettevõtlusega

mitteseotud väljamaksetega.

12.1. Maksuhaldur on vastutusotsuse p-s 3 ja selle alapunktides a-i tuvastanud, et kaebaja

võõrandas Tramorin OÜ kohe peale ettevõtluskontrolli alustamist variisikule, eesmärgiga mitte

esitada raamatupidamisdokumente ning äriühingute võõrandamise eesmärgiks oli soov varjata

võõrandatud äriühingutes toimepandud maksuõigusrikkumisi ja takistada maksukohustuste

väljaselgitamist. Selgitused Tramorin OÜ dokumentide üleandmise kohta uutele juhatuse

liikmetele on ebaloogilised, vastuolulised ja ebausaldusväärsed. Maksuhaldur on põhjendatult

järeldanud, et Tramorin OÜ müük ei toimunud juhuslikult, vaid teadlikult sooviti varjata

võõrandatud äriühingus toime pandud maksuõigusrikkumisi ja takistada maksukohustuste

väljaselgitamist, sest kaebaja on teisigi äriühinguid, mille suhtes on alustatud maksumenetlust,

võõrandanud. Temporin OÜ majandustegevust puudutavate dokumentide maksuhaldurile

esitamata jätmine ning väidetavalt Venemaale saatmise tegelikuks eesmärgiks oli olukorra

tekitamine, kus maksuhalduril ei oleks võimalik tuvastada, kas dokumendid olid üldse olemas.

6(12)

12.2. Kaebaja seletused Tramorin OÜ-le väidetavalt antud laenu osas on üldsõnalised ega kinnita

laenu vajadust ja saamist ning vastutusmenetluses esitatud dokumentide analüüsi tulemus ei kinnita

kaebaja poolt laenu andmist Tramorin OÜ-le. Kaebaja isikliku arvelduskonto väljavõte aastast

2006 ei tõenda, et kaebajal olid olemas rahalised vahendid laenu andmiseks 2014.a. Kinnitust ei

ole leidnud aastast 2006 hoiustatud Eesti kroonide vahetamine eurodeks. Tramorin OÜ tegevusala,

milleks oli õmblusteenuse pakkumine, ei eeldanud viie kuu jooksul vahendeid suurusjärgus 104

766,41 eurot. Samuti on kaebaja poolt krediidilepinguga seoses antud ütlused vastuolulised.

Tagantjärgi krediidilepingute sõlmimine nii Tramorin OÜ kui ka teiste kaebaja juhitud

äriühingutega nagu Temporin OÜ, Promantes OÜ ja Sömery OÜ viitab selgelt, et Tramorin OÜ

arvelduskontolt kaebaja arvelduskontole laekunud summad ei ole ettevõtlusega seotud ning need

tuleb maksustada tulumaksuga.

12.3. Maksuhaldur on tuvastanud, et Tramorin OÜ hilisemad juhatuse liikmed K. N. ja N. I. olid

variisikud. Mõlemad isikud jätsid maksuhalduri korraldused täitmata. K. N. on seos 23

äriühinguga. N. I., kelle elukoht on Venemaal, omab äriregistri andmetel seoseid 12 äriühingus.

Üldjuhul ei ole ettevõtte müük variisikule juhuslik. Tallinna Ringkonnakohtu praktikast tuleneb, et

äriühingu võõrandamine pärast maksuvõlgade tekkima hakkamist võib viidata soovile vältida

maksukohustuse täitmist.

12.4. Maksuhaldur ei ole rikkunud uurimiskohustust K. N., N. I. ja E. A./A. küsitlemata jättes.

Vastutusotsuses on MTA selgitatud, et K. N. ja N. I., olles Tramorin OÜ juhatuse liikmed, ei täitnud

kontrollimenetluse käigus maksuhalduri korraldusi, mistõttu vastutusmenetluse raames nende kui

variisikute poole pöördumine ei olnud otstarbekas. Lisaks on Tallinna Ringkonnakohus haldusasjas

nr 3-14-51339 leidnud, et kui äriühingu esindaja ei ole mõistlike pingutustega kättesaadav, siis ei

ole alust maksuhaldurile heita ette uurimiskohustuse rikkumist. E. A. osas on maksuhaldur

vastutusotsuses märkinud, et rahvastikuregistri andmetel isikut nimega E. A. ei eksisteeri. Kuna E.

A. nimi nähtus kaebaja poolt esitatud dokumentide üleandmise aktist, siis ei saa maksuhaldurile

ette heita vastutusmenetluses uurimiskohustuse rikkumist.

