2-18-2434/6 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

RESOLUTSIOON

1. Võtta XX apellatsioonkaebus Harju Maakohtu 11.06.2018 otsuse peale Tallinna

Ringkonnakohtu menetlusse.

2. Tühistada Harju Maakohtu 11.06.2018 otsus ja saata tsiviilasi uueks läbivaatamiseks

esimese astme kohtule eelmenetluse staadiumis.

3. Apellatsioonkaebus rahuldada.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile

kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel.

Juhul

kui

menetlusosaline taotleb menetlusabi,

peab ta esitama tähtaja kestel

kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Ulvi Loonurm, Margo Klaar, Mati Maksing

Otsuse tegemise aeg ja koht

27.06.2018, Tallinn

Kohtuasja number

2-18-2434

Kohtuasi

XX hagi YY (Y) vastu alaealise kasuks

kokkulepitud elatise tasumise kohustamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 11.06.2018 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

XX apellatsioonkaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja XX (ik XXXXXXXXXXX), esindaja

vandeadvokaat Jevgeni Tverdohlebov

Kostja YY (ik XXXXXXXXXXX), esindaja

Anastassia Rumjantseva

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Asjaolud, nõuded ja poolte seisukohad

1. XX (hageja) esitas 14.02.2018 hagi YY (kostja) vastu. Hageja palus kostjalt lapse kasuks

välja mõista elatis 416 eurot alates 01.03.2018 ja viivised seadusjärgses määras. Samuti palus

ta maksta täiendavalt elatist 166 eurot jaanuari eest ja 166 eurot veebruari eest ning viivist

seadusjärgses määras kuni elatise tasumiseni.

Pooled leppisid 29.12.2017 kokku, et kostja maksab hagejale poolte ühise poja CC (laps)

ülalpidamiseks elatist igas kuus 416 eurot või aastas 5 000 eurot lapse täisealiseks saamiseni;

kui laps täisealiseks saanuna õpib, siis tasub kostja elatist kuni kooli lõpuni või lapse 21-

aastaseks saamiseni. Kostja maksis elatist 2018. a jaanuaris 250 eurot ja veebruaris 250 eurot.

2017. a maksis kostja pojale elatist 3 000 eurot 2017. a detsembris. Samas vajab laps

ülalpidamist igakuiselt.

2. Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta rahuldamata. Pooled küll pidasid läbirääkimisi

elatise maksmiseks, kuid ei jõudnud kokkuleppele.

Maakohtu otsus

3. Maakohus jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud poolte endi kanda.

Perekonnaseaduse (PKS) § 100 lg 3 kohaselt võivad vanemad oma lapse ülalpidamise

kohustuse täitmist omavahelisel kokkuleppel täpsustada ja määrata kindlaks, missugusel viisil

ja kui pika ajavahemiku kaupa tuleb ülalpidamist anda. Kokkulepe ei välista ega piira seadusest

tuleneva nõude esitamist, arvestades kokkuleppega ettenähtut. Poolte 28.12.2017 ja 29.12.2017

vahetatud e-kirjadest nähtus, et pooled leppisid kokku igakuise elatise tasumises 416 eurot.

18.01.2018 e-kirjaga taganes kostja sõlmitud kokkuleppest. Taganemine oli vastavalt

võlaõigusseaduse (VÕS) § 188 lg-le 1 võimalik. Seega ei pidanud kostja 28.12.2017 ja

29.12.2017 kokkuleppest tulenevaid kohustusi täitma. Eelnev ei vabastanud kostjat lapsele

ülalpidamise andmise kohustusest.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 164 lg 1 järgi jättis kohus menetluskulud poolte

endi kanda.

Apellatsioonkaebus

4. Hageja vaidlustas maakohtu otsuse osas, milles kohus leidis, et kostja taganes kehtivalt

lepingust ja palus teha uus otsus, millega hagi rahuldada ja jätta menetluskulud kostja kanda.

