3-18-1193/7 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
Estonia (EE)
Legislator summary
AI generatedTartu Halduskohtusse saabus 18.06.2018 XXX esialgse õiguskaitse taotlus Viru Vangla tegevuse peatamiseks kuni XXX taotluse rahuldamiseni või kohtu lõpliku otsuseni seoses kirja (sh maksikirja) teel saadetavate asjade nimekirjaga, kus ammendavalt keelati igasuguse info ja teabe saatmine paberkandjal või kartongi peal.
Legislator headnote
AI generated3-18-1193/7 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja: XXX esitas kohtule 25.06.2018 menetlusabi taotluse ning puuduste kõrvaldamise avalduse. Taotleja põhjendab, et praktika muutmisega on kinnipeetavatelt võetud ära juba maksikirja teel saadetud kirju ja tekste. Üks selline akt esemete äravõtmise kohta sisaldab järgmist infot: „28. aprill 2018. a kell 19.00 avastati ja võeti ära Stefanovski Jüri 18.11.1974 S314 maksikirjast A4 väljatrükk umbes 20 tk. Kinnipeetav soovib selle kätte saada, väites, et see on kiri. Koostas Jevgeni Korikov“. Kuna paljud taotleja sõbrad saadavad talle väljatrükitud kirju, tekste, infot, fotosid jne, siis tagaks esialgne õiguskaitse taotleja seaduslikku õigust.
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS
Kohtuasja number 3-18-1193 Määruse kuupäev ja koht
27. juuni 2018, Tartu Kohtunik Kadri Palm Kohtuasi XXX esialgse õiguskaitse taotlus Viru Vangla tegevuse peatamiseks seoses kirjaga asjade saamise keelamisega Resolutsioon Jätta XXX esialgse õiguskaitse taotlus läbi vaatamata. Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates. Muud selgitused Saata määrus XXX ja Viru Vanglale.
Asjaolud ja menetluse käik
1. Tartu Halduskohtusse saabus 18.06.2018 XXX esialgse õiguskaitse taotlus Viru Vangla tegevuse peatamiseks kuni XXX taotluse rahuldamiseni või kohtu lõpliku otsuseni seoses kirja (sh maksikirja) teel saadetavate asjade nimekirjaga, kus ammendavalt keelati igasuguse info ja teabe saatmine paberkandjal või kartongi peal.
2. Tartu Halduskohus 19.06.2018 määruses jättis XXX esialgse õiguskaitse taotluse käiguta ning andis taotluse puuduste kõrvaldamiseks, s.o taotluse põhistamiseks ning riigilõivu summas 15 eurot tasumiseks või menetlusabi taotluse esitamiseks 5-päevase tähtaja alates määruse kättesaamisest.
3. XXX esitas kohtule 25.06.2018 menetlusabi taotluse ning puuduste kõrvaldamise avalduse. Taotleja põhjendab, et praktika muutmisega on kinnipeetavatelt võetud ära juba maksikirja teel saadetud kirju ja tekste. Üks selline akt esemete äravõtmise kohta sisaldab järgmist infot: „28. aprill 2018. a kell 19.00 avastati ja võeti ära Stefanovski Jüri 18.11.1974 S314 maksikirjast A4 väljatrükk umbes 20 tk. Kinnipeetav soovib selle kätte saada, väites, et see on kiri. Koostas Jevgeni Korikov“. Kuna paljud taotleja sõbrad saadavad talle väljatrükitud kirju, tekste, infot, fotosid jne, siis tagaks esialgne õiguskaitse taotleja seaduslikku õigust.
Kohtu seisukoht
4. Esmalt märgib kohus, et käesoleva haldusasja lahendamine on määratud kohtunikule Maare Aloe, kes aga viibib hetkel puhkusel. Tuginedes Tartu Halduskohtu esimehe 29.12.2017 käskkirja nr 11-1/17/33 „30. novembri ja 29. detsembri 2017. a üldkogul kinnitatud Tartu Halduskohtu 2018. aasta tööjaotusplaan“ p-le 4 teeb kohtuniku puhkuse ajal viivitamatud toimingud (näiteks esialgne õiguskaitse) kohtunik, kes on tööl. Seetõttu vaatab XXX esialgse õiguskaitse taotluse läbi kohtunik Kadri Palm.
5. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 249 lg 1 sätestab, et kohus võib kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. HKMS § 249 lg 2 kohaselt võib esialgse õiguskaitse taotluse halduskohtule esitada ka vaidemenetluse ajal. HKMS § 249 lg-st 3 tulenevalt jätab kohus esialgse õiguskaitse taotluse vajaduse äralangemisel läbi vaatamata.
6. Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamisel peab kohus esmalt hindama taotluse lubatavuse eeldusi, sh kas taotlejal on esialgse õiguskaitse vajadus. Esialgse õiguskaitse taotluse esitaja peab vajama esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamist selleks, et põhivaidluse tulemuse selgumiseni oma õigusi kindlustada või kahjulikke mõjutusi tõrjuda. Kohus mõistab HKMS § 249 lg-te 1 ja 3 koosmõjus, et esialgse õiguskaitse vajaduse puudumisel on kohtul kaalutlusõigus, kas jätta taotlus läbi vaatamata või rahuldamata.
7. XXX põhjenduste kohaselt esineb esialgse õiguskaitse vajadus, kuna talle saadetakse kirja teel erinevaid väljatrükitud kirju, tekste, infot, fotosid jne. Viru Vangla 07.06.2018 vastusest kohtunõudele haldusasjas nr 3-18-1108 aga nähtub, et kirja teel võis enne ja võib ka edaspidi infot edastada. Teade kirja teel asjade kätteandmise kohta käsitleb asju, mis väljuvad kirja teel info edastamise mõiste alt (näiteks tühjad paberiplokid, tühjad postkaardid, riietusesemed, hügieenitarbed jne).
8. XXX ei ole märkinud, kuidas on vangla praktika muutmine tema suhtes rakendunud ning millised reaalsed negatiivsed tagajärjed talle seetõttu kaasnenud on. Taotlusest ei nähtu, et taotlejale oleks saadetud kirjaga esemeid, mis oleksid keelatud ning mille vangla oleks ära võtnud. XXX põhjendab, et Jüri Stefanovskilt võeti kirjaga saadetud esemed juba ära, kuid taotleja ei saa esitada esialgse õiguskaitse taotlust teise kinnipeetava õiguste kaitseks.
9. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus XXX esialgse õiguskaitse taotluse HKMS § 249 lg 3 alusel läbi vaatamata esialgse õiguskaitse vajaduse puudumise tõttu.
10. Kuna esialgse õiguskaitse taotlus jäetakse läbi vaatamata, siis jätab kohus menetlusabi taotluse sel põhjusel menetlemata.
(allkirjastatud digitaalselt)
Kadri Palm kohtunik