12.5. Riigikohus on mitmes lahendis leidnud, et vastuolulisi tõendeid tuleb hinnata nende kogumis

ja otsustada, millised tõendid on veenvad ja tuleb otsuse tegemisel aluseks võtta ning millised

tõendid jätta asja lahendamisel kõrvale kui ebausaldusväärsed, tehtud valikut seejuures ka

ratsionaalselt põhjendades. Muu hulgas on kõrgem kohus rõhutanud vajadust ütluste ja seletuste

usaldusväärsuse kontrollimisel hinnata ka neis väljendatud asjaolude „elulist usutavust“ ehk seda,

milline on ütlustes ja seletustes kajastuvate asjaolude üldine tõenäosus. MTA leiab, et maksuhaldur

on kõiki tõendeid kogumis hinnanud. Maksuhalduri poolt vastutusotsuses tuvastatud asjaolusid ja

maksuhalduri järeldusi on kohtupraktikas aktsepteeritud isikute seletuste usaldusväärsuse, elulise

usutavuse ning tehingute reaalse toimumise kindlakstegemisel. Seega ei ole vastutusotsuses

tegemist maksuhalduri subjektiivse arvamusega. Maksuhaldur on vastutusotsuses arusaadavalt ja

selgelt põhjendanud maksuvõla kujunemist ja kaebaja pole tõendanud maksuhalduri ekslikkust

maksuvõla kindlakstegemisel.

13. Deklareerimiskohustuse rikkumisega seoses on vastutusotsuses märgitud, et Tramorin OÜ

arvelduskontode väljavõtetelt nähtub, et Tramorin OÜ arvelduskontolt on tehtud kaebaja

arvelduskontole väljamakseid, mille puhul on tegemist ettevõtlusega mitteseotud väljamaksetega,

mis kuuluvad maksustamisele vastavalt TuMS § 51 lg 2 p-le 3. Kaebaja on seega rikkunud

MKS § 85 lg-d 4 koostoimes TuMS § 51 lg 2 p-ga 3, sest jättis Tramorin OÜ

maksudeklaratsioonides kajastamata väljamaksed, mille kohta puuduvad raamatupidamist

reguleerivates õigusaktides ettenähtud nõuetele vastavad algdokumendid ning jättis nimetatud

väljamaksetelt arvestamata tulumaksukohustuse.

14. Lisaks deklareerimiskohustuse rikkumisele on vastutusotsuses kaebajale ette heidetud ka

tasumis- ja tagamiskohustuse rikkumist. Tasumiskohustusega seoses on maksuhaldur

vastutusotsuses märkinud, et Tramorin OÜ tasumiskohustuse rikkumine on saanud võimalikuks

7(12)

muuhulgas äriühingust raha väljaviimise läbi. Kaebaja juhatuse ainuliikmeks oleku ajal on

Tramorin OÜ-st välja viidud rahalisi vahendeid summas 100 571,41 eurot, mille arvelt oleks

saanud tasuda äriühingu maksukohustusi. Viies äriühingust põhjendamatult välja rahalised

vahendid ning põhjustades sellega teadlikult ja tahtlikult äriühingu suutmatuse maksukohustusi

täita on kaebaja äriühingu juhatuse liikmena rikkunud MKS § 8 lg-st 1 tulenevat tagamiskohustust.

15. Kohtupraktikast tuleneb, et äriühingu juhatuse liikme suhtes vastutusotsuse tegemisel on

maksuhalduril kohustus tuvastada iga juhatuse liikme kohustuste rikkumise individuaalne süü ja

selle vorm ning esitada vastutusotsuses sellekohane sisuline ja piisav motivatsioon. MKS § 96

lg-st 1, § 40 lg-st 1 ja § 8 lg-st 1 tuleneb, et juhatuse liikmelt äriühingu maksuvõla sissenõudmiseks

peab juhatuse liige olema rikkunud oma kohustusi tahtlikult või raskest hooletusest. Lahendites

nr 3-3-1-37-13 ja nr 3-3-1-17-13 on Riigikohus märkinud, et tahtlus on seotud eeskätt

subjektiivsete tunnustega - teadlikkus käitumise õigusvastasusest ja õigusvastase tagajärje

soovimine. Riigikohus on lahendis nr 3-3-1-23-12 leidnud, et kui kaebaja on äriühingu ainus

vastutav seaduslik esindaja, siis seaduslik esindaja sellises olukorras mitte üksnes ei taga esindatava

kohustuste nõuetekohast täitmist, vaid täidab neid kohustusi ise.

15.1. Kaebaja süülist käitumist on maksuhaldur vastutusotsuses põhjalikult analüüsinud (lk 5 - 21).

Kaebaja juhtis ainuisikuliselt Tramorin OÜ majandustegevust ja esitas raamatupidajale

raamatupidamise algdokumente. Maksudeklaratsioone esitas kas raamatupidaja või kaebaja.

Kaebaja oli juhatuse liikmena teadlik, et ettevõtlusega mitteseotud kulud jäävad deklareerimata

ning kaebaja teadlikult rikub maksude deklareerimiskohustust. Äriühingu ainsale ning ettevõtluses

kogenud juhatuse liikmele ei saa olla teadmata kohustus deklareerida ettevõtlusega mitteseotud

kulusid. Samuti pidi kaebaja teadma nende deklareerimata jätmise õigusvastasusest.