Lepingust taganemiseks peab esinema mõjuv põhjus, mida praegusel juhul ei esinenud.

Ringkonnakohtu seisukoht

5. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus tuleb vaidlustatud

osas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 646, § 656 lg 1 p 5 ja lg 2 ning § 657 lg 1 p 3

alusel tühistada oluliste menetlusõiguse normide rikkumiste tõttu ja tsiviilasi saata esimese

astme kohtule uueks läbivaatamiseks. Kolleegiumi hinnangul on maakohus asja lahendamisel

rikkunud menetlusõiguse norme määral, mis toob kaasa otsuse tühistamise.

Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus viis asjas läbi puuduliku eelmenetluse, mis tõi

kaasa ebaõige lahendi tegemise. Eelmenetluse ülesanded on sätestatud TsMS §-s 392. Kohtul

on vastavalt TsMS § 392 lg-le 1 ning § 351 lg-tele 1 ja 2 ulatuslik selgitamiskohustus. Kohus

peab eelmenetluses välja selgitama hageja nõuded ja menetlusosaliste seisukohad nende nõuete

suhtes, poolte faktilised ning õiguslikud väited esitatud nõuete ja väidete kohta (TsMS § 392 lg

1 p-d 1 ja 3) ning tõendid, mida menetlusosalised esitavad oma faktiliste väidete

põhjendamiseks ja esitatud tõendite lubatavuse kohta (TsMS § 392 lg 1 p 4). Kohus peab

hoolitsema selle eest, et asja arutatakse ammendavalt (TsMS § 435 lg 1). Praegusel juhul jättis

kohus eelmenetluses välja selgitamata hageja nõuded ja menetlusosaliste seisukohad nende

nõuete suhtes ning asja lahendamise seisukohast olulised asjaolud. Samuti jättis kohus

menetlusosalistele selgitamata tõendamiskoormise ja kogumata vajalikud tõendid. Eelnev võis

viia ebaõige lahendi tegemiseni.

Kohus jättis ebapiisavalt välja selgitamata hageja nõude ja kostja seisukohad hageja nõudele.

Hagist ei nähtu üheselt hageja selgelt väljendatud taotlus. Ühelt poolt on hageja palunud mõista

kostjalt lapse kasuks välja elatis, teiselt on ta andnud mõista, et soovib kostja kohustamist

vanemate vahelist elatise kokkulepet täitma. Hageja tegeliku soovi väljaselgitamine oli seda

olulisem, et kui hageja võis esitada kohtusse hagi vanemate vahelise PKS § 100 lg 3 alusel

sõlmitud elatiskokkuleppe täitmiseks, siis hageja ei saanud enda nimel esitada kostja vastu hagi

lapse kasuks elatise väljamõistmiseks. Elatist saab alates 01.07.2010 vanemalt nõuda üksnes

laps, kes on lapse ja vanema vahelises ülalpidamissuhtes õigustatud pooleks (vt ka Riigikohtu

17.12.2014 otsust asjas nr 3-2-1-130-14, p 15; Riigikohtu 17.05.2011 otsust asjas

nr 3-2-1-33-11, p 11-12).

Hagi eseme määratlusest sõltus, missuguseid faktilisi asjaolusid tuli hagejal hagis märkida ja

missuguseid tõendeid esitada. Ka sõltus sellest kostja vastuväidete ring. Kui hagi soovis esitada

laps, keda esindab menetluses tema ema, tuli hagi esitamisel arvestada sellega, et ülalpidamise

ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud lapse vajadustest ja tema tavalisest

elulaadist lähtudes (vt nt Riigikohtu 08.01.2014 otsust asjas nr 3-2-1-165-13, p 15). Lapse

igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühe vanema tehtavate kulutuste suurus on PKS § 101 lg 1

järgi üldjuhul pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Selles ulatuses ei tule

lapse vajaduste rahuldamise kulusid tõendada, kuid lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavad

suuremad kulud tuleb tõendada (vt Riigikohtu 26.06.2013 otsus asjas nr 3-2-1-78-13, p 15).