15.2. Kaebaja juhatuse liikmeks oleku ajal on Tramorin OÜ-st välja viidud rahalised vahendid,

mille arvelt oleks saanud tasuda äriühingu maksukohustusi. Raha äriühingust väljaviimine ajal, mil

talle oli teada, et Tramorin OÜ-l tekivad maksukohustused, on käsiteldav tahtliku tasumiskohustuse

rikkumisena.

15.3. Samuti viitab tahtlusele kaebaja poolt Tramorin OÜ võõrandamine koheselt peale

maksumenetluse alustamist, seda sarnaselt teistele temale kuuluvatele äriühingutele. Variisikutele

võõrandamise eesmärgiks oli maksukohustuste tuvastamise takistamine ning toimepandud

maksuõigusrikkumiste varjamine võõrandatud äriühingutes.

16. Kaebaja tahtliku tegevuse ning Tramorin OÜ-le maksuotsusega määratud maksuvõla vahel on

otsene põhjuslik seos. Menetluse käigus on tuvastatud, et kaebaja rikkus tahtlikult deklareerimis-,

tasumis- ja tagamiskohustust ning seadusest tulenevaid juhatuse liikme kohustusi, mille tulemusel

on äriühingul tekkinud maksuvõlg. Kui kaebaja oleks äriühingu seadusliku esindajana ja äriühingus

toimuva üle täielikku kontrolli omanud isikuna korrektselt deklareerinud, täitnud ja taganud

maksukohustusi, ei oleks Tramorin OÜ-l tekkinud maksuvõlga.

KOHTU PÕHJENDUSED

17. MTA tühistas 26.02.2018 otsusega nr 13-7/00646-13 vaidlustatud vastutusotsuse osaliselt,

täpsemalt osas, milles MTA nõudis kaebajalt maksustamisperioodi august 2014 erijuhtude

tulumaksukohustusega seotud maksuvõla tasumist summas 11 103,05 eurot. Peale menetlusosaliste

seisukohtade ärakuulamist lõpetas kohus 11.04.2018 määrusega selles osas menetluse

halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 152 lg 1 p 4 alusel. Seega on vaidlusaluseks

vastutuskohustuse suuruseks käesoleval hetkel 15 631,12 eurot.

18. Vaadanud läbi poolte seisukohad ja nende kinnituseks esitatud tõendid, leian, et kaebus on

põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata. Vaidlustatud otsus on õiguspärane, põhjendatud ning selle

tühistamiseks puudub alus.

8(12)

19. Vaidlus seisneb poolte vahel selles, kas kaebaja vastutab Tramorin OÜ endise juhatuse liikmena

äriühingu maksuvõla eest. Juhatuse liikmele vastutusotsuse tegemise aluseks olevad

maksukorralduse seaduse sätted on järgnevad: MKS § 8 lg 1 kohaselt on juriidilise isiku seaduslik

esindaja kohustatud tagama esindatava MKS-ist ja maksuseadustest tulenevate rahaliste ja

mitterahaliste kohustuste tähtaegse ning täieliku täitmise. MKS § 40 lg 1 sätestab, et kui seaduslik

esindaja rikub tahtlikult või raskest hooletusest MKS § 8 nimetatud kohustusi, vastutab ta selle

tõttu tekkinud maksuvõla eest solidaarselt maksukohustuslasega. MKS § 96 lg 1 kohaselt teeb

maksuhaldur maksuvõla sissenõudmiseks kolmandalt isikult, kes seaduse alusel vastutab

maksumaksja või maksu kinnipidaja kohustuste täitmise eest, vastutusotsuse.

20. Juhatuse liikme vastutuse materiaalsed eeldused on kohtupraktikast (vt nt Riigikohtu otsus

asjas nr 3-3-1-43-14, p 10) ning MKS § 8 lg-st 1, § 40 lg-st 1 ja § 96 lg-st 1 tulenevalt järgmised:

a) juhatuse liige on tahtlikult või raskest hooletusest rikkunud oma kohustusi (süü küsimus);

b) rikutud on kohustust tagada MKS-st ja maksuseadustest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste

kohustuste tähtaegne ja täielik täitmine; c) sellise kohustuse rikkumise tõttu on tekkinud maksuvõlg

(põhjusliku seose küsimus). Samuti tuleb kontrollida, kas täidetud on muud formaalsed vastutuse

eeldused. Viimaste hulka kuulub näiteks vastutusotsusega nõutava maksuvõla olemasolu kontroll

(vastutusotsuse vaidlustamisel on vastutusotsuse adressaadil võimalik esitada vastuväited ka

maksuotsusele, millega maksuvõlg tuvastati - vt nt Riigikohtu otsus asjas nr 3-3-1-23-12, p 25),

samuti MKS § 96 lg-s 5 nimetatud asjaolude kontrollimine (aegumine ning maksuvõla nõudmine

esmajärjekorras võlgnikult endalt).

21. Kaebaja vaidlustab MTA 26.10.2017 vastutusotsust peamiselt kahel asjaolul. Esiteks on

kaebaja esitanud vastuväited MTA 25.02.2015 maksuotsusega Tramorin OÜ-le määratud

täiendavale maksusummale, mida temalt sisse nõutakse. Teiseks leiab kaebaja, et vastutusotsuse

tegemise eeldused ei ole tema suhtes täidetud, sest tuvastatud ei ole tema kui juhatuse liikme tahtlik

kohustuste rikkumine (süü) ning seega ei saa olla ka põhjuslikku seost juhatuse liikme kohustuste

rikkumise ja maksuvõla tekkimise vahel.

22. Vaidlustatud vastutusotsusega nõutakse kaebajalt maksuvõla tasumist, mis koosneb MTA

25.02.2015 maksuotsusega Tramorin OÜ-le määratud tulumaksusummast. Leian, et MTA on nii

maksuotsuses kui vaidlustatud vastutusotsuses õigesti tuvastanud maksuvõla olemasolu.

22.1. Maksuotsuses on MTA asunud seisukohale, et Tramorin OÜ arvelduskontolt Kalev Prottenile

tehtud väljamaksed kokku 100 571,41 euro ulatuses tuleb maksustada tulumaksuga TMS § 51

lg lg 2 p 3 alusel kui ettevõtlusega mitteseotud kulu, mille kohta puudub nõuetekohane

algdokument. MTA viitab maksuotsuses, et Tramorin OÜ pangakontolt nähtuvalt on K. P. teinud

Tramorin OÜ-le makseid selgitusega „laen“ kokku summas 4195 eurot, samas kui äriühing on K.

P. teinud makseid selgitusega „laenu tagastus“ kokku 104 766,41 eurot. Kuivõrd maksumenetluse

käigus ei esitatud MTA-le dokumente, millest nähtuks K. P. poolt äriühingule laenu andmine kogu

väljamakstud summa ulatuses, määras MTA äriühingule tulumaksu ettevõtlusega mitteseotud

kuludelt kokku 26 734,18 eurot ((104 766,41-4195)*21/79).

22.2. Vastutusmenetluse käigus esitas K. P. maksuhaldurile enda ja Tramorin OÜ vahelise

krediidilepingu, Tramorin OÜ orderi kviitungid äriühingule tehtud sularaha maksete kohta kokku

summas 100 571,41 eurot ja Tramorin OÜ raamatupidamiskonto, kus on kajastatud K. P. poolt

antud laenud ja temale tagasimakstud summad. MTA leiab, et pelgalt nende tõendite esitamine ei

muuda varasemalt maksuotsues toodud järeldusi äriühingu maksukohustuse osas. Nõustun

siinkohal maksuhalduri seisukohtadega.

22.3. Esmalt on oluline viidata, et ehkki K. P. oli võimalik esitada vastavad tõendid juba esialgse,

Tramorin OÜ suhtes algatatud maksumenetluse käigus, ei esitanud kaebaja neid tõendeid ning

väitis kindlalt, et temal ühtegi raamatupidamisdokumenti ei ole. Seejuures on tähelepanuväärne, et

kaebaja lükkas korduvalt edasi MTA poolt antud tähtaegu raamatupidamisdokumentide esitamiseks

9(12)

ning võõrandas äriühingu vaid loetud päevad enne seda, kui oli ise leppinud kokku tähtaja selgituste

andmiseks ja dokumentide esitamiseks MTA-s. Seejuures andis K. Protten äriühingu

võõrandamisel väidetavalt üle kõik tema valduses olnud raamatupidamisdokumendid, tehes sellega

võimatuks dokumentide esitamise MTA-le tema enda poolt kokkulepitud tähtajal. Kaebaja, kui

varasema ettevõtluskogemusega isiku puhul on selline käitumine mõistetamatu ning ebaloogiline.

22.4. Tähelepanuväärne on ka see, et K. P. võõrandas äriühingu ning andis kõik dokumendid üle

isikule, kes tegutseb nn variisikuna. Kaebaja väide, et tegemist on üksnes MTA andmebaasidest

tuleneva infoga ning tema ei pidanud teadma, et tegemist on variisikuga, on ebaadekvaatne.