Menetluses puudusid igasugused andmed lapse vajaduste kohta ning neid kinnitavad tõendid.

Kui hageja soovis kohustada kostjat täitma hageja ja kostja vahel sõlmitud elatiskokkulepet,

tuli arvestada järgnevaga. Elatiskokkulepe on hinnatav vanemate sõlmitud lepinguna nende

ühise lapse ülalpidamise kohustuse täitmise kohta PKS § 100 lg 3 esimese lause mõttes.

Üldjuhul saab sellist kokkulepet

pidada vanemate ülalpidamiskohustuse täitmise

reguleerimiseks omavahelises suhtes. Sellise kokkuleppe pooleks on vanemad kui lapse

ülalpidamise kohustust samal ajal täitma kohustatud isikud ehk osavõlgnikud PKS § 105 lg 3

mõttes (Riigikohtu 26.04.2017 otsus asjas nr 3-2-1-111-13, p 22).

Kokkulepitud elatise suuruse muutmiseks kokkuleppe mittesaavutamisel on võimalik leping

täielikult või osaliselt üles öelda (Riigikohtu 23.02.2016 määrus asjas nr 3-2-1-101-15, p-d 10,

11, 17; 01.11.2017 määrus asjas nr 2-17-2426, p 11.2). Siinkohal on oluline tähele panna, et

kokkuleppe saab üles öelda, mitte sellest taganeda, sest ülalpidamiskokkulepe on kestvusleping.

Kokkuleppe ülesütlemine on VÕS § 196 lg 1 alusel võimalik olukorras, kus vanemad on

leppinud kokku lapsele makstava elatise suuruses ja elatise suurust mõjutavad asjaolud on

oluliselt muutunud. Riigikohus on selgitanud, et ülalpidamiskokkuleppe ülesütlemiseks võib

anda alust mh asjaolu, et kohustatud vanemalt ülalpidamist saama õigustatud isikute ring on

muutunud või kohustatud vanema sissetulek on oluliselt vähenenud või õigustatud vanema oma

suurenenud. Samuti saab ülalpidamiskokkuleppe erakorraliselt üles öelda juhul, kui lepingu

järgi soodustatud lapse kasuks on kohus kattuvas või suuremas ulatuses elatise välja mõistnud

(Riigikohtu 23.02.2016 määrus asjas nr 3-2-1-101-15, p 17). Maakohus mõjuvat põhjust

kokkuleppe muutmiseks menetluses välja ei selgitanud.

Kuivõrd maakohus jättis eelmenetluse ülesanded olulises ulatuses täitmata, sh jättis välja

selgitamata hageja nõude, kostja vastuväited hageja nõudele ja vaidluse lahendamiseks olulised

asjaolud ning tegi lahendi olukorras, kus asi ei olnud lahendi tegemiseks valmis, rikkus

maakohus oluliselt menetlusõiguse norme, mistõttu tuli maakohtu otsus tühistada ja saata asi

uueks lahendamiseks maakohtule (vt ka Riigikohtu 14.06.2016 otsust asjas nr 3-2-1-54-16, p

13; 23.09.2015 otsust asjas nr 3-2-1-84-15, p 12). Maakohtul tuleb läbi viia kohane eelmenetlus,

sh selgitada välja hageja nõue, faktilised asjaolud nõude kohta ja asjaolusid kinnitavad tõendid

ning anda kostjale võimalus hageja väidetele vastamiseks.

Menetluskulud

6. Kuna ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse osaliselt ja saadab asja tühistatud osas

samale maakohtule uueks läbivaatamiseks, jätab kohus menetluskulude jaotuse TsMS § 173

lg 3 teise lause järgi maakohtu otsustada sõltuvalt asja lahendamise tulemusest.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Ulvi Loonurm

Margo Klaar

Mati Maksing