Ainuüksi äriregistri päringutest nähtub, et K. N. on olnud ja on kümnete äriühingute juhatuse liige,

millest enamik on kas äriregistrist kustutatud või saanud kustutamishoiatuse (sh on vähemalt 19

äriühingu kustutamiskanne tehtud enne Tramorin OÜ võõrandamistehingut). Ei ole usutav, et K. P.

ei tundud kordagi huvi isiku vastu, kellele ta äriühingu võõrandas ja kellele kõik dokumendid üle

andis, eriti olukorras, kus K. P. oli teada MTA huvi äriühingu raamatupidamisdokumentide vastu.

Ka

ei

ole

kaebaja

senini

suutnud

selgitada,

kuidas

Tramorin OÜ võõrandamistehing täpsemalt aset leidis. Näiteks ei osanud K. P. ka kohtuistungil

öelda, kuidas K. N. ja viimase ostusoov üldse temani jõudis ja kuidas tehing täpsemalt toimus.

Kaebaja üldsõnaline selgitus, et tehing tehti „ärilistel kaalutlustel“ ei ole käesoleva asja valguses

piisav.

22.5. Maksumenetluses kogutud andmetest nähtuvalt võõrandas K. N. Tramorin OÜ Venemaa

elanikule N. I. 28.11.2014, kes sai äriühingu juhatuse liikmeks 03.12.2014. Seejuures on K. P.

esitanud maksuhaldurile dokumendid, millest nähtub, et ta on 14.04.2015 saatnud Venemaale kaks

CD plaati Tramorin OÜ raamatupidamise dokumentidega. Seega on kaebaja valduses olnud

Tramorin

OÜ

raamatupidamisdokumente

ka

peale

äriühingu

võõrandamist

K. Nergile. Vaatamata nimetatud asjaolule, ei pidanud kaebaja vajalikuks ka seekord äriühingu

raamatupidamisdokumente enda tarbeks säilitada, ehkki oli teadlik, et maksuhalduril on

dokumentide vastu huvi. Lisaks on kaebaja andnud dokumentide edastamise osas vastuolulisi

selgitusi. Nätieks on ta teise temale kuulunud äriühingu (Temporin OÜ) kontrollimenetluse käigus

viidanud, et dokumendid saadeti Venemaale hoopis kulleriga 16.12.2014. Seega on MTA

põhjendatult leidnud, et K. P. selgitused dokumentide üleandmise osas on vastuolulised ja

ebausaldusväärsed. Seega puuduvad usaldusväärsed tõendid, mis kinnitaksid K. P. poolt laenu

andmist Tramorin OÜ-le ning kaebaja ei ole nende tõendite leidmisele ka kuidagi kaasa aidanud.

22.6. Lisaks eeltoodule on MTA vastutusotsuses analüüsinud ka seda, kas K. P. oli reaalselt

võimalik sellises summas äriühingule laenu anda. Nõustun MTA seisukohaga, et tõendatud ei ole

sellises ulatuses rahaliste vahendite olemasolu. Kaebaja viited sellele, et tema 2006.a pangakonto

väljavõtetest nähtuvad laekumised, mis võimaldasid Tramorin OÜ-le laenu andmist, ei tõenda

kuidagi selliste rahaliste vahendite olemasolu ka aastal 2014. Ka ei ole veenvad kaebaja selgitused,

et ta hoidis sellises koguses sularaha kodus, mitte pangakontol. Maksuhaldur on siinkohal

põhjendatult viidanud, et sellisel juhul peaks olema vähemalt tõendid selle kohta, kuidas Eesti

kroonides hoiustatud sularaha on ümber vahetatud eurodeks, kuid ka selliseid tõendeid kaebaja

esitandud ei ole. Kaebaja viitab küll, et raha ümbervahetamine eurodeks on toimunud üksikute

tehingute kaupa või summa-summa haaval välismaal, kuid ei ole esitanud ka nende väidete

kinnitamiseks ühtegi tõendit. Kaebajal kui füüsilisel isikul puudub küll põhjalik arvepidamise ja

dokumentide säilitamise kohustus, kuid siiski ei ole usutav, et kaebaja ei ole võimeline nimetama

ühtki konkreetset tehingut või perioodi, mil raha vahetamine toimus.

22.7. Põhjendamatu on kaebaja etteheide, et MTA pidanuks läbi viima kaebaja pangakontode

põhjaliku finantsanalüüsi, analüüsimaks, kas kaebajal oli reaalselt võimalik Tramorin OÜ-le laenu

anda. Seda esmalt seetõttu, et kaebaja kinnitusel toimusid laenumaksed sularahas, seega ei oleks

pangakontode finatntsanalüüs siinkohal asjakohane. Teiseks on kaebaja ise menetluse käigus

jätkuvalt rõhutanud, et temal kui füüsilisel isikul ei ole raamatupidamise kohustust, mistõttu ei

10(12)

pidanud ta tehingute üle arvestust ega säilitanud dokumente. Seega jääb arusaamatuks, milliseid

andmeid maksuhaldur pidanuks analüüsima, et tuvastada rahaliste vahendite olemasolu kaebajal.

Ehkki kaebajale pidi hiljemalt vastutusotsuse projekti saamisel olema selge, et maksuhalduril on

tekkinud kahtlus rahaliste vahendite olemasolus, ei ole ta esitanud ühtki dokumenti ega viidet

konkreetsetele tehingutele, mis võinuks viidata vähemasti võimalusele, et kaebajal olid vastavad

rahalised vahendid olemas ka peale 2006. aastat ning mida maksuhalduril oleks võimalik

kontrollida. Seejuures on tähelepanuväärne, et ehkki kaebajal oli väidetavalt olemas rahalised

vahendid laenu andmiseks, on ta 2006.a lõpus ja hilisemalt võtnud pangast laenu, mis tähendab

lisakulutusi tehingutasude ja intresside näol. Leian, et hinnates kõiki neid asjaolusid kogumis, on

MTA põhjendatult leidnud, et laenu andmist võimaldatavate rahaliste vahendite olemasolu ei ole

tõendatud.

22.8. MTA on viidanud ka asjaolule, et selge ei ole, milleks Tramorin OÜ sellises ulatuses krediiti

vajas. Kaebaja leiab, et MTA pidanuks nimetatud asjaolu tuvastamiseks läbi viima finantsanalüüsi,

kuid jätab arvestamata, et kaebaja tegevuse tulemusel ei ole maksuhaldurini jõudnud rohkem

äriühingu raamatupidamisdokumente, kui kaebaja poolt esitatud laenuga seotud dokumendid ja

äriühingu pangakonto andmed. Kuivõrd aga väidetavad krediidisummad on antud sularahas, ei ole

arusaadav, milliseid andmeid pidanuks ja saanuks maksuhaldur krediidivajaduse hindamisel

analüüsida. Siinkohal märgin ka, et kohtuistungil ei osanud kaebaja nimetada konkreetselt ühegi

tehingupartneri nime, kellele tasuti saadud kauba eest sularahas, seda vaatamata asjaolule, et

kaebajalt on nii selle kui teiste maksumenetluste raames neid asjaolusid korduvalt küsitud.

22.9. Seega on MTA õigesti asunud seisukohale, et laenu andmine K. P poolt

Temporin OÜ-le kokku 100 571,41 euro ulatuses ei ole tõendatud ning äriühingul tulnuks selles

ulatuses K. P. tehtud väljamaksed deklareerida ettevõtlusega mitteseotud kuluna ning tasuda

tulumaks. Kaebaja ei ole maksumenetluse ega vastutusmenetluse käigus esitanud tõendeid, mis

annaksid alust maksuhalduri seisukohtade ümber lükkamiseks. Sellest tulenevalt on MTA õigesti

tuvastanud, et K. P., olles Tramorin OÜ ainus juhatuse liige ja raamatupidamise eest vastutav isik,

on rikkunud MKS-st ja TuMS-st tulenevaid kohustusi, jättes äriühingu nimel deklareerimata ja

tasumata tulumaksu maksustamisperioodide mai kuni juuli 2014 eest. Sellise tegevuse tagajärjel

on Tramorin OÜ-l tekkinud maksuvõlg.

23. Eeltoodust tulenevalt on selge, et käesolevas asjas on MTA õigesti tuvastanud kahe

vastutuskohustuse aluseks oleva materiaalse eelduse olemasolu: maksukorralduse seaduse ja

tulumaksuseaduse rikkumise ning põhjusliku seose maksuvõla tekkimise vahel. Leian, et

käesolevas asjas esineb ka kolmas vastutuskohutuse tekkimise eeldus. MTA on põhjendatult

asunud seisukohale, et K. P. on eelpoolviidatud rikkumised toime pannud tahtlikult.

23.1. Esmalt märgin, et kaebaja viide sellele, et ajal, kui tema oli äriühingu juhatuse liige

(06.01.2014 – 01.09.2014) ei olnud Tramorin OÜ-l maksuvõlga, on põhjendamatu ning asjakohatu.

25.02.2015 maksuotsuses on MTA tuvastanud äriühingu poolt ettevõtlusega mitteseotud

väljamaksete tegemise maksustamisperioodidel mai kuni august 2014, mis pidanuks olema

nõuetekohaselt deklareeritud ja maksustatud. Seega järeldub maksumenetluse käigus kogutud

andmetest, et äriühing ei deklareerinud ega tasunud korrektselt tulumaksu perioodil, mil K. P. oli

juhatuse liige. Asjaolu, et maksuhaldur määras tasumisele kuuluva tulumaksu maksuotsusega, mis

kannab kuupäeva 25.02.2015, mil kaebaja ei olnud enam juhatuse liige, ei oma antud juhul

tähendust, kuivõrd tulenevalt TuMS-e sätetest on tulumaksu tasumise ja deklareerimise tähtajaks

väljamaksete tegemise kuule järgneva kuu 10. kuupäev. Seega on maksuotsuses ja vaideotsuses

kirjeldatud rikkumised toimunud kaebaja juhatuse liikmeks oleku ajal (täpsustuseks olgu viidatud,

et perioodi august 2014 eest maksukohustuse osas, mille deklareerimise ja tasumise tähteg on 10.09

2014, on MTA vastutusotsuse tühistanud).

23.2. MTA on põhjendatult leidnud, et kaebaja on ülalnimetatud kohustusi rikkunud tahtlikult.

Riigikohus on varasemalt asunud seisukohale, et maksuõigussuhtes on seadusliku esindaja

11(12)

vastutuse sisustamisel võimalik lähtuda VÕS § 104 regulatsioonist (Riigikohtu lahend asjas

nr 3-3-23-12 p 14). VÕS § 104 lg 5 kohaselt on tahtlus õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte

tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel. Asjaolud, millest tulenevalt on MTA leidnud, et K. P. tegevus

maksuseaduste rikkumisel oli tahtlik, on kirjeldatud vastutuostuse punktis 3.2 (vastutusotsuse lk 5

- 16) ja need on lühidalt järgmised: 1) K.P. võõrandas Tramorin OÜ kohe peale ettevõtluskontrolli

alustamist variisikule; 2) selgitused äriühingu dokumentide üleandmise kohta uutele juhatuse

liikmetele on ebaloogilised, vastuolulised ja ebausaldusväärsed; 3) äriühingute võõrandamise

eesmärgiks oli soov vältida raamatupidamise dokumentide esitamist ja seeläbi varjata toimepandud

maksuõigusrikkumisi; 4) K. P. ei ole esitanud tõendeid, mis kinnitavad laenu andmist ja äriühingu

vajadust laenu saada; 5) kinnitust ei ole leidnud ka laenu andmiseks vajalike rahaliste vahendite

olemasolu K. P. Neist asjaoludest tulenevalt leiab MTA, et K. P. on äriühingu juhatuse liikmena

teadlikult ja tahtlikult jätnud deklareerimata endale tehtud väljamaksed, millelt oleks pidanud

tasuma tulumaksu ning tegutses eesmärgiga takistada maksuhalduril maksukohustuse

väljaselgitamist. Leian, et eeltoodust tulenevalt on MTA piisava põhjalikkusega analüüsinud

kaebaja süü olemasolu Tramorin OÜ juhatuse liikmena ning neist asjaoludest kogumis on võimalik

teha järeldus, et kaebaja tegevus MKS-ist ja maksuseadusest tulenevate kohustuste täitmata

jätmisel, oli tahtlik.

23.3. Täiendavalt tuleb ära märkida, et vastutusotsuses on MTA viidanud asjaolule, et K. P. on

sarnast tegutsemismustrit kasutanud ka teiste temale kuulunud äriühingute (Temporin OÜ ja

Sömery OÜ) puhul. Ka need äriühingud on teinud kaebajale väidetavaid laenu tagasimakseid. K.

P. on võõrandanud äriühingud ning kõik dokumendid on üle antud vahetult peale seda, kui

maksuhaldur on nõudnud raamatupidamisdokumentide esitamist. Peale äriühingute võõrandamist

lõpetavad varasemalt aktiivselt tegutsenud äriühingud sisuliselt majandustegevuse ja

maksuhaldurile raamatupidamise dokumente ei esitata. MTA on kaebajale esitanud vastutusotsused

ka nende äriühingute maksuvõlaga seoses. Vastutusotsused on kaebaja poolt kohtus vaidlustatud

(haldusasjad 3-17-1042 ja 3-17-608).

23.4. Kaebaja etteheide, et vastutusotsus on õigusavastane ka seetõttu, et MTA on oma järeldused

paljuski rajanud kaudsetele tõenditele ning hinnangulistele etteheidetele, mille kohta puuduvad

tõendid, ei ole põhjendatud. MTA on vastutusotsuses põhjalikult selgitanud, millistele

argumentidele maksuhaldur vastutusotsuses tugineb ning viidanud, et MTA järeldus tugineb

tõendite kogumis hindamisel. Varasemast kohtupraktikast tuleneb, et vastutusotsuse aluseks oleva

süü hindamisel tulebki maksuhalduril sageli lähtuda tõendite kogumist ja usutavuse kriteeriumist

(Riigikohtu lahend asjas nr 3-3-1-23-12 p 20). Seda eriti olukorras, kus kaebaja ise ei ole aidanud

kaasa asjas tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamisele. Leian, et heauskse käitumise korral oleks

kaebaja pidanud äriühingute võõrandamisel siiski arvestama talle teada oleva maksuhalduri huviga

dokumentide esitamise osas, seda eriti olukorras, kus äriühing on teinud suures ulatuses

väljamakseid temale endale.

24. Vastutusotsuse tühistamist ei tingi ka asjaolu, et kuigi maksuotsuses on MTA Tramorin OÜ-le

määranud nii käibemaksu kui tulumaksu, puudutab vastutusotsus vaid tulumaksuvõla tasumist.

Kaebaja leiab, et seetõttu on temale arusaamatu, kuidas on tuvastatud vastutusotsusega temale üle

kantud maksukohustus. Möönan, et nimetatud osas ei ole MTA kohtumenetluse käigus tõepoolest

põhjendusi esitanud ning ka kohtuistungil ei osanud maksuhalduri esindaja sellekohaseid selgitusi

tuua. Samas ei ole ainuüksi selline asjaolu aluseks vastutusotsuse tühistamiseks, kuivõrd

vastutusotsuses on maksuhaldur vastutuskohustuse aluseks olevaid asjaolusid põhjalikult

analüüsinud ja vastutusotsus on nõuetekohaselt põhjendatud.

25. Käeoslevas asjas on täidetud ka kõik muud tingimused vastutusotsuse tegemiseks kaebajale.

Maksuvõla sundtäitmine ei ole aegunud (MKS § 132), seda ei ole kustutatud (MKS § 114) ning

vastutusotsuse tegemise hetkeks ei olnud möödunud viieaastane maksu määramise tähtaeg tahtliku

rikkumise korral (MKS § 98 lg 1). Maksuvõla eelnev sissenõudmine Tramorin OÜ-lt ei ole

12(12)

õnnestunud ja äriühing on vastutusotsuse tegemise hetkeks sisuliselt maksejõuetu. Seega jätan

kaebuse tervikuna rahuldamata.

Menetluskulud

26. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebuse

rahuldamata jätmisega on otsus tehtud K. P. kahjuks. Kaebaja menetluskulud jäävad seega tema

enda kanda. Vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamise taotlust esitanud.

26.1. Küll aga tuleb lahendada menetluskulude kandmise küsimus osas, mis puudutab varasemat

menetluse osalist lõpetamist. Nimelt MTA tunnistas 26.02.2018 otsusega kehtetuks vastutusotsuse

2014 augustikuu tulumaksu kohustust puudutavas osas (kokku 11 103,05 euro ulatuses). Seega

kohus lõpetas 11.04.2018 kohtumäärusega menetluse osaliselt HKMS § 152 lg 1 punkti 4 alusel.

26.2. HKMS § 108 lg 6 kohaselt kannab vastutaja menetluskulud, kui kohus lõpetab menetluse

HKMS § 152 lg 1 punkti 4 kohaselt, välja arvatud juhul, kui kaebuses vaidlustatud haldusakti

kehtetuks tunnistamine ei olnud tingitud kaebuse esitamisest.

26.3. Ülalmärgituga seonduvalt on kaebaja esitanud taotluse vastustajalt menetluskulude

väljamõistmiseks. Kaebaja selgitab, et kuivõrd MTA tunnistas vastutusotsuse kehtetuks 11 103,05

eurot puudutavas osas, moodustab see 41,53% kogu vastutusotsusega nõutavast summast (26

734,71 eruot) ning sellest tulenevalt taotleb kaebaja menetluse lõpetamise hetkeks kantud

menetluskuludest 41,53% väljamõistmist. Kaebaja poolt menetluse lõpetamise aja seisuga kantud

menetluskulud koosnevad õigusabikulust kokku 1320 eurot, millest 41,53% on 548,20 eurot.

Lisaks taotleb kaebaja kaebuselt tasutud riigilõivust 41,53% väljamõistmist vastustajalt. Kaebaja

on kaebuse esitamisel tasunud riigilõivu 750 eurot, millest 41,53% moodustab 311,46 eurot. Kokku

taotleb kaebaja menetluse osalise lõpetamisega seonduvalt menetluskulude väljamõistmist

vastustajalt summas 859,66 eurot.

26.4. HKMS § 109 lg 6 kohaselt mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud

menetluskulud. Menetluskulud on väljamõistetavad, kui menetlusosalisel on tekkinud kulude

kandmise kohustus (HKMS § 109 lg 11). Menetluskulude väljamõistmiseks esitatakse kohtule

menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid (HKMS § 109 lg 1). Taotlusele on lisatud

nõuetekohased kuludokumendid. Minu hinnangul on õigusabile kulunud aeg mõistlik ja

asjakohane. Seega leian, et kaebaja taotlus õigusabikulu väljamõistmiseks 548,20 euro ulatuses

vastustajalt on põhjendatud. Samuti tuleb vastustajalt välja mõista riigilõiv summas 311,46 eurot.

Vastustajal tuleb kaebajale hüvitada menetluskulu kokku summas 859,66 eurot (548,20+311,46).

Ülejäänud menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

Maret Hallikma

kohtunik